3-25-1344/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1344

Haldusasi

V.F-i kaebus Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkirja nr 1-25/1-

3/30, 07.02.2025 käskkirja nr 6-1/1-25/229, 04.02.2025

käskkirja nr 1-25/1-3/24, 09.04.2025 vaideotsuse nr 1-8/1-

25/64-3, 09.04.2025 vaideotsuse nr 1-8/1-25/59-4, 09.04.2025

vaideotsuse nr 1-8/1-25/65-3 tühistamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – V.F

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta

menetlusosaliste

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

08.12.2025. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla 04.02.2025 käskkirjaga nr 1-25/1-3/24 tunnistati V.F süüdi Tallinna Vangla

avavangla 14.11.2024 käskkirja nr 5-1/24/2107 lisa 1 p 19.10 nõuete rikkumises ning määrati

distsiplinaarkaristuseks nejaks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Karistuse täitmisele pööramine

lükati edasi katseajaga kolm kuud tingimusel, et isik ei pane katsseajal toime uut

distsipliinirikkumist. V.F-i suhtes piiratakse kartserikaristuse kandmise ajaks vangistusseaduse

(VangS) § 22, § 24, § 25, § 30, § 31, § 311, § 32, § 34, § 341, § 35, § 36, § 37, § 38, § 41, § 43, §

46, § 48 kohaldamist.

2. Tallinna Vangla tunnistas 07.02.2025 käskirjaga nr 1-25/1-3/30 V.F-i süüdi Justiitsministri

30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p 5 nõuete

rikkumises ning määras distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks.

Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kolm kuud tingimusel, et isik ei pane

katsseajal toime uut distsipliinirikkumist. V.F-i suhtes piiratakse kartserikaristuse kandmise ajaks

VangS § 22, § 24, § 25, § 30, § 31, § 311, § 32, § 34, § 341, § 35, § 36, § 37, § 38, § 41, § 43, § 46,

§ 48 kohaldamist.

3. Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/229 paigutati V.F ümber karistuse kandmise

jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse.

4. Tallinna Vangla jättis 09.04.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/64-3 V.F-i vaide Tallinna Vangla

04.02.2025 käskkirja nr 1-25/1-3/24 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.

5. Tallinna Vangla jättis 09.04.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/59-4 V.F-i vaide Tallinna Vangla

07.02.2025 käskirja nr 1-25/1-3/30 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.

6. Tallinna Vangla jättis 09.04.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/65-3 V.F-i vaide Tallinna Vangla

07.02.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/229 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohtule saabus 06.05.2025 V.F-i kaebus nimetatud haldusaktide tühistamiseks

ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata distsiplinaarasjad uuesti läbi. 17.05.2025 kaebaja

loobus kohustamisnõudest.

KAEBAJA SEISUKOHAD

8. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt ning määratud karistused õõnestavad

vanglateenistuse usaldusväärsust. Vangla ei ole tõendanud, et kaebajal oli elektrooniline sigaret või

et ta seda kasutas. Kaebaja leidis elektroonilise sigareti oma töökohas riietusruumi pingilt, mille oli

sinna unustanud keegi praktikantidest. Kaebaja kirjeldas menetlejale sündmusi detailselt, kuid

menetleja ei arvestanud nendega.

9. Ravim nimetusega Pregabaliin on retsepti alusel müüdav valuvaigisti, mida kasutatakse

pikaajalise valu raviks. Seega ei ole selle hankimine apteegist võimalik ning kinnipeetavad on

lisaks jälgimise all. Käskkirjas ei ole välja toodud, millised ravimi manustamist kinnitavad

nähtavad mõjud kaebajal avaldusid, et valvuril tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja tarvitas

vaadeldavat ravimit. Vangla ei ole vastanud, millisest allikast pärines teadmine, et uurimiseks

saadeti Pregabaliini joobe tuvastamine. Kaebajale ei ole joobe akti tutvustatud. Vangla ei ole

määratlenud väidetavat ravimi tarvitamise aega, kohta ega ravimi kogust. Kaebajalt ei ole leitud

tablette. Vangla ei ole tõendanud, et kaebaja tarvitas ravimit tahtlikult ning seda, kuidas ravim võis

sattuda kaebaja organismi. Vangla väited teadlikust tarvitamisest on meelevaldsed ja tõendamata.

Kaebaja ei ole teadlikult ega tahtlikult tarvitanud ravimeid, kuivõrd arst ei ole kaebajale sellist

ravimit kirjutanud.

10. Distsiplinaarkaristuse saab määrata süülise rikkumise eest. Vangla ei ole kaebaja rikkumisi

tõendanud. Menetleja on rikkunud kaalutlusõigust ning ei ole hinnanud tõendeid korrektselt.

Karistused on põhjendamatud ning ebaproportsionaalsed.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

11. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja jääb käskkirjades ja vaideotsustes toodud

seisukohtade juurde. Tallinna Vangla käskkirjad nr 1-25/1-3/30, nr 6-1/1-25/229 ja nr 1-25/1-3/24

vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 51 sätestatud nõuetele. Kaebaja oli lubatud Tallinna

Vangla 14.11.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/2107 avavanglast tööle Weldman OÜ-sse. Käskkirja lisas

1 on sätestatud kinnipeetava õigused, kohustused ja keelud väljaspool vanglat töötamisel. Lisa 1

punkti 19.10. kohaselt on kinnipeetavale vangla nõusolekul töökohal, töökohtade vahel ning vangla

ja töökoha/kaupluse vahel omada ja kasutada elektroonilist sigaretti, suitsuvabu tubakatooteid (nt

2(7)

närimistubakas, nuusktubakas, suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas), suitsetamistarbeid ja

tubakatoodetega seonduvad tooteid. Kaebaja on käskkirjaga 15.11.2024 tutvunud.

12. Tallinna Vangla avavangla üksuse juht kontrollis 10.01.2025 kaebajat tema töökohal Weldman

OÜ-s. Läbiotsimisel leiti kaebaja teksajaki välimisest rinnataskust musta ja oranži värvusega

elektrooniline sigaret VOZOL Dragon Fruit Banana Cherry. Juhtum on fikseeritud 10.01.2025

ettekandega nr 1-25-359. Kuna kaebaja rikkus käskkirjaga nr 5-1/24/2107 pandud elektroonilise

sigareti omamise keeldu, võis teda distsiplinaarkorras karistada. Vangla on kaebajat menetlusest

teavitanud, kaebaja on ära kuulatud, kogutud on asjakohased tõendid ja kaebaja süü on tuvastatud.

Menetlus on läbi viidud pädevust omava isiku poolt ja tähtaegselt ning määratud karistus on

proportsionaalne toime pandud süüteoga. Kehtiv distsiplinaarkaristus tubakatoodete või

süütamisvahendite korra nõuete rikkumise eest on avavanglasse paigutamist välistav asjaolu. Seega

ka avavanglas olles on elektroonilise sigareti, suitsuvabade tubakatoodete, suitsetamistarvete ja

tubakatoodetega seonduvate toodete omamise ja kasutamise keelu eiramisel tegu olulise

rikkumisega.

13. Kaebaja väide, et ta võttis riietusruumi pingilt elektroonilise sigareti kaasa tööülesandeid täites,

on pelgalt enda tegu õigustav. Tööandja poolt vanglale edastatud info kohaselt olid V.F

keevitusinstruktori abiline ja tema tööülesanneteks oli materjalide vastuvõtt ja sorteerimine,

keevitusaparaatide hooldamine, keevitustöökoja korrashoid ja keevitusinstruktori abistamine

õppeprotsessis. Isegi kui keevitustöökoja korrashoiu kohustuse alla kuulus riietusruumi korras

hoidmine, pidi kaebaja teadma, et ei saa tööandja ruumidest keelatud esemeid leides neid endale

taskusse ega enda asjade hulka panna. Kaebaja pidi teadma, et elektroonilise sigareti enda jaki

taskusse pistes rikub ta käskkirja nr 5-1/24/2107 lisa 1 punkti 19.10, sest ta ei olnud selle

omamiseks luba saanud. Weldman OÜ esindaja on 22.01.2025 selgitusi andes küll tõdenud, et

õpilased on mõnikord oma asju maha unustanud, kuid tema sõnutsi on õpilased asju jätnud

koolitusklassi, mitte riietusruumi. Seega tööandja esindaja selgitused kaebaja väidetega ei kattu.

14. Kuna vanglal oli kahtlus, et kaebaja on ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud retseptiravimit

Pregabalin, võeti 20.12.2025 kaebajalt uriiniproov. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) tuvastas

kaebaja uriinis Pregabalini. Sündmus on fikseeritud joobeseisundi tuvastamise aktis ja 13.01.2025

ettekandes nr 1-25-453. Lääne-Tallinna Keskhaigla on kinnitanud, et kaebajale ei ole olnud enne

uriiniproovi võtmist määratud ravimit toimeainega Pregabalin. Seega on kaebaja Pregabaliini

manustanud ilma arsti ettekirjutuseta. Kuna kaebaja rikkus VSkE § 641 punkti 5, võis teda

distsiplinaarkorras karistada. Vangla on kaebajat menetlusest teavitanud, kaebaja on ära kuulatud,

kogutud on asjakohased tõendid ja kaebaja süü on tuvastatud. Menetlus on läbi viidud pädevust

omava isiku poolt ja tähtaegselt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud

süüteoga.

15. Vangla ei pea kaebajale avaldama ega käskkirja märkima, millel põhineb kahtlustus, et kaebaja

on keelatud viisil retseptiravimit tarvitanud. Olenemata sellest, kas kaebajal väliseid

joobetunnuseid esines või mitte, oli vanglal õigus võimalikku joobe tuvastamiseks kaebajalt

uriiniproovi võtta. Kus, millal ja kui palju kaebaja keelatud ravimit oli tarvitanud, ei omanud

tähtsust. Kinnitust on leidnud, et arst ei olnud kaebajale Pregabalini toimeainega ravimit välja

kirjutanud ja sõltumatu ekspertiis tegi kindlaks, et kaebaja organismis leidus Pregabalini.

Distsiplinaarmenetluses antud ütlustes kahtlustas kaebaja, et Pregabalin on tema organismi

sattunud toakaaslase X.Y sülje kaudu või on hoopis toakaaslane tema toidu sisse teadlikult ravimit

pannud. Menetleja võttis X.Ylt selgitused ja kinnipeetav kinnitas, et ta ei ole midagi sellist teinud.

Vanglal ei olnud alust kahelda X.Y ütluste tõesuses. Vaidemenetluses kaebaja uusi teooriaid,

kuidas ravim tema organismi sattus, välja ei too, kuid kohtule esitatud kaebuses asub kaebaja

väitma, et talle võidi ravimipinalisse panna vale ravim. Tegemist on uue väitega, mille osas on

kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja tuleb seetõttu tähelepanuta jätta. Vangla

täpsustab, et ravimipinalisse panevad ravimeid üksnes Lääne-Tallinna Keskhaigla meedikud, mitte

3(7)

vanglateenistujad. Kaebaja väide, kuidas kinnipeetavatele süsteemselt ja pidevalt valesid ravimeid

vanglates antakse, on ilmselge liialdus. Kaebaja on täiskasvanud inimene ja avavanglas oli

ravimipinal tema enda käes. Kuna ta ka ise väitis, et sai vaid arsti määratud vererõhku alandavat

ravimit, olnuks tal endal ka lihtne märgata, kui pinalisse oleks sattunud vale ravim. Kaebaja ei ole

sellisest tähelepanekust vanglat teavitanud ja vanglal ei ole ütegi tõendit, mis annaks alust

arvamuseks, et kaebaja ravimipinalisse oleks vale ravim sattunud. Kaebaja saab kaebusele lisatud

Pärnu Maakohtu 22.08.2019 kohtumäärusest kriminaalasjas nr x-xx-xxxx valesti aru. Küsimuse all

ei olnud kaebajale karistuse määramine, vaid määratud vanglakaristuse täitmisele pööramine.

Kohus jättis kriminaalhooldaja ettekande rahuldamata, kuna sel hetkel ei olnud võimalik tuvastada,

et V.F teadlikult narkootilist ainet tarvitas, kuna algatatud kriminaalasi oli alles pooleli. Lisatud

määrus näitab pigem seda, et kaebajal ongi muster keelatud aineid tarvitada ja siis väita, et teised

isikud on süüdi, et keelatud aine on tema organismi sattunud.

16. Vastavalt VangS § 20 lg-s 1 sätestatule saab avavanglasse paigutada kinnipeetava, kelle suhtes

on vanglal usaldus, et ta ei pane avavanglas olles uusi õigusrikkumisi toime. Justiitsministri

25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt tubakatoodete või

süütamisvahendite korra rikkumise eest määratud distsiplinaarkaristus välistab kinnipeetava

paigutamise avavanglasse. Selline rikkumine välistab ka avavanglas paiknemise. Kuna kaebajat oli

distsiplinaarkorras keelatud aine tarvitamise ja keelatud eseme omamise eest karistatud, puudus

vanglal kaebaja osas veendumus, et ta suudab edaspidi avavanglas õiguskuulekalt käituda. Tallinna

Vangla paigutas 07.02.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/229 V.F-i edaspidiseks karistuse kandmiseks

Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse. Käskkirja on andnud pädev vanglaametnik ja kinnisesse

vanglasse paigutamist on piisaval määral kaalutud ja põhjendatud.

17. Kaebaja ei too kaebuses välja, et vaideotsus muul viisil tema õigusi rikuks. Kaebaja vaided jäeti

rahuldamata, sest vaidlustatud käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks puudus alus. Vaidemenetlus

on läbi viidud tähtaegselt, vaideotsused on allkirjastanud pädev isik ja vaide rahuldamata jätmist on

vaideotsustes piisava põhjalikkusega motiveeritud.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. VangS § 11 lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel

ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VangS

erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes

põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti

andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud

toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning

muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest. Kohtu hinnangul vastavad vaidlustatud haldusaktid nimetatud sätetele ning on

õiguspärased.

Tallinna Vangla 07.02.2025 käskiri nr 1-25/1-3/30

19. Tallinna Vangla koostas 20.12.2024 joobeseisundi tuvastamise akti, mille kohaselt proovi

võtmise aluseks oli asjaolu, et vanglal oli põhjendatud kahtlus, et kaebaja on ilma arsti

ettekirjutuseta tarvitanud ravimit Pregabaliin. EKEI joobeseisundi tuvastamise 02.01.2025

saatekirja kohaselt leiti ekspertiisiks võetud uriinist ravimit Pregabaliin (dtl 94). Tallinna Vangla

koostas 13.01.2025 ettekande nr 1-25-453 (dtl 92), mille kohaselt laekus Tallinna Vanglale

09.01.2025 EKEI uuringuvastus, et 20.12.2024 V.F võetud uriiniproov (124978) sisaldas

4(7)

pregabaliini. Lääne-Tallinna Keskhaigla 20.01.2025 vastuses kinnitatakse, et kinnipeetavale V.F ei

ole enne 21.12.2024 arst määranud ravimit toimeainega Pregabaliin (dtl 100). X.Y kinnitas, et ei

ole midagi pannud kaebaja toiduainete sisse, mis sisaldaks pregabaliini ja ta ei ole kaebajat

ähvardanud (dtl 104).

20. Kohus on ühel meelel vastustajaga, et vangla ei pea käskkirja märkima, millel põhineb

kahtlustus, et kaebaja on keelatud viisil retseptiravimit tarvitanud. VangS § 671 lg 1 sätestab, et

kinnipeetaval on keelatud psühhotroopse aine tarvitamine tervishoiutöötaja ettekirjutuseta.

Vanglateenistuse ametnikul on õigus kontrollida kinnipeetavat ja tuvastada keelatud aine

tarvitamine. Keelatud aine tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38–

41 sätestatud korrast. Nimetatud sättest tuleneb vanglale õigus tuvastada võimalik keelatud aine

tarvitamine. Arvestades otsuse eelmises punktis toodut, tuvastas EKEI, et kaebaja organismis

leidus Pregabalini toimeainega ravimit, samas kui arst ei olnud seda kaebajale määranud. Kohtul

puudub alus kahelda EKEI tuvastatud andmetes. See tähendab, et kaebaja tarvitas VSkE § 64¹ p-s 7

sätestatud keelatud ainet. Kaebajale on antud võimalus esitada vastuväiteid EKEI tuvastatud

asjaolude osas (dtl 96). Eelnevast saab järeldada, et kaebajale on tutvustatud ka EKEI vastust.

21. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele,

materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud menetlusnorme, mis

tingiks käskkirja õigusvastasuse. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest (dtl

90), selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud

võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on kasutanud (dtl 106).

22. Vangla on nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki. Käskkirjas on

põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks kahe ööpäeva pikkune

kartserikaristus. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga 3 kuud tingimusel, et isik ei

pane katseajal toime uut distsipliini rikkumist. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja

arusaadavad. Kohtul puudub alus pidada määratud karistust distsiplinaarsüüteo toimepanemise

asjaolusid arvestades ülemääraseks. Kaebaja väited, et ta ei ole vaadeldavat ravimit tarvitanud, on

haldusmenetluses kogutud tõenditega ümber lükatud. EKEI laboris tehtud test kinnitas, et kaebaja

organismist leiti ravimit, millise ravimi kirjutas arst välja kaebaja kambrikaaslasele. X.Y kinnitas,

et ta ei ole kaebajale ravimit andnud. Samuti ei ole vanglale teadaolevalt kambrikaaslaste vahel

konflikti, mis võiks kaasa tuua pahatahtliku käitumise kambrikaaslaste vahel. Eelnevat ei too välja

ka kaebaja ise. Asjakohased ei ole kaebaja viited Pärnu Maakohtu 22.08.2019 kohtumäärusele nr x-

xx-xxxx (dtl 32), kus kohus leidis, et ei ole võimalik tuvastada kaebaja teadlikku narkootilise aine

tarvitamist. Praegusel juhul oli kaebaja kontrollitud keskkonnas, kus tal on võimalik jälgida, mida

ning kust ta tarbib. Usutavad ei ole kaebaja väited, et ravim võis kaebaja organismi sattuda

tahtmatult.

23. Tallinna Vangla 07.02.2025 käskirjaga nr 1-25/1-3/30 määratud distsiplinaarkaristus on

õiguspärane, distsiplinaarkaristuse valikul on kaalutlusõigust teostatud nõuetekohaselt. Kuna

09.04.2025 vaideotsus nr 1-8/1-25/64-3 kaebaja õigusi iseseisvalt ei riku, siis ei kuulu ka see

tühistamisele.

Tallinna Vangla 04.02.2025 käskkiri nr 1-25/1-3/24

24. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane

toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve

all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava

individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 sätteid. VangS §

22 lg 1 alusel võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada soodustusi,

sh liikumine järelevalveta väljapool vangla territooriumi seoses töötamisega. Soodustuse

kohaldamise eelduseks on kinnipeetava hea käitumine karistuse kandmise ajal ning piisav alus

oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud

5(7)

ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). VangS § 22 lg 2 sõnastusest on selge, et selles peetakse silmas

tulevikku suunatud tegevust, s.o kinnipeetav järgib eeskirju, mis kaasnevad soodustuse

kohaldamisega.

25. Tallinna Vangla koostas 10.01.2025 ettekande nr 1-25-359, mille kohaselt teostades kaebajale

10.01.2025 kella 11.10 paiku tema töökohal Weldman OÜ aadressil Lennujaama tee 7, Tallinn

kontoris läbiotsimist, leiti teksasjaki välimisest rinnataskust elektrooniline sigaret VOZOL Dragon

Fruit Banana Cherry (dtl 57).

26. Weldman OÜ esindaja kinnitas 22.01.2025 telefoni teel menetlejale, et mõnikord on juhtunud,

et osad õpilased on jätnud erinevaid riideesemeid ja asju peale koolitust klassi. Kuivõrd 10.01.2025

ei viibinud tööandja esindaja töökohal, ei teadnud ta, mida kaebaja võis leida ega ole näinud, kas

kaebaja suitsetab.

27. Tallinna Vangla 14.11.2024 käskkirja nr 5-1/24/2107 lisa 1 p 19.10 järgi on väljaspool vanglat

töötaval kinnipeetaval keelatud omada ja kasutada vangla nõusolekuta töökohal, töökohtade vahel

ning vangla ja töökoha/kauplusevahel liikumisel elektroonilist sigaretti (dtl 54). Kaebaja kinnitas

allkirjaga, et on nimetatud käskkirjast teadlik (dtl 55). Seega oli kaebaja teadlik, et tal on keelatud

omada elektroonilist sigaretti.

28. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele,

materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud menetlusnorme, mis

tingiks käskkirja õigusvastasuse. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest,

selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud

võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on kasutanud (dtl 70, 83).

29. Vangla on nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki. Käskkirjas on

põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks nelja ööpäeva pikkune

kartserikaristus. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kolm kuud tingimusel, et

isik ei pane katseajal toime uut distsipliini rikkumist. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja

arusaadavad. Kohtul puudub alus pidada määratud karistust distsiplinaarsüüteo toimepanemise

asjaolusid arvestades ülemääraseks.

30. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et ta ei omanud elektroonilist sigaretti, vaid leidis selle

tööülesannete täitmise käigus ning see oli üksnes tema valduses. Vastustaja kinnitusel töötas

kaebaja keevitusinstruktori abilisena ja tema tööülesanneteks oli materjalide vastuvõtt ja

sorteerimine, keevitusaparaatide hooldamine, keevitustöökoja korrashoid ja keevitusinstruktori

abistamine õppeprotsessis. Seega on õige kaebaja väide, et keevitustöökoja korrashoiu kohustuse

alla kuulus ka riietusruumi korras hoidmine. Asjas esitatud materjalidest (eelkõige tööandja

seletustest, vt otsuse p 26) nähtuvalt ei saa välistada, et kaebaja leidis sigareti tööülesannete

täitmise käigus, kuid kaebaja olles teadlik, et tegemist on keelatud esemega, oleks pidanud

esimesel võimalusel sigaretist vabanema. Kaebaja pannes elektroonilise sigareti enda taskusse,

võttis teadliku riski, et ta võib rikkuda Tallinna Vangla 14.11.2024 käskkirjast nr 5-1/24/2107

tulenevat keeldu. Tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada olukorras, kus elektrooniline sigaret oli

kaebaja valduses, kas sigaret oli ka kaebaja omandis. Seega lähtus vangla õigesti eeldusest, et

kaebaja rikkus Tallinna Vangla 14.11.2024 käskkirjast nr 5-1/24/2107 tulenevat keeldu.

31. Tallinna Vangla 04.02.2025 käskkirjaga nr 1-25/1-3/24 määratud distsiplinaarkaristus on

õiguspärane, distsiplinaarkaristuse valikul on kaalutlusõigust teostatud nõuetekohaselt. Kuna

09.04.2025 vaideotsus nr 1-8/1-25/59-4 kaebaja õigusi iseseisvalt ei riku, siis ei kuulu ka see

tühistamisele.

Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkiri nr 6-1/1-25/229

6(7)

32. Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/229 paigutati kaebaja ümber karistuse

kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse. Vastava otsustuse tingis Tallinna

Vangla 04.02.2025 käskkirjaga nr 1-25/1-3/24 määratud distsiplinaarkaristus. Kohus tuvastas

kohtuotsuse eelmises punktis, et Tallinna Vangla 04.02.2025 käskkiri nr 1-25/1-3/24 on

õiguspärane.

33. Käskkirjas nr 6-1/1-25/229 on viidatud asjakohaselt VangS §-le 21 ning Justiitsministri

25.03.2008 määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaan“ § 17 lg-le 2 ja § 20 lg-le 1. VangS § 21 lg 1

kohaselt võib kinnipeetava avavanglast kinnisesse vanglasse ümber paigutada, kui kinnipeetav ei

täida vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õigusrikkumisi

või kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Käskkirja nr 6-1/1-

25/229 põhjendustest nähtub, et selles peetakse silmas olukorda, kus pärast kinnipeetava

avavanglasse paigutamist selgub, et ta ei sobi kandma karistust avatud režiimil. Kaebajale heideti

ette õigusaktide ja käskkirjade rikkumist. Arvestades, et avavanglast kinnisesse vanglasse ümber

paigutamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, tuleb sellises otsuses näidata kinnipeetava

ümberpaigutamist põhjendavad asjaolud.

34. Käskkirjas nr 6-1/1-25/229 märgitakse, et kaebaja kuritarvitas vangla usaldust. Kaebaja pani

lühikese aja vältel toime mitu rikkumist, millest kaks rikkumist pani toime väljaspool avavangalt.

VangS § 20 lg 1 kohaselt on kinnipeetava avavanglasse paigutamise üheks eelduseks see, et on

piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Selle all ei tule silmas pidada üksnes

õiguskorras keelatud tegude, s.o väär-või kuritegudest hoidumist, vaid kinnipeetava vastutusvõimet

tervikuna iseloomustavaid tunnuseid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2016 otsus nr 3-14-51918,

p 25). Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkirjas nr 6-1/1-25/229 välja toodud, et kaebajal on kolm

kehtivat distsiplinaarkaristust. Sellises olukorras ei olnud vanglal enam alust kaebajat usaldada ja

eeldada, et kaebaja ei pane toime uusi rikkumisi. Seega esines alus paigutada kaebaja ümber

kinnisesse osakonda. Vangla on käskkirjas nr 6-1/1-25/229 oma otsust piisavalt motiveerinud.

Kohus on ühel meelel vanglaga, et kinnisesse vanglasse paigutamine on vangla prognoosiotsus, kus

vangla hindab, kas seni toimunut arvestades või pidada tõenäoliseks, et isik ei pane toime uut

õigusrikkumist. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse.

Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud haldusmenetluse nõuetele vastavust.

35. Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkiri nr 6-1/1-25/229 on õiguspärane ning kaalutlusõigust on

teostatud nõuetekohaselt. Kuna 09.04.2025 vaideotsus nr 1-8/1-25/65-3 ei riku iseseisvalt kaebaja

õigusi, siis ei kuulu ka see tühistamisele.

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)