2-25-13903/35 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Vanemkohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse kuupäev

06.11.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-13903

Tsiviilasi

D.P hagi E.H vastu abielu lahutamise ja ühisvara

jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Mihhail Tuštšenko

Kostja: E.H (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine,

riigilõivu osaline tagastamine

Menetluse liik

05.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada D.P (isikukood XXX) ja E.H (isikukood XXX) vahel sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Jagada D.P (isikukood XXX) ja E.H (isikukood XXX) ühisvaraks olev

korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX) selliselt, et müüa see

täitemenetluses avalikul enampakkumisel poolte kokkuleppel alghinnaga 50 000

eurot.

1.2. Kui avalikul enampakkumisel vara alghinnaga ei müüda 6 (kuue) kuu jooksul

käesoleva kohtumääruse jõustumisest, tuleb iga enampakkumise nurjumise

korral langetada vara hinda 5% võrra. Korteriomandi müügiga kaasnevad

kulutused (s.o sundtäitmisega seotud kulud) jagatakse poolte vahel võrdselt.

1.3. Korteriomandil lasuvad kommunaalkulud (v.a vesi, elekter, internet, prügivedu)

tasuvad pooled võrdsetes osades (50/50) alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest kuni korteriomandi müügini.

1.4. Jagada korteriomandi müügist saadud raha D.P (isikukood XXX) ja E.H

(isikukood XXX) vahel võrdsetes osades.

1.5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 52 eurot D.P

arveldusarvele nr XXX selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-13903“.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

2-25-13903

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.P (hageja) esitas 05.11.2025 Viru Maakohtule hagi E.H (kostja) vastu abielu

lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu

12.03.1986. Abielusuhted lõppesid palju aastaid tagasi ja abikaasad elavad iseseisvat elu ega

toeta perekonnasidemeid. Poolte ühisvaraks on korteriomand aadressil XXX (registriosa nr

XXX). Hageja taotleb ühisvara jagamist viisil, et ühisomand lõpetatakse selle müümisega

avalikul enampakkumisel alghinnaga 63 000 eurot ja kinnisasja müügist jääv raha jaotatakse

poolte vahel võrdsetes osades. Pooltel puuduvad vahendid ühisvara jagamise eest rahalise

hüvitise maksmiseks viisil, kus vara läheb ühe poole ainuomandisse ja teine pool saab vara

kaotuse eest rahalist hüvitist. Kohus andis hagejale 05.10.2025 määrusega menetlusabi ja

määras riigilõivu tasumise osade kaupa. Hageja tasus esimese osamakse summas 104 eurot

08.10.2025 ja kohus võttis hagi menetlusse.

2. Asjas toimus 05.11.2025 kohtuistung, kus hageja võttis abielulahutuse osas hagi õigeks.

Ühisvara nõude osas jõudsid pooled kokkuleppele, mille paluvad kohtul kompromissina

kinnitada. Pooled taotlesid tagastada hagejale pool juba tasutud riigilõivust.

3. Kohus lahutas poolte abielu 06.11.2025 õigeksvõtul põhineva osaotsusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Seega saab

kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

6. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

2 (3)

2-25-13903

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub

7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

8. Kohus andis hagejale 05.10.2025 määrusega menetlusabi ja määras hagiavalduse

riigilõivu (abielulahutus 100 eurot ja ühisvara jagamine 420 eurot, kokku 520 eurot) tasumise

osade kaupa (5 osamakset summas 104 eurot). Hageja tasus esimese osamakse summas 104

eurot 08.10.2025 ja kohus võttis hagi menetlusse. Kuna asjas sõlmiti kompromiss, siis rohkem

05.10.2025 määruses märgitud osamakseid hageja tasuma ei pea.

9. TsMS § 190 lg 7 järgi on võimalik kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isik

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seetõttu vabastab kohus hageja mainitud

riigi menetlusabi riigituludesse tasumise kohustusest täielikult. Hageja on taotlenud poole

menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on

põhjendatud ja tuleb rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus riigilõivu 104 eurot,

sellest tagastamisele kuulub 52 eurot.

10. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)