2-25-13357/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Vanemkohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse kuupäev

06.11.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-13357

Tsiviilasi

F.B hagi A.Q vastu elatise saamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F.B (isikukood XXX), seaduslik esindaja L.F

(isikukood XXX)

Kostja: A.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Natalja Santaševa

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada F.B (isikukood XXX) ja A.Q (isikukood XXX) vahel sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja A.Q tasub hageja F.B ülalpidamiseks elatist alates 01.11.2025 kuni F.B

täisealiseks saamiseni 23.09.2040 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on

maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Elatis tuleb tasuda jooksva kuu eest hiljemalt 10. kuupäevaks L.F

arvelduskontole selgitusega „elatis“.

1.3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

2-25-13357

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on F.B (hageja) hagi A.Q (kostja) vastu elatise saamise

nõudes. Hagiavaldus kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt miinimummääras elatise

alates hagiavalduse esitamisest 15.08.2025. Kostja esitas 01.09.2025 vastuse hagile, milles

nõustub elatise väljamõistmisega miinimumsummas. Elatise summa on olnud erinev põhjusel,

et tütar on poole ajast isaga.

2. Asjas toimus 05.11.2025 kohtuistung, kus pooled sõlmisid kompromissi. Pooled paluvad

kohtul kompromissi kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Kohus selgitas

05.11.2025 kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi (TsMS §-s 432). Seega saab

kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama

hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kui

elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse

muutmist hagimenetluses. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle

tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda

või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab,

loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas,

milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole

kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kõik menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata

2 (3)

2-25-13357

menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks,

et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)