3-23-960/61 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-960

Haldusasi

Y.Q kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks summas 215 eurot;

Y.Q kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 520 eurot ja

varalise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.Q

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.02.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.Q apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y.Q apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.02.2024

otsus haldusasjas nr 3-23-960 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada Y.Q, Y ja C nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 08.12.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-960

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.Q (kaebaja) esitas 27.02.2023 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-

37/23/22-1. Taotluse asjaolude kohaselt rikkus kinnipeetav Y 19.01.2023 ajavahemikul kell

10.17˗10.33 Tallinna Vangla R3 sektsiooni kambris nr R3-01 kaebajale kuulunud televiisori

Philips, millega tekitas kaebajale varalise kahju summas 215 eurot. Kaebaja viidi 19.01.2023

sektorist välja majandustööle ning kuna tema kambriust ei lukustatud, sai kinnipeetav Y

kaebaja kambrisse siseneda ning kaebaja televiisori soolalahusega üle valada. Kuna vangla ei

taganud kaebaja vara kaitset, taotles kaebaja Tallinna Vanglalt lõhutud Philipsi televiisori

asemele uue samaväärse Philipsi televiisori soetamist.

2. Tallinna Vangla jättis 20.04.2023 vastusega nr 5-37/23/22-2 Y.Q 27.02.2023 taotluse

rahuldamata. Kaebajale tekitas kahju kaaskinnipeetav Y. Vangla vastutab üksnes oma

ametniku tegevusega vahetult põhjustatud kahju eest, mitte teise kinnipeetava poolt tekitatud

varalise kahju eest. Kuna kaebaja telerit ei lõhkunud vangla teenistujad ning see ei purunenud

vanglaametnike tegevuse vahetu tagajärjena, ei ole vangla kahju tekitaja ning puudub vangla

õigusvastane tegevus. Õigusaktid ei pane vanglale kohustust avatud osakonnas kinnipeetava

kambrist väljumisel kambriukse lukustamiseks. Kaebaja ja talle kahju tekitanud

kaaskinnipeetav paiknesid avatud eluosakonnas R3 koos alates 21.11.2022. Vanglasisese

paigutamise otsustamisel puudusid kinnipeetavate samasse osakonda paigutamist välistavad

asjaolud. Kaebaja ei väljendanud vanglale kaaskinnipeetava poolt tunnetatavat ohtu, mistõttu

ei saanud vangla ette näha kaebaja televiisori suhtes plaanitavat vandalismiakti. Tallinna

Vangla 10.02.2023 otsusega väärteoasjas nr 650023000005 karistati Y karistusseadustiku

(KaRS) § 218 lg 1 alusel väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Vangla pädevusse ei kuulu

väärteomenetluse raames tsiviilvaidluse lahendamine. Kahju hüvitamise küsimuse üle

otsustamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Kaebajal on õigus nõuda tema varale

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitajalt või pöörduda oma õiguste kaitseks

tsiviilkohtusse.

3. Kaebaja esitas 03.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt

tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 215 eurot (haldusasi nr 3-23-960).

4. Kaebaja esitas 19.06.2023 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/23/55-1

seoses vaimsete kannatuste tekitamisega, soovides vangalt kahju hüvitamist summas 520

eurot. Taotluse põhjenduste kohaselt ei hoidnud vangla 17.06.2023 temast eemale

kinnipeetavat Y, kes pettis valvurit, sisenes kaebaja elusektorisse ja seejärel ähvardas viimast,

lubades õhutada ka teisi kinnipeetavaid kaebaja vastu. Vangla ei ole taganud kaebaja

turvalisust.

5. Kaebaja esitas 26.06.2023 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/23/57-1

leides, et vangla ei ole tema vara kaitsnud. Y.Q kambrisse tungiti ja tema televiisor lõhuti

tükkideks. Y.Q soovis kahju hüvitamist 215,99 euro ulatuses või samaväärse esemega

asendamist ning esitas televiisori parandusnõude summas 100 eurot.

2(8)

3-23-960

6. Kaebaja esitas 12.07.2023 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/23/61-1,

milles nõudis vanglalt 100 euro kompenseerimist, mis ta pidi kulutama televiisori

parandamiseks.

7. Tallinna Vangla jättis 31.07.2023 vastusega nr 5-37/23/55-2 kaebaja 20.06.2023 taotluse

5-37/23/55-1, 26.06.2023 taotluse nr 5-37/23/57-1 ja 12.07.2023 taotluse nr 5-37/23/61-1

rahuldamata. Tallinna Vangla on 20.04.2023 vastuses nr 5-37/23/22-2 selgitanud, et

väärteomenetluse seadustiku § 7 kohaselt otsustatakse väärteo toimepanemisega tekitatud

kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kahju on tekitanud

kaaskinnipeetav. Seega saab televiisori parandusnõude summas 100 eurot välja nõuda

tsiviilkohtus kahju tekitanud isikult. Kinnipeetav C sisenes taotleja kambrisse ajal, mil

taotlejat kambris ei olnud, ning lõhkus taotleja televiisori. Seega on taotlejale kahju tekitajaks

kaaskinnipeetav. Tallinna Vangla 13.07.2023 otsusega väärteoasjas nr 650023000076 karistati

Ct KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Otsuse kohaselt

lõhkus C 25.06.2023 Tallinna Vangla R5 sektsiooni kambris nr R5-09 kaebajale kuulunud

televiisori Philips. Teise kinnipeetava poolt tekitatud varalise kahju eest vangla ei vastuta.

Y.Q ja C paiknesid avatud eluosakonnas R5 koos alates 05.04.2023. Vanglasisese paigutamise

otsustamisel puudusid asjaolud, mis oleksid välistanud taotleja paigutamise samasse

eluosakonda kinnipeetav Cga. Puudub vangla õigusvastane tegevus, mistõttu ei ole kahju

hüvitamise eeldused täidetud ja kahju hüvitamise taotlus televiisori väärtuse hüvitamiseks või

asendamiseks ei kuulu rahuldamisele.

Kaamerasalvestiselt nähtuvalt ei toimunud Y.Q ja kaaskinnipeetava vahel 17.06.2023 otsest

(füüsilist) kontakti (kaaskinnipeetav eluosakonna uksel, Y.Q oma kambri juures). Tõene on, et

ekslikult avati R5 eluosakonna uks Yle, kui isik oli avaldanud soovi oma kambrisse

pääsemiseks. Y R5 eluosakonda ei sisenenud, vaid seisis ca 12 sekundit osakonna uksel ja

hõikas midagi, mida Y.Q kahju hüvitise taotlusest lähtuvalt võib arvata ähvarduseks. Kumbki

isik ei teavitanud vanglateenistuse ametnikke olukorrast. Teise kinnipeetava provotseeriv

käitumine võib põhjustada ebameeldivaid emotsioone, kuid vangla ei vastuta teise

kinnipeetava sõnade eest. Vangla ei saa sellist suhtlemiseeskirja rikkumist ennetada, vaid

üksnes tagantjärele rakendada mõjutusvahendeid. Vangla möönab, et ametnik oleks pidanud

veenduma kaaskinnipeetavale eluosakonnaukse avamisel tema paigutuses ja vabandab

tekkinud ebameeldivuse pärast. Üksuse tähelepanu on juhitud kinnipeetavate vaheliste

isolatsioonide säilitamisele. Y.Qle ebameeldiva emotsiooni põhjustas kaaskinnipeetava, mitte

vangla käitumine, mistõttu ei kuulu mittevaraline kahju summas 520 eurot hüvitamisele.

8. Kaebaja esitas 01.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt

tekitatud mittevaralise kahju (hirmutunne) hüvitamiseks summas 520 eurot ja varalise kahju

(teleri parandus) hüvitamiseks summas 100 eurot (haldusasi nr 3-23-1712). Tallinna

Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-23-960 ja nr 3-23-1712 ühte menetlusse haldusasja

numbriga 3-23-960.

Vastustaja vastutab kaebajale kaaskinnipeetavate poolt tekitatud varalise kahju tekkimise eest

ning kaebajal on seetõttu kahju hüvitamise nõudeõigus vastustaja vastu. Kaebaja soovib

varalise kahju hüvitamist summas 215 eurot. Kaebajale on kahju tekkinud põhjusel, et vangla

ei taganud kaebaja vara kaitset. Vastustaja on sisekorra ja kodukorra kohaselt kohustatud

lukustama kinnipeetavate kambrid, kui kinnipeetav viiakse majandustööle ega viibi kambris.

Vastustaja oli kambriukse lukustamata jätmisel tegevusetu, mistõttu tuleb vanglal tekkinud

kahju hüvitada. Kaebaja elas üksinda kambris, kus asus tema televiisor Philips. Kaebajal tuleb

uue televiisori ostmiseks kokku koguda 750 eurot. Raha kogumise ajal ei ole kaebajal

võimalik soetada toitu, hügieenitarbeid ega lubada endale midagi isiklikuks tarbeks. Samuti

on kaebajal hirm, et kui uue televiisori soetamiseks raha siiski kokku kogub, lõhutakse see

3(8)

3-23-960

uuesti ära. Sealjuures jaanuarikuus julgeoleku inspektori juures ütluste andmisel selgitati, et

30 päeva jooksul lahendatakse asi ja kaebaja saab uue televiisori.

Kaebaja taotleb varalise kahju (teleri parandus) hüvitamist summas 100 eurot. Kaebaja lasi

televiisorile pärast selle lõhkumist teha diagnostika ja tellis teleri paranduse, kokku kulus

televiisori parandamiseks 100 eurot. Kaebaja sai televiisori tagasi 14.06.2023. Vangla

samaväärse vea tõttu (kambriukse lukustamata jätmine) lõhuti televiisor taas teise

kaaskinnipeetava poolt.

Kaebaja taotleb mittevaralise kahju (hirmutunne) hüvitamist summas 520 eurot. Kaebaja ja

televiisori lõhkunud kinnipeetav Y paigutati vanglasiseselt ümber nii, et kaebaja koliti

kõrvalosakonda. Kinnipeetavate eluosakondi eraldas uks, ent kaaskinnipeetav ähvardas

kaebajat teda nähes. Kaebaja teatas sellest vastustajale ning kaaskinnipeetav paigutati ümber

teisele korrusele. Kaaskinnipeetav ilmus aga kaebaja sektorisse koos valvuriga toitu jagades,

mispeale kaebaja teavitas vastustajat kinnipeetavate vahelistest pingetest ja teineteisest

eemalehoidmise vajalikkusest. Vastustaja tuli kaebajale vastu ega lubanud kaaskinnitaval

kaebaja sektoris enam toitu jagada. Küll aga pääses 17.06.2023 kaaskinnipeetav

sektoritevahelisel alal valvurit (kes tegi kaebaja sektori ukse lahti ja läks ise hoopis teise

sektorisse) oodates kaebaja sektori lahtise ukse vahele seisma ja kaebajat ähvardama.

Kaebajas tekitas intsident hirmu, sest olukord oleks võinud eskaleeruda ning samuti võis

kaaskinnipeetav seeläbi õhutada ka teisi kinnipeetavaid kaebaja vastu. Kuigi vastustaja on

teadlik kinnipeetavate vahelistest konfliktidest ja kaaskinnipeetava ohtlikkusest kaebajale,

eirab vastutaja sellest hoolimata kinnipeetavate omavahelist isolatsioonis hoidmise vajadust.

Kaebaja peab taluma hingepiina ja pidevat hirmu, kuna leiab, et lõpuks ei saagi ta

kaaskinnipeetava tõttu jalutamas, tööl, huviringides või mujal käia. Vangla vastutab kaebajale

mittevaralise kahju tekitamise eest, kuivõrd vastustajal puudub kontroll teiste kinnipeetavate

üle ning vastutaja ei taga vangla julgeolekut. Vastustaja on kaaskinnipeetavate eraldamise

reegleid rikkunud korduvalt. Vastustaja tegevuse ja pideva hirmul oleku tõttu on kaebaja

vaimne tervis halvenenud ning kaebajale on määratud vanglaeluga toimetulekuks ravimid.

9. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata ning jäi 20.04.2023 otsuses nr 5-

37/23/22-2, 31.07.2023 otsuses nr 5-37/23/55-2 ja 14.08.2023 vastuses nr 1-11/23/10098-8

toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde neid kordamata.

Kaebajale on otseseks kahju tekitajateks kinnipeetavad Y ja C, kelle vastu saab kaebaja

esitada kahju hüvitamise nõude. Vastustajale ei ole teada, kas kaebaja on kaaskinnipeetavatelt

kahju hüvitamist nõudnud, kuid 14.04.2023 III üksuse juhile esitatud kirjas on Y avaldanud

valmisolekut lõhutud televiisor hüvitada. Varalist kahju summas 100 eurot ei ole kaebajale

tekkinud, sest televiisori paranduse eest tasus 14.06.2023 kaebaja isa T. Y.Q, kellel on 100

euro osas nõudeõigus.

Kaebaja ja tema televiisori rikkunud kinnipeetav Y olid kaebajale kahju tekitanud sündmuse

(19.01.2023 teleri rikkumine) hetkeks paiknenud R3 eluosakonnas koos ligi kaks kuud (alates

21.11.2022). Tegemist on avatud osakonnaga, kus kinnipeetavad saavad päevakava kohaselt

ca 8 tundi päevas osakonnas vabalt ringi liikuda, ning kaebaja puutus Yga pidevalt kokku.

Enne 19.01.2023 sündmust ei teavitanud kaebaja vanglaametnikke kaaskinnipeetavaga

mingist konfliktist või nende ühes eluosakonnas paiknemist välistavatest asjaoludest. Seega ei

saanud vangla ette näha kaebaja televiisori suhtes plaanitavat vandalismiakti. Kaebaja

paigutati 05.04.2023 avatud eluosakonda R5, kus ta viibis koos Cga. Kaebaja televiisori

paranduse järel lõhkus kaaskinnipeetav kaebajale kuulunud televiisori 25.06.2023, sisenedes

kaebaja kambrisse. Kaebaja ja kaaskinnipeetav ei olnud varem koos ühes vangla osakonnas

4(8)

3-23-960

viibinud ja läbisaamisega probleeme vangla ei tuvastanud. Seega puudusid vanglasisese

paigutamise otsustamisel kinnipeetavate ühes eluosakonnas viibimist välistavad asjaolud.

Kuna kaebaja telerit ei lõhkunud vangla teenistujad, ei ole vangla kahju tekitaja ja puudub

vangla õigusvastane tegevus. Seega ei ole täidetud varalise kahju hüvitamise eeldused ning

televiisori väärtuse hüvitamise või asendamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Õigusaktidest ei

tulene vanglale kohustust avatud osakonnas kinnipeetava kambrist väljaviimisel kambriukse

lukustamiseks. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud

„Tallinna Vangla kodukord“ lisas 1.8 kehtestatud III üksuse avatud kambrite päevakava

kohaselt on kambrite uksed avatud 08.55˗11.50, 13.00˗17.30 ja 18.40˗19.30. Avatud

eluosakondade kinnipeetavad on sageli hõivatud erinevate tegevustega (nt tööhõives,

õppetegevuses ja sotsiaalprogrammides osalemine, igapäevased jalutuskäigud,

jumalateenistus, sport, vanglatöötajate (vanglaametnikud, meditsiinitöötajad jne) vastuvõtud),

millest tulenevalt on kinnipeetavaid vaja pidevalt väljaspoole eluosakonda saata. Seega

toimub avatud osakondades igapäevaselt massiliselt kinnipeetavate saatmisi. Kuivõrd avatud

eluosakonna kinnipeetav saab päevakavas sätestatud ajal eluosakonnasiseselt iseseivalt ringi

liikuda, läheb kinnipeetav enne saatmist enamasti juba ise eluosakonna ukse juurde, mistõttu

saatmist teostaval vanglaametnikul ei ole vajadust kinnipeetava kambri juurde minna. Kuna

kambriust ei lukustata, ei ole ka kinnipeetava eluosakonda tagasi saatmisel vanglaametnikul

vaja kinnipeetava kambri juurde minna. Sellise praktika rakendamisele ei ole kaebajal

varasemalt olnud vastuväiteid.

Kuigi 17.06.2023 avati kaaskinnipeetav Yle R5 eluosakonna uks ekslikult, ei sisenenud ta

kaebaja eluosakonda, vaid seisis ca 12 sekundit osakonna uksel ning hõikas midagi, mida võib

arvata ähvarduseks. Sealjuures ei toimunud kinnipeetavate vahel füüsilist konflikti. Kaebaja ei

teavitanud koheselt vanglateenistuse ametnikke olukorrast, vaid alles päev hiljem. Teise

kinnipeetava provotseeriv käitumine võib põhjustada ebameeldivaid emotsioone, kuid vangla

ei saa kinnipeetavate ebatsensuurset või solvavat suhtlemist ennetada, vaid rakendada

tagantjärele mõjutusvahendeid. Toidujagamise ajal ei olnud kaebaja ohus, kuivõrd

toidujagajat saadab üksuses valvur ning toitlustamisel on eluosakonna kambrite uksed suletud,

toidukandik antakse kambrisse läbi luugi. Samuti ei ole keegi kaebajale teinud takistusi

jalutuskäikudel ega hõivetegevustel osalemiseks. Kaebaja loobus Eesti Vanglatööstuses tööl

käimisest 01.06.2023, kuna töötasu ei rahuldanud teda ning alates 07.09.2023 osaleb kaebaja

kaplanite programmis „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“. Mittevaralise kahju

väljamõistmise eeldus on haldusorgani õigusvastane tegevus, ent vastustaja ei ole

õigusvastaselt tegutsenud. Kaebajale negatiivset emotsiooni tekitanud sündmuse saab seostada

kaaskinnipeetava, mitte vangla tegevusega.

10. Tallinna Halduskohus

jättis

25.02.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mille tulemusena kaebaja õiguseid rikuti.

Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla

kodukorra“ (kodukord) kohaselt mõistetakse avatud osakonna all osakonda, kus kinnipeetav

võib osakonna piires vabalt liikuda päevakavas ettenähtud ajal (p 1.5). Kodukorra seletuskirja

p 1.5.1 kohaselt on päevakavas sätestatud aegadel osakonna kambrite uksed lahti.

Kaaskinnipeetavate poolt õigusvastase teo toimepanemise ajal viibis kaebaja eluosakondades

R3 ja R5, mis on avatud eluosakonnad. Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust

lukustada avatud eluosakonnas kinnipeetavate kambrite uksed kinnipeetavate tööle või

1 Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra

seletuskirja terviktekst alates 13.06.2023

5(8)

3-23-960

mistahes muule eluosakonnast väljapoole jääva tegevusele saatmisel. Seega ei saa

kaaskinnipeetavate poolt televiisori lõhkumisega seoses vastustajale ette heita tegevusetust,

mis oleks kaebajale kaasa toonud kahju. Vanglale saaks kaebajale varalise kahju tekitamist

ette heita juhul, kui oleks tuvastatud, et vanglateenistus või -ametnikud mingi konkreetse

toimingu käigus lõhkusid kaebaja televiisori. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga

tegemist.

Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 5 lg 2 kohaselt

tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud

nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vanglal on suur kaalutlusõigus kinnipeetavate

vanglasisesel paigutamisel (nt Riigikohtu 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-76-11; 28.04.2011 otsus

nr 3-3-1-10-11, p 14). Juhul kui kinnipeetavate vahel on ühes osakonnas viibides konflikt,

saab vangla otsustada kinnipeetavate vangalasisese ümberpaigutamise üle julgeoleku

tagamiseks. Vastustaja on selgitanud, et enne televiisori lõhkumist vaidlusalustel kuupäevadel

(19.01.2023 ja 25.06.2023) ei olnud vastustajale teada, et kaebajal oleks temaga samas

eluosakonnas viibivate kaaskinnipeetavatega mingisugune varasem konflikt olnud või esineks

konkreetsete kaaskinnipeetavatega ühes eluosakonnas paiknemist välistavaid asjaolusid. Ka

kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks olnud televiisorit lõhkunud kaaskinnipeetavatega

varasemaid konflikte. Seega ei saanud vastustaja kaebaja televiisori suhtes plaanitavaid

vandalismiakte ette näha ega ennetavalt kaebajat televiisori lõhkunud kinnipeetavatest ümber

paigutada. Kuna kaebaja ja kaaskinnipeetavate Y ja C eraldi hoidmiseks ei olnud vastustajal

mingit põhjust, ei ole vastustaja ka kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja vangla käitumise

ja kaebajal ilmnenud tagajärje vahel puudub põhjuslik seos.

Vastustaja paigutas pärast esmast televiisori lõhkumise intsidenti kaebaja teise eluosakonda

ning mõlema kaaskinnipeetava suhtes nende toime pandud korrarikkumise osas (televiisori

lõhkumisega seoses) on vastustaja viinud läbi väärteomenetlused, st kaaskinnipeetavad on

õigusrikkumiste eest vastutusele võetud. Ehkki vastustajal on julgeoleku tagamiseks või

õigusrikkumiste ärahoidmiseks teatud juhtudel võimalik kõrvale kalduda ka vangistusseaduse

(VangS) § 8 lg-s 1 sätestatud kinnipeetavate üldisest elukorraldusest, s.o piirata kinnipeetavate

päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust osa kambrite või teatud osakondade lõikes või

lukustada teatud kambreid päevakavast erinevalt (nt VangS § 8 lg 2, § 69 lg 2 p 1), on

tegemist erandlike julgeoleku tagamise abinõudega, mille esinemiseks peab esinema tegelik

oht julgeolekule või vähemalt põhjendatud kahtlus sellise ohu esinemiseks. Olukorras, kus

sellised asjaolud puudusid, ei saa vastustajale ette heita õigusvastast tegevusetust.

Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus televiisori lõhkumise eest kambriukse lukustamata jätmise

tõttu kahju hüvitamiseks summas 215 eurot ja televiisori parandamisega seotud kulutuste

kandmisega kahju hüvitamiseks summas 100 eurot rahuldamata.

Kaebaja palub hüvitada talle tekkinud mittevaralise kahju seoses sellega, et 17.06.2023 pääses

kaebaja televiisori lõhkunud kaaskinnipeetav eluosakondade vahelisel alal valvurit oodates

kaebaja sektori lahtise ukse vahele seisma ja kaebajat ähvardama. Kohus saab kaebusest aru

selliselt, et kaebaja heidab vastustajale ette kaebaja turvalisuse tagamata jätmist seoses

17.06.2023 toimunud intsidendiga ning kaebaja seostab hingelisi läbielamisi ka

kaaskinnipeetava poolt televiisori lõhkumisega, muretsedes nii oma vara kui ka enese heaolu

pärast. Kuivõrd süülist õigusvastast tegevust ei saa vastustajale ette heita ja seetõttu ka kahju

hüvitamist nõuda, puudub õiguslik alus ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ka mittevaralise

kahju hüvitamise eelduseks on õigusvastane tegevus avalik õiguslikus suhtes.

Vastustaja on kaebaja ees tekkinud ebamugavuse eest juba vabandanud ning juhtinud üksuse

tähelepanu kinnipeetavate vaheliste isolatsioonide säilitamisele. Kaebajale tekkinud

6(8)

3-23-960

ebamugavused ja võimalikud hingelised läbielamised on olnud tingitud kaaskinnipeetava

käitumisest, kes vaidlusaluse intsidendi toimumise ajal rikkus vangla kodukorda (nt p 1.13.1.

viisakusreeglite järgimine, p 1.14.12. vaimse vägivalla keeld, p 1.14.14. hõikamise keeld jne).

Vastustaja ei vastuta kaebajale kaaskinnipeetava poolt tekitatud läbielamiste eest. Seetõttu

jääb kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Kaebaja palub 26.02.2024 apellatsioonkaebuses (hilisemalt korduvalt täiendatud)

tühistada Tallinna Halduskohtu 25.02.2024 otsus.

Sarnaseid televiisori lõhkumisi on vanglas ka varem olnud ja vangla on kõigile televiisori

teise televiisori andnud või selle hüvitanud. Kaebaja on esimene, kellele ei tooda uut

televiisorit, kuigi pärast esimest lõhkumist kaebaja käis julgeoleku juures vestlemas ja seda

lubati. Vangla vabandus ei too midagi tagasi. Kaebaja ei saa televiisori lõhkunud kahelt

kinnipeetavalt oma vara kunagi tagasi, sest neil on võlad. Vangla peab kaitsma kinnipeetava

vara, kui ta osaleb nt tööhõives ja on kambrist ära. Kuna kaebaja kambrit ei lukustatud, tuleb

kaassüüdlaseks pidada vanglat. Kaebaja soovib varalise kahju hüvitamist summades 215 ja

100 eurot, mittevaralise kahju hüvitamise nõude võib ära jätta.

12. Tallinna Vangla palub 12.04.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes

varem esitatud seisukohtade juurde neid kordamata.

Kaebaja televiisorite lõhkumisega seonduvalt läbi viidud väärteomenetlustes on kaebajat

informeeritud, et väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse

tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Tsiviilvaidluste lahendamine on tsiviilkohtu

pädevuses. Seega on kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajatelt, s.o Ylt ja Clt.

Vangla ei väljasta kinnipeetavatele uusi televiisoreid ja vanglaametnikud ei ole andnud

kaebajale seoses sellega mingeid lubadusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

14. Apellatsiooniastmes käib vaidlus üksnes varalise kahju hüvitamise nõude üle, kuna

13.04.2024 menetlusdokumendis loobus kaebaja halduskohtu otsusele vastuväidete

esitamisest mittevaralist kahju puudutavas osas. Seetõttu ringkonnakohus mittevaralise kahju

hüvitamise küsimusel ei peatu.

15. Kaebaja leiab, et talle tekitati varalist kahju vangla poolt seetõttu, et vangla oleks pidanud

ajal, kui kaebaja eluosakonnas ei viibinud, lukustama kaebaja kambri ukse. Niisiis on kaebaja

seisukohal, et vangla kahju põhjustanud õigusvastane toiming oli kohustuse – kaebaja kambri

lukustamine – täitmata jätmine. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, kuna vanglal

puudus õigusaktidest tulenev kohustus kaebaja kambrit lukustada.

16. VangS § 8 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla

territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu

algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal

eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Vanglateenistus

võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid

ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik

vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi

7(8)

3-23-960

tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Viidatud sätetest tuleneb reegel, et kambrid lukustatakse

öörahu algusest äratuseni ning muul sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal, kui

kinnipeetav eraldatakse kambrisse. Järelikult lukustatakse kamber VangS § 8 kohaselt siis, kui

kinnipeetav on kambris sees, mitte siis, kui teda seal ei ole. VangS ei näe ette kambri

lukustamist kinnipeetava vara kaitseks.

17. Erandit viidatud reeglist ei tee ka vangla sisekorraeeskiri ega kodukord. VSKE-s puudub

kambrite lukustamisega seonduv regulatsioon. Tallinna Vangla kodukorra p-de 5.1 ja 5.2

kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud päevakava, mis on kodukorra lisa 1.

Osakonnas viibival kinnipeetaval on kohustus toitlustamise ajaks ja päevakavajärgse

kambriuste lukustamise ajaks minna talle määratud kambrisse ning sulgeda kambri uks.

Televiisori lõhkumise intsidentide toimumise ajal kehtinud kodukorra päevakava (dtl 117)

kohaselt olid kambriuksed kell 08.55˗19.40 pidevalt avatud, v.a toitlustamise aegadel ja juhul,

kui toitlustamine toimus läbi kambriluugi. Ka 03.04.2023 redaktsioonis jõustunud kodukorra

p 5.9 ˗ üksuse juhi otsustusel ja tema suulise korralduse alusel võib avatud eluosakondade

kambrite uksi äratusest õhtuse loenduseni mitte lukustada, kui see on töökorralduslikult

vajalik või vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks otstarbekas, ei tee viidatud

regulatsioonist erandit.

18. Eelnevast nähtuvalt ei toiminud vangla, kui jättis kaebaja kambri lukustamata ajal, mil

kaebaja kambris ei viibinud ja viibis väljaspool eluosakonda, õigusvastaselt, mistõttu puudub

alus kaebaja kahjunõuet rahuldada. Kaebaja ei ole väitnud ka, et enne televiisori lõhkumise

intsidente oli vanglal olemas teave, mis oleks andnud võimaluse neid intsidente ennetada, kuid

vangla oleks olnud tegevusetu. Kui ka kaebaja väide, et vangla on varem kellelegi hüvitanud

lõhutud vara, võib olla õige, ei saa sellest järeldada vangla kohustust teha seda praegusel

juhul. Kahju hüvitamise nõude puhul teeb vangla igakordselt individuaalse otsuse ja praegusel

juhul puudub vanglal kohustus kaebajale kahju hüvitada. Järelikult jääb apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebajal on õigus esitada kahjunõue nende

füüsiliste isikute vastu, kes televiisori lõhkusid. Kui kaebajal ei ole võimalik tasuda riigilõivu,

saab ta maakohtult taotleda menetlusabi.

19. HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)