3-25-3267/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

06.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-3267

Haldusasi

Marjamäe osaühingu kaebus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 03.03.2025. a

otsuse nr 12-1/25/690 ja 10.12.2024. a

otsuse nr 12-1/24/34935 osaliseks tühistamiseks ning

PRIA kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja

2024. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse

taotlus rahuldamata jäetud osas ja 2024. a puu- ja

köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise

otsetoetuse taotlus rahuldamata jäetud osas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.10.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Marjamäe osaühingu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Marjamäe osaühing

RESOLUTSIOON

Tagastada Marjamäe osaühingu määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.10.2025. a

määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marjamäe osaühing esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA)

taotluse 2024. a puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse saamiseks.

PRIA rahuldas 10.12.2024. a otsusega nr 12-1/24/34935 kaebaja taotluse osaliselt. Kaebaja

esitas 26.08.2025 PRIA-le eelnimetatud otsusele vaide, taotledes selle kehtetuks tunnistamist

ning uue otsuse tegemist.

1.1. Marjamäe osaühing esitas PRIA-le taotluse 2024. a keskkonnasõbraliku majandamise

toetuse saamiseks. PRIA rahuldas 07.02.2025. a otsusega nr 12-1/25/536 kaebaja taotluse

osaliselt. PRIA tunnistas 03.03.2025. a otsusega nr 12-1/25/690 kehtetuks varasema

07.02.2025. a otsuse nr 12-1/25/536 taotleja Marjamäe osaühing osas, määras osaliselt

keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejale Marjamäe osaühing summas 43 143,79

eurot ning otsustas jätta määratud summa välja maksmata, kuna see on 07.02.2025. a

otsusega nr 12-1/25/536 juba välja makstud. Kaebaja esitas 26.08.2025 PRIA 07.02.2025. a

otsusele vaide, paludes tunnistada kehtetuks PRIA otsuse, millega jäeti osaliselt rahuldamata

kaebaja 2024. a taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus, ning teha uus

otsus. PRIA otsusest ega selle lisadest ei ole arusaadav otsuse põhjendus ning välja ei ole

toodud selgeid faktilisi asjaolusid, mistõttu ei ole PRIA otsus seaduslik. Kaebaja esitas

26.08.2025 PRIA-le taotluse PRIA 10.12.2024. a otsusele nr 12-1/24/34935 ja 07.02.2025. a

otsusele nr 12-1/25/536 vaiete esitamise tähtaja ennistamiseks.

2. PRIA jättis 04.09.2025. a otsusega nr 12-1/25/21122-1 rahuldamata kaebaja taotlused

vaiete esitamise tähtaja ennistamiseks PRIA 03.03.2025. a otsusele nr 12-1/25/690 (kuivõrd

PRIA tunnistas 03.03.2025. a otsusega 07.02.2025. a otsuse kehtetuks, siis tõlgendas PRIA

kaebaja 26.08.2025. a vaiet PRIA 07.02.2025. a otsusele vaidena 03.03.2025. a otsusele) ja

10.12.2024. a otsusele nr 12-1/24/34935 ning tagastas kaebaja eelnimetatud otsuste peale

esitatud vaided. PRIA põhjendas otsust järgmiselt. Kaebajale toimetati 10.12.2024 otsus kätte

samal päeval, s.o 10.12.2024, ning 03.03.2025. a otsus samuti samal päeval. 10.12.2024. a

otsuse peale vaide esitamise tähtaeg saabus 09.01.2025, aga vaie esitati 26.08.2025, mistõttu

on ületatud vaide esitamise 30-päevast tähtaega. Ka 03.03.2025. a otsuse peale esitas kaebaja

vaide 26.08.2025, mis on esitatud samuti selleks ette nähtud tähtaega ületades, kuivõrd vaide

esitamise tähtaeg oli 02.04.2025. Taotlust menetlustähtaja ennistamiseks ei ole alust

rahuldada. Kuigi kaebaja on tõendanud töövõimetuslehel viibimist kuni 10.08.2025 ning

põhjendab vaide esitamise tähtaja möödalaskmist haigusega, on kaebaja juhatuse liige

töövõimetuslehel viibimise perioodil esitanud PRIA-le osaühingu Astelaid esindajana

30.05.2025 vaided mahepõllumajanduse toetuse ja ümberjaotava toetuse otsuste peale. Samuti

esitas kaebaja juhatuse liige 16.06.2025 PRIA-le Marjamäe osaühingu ja osaühingu Astelaid

toetustaotlused. Kui kaebaja juhatuse liige oli võimeline töövõimetuslehel viibimise ajal

koostama ja esitama PRIA-le teisi dokumente ja taotlusi, ei ole vaide esitamise tähtaega

mööda lastud mõjuval põhjusel.

3. Marjamäe osaühing (kaebaja) esitas 06.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA

04.09.2025. a otsuse nr 12-1/25/21122-1 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaatama

uuesti läbi kaebaja 2024. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus rahuldamata

jäetud osas ja 2024. a puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse taotlus

rahuldamata jäetud osas. PRIA tagastas kaebaja vaided õigusvastaselt, vaidemenetlus tuleb

lugeda läbituks ning kohtus tuleb lahendada kaebaja vaietes sisalduvad nõuded sisuliselt.

Kaebaja oli ajavahemikul 06.12.2024–11.08.2025 ajutiselt töövõimetu, mistõttu oleks PRIA

pidanud vaiete esitamise tähtaja ennistama. PRIA-l oli kohustus hinnata mitte ainult

töövõimetuslehtede olemasolu, vaid ka nende sisu ja mõju isiku võimele tegutseda. Ainuüksi

ühele või teisele dokumendile allkirja andmine ei kinnita isiku võimet osaleda

haldusmenetluses aktiivselt. Mitmed vaided esitas ja ka allkirjastas kaebaja juhatuse liikme

abikaasa kaebaja juhatuse liikme nõusolekul. Seega olid need esitatud sisuliselt volitatud isiku

poolt. Lisaks olid need vaided esitatud üsna tavapäraste PRIA otsuste peale. PRIA otsuste

puhul, mis käsitlesid 2024. a puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse

taotlust ja 2024. a taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlust, vajasid

põhjalikumat analüüsi ja seisukoha kujundamist, mida kaebaja juhatuse liikme tervislik

seisund ei võimaldanud. PRIA rakendas uurimispõhimõtet pealiskaudselt.

PRIA esitas 13.10.2025 ja 14.10.2025 kohtule vastusena kohtunõuetele täiendavad kohtueelse

menetluse materjalid.

4. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 15.10.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

4.1. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus kaebust kaebaja tegelikust tahtest lähtudes.

Kaebaja palub tühistada PRIA 04.09.2024. a otsuse nr 12-1/25/21122-1, kohustada PRIA-t

vaatama tema 2024. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus ja 2024. a puu- ja

köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse taotlus rahuldamata jäetud osas

uuesti läbi ning lahendada tema vaides sisalduvad nõuded sisuliselt, s.o tühistada osaliselt

PRIA 03.03.2025. a otsus nr 12-1/25/690 ja 10.12.2024. a otsus nr 12-1/24/34935 ja

kohustada PRIA-t tegema uued otsused. Kohus selgitab, et kuna PRIA ei vaadanud kaebaja

vaideid sisuliselt läbi, vaid tagastas need, siis ei ole PRIA 04.09.2025. a otsus nr 12-

1/25/21122-1 kaebaja vaiete tagastamise kohta haldusakt, mida oleks võimalik

halduskohtumenetluses tühistada, vaid tegemist on menetlustoiminguga. Kohtupraktikas on

leitud, et vaide tagastamise korral saab isik pöörduda halduskohtusse vaide esemeks olnud

põhinõudega, mida kaebaja on ka teinud. Kaebuse saanud kohus kontrollib vaide tagastamise

õiguspärasust. Kui vaie on tagastatud põhjendamatult, loetakse kohustuslik kohtueelne

vaidemenetlus läbituks ning vaide tagastamine ei takista õiguste kaitset kohtumenetluses. Kui

vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis on aga kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus

nõuetekohaselt läbimata ja kaebus kuulub tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4 (vt

nt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2024. a määrus asjas nr 3-23-2584, p 2). Seega ei ole kaebaja

õiguste kaitseks kohtueelset menetlust lõpetava lahendi eraldiseisev vaidlustamine vajalik ega

lubatav.

Eeltoodut arvestades tõlgendab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel

PRIA 03.03.2025. a otsuse nr 12-1/25/690 ja 10.12.2024. a otsuse nr 12-1/24/34935 osalist

tühistamist (taotluse rahuldamata jätmise osas) ning PRIA kohustamist tegema kaebaja 2024.

a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse ja 2024. a puu- ja köögivilja ning

marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamata jäetud osades uued otsused.

4.2. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada,

kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik

kohtueelne menetlus ettenähtud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse (ELÜPS) § 122 lg-s 1.

4.3. Kaebaja on esitanud PRIA-le 26.08.2025 vaided PRIA 03.03.2025. a otsuse nr 12-

1/25/690 ja 10.12.2024. a otsuse nr 12-1/24/34935 kehtetuks tunnistamiseks ning taotluse

vaiete esitamise tähtaja ennistamiseks. PRIA jättis 04.09.2025. a otsusega nr 12-1/25/21122-1

kaebaja taotluse vaiete esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastas kaebaja

vaided PRIA 03.03.2025. a otsusele ja 10.12.2024. a otsusele. Kaebuse esitamine kohtule

juhul, kui isiku vaie on tagastatud, on lubatav siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti

(Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a

määrus nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus nr 3-18-32, p 10).

4.4. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva

jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist

teada sai või oleks pidanud teada saama. PRIA toimetas kaebajale vaidlusalused haldusaktid

kätte vastavalt 10.12.2024 ja 03.03.2025, edastades need kaebaja äriregistrisse kantud e-posti

aadressile, viidates ühtlasi sellele, et dokument on tehtud kättesaadavaks ka e-PRIA

infosüsteemis (ELÜPS § 9). Seega hakkasid vaide esitamise 30-päevased tähtajad kulgema

vastavalt 11.12.2024 ja 04.03.2025 ning möödusid vastavalt 09.01.2025 ja 02.04.2025.

Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas PRIA-le vaided alles 26.08.2025 ehk hilinenult.

4.5. HMS § 77 lg-st 1 ja § 34 lg-st 1 tulenevalt võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui

menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist

õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise

subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav ka kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei

saanud aru haldusakti vaidlustamise vajadusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a

määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16–17; 21.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;

11.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).

4.6. Kaebaja põhjendab vaide hilinenult esitamist sellega, et tema juhatuse liige oli

ajavahemikul 06.12.2024–11.08.2025 tervislikel põhjustel töövõimetu. PRIA ei vaidle vastu,

et kaebaja juhatuse liige viibis eelnimetatud ajavahemikul töövõimetuslehel, kuid leiab, et see

ei õigustanud vaide esitamise tähtaja ennistamist. Kohus nõustub PRIA seisukohaga.

Haigestumist saab üldjuhul pidada kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks siis, kui see on

toimunud ootamatult ja isik ei ole saanud sellega arvestada ega oma tegevusi planeerida. Kui

äriühingu juhatuse liikme tervis ei võimalda tal pikaajaliselt mitme kuu jooksul äriühingu

tegevust aktiivselt korraldada, sh esitada osaühingu nimel vaideid või teha muid vajalikke

toiminguid, siis on juhatuse liikmel võimalus ja oma äriseadustiku § 187 lg-st 1 tuleneva

hoolsuskohustuse täitmiseks ka kohustus äriühingu töö ümber korraldada, nt volitada

toimingute tegemiseks teisi isikuid. Kaebuse kohaselt on kaebaja seda sisuliselt ka teinud,

kuivõrd kaebaja sõnul koostas, allkirjastas ja esitas juhatuse liikme nõusolekul osaühingu

Astelaid, Vagula Tiigid osaühingu ja KARILATSI PÕLLUMAJANDUSÜHISTU vaided

kaebaja juhatuse liikme abikaasa. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul, et kaebaja oli võimeline

enda äritegevustes tööd ümber korraldama. Sellest tulenevalt leiab kohus, et praeguses asjas ei

saa pidada äriühingu juhatuse liikme tegevusetuks jäämist õigustatuks. PRIA 04.09.2025. a

otsusest nr 12-1/25/21122-1 ja PRIA esitatud tõenditest ilmneb veel, et Marjamäe osaühing

on juhatuse liikme töövõimetuslehel viibimise ajal esitanud 16.06.2025 pindala- ja

loomapõhiste toetuste taotluse. Ka eeltoodu kinnitab, et kaebaja jaoks ei olnud käesolevas

asjas kõne all olevate vaiete esitamine varem kui 2025. a augustis võimatu, kuivõrd teiste

haldusmenetlustega seoses oli kaebaja võimeline varasemalt menetlustoiminguid tegema.

4.7. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PRIA jättis õigesti kaebaja vaiete esitamise tähtaja

ennistamise taotlused mõjuva põhjuse puudumise tõttu rahuldamata. Kuna HMS § 79 lg 1 p 3

kohaselt tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata,

siis on kaebaja vaided õiguspäraselt tagastatud ning kohustuslikku kohtueelset menetlust ei

saa nõuetekohaselt läbituks lugeda.

4.8. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus Marjamäe osaühingu kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kaebaja sai halduskohtu 15.10.2025. a määruse kätte 03.11.2025.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Marjamäe osaühing esitas 03.11.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.10.2025. a

määruse peale. Kaebaja märkis selles, et halduskohtu määrus tuleks tühistada ja kohustada

halduskohut esitatud kaebust läbi vaatama. Määruskaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt

järgmised.

6.1. Kaebuse esitaja leiab, et kohus on ebaõigesti rakendanud menetlusnorme ja

materiaalõigust. Kohus ei ole võtnud seisukohta kaebuse esitaja poolt välja toodud

uurimisprintsiibi rikkumise kohta. Haldusorgan on kohustatud asjaolud ise välja selgitama, sh

koguma vajalikud tõendid. See tähendab, et PRIA-l oli kohustus hinnata mitte ainult

töövõimetuslehtede olemasolu, vaid ka nende sisu ja mõju isiku võimele tegutseda. Ainuüksi

ühele või teisele dokumendile allkirja andmine ei kinnita isiku võimet osaleda aktiivselt

haldusmenetluses. Käesoleval juhul koostas Astelaid OÜ, Vagula Tiigid ja Karilatsi PÜ

vaided M. A. ning allkirjastas ja esitas juhatuse liikme nõusolekul. Seega esitati need sisuliselt

volitatud isiku poolt, mitte juhatuse liikme enda poolt. Lisaks olid need vaided üsna

tavapäraste PRIA otsuste peale ning seetõttu oli võimalik hinnata ka vaidlustamise

asjakohasust. PRIA otsuste puhul, mis käsitlesid 2024. a puu- ja köögivilja ning

marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmist ja 2024. a taotletud

keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse osalist rahuldamist, on aga vaja

põhjalikumat analüüsi ja seisukoha kujundamist, kas on põhjust ja võimalust neid vaidlustada.

Kaebaja juhatuse liikme tervislik seisund ei võimaldanud aga sellist tegevust ette võtta.

Kaebaja juhatuse liige oli sel perioodil pikalt haiguslehel. Taastumine kestis ligikaudu üheksa

kuud ning alles taastumisperioodi lõpus oli juhatuse liige võimeline uuesti täie kaalutlus- ja

otsustusvõimega menetlustoiminguid tegema. Seega oli vaide tähtaegne esitamine juhatuse

liikme tervislikest põhjustest tulenevalt objektiivselt võimatu ja PRIA oleks pidanud küsima

lisaselgitusi (nt millised olid terviseseisundist tulenevad piirangud; kas isik võis teha

mõningaid lihtsamaid toiminguid, aga mitte keerulisemaid ja mahukamaid vaideid) ning

hindama tõendeid sisuliselt, mitte pelgalt formaalselt. Töövõimetuslehe olemasolu kinnitab

terviseriket, kuid töövõimetus ei välista täielikult igasugust vaimset või füüsilist tegevust,

kuid võib reaalselt takistada õiguskaitsevahendi (vaide) koostamist. PRIA otsusest ilmneb, et

uurimispõhimõtet rakendati pealiskaudselt - ei hinnatud, milline oli haigusliku seisundi laad –

kas see võis põhjustada väsimust, keskendumisraskusi või muid piiranguid, mis seletavad,

miks mõned lihtsamad toimingud olid võimalikud, aga mahukad vaided mitte; ei tehtud vahet

toimingute iseloomul; ei võetud arvesse ka seda, et taotlus tähtaja ennistamiseks esitati

vahetult pärast tervisetakistuse lõppemist. Ka Tartu Halduskohus ei analüüsinud sisuliselt

kaebaja väiteid terviserikke iseloomu kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Marjamäe osaühingu määruskaebus halduskohtu

15.10.2025. a määruse peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

7.1. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei

ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast).

PRIA ega ka halduskohus ei vaielnud vastu sellele, et kaebaja juhatuse liige viibis

ajavahemikul 06.12.2024–11.08.2025 töövõimetuslehel, kuid leidsid, et see ei õigustanud

käesoleval juhul vaide esitamise tähtaja ennistamist, sest kaebaja juhatuse liige esitas

töövõimetuslehel viibimise perioodil PRIA-le osaühingu Astelaid esindajana vaided

mahepõllumajanduse toetuse ja ümberjaotava toetuse otsuste peale ning Marjamäe osaühingu

ja osaühingu Astelaid toetustaotlused. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses igati

põhjendatult ka seda, et kui äriühingu juhatuse liikme tervis ei võimalda tal pikaajaliselt

mitme kuu jooksul äriühingu tegevust aktiivselt korraldada, sh esitada osaühingu nimel

vaideid või teha muid vajalikke toiminguid, siis oli juhatuse liikmel võimalus ja oma

äriseadustiku § 187 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse täitmiseks ka kohustus äriühingu töö

ümber korraldada, nt volitada toimingute tegemiseks teisi isikuid. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu 15.10.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei

korda neid rohkem (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

7.2. Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks

aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Määruskaebuse

põhjendused ei õigusta vaide esitamise tähtaja ennistamist. Esile ei ole toodud taolisi

objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, mis takistasid vaide õigeaegselt esitamist. Väited,

et PRIA ja halduskohus oleks pidanud täpsemalt uurima kaebaja juhatuse liikme

töövõimetuslehtede sisu ja seda, kas tema tervislik seisund oleks võimaldanud tähtaegselt

PRIA 03.03.2025. a otsuse ja 10.12.2024. a otsuse peale vaiet esitada, ei ole asjakohased

olukorras, kus kaebaja juhatuse liige esitas töövõimetuslehel viibimise ajal PRIA-le vaided

osaühingu Astelaid esindajana PRIA mahepõllumajanduse toetuse ja ümberjaotava toetuse

otsuste peale ning ka Marjamäe osaühingu ja osaühingu Astelaid toetustaotlused. Kuna

Marjamäe osaühing lasi mööda vaide esitamise tähtaja PRIA 03.03.2025. a otsuse ja

10.12.2024. a otsuse peale ning PRIA vaide esitamise tähtaega ei ennistanud, siis tagastati

vaided õiguspäraselt. Seega ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt

läbituks lugeda ja halduskohus põhjendatult tagastas Marjamäe osaühingu kaebuse HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)