3-25-3121/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

6. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3121

Haldusasi

Skarcon

OÜ

kaebus

tühistada

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 11.09.2025 otsus nr 188-25/294843

ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 01.08.2025 otsus, millega

riigihankes „Eesti Rahvusraamatukogu hoones Endla

3/Tõnismägi 2, Tallinn, torni- ja konverentsisaali valgus-,

heli- ja videoseadmete paigaldamine“ (viitenumber 294843)

osas 2 lükati Skarcon OÜ pakkumus tagasi ning edukaks

tunnistati Optimus Systems AS-i pakkumus

Vaidlustatud riigihanke nimetus

ja viitenumber

„Eesti Rahvusraamatukogu hoones Endla 3/Tõnismägi 2,

Tallinn, torni- ja konverentsisaali valgus-, heli- ja

videoseadmete paigaldamine“ (viitenumber 294843)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Skarcon OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keidi Kõiv

Vastustaja (hankija) – Riigi Kinnisvara Aktsiaselts,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets

Kolmas isik – Optimus Systems AS, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaarel Berg

Vaidlustatud riigihangete

vaidlustuskomisjoni lahend

11.09.2025 otsus nr 188-25/294843

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada haldusasja nr 3-25-3121 menetlus kinniseks osas, mis puudutab

riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud kolmanda isiku 15.08.2025 vastuse lisade 5

ja 6 uurimist (dtl 270–272, 320–322), eemaldada kaebaja eelnimetatud dokumentide

uurimisest ning mitte teha neid talle kättesaadavaks.

2. Jätta kolmanda isiku taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta kaebaja ning vastustaja menetluskulud nende endi kanda.

5. Mõista kolmanda isiku kohtumenetluse menetluskulud summas 1000 eurot

(käibemaksuta) välja kaebajalt. Muus osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud

tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.11.2025. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi ka hankija) avaldas 06.05.2025 riigihangete registris

avatud hankemenetlusega riigihanke „Eesti Rahvusraamatukogu hoones Endla 3/Tõnismägi 2,

Tallinn, torni- ja konverentsisaali valgus-, heli- ja videoseadmete paigaldamine“ (viitenumber

294843; edaspidi

riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke

alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh pakkumuse esitamise ettepaneku,

tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) ja vastavustingimused. Riigihange on jagatud kaheks osaks,

millest teine osa oli konverentsi audio-videosüsteemide paigaldamine (edaspidi osa 2).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 09.06.2025 esitasid osas 2 pakkumused kolm pakkujat.

2. Hankija teavitas 01.08.2025, et lükkas tagasi Skarcon OÜ ja OVERALL EESTI AS

pakkumused ning vastavaks ja edukaks Optimus Systems AS-i pakkumuse (edaspidi

01.08.2025 otsus). Otsuse põhjenduste kohaselt ei pakutud Skarcon OÜ pakkumuses nõutud

toodetest nelja toodet, sh keskse seadmena tähisega KS16 SDI signaali konverterit optiliseks ja

tagasi koaksiaali. Optimus Systems AS-i pakkumus kui ainus vastavaks tunnistatud pakkumus

tunnistati edukaks.

3. Skarcon OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) esitas 11.08.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles vaidlustas hankija 01.08.2025 otsuse, millega tema

pakkumus lükati tagasi ning Optimus Systems AS-i pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks.

4. VAKO 11.09.2025 otsusega nr 188-25/294843 (edaspidi VAKO otsus) jäeti vaidlustus

rahuldamata. Lisaks jättis VAKO vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis

Optimus Systems AS-is kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1900 eurot (käibemaksuta).

VAKO otsuse põhjendused, miks hankija otsus tunnisada kolmanda isiku pakkumus vastavaks

ja edukaks on õiguspärane, on kokkuvõetult järgmised:

1.1. Hankija on ühe hangitava toote – keskse seadme, tähisega KS16 (edaspidi konverter) – osas

tehniliste näitajatena määranud 12 x 4K SDI signals to Optical (smLC) and back to SDI (Vorm 9

lahter D31 ja tabel „Konverentsi AV süst. seadmed“ ehk edaspidi tabel rida 19). Vaidlustaja

leiab, et sellega soovib hankija keskse seadmena KS16 tähisega 24 SDI signaali konverterit,

mille signaal liiguks optiliseks ja tagasi koaksiaali. Vaidlustaja arvates peab nõutav seade

samaaegselt suutma konverteerida 12 erinevat 4K SDI-videosignaali optilisele meediale ehk

„optical fiber“ (kasutades SM LC- single-mode LC-ühendust) ja konverteerida need tagasi

optilisest meediast SDI-ks. Referentstootena nimetas hankija Black Magic design mini

konverteri „Optical Fiber 12 G“ (edaspidi näidistoode), millel on üks SDI sisend ja optiline

väljund ehk tegemist on ühekanalilise konverteriga (Connections 1xSD, HD and 12 G-SDI

2 (17)

Video and 1x Optical Fiber Input). Näidistoode suudab korraga luua vaid ühe 4K-SDI signaali

ehk ei tee 12-kanalilist SDI-optiline-SDI konversiooni. Kuna vaidlustaja hinnangul on hankija

eesmärk saavutada lahendus, mis tagab üheaegselt 12 sisendit ja 12 väljundit, siis ei ole

näidistoode vastav ja tõenäoliselt ka kolmas isik ei pakkunud TK-le vastavat seadet tähisega

KS16, sest turul puuduvad nõudele vastavad seadmed.

1.2. Hankija ja kolmas isik möönavad, et nõude sõnastamisel tehti viga ning hankija pidas

number „12“ all silmas gigabitte, kuid märkis ekslikult tähe „G“ asemel „x“. Hankija tegelikule

soovile vastavad näidistoote andmed. Seega esineb tähisega KS16 SDI signaali konverteri puhul

vastuolu nõude ning näidistoote andmete vahel ja hankija tahe tuleb välja selgitada

vaidlustusmenetluses. Käsitledes TK-d kogumis, ei nähtu sellest mõistlikku vajadust

kahekümne nelja 12 kanaliga konverteri järele. Kuna teadaolevalt puudub turul selline toode,

siis ei ole mõistlik, et hankija oleks kehtestanud nõude, millele vastavat toodet turul pole. Kuna

hankija esitas vormil 9 ning tabelis samal real nõudega ka andmed näidistoote kohta, mis on

ühekanaliline konverter, siis on ilmne, et hankija eksis nõude sõnastamisel, mitte näidistoote

määramisel.

1.3. Sõna signals (mitmuse vorm) kasutamisest nõudes ei ole asjakohane järeldada, et signaale

peab olema rohkem kui üks. Kuna nõude sõnastusest nähtuvalt peab seade tagama signaali

konverteerimise optiliseks ja seejärel omakorda tagasi koaksiaali, st signaali tuleb saata rohkem

kui üks kord, siis sellega on loogiliselt kooskõlas vormi signals kasutamine.

1.4. Kokkuvõttes tegi hankija nõude sõnastamisel ilmse vea, märkides „G“ asemel tähe „x“,

millega konverterile kehtestatav tingimus läks vastuollu nii TK-ga kogumis kui näidistoote

omadustega. Konverterit pakkunud pakkujad ei juhtinud hankija tähelepanu veale, vaid esitasid

pakkumused näidistootest lähtudes.

1.5. Vaidlustaja ei väitnud, et nõue oleks tal takistanud pakkumuse esitamist, mistõttu ei ole

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise puhul tegemist pakkujate ebavõrdse

kohtlemisega.

5. Skarcon OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 22.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega

tühistada VAKO otsus ning hankija 01.08.2025 otsus osas, milles Optimus Systems AS-i

(edaspidi ka kolmas isik) pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukoht

6.1. Kaebuses esitatud resolutsioon võiks olla täpsem, kuid kaebusest on vaidluse ese arusaadav

ja selge. Kaebaja nõustub sõnastusega, millega kohus kaebuse menetlusse võttis.

6.2. Hankija oli kehtestanud seadmele spetsifikatsiooni, mida tuli järgida, kuid kolmas isik seda

ei teinud. Üllatuslikult ja vääralt asusid hankija ja VAKO muutma kümmekond aastat kestnud

kohtu- ja vaidlustuspraktikat, asudes seisukohale, et hanketingimusi on võimalik hilisemalt

tõlgendada hoopis hankija eesmärkidest lähtuvalt ja grammatiliselt kirjapandust erinevaks.

6.3. Kolmanda isiku pakkumus ei ole hanketingimustele vastav.

1.1.1. Kaebaja hinnangul peab nõutav seade suutma samaaegselt konverteerida 12 erinevat 4K

SDI videosignaali optilisele meediale ehk „optical fiber“ (kasutades SM LC- single-mode

LC-ühendust) ja konverteerida need tagasi optilisest meediast SDI-ks. Näidistoode suudab

3 (17)

korraga luua vaid ühe 4K-SDI signaali. Nii VAKO, hankija kui ka kolmas isik möönsid, et TK

spetsifikatsiooni ja näidistoote tingimuste vahel esineb vastuolu. VAKO selgitas otsuse punktis

14 lisaks, et riigihankes ei olnud lubatav pakkuda TK-st tulenevaga võrreldes teistsugust, kuid

funktsionaalselt samaväärset lahendust ning jätta pakkumata osa vormil 9 loetletud seadmetest.

Ometi kolmanda isiku pakkumuse puhul asus VAKO vastupidisele seisukohale ja leidis, et toote

tehniliste näitajate andmed tuleb lugeda ekslikuks, mis on vastuolus pikaaegse kohtupraktikaga.

1.1.2. VAKO eksis seisukohas, et kuna teave toote tehniliste näitajate ja näidistoote kohta on

tabelis ühel ja samal real, siis ei saa väita, et hankija toodud viide näidistootele oleks pakutava

seadme osas tähenduseta. VAKO seisukoht on vastuolus kehtiva praktikaga, mille kohaselt on

näidistoote funktsioon üksnes abistav ja näidistoote tingimused ei ole osa tehnilisest

kirjeldusest, kui see pole nii sätestatud (nt VAKO otsus nr 239-18/200648, vt ka VAKO otsuse

punkti 13.2). Sama kehtib ka veebilinkide kohta, kus teave võib muutuda või see võidakse

eemaldada.

1.1.3. Pikaaegse kohtupraktika järgi on RHAD eelhaldusakt, mille tingimused on siduvad

sõltumata sellest, kas need tingimused on hilisemalt hinnatuna õiguspärased või mõistlikud või

isegi võimatud täita. TK-d tuleb võtta sellisena, nagu see on. Seega ei anna VAKO subjektiivne

hinnang, et hankijal ei esine mõistlikku vajadust kahekümne nelja 12 kanaliga seadme järele,

alust kalduda kõrvale pikaaegsest praktikast. Hankija ega VAKO ei saa pakkumuste hindamise

etapis muuta või ümber tõlgendada kriteeriume, mis on juba kehtestatud RHAD-is. Nõuete

tõlgendamine peab kõigile pakkujatele tagama ühetaolised ja ettenähtavad mängureeglid.

RHAD-is sõnastatud siduvat tehnilist tingimust ei saa asendada näidistoote põhjal tuletatud

alternatiivse tõlgendusega. Hankija pidi pakkumuste kontrollimisel jääma RHAD-is avaldatud

tingimuste juurde ja kontrollima pakkumuse vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt.

Kolmanda isiku pakkumuse puhul pole nii toimitud.

1.1.4. Eelnevat ei saa õigustada viitega „ilmsele eksimusele“, sest kohtupraktika kohaselt on

lubatav kõrvaldada üksnes sellised selged ja vahetult äratuntavad vead, mis ei muuda RHAD-i

sisu ega tähendust. Eksimuse parandamine ei tohi viia olukorrani, kus algselt siduv tingimus

kaotab oma mõtte või asendub sisuliselt teistsuguse sisuga tingimusega. Praegusel juhul on 12-

kanalilise süsteemi nõude asendamine ühekanalilise näidistoote tehniliste näitajatega vastuolus

„eksimuse“ parandamise põhimõtetega. Kui vastustaja soovis ühekanalilist seadet, tulnuks see

selgelt ja ühemõtteliselt RHAD-is sätestada.

1.1.5. Nõude sõnastus on tehniliselt ja keeleliselt üheselt mõistetav ning vastab

audiovisuaaltehnika valdkonnas laialt levinud tähistusviisile, millega kirjeldatakse kanalite arvu

ja nende samaaegset töötlemist. Selline väljendus ei jäta ruumi kahtluseks, et nõutav on 12

eraldiseisva 4K SDI signaali paralleelne konversioon. Vastupidiselt sellele tähistab „12G-SDI“

andmesagedust ehk 12 gigabitti sekundis ühe SDI-signaali kohta ning on seotud ühe lingi

läbilaskevõime, mitte kanalite arvuga. Seega ei ole „12 × 4K SDI“ ja „12G-SDI“

samatähenduslikud ega vahetatavad mõisted. Sellise sisulise erinevuse tõttu ei saa tõsiselt võtta

seisukohta, et „x“ asemel oli mõeldud „G“ ning et tegemist oli pelga trükiveaga. Nimetatud

parandus ei kõrvalda eksimust, vaid asendab siduva ja kontrollitava parameetri (kanalite arvu)

täiesti erineva tehnilise näitajaga. Hankija märkis vormil 9 ka osade muude seadmete osas tähe

„x“, hankides seega mitme sisendi ja väljundiga seadmeid. 12 liidesega seadme vajadus oli

loogiline, arvestades süsteemi ülesehitust 4K režiimile ja seda, et igas ruumis on vaja vähemalt

4 konverterit, kuid kui ekraane või kaameraid on rohkem, võib vaja minna veel rohkem

väljundeid.

4 (17)

1.1.6. VAKO arusaam sõna signals kasutamisest tingimuses on ekslik ja vastuolus valdkondlike

tavadegaSkeemist „koaksiaal  optiline (fiiber)  tagasi koaksiaal“ nähtub, et see on endiselt

üks ja sama signaal kogu teekonna vältel. Vahepeal toimub lihtsalt kandja muutus, valguskiu

asemel vasekaabel. Kui üks koaksiaalne SDI signaal muudetakse optiliseks ja seejärel tagasi

koaksiaalseks, loetakse kogu see edastus üheks signaaliks, mitte mitmeks. Eeltoodut on

kirjeldatud valdkondlikus kirjanduses, mis kinnitab üheselt, et vastuvõtjasse jõudev signaal

jõuab saatjasse ega jagune vahepeal mitmeks erinevaks signaaliks. Signaal on alati ainsuses.

Seega eksliku arusaama järgi jõudis VAKO ka ekslikule seisukohale hanketingimuse

tõlgendamisel.

1.1.7. VAKO märkis, et kaebaja väitel ei ole temale teadaolevalt sellist toodet turul olemas, kuid

see on väär. Kaebaja viitas VAKO-le esitatud järgmises seisukohas konkreetsetele toodetele

FieldCast maksumusega 15 000 eurot. On mõistetav, et kaebajal ei ole kogu maailma teavet

tehnoloogiast ja vaidlustuse esitamise hetkel seda polnudki. Arusaamatuks jääb VAKO

seisukoht, nagu kaebaja oleks pidanud eksimusele tähelepanu juhtima või asuma põhistama,

miks on hankijal vaja just sellist seadet. Hanketingimuste ja koostamise õiguspärasuse eest

vastustab siiski hankija. Kaebaja vaikimine ega küsimuste esitamata jätmine ei anna VAKO-le

õigust tingimuse sisu ümber kujundada. Kaebajale on alusetu ette heita halvas usus käitumist

selgituste küsimata jätmisel, kuna selgitusega ei oleks hankija saanud igatahes RHAD-i muuta.

Näotu on väita, et kaebaja hoidus teadlikult hankija tähelepanu juhtimisest veale RHAD-is,

arvestades ka, et pakkuja ei pea hankija lisatud näidislinke isegi klikkima. Ka piisava

põhjalikkusega ette valmistatud riigihanke puhul pole nõuete erinev tõlgendamine välistatud.

Kaebaja küsis hankijalt lahenduse eesmärkide ja funktsionaalsuse kohta 12.05.2025. Pakkujad

ei pea kahtlema hankija tahtmistes, vaid hankija peaks vea RHAD-is parandama või RHAD-i

kehtetuks tunnistama. Kaebaja ei saanud seada kahtluse alla, et hankija soovib mitmete

väljunditega konverterit. Näiteks pakutakse turul „meisterda ise“ raami, kuhu saab panna isegi

kuni 32 väljundit. Pole välistatud, et mõni tootja oleks spetsiaalselt 12 väljundiga seadme

teinud.

1.1.8. Ei saa välistada sedagi, et hulk pakkujaid jättis pakkumuse esitamata, kuna ei saanud või

ei soovinud sellist seadet üldse pakkuda. Kaebaja ei pakkunud pakkumuses nimetatud seadet,

vaid tema pakkumus põhines samaväärsel lahendusel, mida VAKO ei pidanud õiguspäraseks.

Hankija oleks pidanud hankedokumente muutma, mitte ühele pakkujale eelist andma.

7. Vastustaja (hankija) seisukoht

7.1. Kaebaja käsitlus on otsitud ja väär. RHAD-i süstemaatilise tõlgenduse ning vastavas

valdkonnas tegutseva keskmise ettevõtja teadmiste standardi alusel on üheselt tuvastatav, et

tingimuses numbri 12 järel tähe „x“ esitamise näol on tegemist ilmse kirjaveaga ning et

vastustaja on soovinud osta ühekanalilist 12G (gigabait) andmemahuga ja 4K eraldusvõimega

(4000 pikslit) SDI videosignaali konverterit. Kaebaja etteheited VAKO tõlgenduspraktika

muutumise ning tingimuses näidistootena esitatud tõlgenduse eelistamisest on põhjendamatud

ning vastuolus kõigi põhiliste RHAD tingimuste tõlgendamisele kohalduvate reeglitega. VAKO

järeldus on õige ja vastustaja otsused on õiguspärased.

7.2. Tingimuse sisu oli kõigile ilmne.

7.2.1. RHAD tõlgendamist puudutavast kohtupraktikast väljakujunenud reeglite kohaselt ei

saanud kaebaja usutavalt jõuda RHAD-i pinnalt järeldusele, et konverteri puhul on hankija

soovinud seadet, millel on 12 liidest. Tõlgendamisel tuleb aluseks võtta hankeesemega

seonduva valdkonna spetsialisti arusaam. Kohtupraktikas on rõhutatud, et hanke tingimusi ei saa

5 (17)

alati tõlgendada ainult nende grammatilisele analüüsile tuginedes, kuna see võib viia

tulemuseni, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või hankemenetluse üldiste

põhimõtetega. Vaidlus pole selles, kas lähtuda RHAD nõudest või mitte, vaid kuidas täheviga

tõlgendada.

7.2.2. Kaebaja kui valdkonnas tegutsev professionaal pidi aru saama, et konverteri osas vormi 9

ja tabelisse sattunud tähise „12 x“ näol on tegemist ilmse trükivealise eksimusega. Kaebaja

tõlgendus, et nõutakse 12 liidesega konverterit, on ebaõige ja ebaloogiline. Valdkonnas tegutsev

asjatundja pidi aru saama, et kui vormi 9 ja tabelis ülejäänud konvertereid käsitlevates osades

oli kõikjal kasutatud andmemahtu kajastavat tähist „12 G“ (vt vormil 9 lahtrid C37 ja D37, C45

ja D45, C55 ja D55, C75 ja neile vastavad tabeli andmed), siis ühes lahtris oli „12 x“ näol

tehtud trükiviga. Puudub igasugune alus eeldada, et teiste konverterite puhul on vastustaja

määranud ka andmemahuga seotud tingimuse (12G), kuid jätnud just selle ühe konverteri osas

andmemahuga seotud nõude kehtestamata ning soovis selle asemel eriskummalist 12 liidesega

konverterit. Vastab tõele, et hankija kasutas vormil 9 tähist „x“ ka kordajana, kuid

süstemaatilise tõlgendamise tulemusel oli viga konverteri „12 x“ juures siiski ületatav.

Kordajana kasutas hankija „x“-tähte muude seadmete juures. Samuti oli hankija osadel ridadel

kogust tähistanud teisiti kui „x“-tähega ning lisaks oli „x“-i kasutamisel ka alati täpsustatud,

millisele näitajale kordaja kohaldub. Seadme eestikeelne nimetus viitab, et tegemist on

ühekanalilise seadmega.

7.2.3. Ilmsele trükiveale viitab ka asjaolu, et vormil 9 ja tabelis konverteri kohta esitatud

näidistoote lingil esitatud seadme puhul on tegemist ühekanalilise 12 G ehk 12 gigabitti

edastava seadmega. Kuna näidistoote väljatoomise eesmärk on illustreerida tingimusele vastavat

seadet, siis mõistetavalt näitas ka näidistoote omadustega tutvumine seda, et vastustaja on

soovinud hankida 12G andmemahuga ning mitte 12-kordse signaaliedastusega seadet.

Näidistoode aitab hangitavale seadmele seatud nõudeid sisustada ja tõlgendada. Ka ilma

näidistooteta oli täheviga professionaalile äratuntav, kuna kaebaja siiski esialgu leidis, et

hangitavat toodet turul ei pakuta.

7.2.4. Kaebaja tõlgenduse ilmse ebaõigsuse kohta räägib ka argument, et kõigi riigihankes

nõutud konverterite puhul on vastustaja soovinud soetada tavapäraseid turul levinud seadmeid.

Ka vaidlusaluste konverterite puhul on vastustaja soovinud osta (nagu näidistoote lingilt nähtub)

24 tavapärast alla 200-eurost konverterit. Kaebaja väidetud 12-suunalist 4K SDI signaali

konvertereid turul ei pakuta. Seda ei väära vaidlustusmenetluses kaebaja täiendavas seisukohas

viidatu, et 12-suunalise signaaliga konverteri nõudele võiksid vastata 15 000 eurot maksvad

FieldCast seadmed, kusjuures kiire kontroll näitab, et nende valikus pole 12-kanalilisi

konvertereid. Teiseks on ilmne, et vastustaja poleks soovinud tavapärastest konverteritest 100

korda kallimaid ja veel 24 tükki, kui näidistoote lingile vajutades nähtub konverteri turuhind

185 USD. Kaebaja seisukohad 12-kanalilise konverteri turul olemasolu kohta on vastuolulised.

7.2.5. Euroopa Kohtu ja Euroopa Üldkohtu väljakujunenud praktika kohaselt kohaldatakse ka

pakkumuses esineva vea kõrvaldamisele „ilmselguse“ kriteeriumi ja analoogia alusel on vastav

kriteerium ülekantav RHAD tõlgendamisele ja praegusele kaasusele. Näidistoote ja KS16

konverteri vahel ei esine pelgalt ilmse trükivea tõttu vastuolu ning kaebaja kui valdkonnas

tegutsev professionaal pidi RHAD tervikuna tõlgendades üheselt aru saama, millist konverterit

mõeldud ja soovitud on. Kolmas isik sai sellest aru ja tema pakkumus oligi vastav.

7.3. Tingimuses on konverteri osas täpsustatud, et seade peab võimaldama signaali esmalt

muuta optiliseks ja seejärel tagasi koaksiaalkujule. Sellest kirjeldusest tulenevalt ongi loogiline,

et on kasutatud sõna „signals“ mitmuses: sest signaali edastamine toimub vähemalt kahel

6 (17)

korral, kõigepealt konverteerimisel optiliseks ning seejärel tagasi koaksiaali. Siinkohal ei ole

aga tegemist grammatilise mitmusega, nagu kaebaja väidab, vaid pigem tehnilise üldistusega.

Seega ei saanud pelgalt termini „signals“ kasutamine anda kaebajale kui valdkonnas tegutsevale

pakkujale mõistlikku alust järeldada, et tegemist pidi olema 12 sisendiga konverteriga. Kaebaja

osundatud skeem kinnitab pigem VAKO lähenemist. Isegi, kui kaebaja tõlgendus või väide

ühest signaalist oleks ka tehniliselt õigem, ei muudaks see eeltoodud põhjustel ilmset kirjaviga

ning konverteri signaali andmemahule kehtestatud nõude – 12G – tegelikku sisu.

7.4. Kaebaja pidanuks küsima selgitust, tingimust ei saa tõlgendada kolmanda isiku kahjuks.

Tallinna Ringkonnakohus on oma praktikas rõhutanud hankemenetluses osalejate kohustust

käituda hankedokumentide tingimuste tõlgendamisel heas usus (TsÜS § 138 lg 1) ning küsida

hankedokumentide erineva tõlgendusvõimaluse korral hankijalt hankedokumentide tingimuste

sisu kohta selgitusi. Praegusel juhul tuleb kaebaja tahtlikku vaikimist tõlgendada kaebaja

kahjuks. Igatahes ei saa tingimusi tõlgendada kolmanda isiku kahjuks. Nimelt kohtupraktikas on

korduvalt rõhutatud, et hanketingimuste ega hankija küsimuste ebaselguse või üldsõnalisusega

seotud riske ei saa jätta pakkuja kanda. Nii on leitud, et olukorras, kus on võimalikud mingi

hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada pakkujatele soodsamal

ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate

osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega. Selgituse küsimine poleks viinud

RHAD-i lubamatu muutmiseni, sest tegemist oli ilmselge trükivea, mitte sisulise nõudega.

8. Kolmanda isiku seisukoht

8.1. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna selles ei ole esitatud halduskohtumenetluse

seadustiku (edaspidi HKMS) § 37 lg 2 punkti 1 ja § 267 lg 1 nõuetele vastavat selget

tühistamisnõuet. Kaebaja taotles vaid VAKO otsuse, kuid mitte hankija 01.08.2025 otsuse

tühistamist. Läbi vaatamata jätmise aluseks on HKMS § 151 lg 1 punkt 1 või lg 2 punkt 1.

Lisaks on tühistamisnõue VAKO otsuse osas ebaselgelt sõnastatud.

8.2. Kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu. Kaebaja väide kohtute ja vaidlustuspraktika

muutmisest on eksitav. VAKO tõlgendas RHAD-i õigesti. Kaebaja väited on ülejäänud osas

samuti asjakohatud ja põhjendamatud.

8.3. Kaebaja saab konverterile seatud nõuetest ebaõigesti aru. KS16 seadme osas on RHAD-is

tõesti märge „12x“, kuid see on ekslik. Õige olnuks „x“ asemel „G“, mis on andmemahu

mõõtühik. Seda kinnitab vormilt 9 avatava näidistoote pilt, millel on tähis „12G“. See on

hõlpsasti arusaadav igale antud valdkonda tundvale spetsialistile.

8.4. Kaebaja tekitab asjatult segadust, viidates VAKO otsuse punktile 14, kus lahendati hoopis

kaebaja enda pakkumuse tagasilükkamise küsimusi. Kui kaebaja püüab väita, et VAKO

lahendas kolmanda isiku pakkumuse vastavuse küsimust erinevalt oma otsuse punkti 14

käsitlusest, siis sellised etteheited pole põhjendatud. Kriitika kaebuse punktides 16 – 26 on

põhjendamatu.

8.4.1. Vaadates VAKO otsuse punkte 20 ja 21 tervikuna, siis on põhjendamatu kaebaja väide, et

VAKO otsus on senise praktikaga vastuolus. VAKO ei pidanud näidistoote omadusi tähtsamaks

kui tähisega KS16 seadme omadused, vaid kasutas tõlgendamisel näidistoodet.

Hankedokumentide eripära on ka selles, et kõikide vormil 9 loetletud seadmete kohta oli veerus

J välja toodud näidistoode, seega on õige, et viide näidistootele pole tähenduseta.

7 (17)

8.4.2. Eelneva tõttu on asjakohatu kaebuse punktide 20 – 21 arutluskäik pikaaegse

kohtupraktika kohta, mis puudutab hanke alusdokumente kui eelhaldusakte. Hankija ja VAKO

tõlgendasid hankedokumente viisil, mis on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.

8.4.3. Kaebuse punktis 23 mööndakse, et kohtupraktika lubab tõlgendada hankedokumente ning

kõrvaldada selged ja vahetult äratuntavad vead. Arvestada tuleb hankelepingu eseme ja

hankemenetluse olemusega. Kohtupraktikas on selgitatud, et hankedokumentide tõlgendamisel

tuleb lähtuda tavapärastest tõlgendusmeetoditest ning juhinduda RHS § 87 lg-st 1 (Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-1523, punkt 23). Seega pidi hindama valdkonnas tegutseva isiku

arusaama, kuid kaebaja arusaam on ebaõige ja -loogiline. VAKO põhjendused on õiged.

8.4.4. VAKO tõlgenduse õigsust kinnitavad muudele sarnastele seadmetele (konverterid ja

muundurid) vormil 9 kehtestatud nõuded, kus on samuti märgitud „12G“ ehk mõeldud on

gigabitti. Pakkujatel oli vormi 9 ja hankedokumente tervikuna läbi vaadates võimalik hõlpsasti

aru saada, mida number 12 tegelikult tähendab.

8.4.5. Põhjendamatu ja vastuoluline on kaebuse punktides 24 – 25 väidetu, et tähisega KS16

seadmele esitatud nõude sõnastus (12 x 4k SDI) on keeleliselt ja tehniliselt üheselt mõistetav ja

valdkonnas laialt levinud. Kaebaja väidab nagu hankija olekski kaebaja väidetud omadustega

toodet soovinud, kuid samas väitis vaidlustuses tõsikindlalt, et talle teadaolevalt turul selliseid

tooteid ei pakuta.

8.5. Valdkonnas tegutsev pakkuja pidi seadme KS16 nõuetest õigesti aru saama. Ka sõna

signals kasutamine ei vii teistsugusele järeldusele. Kaebaja väited on arusaamatud ja alusetud.

Mitmuse kasutamine on loogiline, sest signaali konverteerimisel tuli signaali saata rohkem kui

üks kord, ning sellest ei järeldu, et hankija soovis 12 liitega konverterit.

8.6. VAKO ei modifitseerinud kaebaja esitatut. Kaebaja pöördus algselt VAKO-sse väitega, et

hangitavale seadmele on kehtestatud nõuded, mida pole võimalik täita ja tõi näiteid

konverteritest, mis on hangitavale lähedased (vaidlustuse punkt 2.11). Hiljem väitis kaebaja

vaidlustusmenetluses, et nõutavate omadustega seade on olemas, kuid maksab 15 000 eurot.

Seega jääb arusaamatuks, miks kaebaja seda ise ei pakkunud. Vastuolu kaebaja

argumentatsioonis näitab, et tema väited on otsitud ja ilmselgelt põhjendamatud. Lisaks ükski

mõistlik pakkuja ei esita pakkumust, kui ta on arusaamal, et nõuetele vastavat pakkumust pole

võimalik esitada, vaid sel juhul oleks mõistlik pakkuja esitanud selgitustaotluse või RHAD-i

vaidlustanud. Kaebaja ise pakkus lahenduse, mis ei vajanud seadet tähisega KS16, kuid selline

lähenemine oli ebaõige. Veel märgib kolmas isik, et tema ei pakkunud näidistoodet, vaid üht

teist tähisega KS16 seadet, mille andmeedastuse maht oli 12G ja seda saab kasutada SDI

süsteemis.

8.7. Kaebaja üritas pakkumust esitades saada ebaõiglast eelist ning esitab nüüd vastuolulisi

väiteid. Kaebaja ise ei pakkunud mh seadet tähisega KS16 ja algselt tema arusaamise järgi

sellist toodet turul polnudki. Seega oli kaebajal algusest peale kavatsus hankija ja teised

pakkujad üle kavaldada teadmisega, et seadet KS16 pole võimalik pakkuda ja tema enda

lahendus seda ei vajanudki. Tegevusplaan oli ka selline, et enda pakkumuse mitteedukaks

osutumisel vaidlustab kaebaja eduka pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamist. Kuna kaebaja

pakkumus siiski tagasi lükati, on kaebaja asunud väitma, et seadet KS16 oli siiski võimalik

pakkuda. Kaebaja käitumine ei vasta hea usu põhimõttele. Kaebaja jättis teadlikult

hanketingimuse kohta hankijalt selgituse küsimata.

8.8. Kaebaja tehnilise sisuga väited hangitava konverteri kohta on ebaõiged ja asjatundmatud.

Kaebaja võrdlused tähe „x“ kasutamise kohta vormil 9 on asjakohatud, kuna võrreldud on

8 (17)

võrreldamatuid asju. Samas seadmete juures, kus kaebaja käsitluse järgi tulnuks kordajana „x“

kasutada, seda tehtud pole. Kaebaja täiendavas seisukohas esitatud arutluskäik kaamera kohta

on arusaamatu, kuna see ei seostu optikakonverteri kasutamisega. Samuti on kaebaja arusaam

hankija soovitud terviklahendusest ebaloogiline, sest puudub igasugune vajadus selliseks

võimekuseks, et konverteerida 288 signaali.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluslikud taotlused

9. Kolmas isik taotles 30.09.2025 vastuses kaebusele1, et kaebaja eemaldataks tema VAKO

menetluses esitatud 15.08.2025 vastuse lisade 5 ja 6 uurimisest ning et kohtumenetlus

kuulutataks nende lisade osas kinniseks, sest tegemist on tema ärisaladusega. Kõnealused lisad

5 ja 6, mis esinevad digitaalses kohtutoimikus koduvalt2 esitas VAKO kohtule 25.09.2025

juurdepääsupiiranguga dokumentide koosseisus ning kohus ei teinud mh neid dokumente

menetlusosalistele nähtavaks vastavalt kohtu 23.09.2025 määruse3 resolutsiooni punktile 6.

Kohus nõustub, et tegemist on ärisaladusega, kuna lisad 5 ja 6 sisaldavad andmeid kolmanda

isiku pakutava seadme kohta. Sarnaselt kolmanda isiku viidatud Tallinna Ringkonnakohtu

23.05.2025 otsuses nr 3-25-246 toodule (põhjenduste punkt 6) peab kohus kolmanda isiku

taotlust põhjendatuks. Seetõttu tuleb käesolevas haldusasjas menetlus kuulutada HKMS § 77 lg

1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 punkti 6 alusel kinniseks osas, mis puudutab

VAKO-le esitatud kolmanda isiku 15.08.2025 vastuse lisade 5 ja 6 uurimist, ning eemaldada

nende dokumentide uurimisest kaebaja vastavalt HKMS § 79 lg 1 punktile 5.

10. Kolmas isik taotles vastuses kaebusele ka kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 1

punkti 1 või lg 2 punkti alusel põhjusel, et selles ei ole esitatud selget tühistamisnõuet hankija

01.08.2025 otsuse4 suhtes ning lisaks on VAKO otsuse5 tühistamise nõue ebaselgelt sõnastatud.

11. See taotlus jääb rahuldamata. HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistis kaebuse

põhjenduste pinnalt kaebaja tahet ning võttis 23.09.2025 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes

tühistada VAKO otsus ning hankija 01.08.2025 otsus osas, milles kolmanda isiku pakkumus

tunnistati vastavaks ja edukaks. Kaebaja ei vaielnud kohtu sõnastatud nõudele vastu, vaid

kinnitas vastuseks kolmandale isikule, et see vastab tema tahtele (kaebaja 08.10.2025 seisukoha6

punkt 38). Ka VAKO otsuse suhtes esitatud tühistamisnõudest on arusaadav, et kaebaja soovib

VAKO otsuse tühistamist osas, milles temaga ei nõustutud, et kolmanda isiku pakkumus

tunnistati vääralt vastavaks ja edukaks. Kokkuvõttes, kui kaebuse nõuded ei ole sõnastatud

piisavalt täpselt või korrektselt, siis võib kohus ebatäpsused ületada tõlgendamise teel ning

puudub põhjus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

Kaebuse sisuline lahendamine

1 Vt digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 607–613.

2 Dtl 270–272, 320–322.

3 Dtl 39–43.

4 Sisu kaebaja osas nähtav kaebuse lisast 1, dtl 8–9. Täielik protokolliline otsus esitati VAKO toimiku koosseisus

25.09.2025, dtl 290–295.

5 Sisaldub kohtule 25.09.2025 esitatud VAKO toimikus (dtl 222–242).

6 Dtl 622–628.

9 (17)

12. Vaidlus on selles, kas hankija tunnistas õigesti 01.08.2025 otsusega kolmanda isiku

pakkumuse7 vastavaks ja edukaks. Nimelt leiab kaebaja, et kolmas isik ei pakkunud

nõuetelevastavat keskset seadet, mille andmed ja nõuded olid RHAD-is järgmised8:

Jrk

nr

Tähis

Nimetus

Toote

tehnilised

näitajad

Näidistoode

Tootja

Toote link

KS16

SDI

signaali

konverter

optiliseks ja tagasi

koaksiaali

12 x 4K SDI

signals

to

Optical (sm LC)

and back to SDI

optical fiber

Blackmagicdesign

Mini Converters –

Tech Specs

Blackmagic Design

Samad andmed hangitava seadme kohta nähtuvad ka faili „Pakkumuse esitamise ettepaneku lisa

1: tehniline kirjeldus“ punktis 7.1. toodud lingi kaudu leitavast Exceli tabelist „Konverentsi AV

süst.seadmed“ (edaspidi tabel)9, kuid lisaks on seal tabelis lahter „F“ pealkirjaga „tk“, mille

kohaselt soovitakse konvertereid tähisega KS16 hankida 24 tk.

13. Nagu ka VAKO-s, on kohtus vaidlus tehnilise näitaja „12 x 4K SDI signals to Optical

(smLC) and back to SDI“ mõistmises. Kaebaja leiab, et tingimusest tuleb lähtuda nii, nagu see

on kirja pandud ehk tähistust „12 x“ arvestades peab konverter olema 12-kanaliline ja seega

suutma samaaegselt konverteerida 12 erinevat 4K SDI-videosignaali optilisele meediale ehk

„optical fiber“ (kasutades SM LC- single-mode LC-ühendust) ja konverteerida need tagasi

optilisest meediast SDI-ks. Hankija aga selgitab, et konverteri tehnilise näitaja kirjapanekul on

tehtud viga ning „12 x“ asemel mõeldi „12 G“, milles G tähistab andmemahu mõõtühikut

gigabitti. Hankija soovis hankida ühekanalilisi konvertereid, mitte 12-kanalilisi, ja seda kinnitab

vormil 9 ning tabelis sisalduv link näidistootele. Kolmas isik toetab hankija positsiooni ning ka

VAKO on sellega vaidlustatavas otsuses nõustunud. Tingimuse tõlgendusest oleneb, kas

kolmanda isiku pakkumus oli vastav, kuna kolmas isik pakkus ühekanalilist konverterit.

14. Halduskohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega kolmanda isiku pakkumust puudutavas

osas (vt sisulisi põhjendusi punktides 19–26) neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Ehkki

vaidluse põhiküsimused ja -väited on võrreldes vaidlustusmenetluses käsitletutega samad, siis

on menetlusosaliste põhjendused kohtumenetluses mõnevõrra põhjalikumad, mistõttu analüüsib

kohus järgnevalt seadme KS16 tehnilise näitaja tõlgendamist ning vastab kaebaja väidetele.

15. Kohtu- ja vaidlustuspraktika kohaselt tuleb riigihanke alusdokumente kui avalikkusele

suunatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu mõistlik isik neid mõistma pidi. Sealjuures tuleb

mõistlikuks isikuks pidada hankeesemega seonduva valdkonna spetsialiste.10 Kohtupraktikas on

ka rõhutatud, et hanke tingimusi ei saa alati tõlgendada ainult nende grammatilisele analüüsile

tuginedes, kuna see võib viia tulemuseni, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või

hankemenetluse üldiste põhimõtetega.11 Lisaks kehtib põhimõte, et olukorras, kus on

võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada

7 Sisaldub VAKO 25.09.2025 esitatud juurdepääsupiiranguga dokumentides, dtl 506–570.

8 Vt kaebuse lisana 2 esitatud vorm 9 – Seadmete spetsifikatsioon.

9 Lingile vajutamisel nõutakse projektdokumentatsiooni nägemiseks sisselogimist, kuid kohtule on tabel

kättesaadav VAKO poolt 25.09.2025 esitatud toimikust failina pealkirjaga „Konverentsi AV süst seadmed.xlsx“.

10 Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 otsuse nr 3-13-2040 punkt 21; VAKO 13.09.2019 otsus vaidlustusasjas nr 137-

19/208969, punkt 20.

11 Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2017 otsuse nr 3-17-1063 punkt 18.

10 (17)

pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult

suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega.12

16. Kohus nõustub VAKO otsuses (punkt 23) tooduga, et nõude sõnastamisel tegi hankija ilmse

vea, märkides tähe „G“ asemele tähe „x“, millega tähisega KS16 SDI signaali konverterile

kehtestatav tingimus läks vastuollu nii TK-ga kogumis kui näidistoote omadustega. Kohus

möönab, et korrektsete hankedokumentide koostamine on hankija ülesanne ja vastutus ning on

kahetsusväärne, et viga vormile 9 ning tabelisse sattus. Sellegipoolest, vaadates

hankedokumente süsteemselt ning avades lingilt ka näidistoote, pidi vastava valdkonna

spetsialist aru saama, et hankija soovis ühekanalilist konverterit andmemahuga 12 G. Nimelt on

näidistoote lingi avamisel selle juures kirjeldus Connections 1xSD, HD and 12 G-SDI Video

and 1x Optical Fiber Input ehk näidistootel on üks SDI sisend ja üks optiline väljund, tegemist

on ühekanalilise konverteriga. Samuti on avanevalt näidistootelt näha ühik G:

17. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et VAKO poolt näidistootele tähenduse andmine

konverteri tehniliste näitajate nõude tõlgendamisel on vastuolus kehtiva praktikaga, mille

kohaselt eritingimusi kehtestamata on näidistoote funktsioon üksnes abistav ja näidistoote

tingimused ei ole osa tehnilisest kirjeldusest. Kaebaja viidatud VAKO 11.12.2018 otsuses nr

239-18/200648 oli tegemist olukorraga, kus hankija, pidades näidistoote parameetreid tehnilise

kirjelduse osaks, lükkas pakkumuse tagasi näidistoote sellise parameetri alusel, mida polnud

tehnilises kirjelduses isegi nimetatud. Praeguses vaidluses ei peeta näidistoodet TK osaks, vaid

seda kasutatakse konverteri tehnilise näitaja tõlgendamisel. Kuna kaebaja väidab, et hankija

soovis hankida 12-kanalilist konverterit, kuid hankija sõnul ühekanalilist, siis näidistoode

kinnitab vaieldava parameetri osas, et konverter pidi olema ühekanaliline ning numbri 12 järel

olema täht „G“, mitte „x“. Ka käesolevas asjas tehtud VAKO otsuse punktist 13.2, kus käsitleti

kaebaja enda pakkumuse vastavust ning rõhutati hangitavate seadmete tehniliste näitajate

olulisust, ei tulene, et näidistoodet ei saaks tõlgendamisel kasutada.

18. Kuna näidistoode oli kättesaadav veebilingi kaudu, siis on kaebaja märkinud, et veebilingid

ei ole osa tehnilisest kirjeldusest. Kohus nõustub sellega ning käesolevas asjas ongi veebilingil

abistav funktsioon tõlgendamisel, veebilingi informatsioonile pole viidatud kui TK osale. Tuleb

möönda, et veebilinkide kaudu ligipääsetav informatsioon võib ajas muutuda või kaduda, kuid

puudub vaidlus, et seadme KS16 puhul on hankija viidatud näidistoode jätkuvalt hankija

näidatud allikast kättesaadav ja samuti on see kohtule esitatud VAKO toimikus olemas pdf

failina (nt dtl 109 – 118). Seega ei ole vajalik hinnata teoreetilist olukorda, kui näidistoote

informatsioon oleks kadunud või muutunud.

12 Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2025 otsuse nr 3-24-3262 punkt 22.

11 (17)

19. Kaebaja leiab, et VAKO käsitlus on vastuolus ka pikaaegse kohtupraktikaga, mille kohaselt

on RHAD eelhaldusakt ja selle tingimused on siduvad kõigile, olenemata sellest, kas need on

õiguspärased, mõistlikud või isegi võimatud täita. Kohus märgib, et sellise praktika olemasolu

ja õigsust ei seata kahtluse alla, kuid kohus on seisukohal, et hankija ja VAKO pole vastava

kohtu- ega vaidlustuspraktikaga13 vastuollu sattunud.

19.1. Praeguses asjas ei väideta, et TK-s sätestatu ei kehtiks või et konverterile seatud nõudeid

saaks hakata pärast pakkumuste esitamist muutma. Konverterile seatud tingimus kehtibki

sellisena, nagu see on, kuid see ei välista tõlgendamist. Seda toetab ka kaebaja viidatud Tartu

Halduskohtu 12.11.2023 otsuse nr

3-23-2155

punktis 8 märgitu:

„Praeguses

menetlusstaadiumis ei saa enam anda hinnangut sellele, kas tehnilise kirjelduse nõuded olid

õiguspärased

(HKMS

§ 268 lg 4). Tehnilisest kirjeldusest tuleb lähtuda sellisena, nagu see on. See ei keela vajadusel

tehnilise kirjelduse tõlgendamist.“ Kaebaja käsitluse kohaselt ei oleks võimalik riigihanke

alusdokumente üldse tõlgendada olukorras, kus tõlgendamine võiks viia teistsugusele

järeldusele kui kirjapilt. Selline käsitlus ei ole õige, olles mh vastuolus ka eespool toodud

praktikaga, et hanke tingimusi ei saa alati tõlgendada ainult nende grammatilisele analüüsile

tuginedes.

19.2. Ka kaebaja viidatud lahendid, kus käsitletakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja

läbipaistvuskohustust, ei välistada tõlgendamist. Kaebaja viidatud Tartu Halduskohtu

02.08.2024 otsuse nr 3-24-1892 punktist 25 tuleneb, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele

peavad kehtima samad tingimused ja pakkumuse vastavuse kontrollimisel on hankija seotud

RHAD-is kehtestatuga ning nendele tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks

tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja osundatud Euroopa Kohtu

lahendites14 rõhutatakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning läbipaistvuskohustust ja sealt

tuleneb, et pakkujatele peavad kehtima samad tingimused ning neil peavad olema võrdsed

võimalused. Kohus märgib, et pakkujatele kehtisidki samad tingimused ja samas jääb

arusaamatuks, kuidas kaebajat ebavõrdselt koheldi. Kaebaja jättis oma pakkumuses pakkumata

neli seadet, sh konverteri tähisega KS16, põhjendusega, et hankija soovitud SDI protokollil

põhineva lahenduse asemel pakkus tema NDI protokollil põhinevat lahendust, millisel juhul ei

ole mh konverteri tähisega KS16 kasutamine otstarbekas (vt VAKO põhjendustes osa

„Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus“). Kaebaja ei väida, et ta jättis konverteri

tähisega KS16 pakkumata põhjusel, et tema hinnangul nõuti 12-kanalilist konverterit ja seda

polnud võimalik pakkuda. Vastuseks kaebaja täiendava seisukoha punktile 9 (s.o kaebajal ei

lubatud pakkuda TK-st erinevat lahendust, kuid kolmandal isikul lubatakse) leiab kohus, et

kaebaja ja kolmas isik olid praeguses asjas pakkumuste vastavuse kontrollimisel erinevas

olukorras, kuna kaebaja jättis osad asjad üldse pakkumata. Kolmas isik, erinevalt kaebajast,

pakkus aga mh konverterit tähisega KS16, ning selle osas on tõusetunud vaidlus tõlgendamises.

19.3. Kaebaja viide kaebuse punktis 21, nagu Tartu Halduskohtu otsuse nr 3-24-1892 punktist

37 tuleneks, et RHAD-is sõnastatud siduvat tehnilist tingimust ei ole lubatav asendada

näidistoote põhjal tuletatud alternatiivse tõlgendusega, jääb arusaamatuks. Selles lahendis ei

käsitleta näidistoote temaatikat ja punktis 37 leitakse hoopis, et kui pakkumuses olid osad

veerud täitmata, siis hankija ei pidanud täitmata veergude sisu ise tuletama hakkama. Eelnevat

arvestades on kohtul keeruline kaebaja väitele sisuliselt vastata.

13 Sh kaebaja poolt kaebuse punktis 20 ja täiendava seisukoha punktides 6 ja 7 toodud lahendid.

14 Euroopa Kohtu 06.11.2014 otsus asjas C-42/13 (punktid 42 – 44, 46, 50), 12.03.2015 otsus C-538/13 (punkt 33),

29.04.2004 otsus C-496/99 P (punktid 37 – 38), 11.05.2017 otsus C-131/16 (punktid 25 – 26), 25.04.1996 otsus C-

87/94 (punkt 54), 12.12.2002 otsus C-470/99 (punkt 93).

12 (17)

19.4. Kaebaja tõi veel esile, et VAKO tõlgendust ei saa õigustada viitega „ilmsele eksimusele“,

sest kohtupraktika kohaselt on lubatav kõrvaldada üksnes sellised selged ja vahetult äratuntavad

vead, mis ei muuda RHAD-i sisu ega tähendust. Kaebaja sõnul eksimuse parandamine ei tohi

viia olukorrani, kus algselt siduv tingimus kaotab oma mõtte või asendub sisuliselt teistsuguse

sisuga tingimusega. Kohus leiab, et sarnaselt eespool leituga on kaebajale vastuseks tõdemus, et

vormil 9 ning tabelis toodud tehniline näitaja kehtib jätkuvalt, kuid küsimus on selle

tõlgendamises.

20. Kaebaja toob välja, et tingimuse 12 x 4K SDI signals to Optical (smLC) and back to SDI

sõnastus on tehniliselt ja keeleliselt üheselt mõistetav ja see ei jäta ruumi kahtluseks, et nõutakse

12 eraldiseisva 4K SDI signaali paralleelset konversiooni. Seevastu 12G-SDI tähistab

andmesagedust ehk 12 gigabitti sekundis ühe SDI-signaali kohta ning on seotud ühe lingi

läbilaskevõime, mitte kanalite arvuga. Seega „x“ ja „G“ tähistavad olemuselt täiesti erinevaid

näitajaid ja sisulise erinevuse tõttu ei saa võtta seisukohta, et tegemist oli pelgalt trükiveaga.

Kohus nõustub hankija ja kolmanda isikuga, et hankedokumente süsteemselt vaadeldes pidi

valdkonna spetsialistile olema arusaadav, et konverteri puhul mõeldi andmemahtu 12 G. Nimelt

nähtub vormilt 9 seadmete tähisega KSE4, TSAB4, KPAB4 ja KPAB5 ja LPAB 4 osas, mis on

konverterid ja muundurid, et nende nimetustes ja toote tehnilistes näitajates kasutatakse samuti

„12 G“ ehk mõeldud on gigabitti. On tõsi, et vormil 9 kasutas hankija tähist „x“ osade seadmete

puhul ka kordajana (nt KS3 – KS6), kuid tegemist oli videomiksrite ja mikrofonide

järgimissüsteemiga. Kohtu hinnangul peaks valdkonna spetsialist mõistma, et seadme näitajaid

on loogiline võrrelda sarnaste seadmete näitajatega. Ka oli vormist 9 nähtav, et koguste

näitamiseks ei kasutatud tingimata just „x“ tähist, kuna näiteks seadme KS1 puhul oli asjaolu, et

hangitakse 40 sisendiga seadet, tähistatud kui „40 12G-SDI Inputs“ ehk ilma kordajata. Samuti

kasutati koguste näitamiseks sõnu: nt 2 kanalit; 4 sisendit ja väljundit (seadmed KS8, KPAB11).

Seega ei saa nõustuda, et tehniliselt ja keeleliselt on kaebaja tõlgendus ainuõige.

21. Kuigi kaebaja väljendas kohtumenetluses korduvalt pahameelt selles, et menetlusosalised ja

VAKO tuginesid kaebaja poolt 11.08.2025 vaidlustuse15 punktis 2.11 märgitule, et talle

teadaolevalt hankida soovitavad 12-kanalilised konverterid turul puudusid, nõustub kohus, et

sellel väitel on jätkuvalt tähtsus.

21.1. Vaidlustuse esitamisel ja ilmselt ka eelnenud hankemenetluse ajal oli kaebajal teadmine, et

12-kanalilist konverterit pole turul saadaval. Täiendavas, 22.08.2025 seisukohas16, märkis

kaebaja punktis 2.15: „Vaidlustaja on tuvastanud, et hankija on hankedokumentides

kehtestanud tingimuse, millise tingimuse täitmine on küsitav või kui on täidetav siis

maksumuselt märkimisväärselt kallim, kui kolmanda isiku pakkumus saaks olla. Näiteks maksab

Fieldcasti selline seade umbes 15 000 eurot, mis 24 seadme puhul tähendaks maksumust 367

000 eurot.“ Kohtus 08.10.2025 esitatud täiendavas seisukohas leidis kaebaja, et nii 6, 8, 10, 12

kui 16 väljundiga konvertereid on olemas „juba täna turul“, ja viitas Evertzi raamile, millele on

võimalik panna väljundeid nii palju kui soovitakse, kuid kuni 32. Lisaks, kuna hankija ei ostnud

riiultoodet, siis kaebaja arvates võinuks keegi hanke jaoks spetsiaalselt 12-kanalilise konverteri

toota. Sellest, et turul siiski on olemas mitmete kanalite arvuga konvertereid, ja hankelepingu

eeldatava maksumuse märkimata jätmisest hankija poolt, järeldas kaebaja täiendavas

seisukohas, et kaebaja ega teised pakkujad ei saanud kahtluse alla seada asjaolu, et tõesti

soovitakse mitmete väljunditega konvertereid.

15 Sisaldub kohtule 25.09.2025 esitatud VAKO toimikus, failis „11.08.msg“ (dtl 57 – 63).

16 Sisaldub kohtule 25.09.2025 esitatud VAKO toimikus, failis „22.08.2025 vako Skarcon OÜ seisukoht ja taotlus

menetluskulude väljamõistmiseks riigihankes nr 294834“ (dtl 202 – 205).

13 (17)

21.2. Kohtu hinnangul ei moonutanud VAKO kaebaja seisukohti, tuues otsuses välja, et

kaebajale teadaolevalt puudub turul selline konverter, mida hankija soovis (otsuse punktid 19 ja

21). Vaidlustuse punktis 2.11 selline väide esitati ning täiendava seisukoha punktist 2.15 pole

tegelikult isegi arusaadav, millist 15 000 eurot maksvast toodet kaebaja käsitleb ning et tema

arvamus võrreldes esialgses vaidlustuses esitatuga on muutunud. Kohtu arvates on asjaolul, et

kaebaja algselt märkis, et talle teadaolevalt hankija soovitav konverter turul puudub, ka tähtsus,

kuna sel põhjusel on mh väär tema toodud järeldus, et pakkujad ei saanud kahtluse alla seada

hankija soovi hankida mitmete väljunditega konvertereid. Eelnev näitab otsest vastuolu, st kui

kaebaja mh RHAD avalikustamise ning pakkumuste esitamise ajal arvas, et 12-kanalilised

konverterid turul puuduvad, siis ta ikkagi pidi kahtlema, kas hankija mittesaadaolevaid

konvertereid hankida sooviks. Sellest asjaolust koosmõjus näidistoote ja vormil 9 toodud teiste

konverterite (ning muundurite) näitajatega pidi kaebaja kui valdkonna spetsialist aru saama, et

hankija soovis hankida 12 G konvertereid, mitte 12-kanalilist konverterit. Lisaks on ka

näidistoote hinda 185 USD arvestades ebaloogiline, et hankija oleks soovinud eriseadet, mida

praktiliselt pole turul saada, ja kui on, siis maksaks see 15 000 eurot (ehkki kaebaja viidatud

Fieldcast seade polnud 12-kanaliline, vt 11.08.2025 vaidlustuse punkti 2.11).

22. Kohus juhib tähelepanu kaebaja 11.08.2025 vaidlustuse punktis 2.23 esitatud skeemile,

mille kaebaja esitas teabevahetuse korras 12.05.2025 hankijale ja küsis, kas ta on hankija

soovist käesolevas riigihankes õigesti aru saanud. Kaebaja lähtus skeemi koostamisel tehnilisest

kirjeldusest ja seadmete nimekirjast17 ja skeemilt nähtub selliste elementide nagu „Converter

Optical Fiber 12G“ kasutamine, mis viitab, et kaebaja sai tegelikult konverteri nõudest aru nii,

nagu hankija ja kolmas isik.

23. Kaebaja on teinud etteheite selle kohta, justkui peaks ta hakkama põhistama, et hankija

vajab 12-kanalilisi konvertereid. See väide on seostatav VAKO otsuse punktiga 21.

23.1. Kohus nõustub VAKO-ga, et tõusetunud tõlgendusvaidluse kontekstis oli asjakohane

märkida, et hankijal ei olnud mõistlikku vajadust 24 konverteri järele, millel on 12 kanalit, ja ka

kaebaja (kui valdkonna spetsialist) ei ole sellist vajadust selgitanud. Lisaks tõi VAKO välja, et

kaebaja sõnul turul vastavat seadet ei olnudki. Õige on küll kaebaja märgitu, et hankija peab ise

teadma, mida ta soovib hankida, kuid praeguses vaidluses oligi hankija oma seisukoha

avaldanud, millele vastuseks oleks kaebaja saanud selgitada, miks tema arvates 12-kanaliline

konverter vajalik on.

23.2. Kohtumenetluses 08.10.2025 esitatud täiendavas seisukohas (punktid 29–33) on kaebaja

tegelikult seda võimalust ka kasutanud ja selgitanud, miks 12-kanalilised konverterid võisid

hankijale vajalikud olla. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et punktides 30 ja 31 kirjeldatud

probleemi lahenduseks näib olevat konverter HDMI-st SDI-ks (kuna kaebaja sõnul tuleb võtta

HDMI pesas olev 4K signaal ja muundada see 12G-SDI signaaliks). Eelnevast ei järeldu aga, et

hankija vajab 12-kanalilist konverterit. Samuti jääb arusaamatuks punktis 32 toodu, et kui ruumi

on vaja vähemalt 4 konverterit (1 esitlusseadme ja 3 kaamera jaoks) ja võib-olla võidakse

ruumis kasutada ka rohkem ekraane või kaameraid, siis on veel rohkem väljundeid vaja,

mistõttu võis hankija vajada 12-kanalilisi konvertereid. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et

arutluskäik, mille kohaselt iga ruum vajab 4 konverterit, kuid igaks juhuks võiks olla võimekus

48 signaali (4x12) konverteerimiseks, on ebaloogiline. Kui kokku peaks 24 konverteri puhul

võimekus olema 288 signaali konverteerimiseks (24x12), siis see on täiesti ebamõistlik, kuna

ruume on kokku neli ja konvertereid vajatakse neist kolmes, kusjuures igas ruumis on neli

seadet ehk ka nelja konverteri KS16 vajadus.

17 Kuvatõmmis riigihangete registrist, sisaldub juurdepääsupiiranguga VAKO dokumentides (dtl 598).

14 (17)

24. Asjas on tõusetunud vaidlus veel VAKO otsuse punktis 23 märgitust, mille kohaselt:

„Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Nõude sõnastamisel tegi Hankija ilmse vea, märkides

tähe „G“ asemele tähe „x“, millega tähisega KS16 SDI signaali konverterile kehtestatav

tingimus läks vastuollu nii TK-ga kogumis kui Näidistoote omadustega. Taunitav on asjaolu, et

KS16 SDI signaali konverterit pakkunud pakkuja(d) ei juhtinud sellele ka Hankija tähelepanu,

mistõttu Hankija ei muutnud ilmselt ekslikku Nõuet, vaid esitasid pakkumused lähtudes

Näidistootest.“ Lugedes tähelepanelikult teist lauset, siis VAKO ei teinud etteheidet kaebajale,

vaid pakkujatele, kes KS16 konverterit pakkusid. Kaebaja jättis oma pakkumuses mh selle

seadme pakkumata. Seega on kaebuse punktist 33 tõusetunud asjatu vaidlus, mis põhineb valel

arusaamal VAKO otsusest, ning kohus ei pea vajalikuks seda põhjalikumalt käsitleda. Samuti ei

nähtu kohtule, et VAKO oleks kaebajale ette heitnud RHAD vaidlustamata jätmist (kaebuse

punkt 26).

25. Kaebaja viitas kaebuse punktis 33 Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2025 otsuse nr 3-24-3262

punktile 22, milles põhjendati: „ /…/ Hanketingimuste ega hankija küsimuste ebaselguse või

üldsõnalisusega seotud riske ei saa jätta pakkuja kanda. /…/ Ringkonnakohus on varasemas

praktikas selgitanud, et olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad

tõlgendused, tuleb seda tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning

laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult

väheste piirangutega (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1639, p 14). Ettevõtja osaleb

riigihankes üheselt hankija seatud tingimustel ega pea hankija tegelikku tahet ennustama

rohkem, kui see oleks keskmisele mõistlikule ettevõtjale ilmne.“ Seega kaebaja viidatud

lahendist tuleneb samuti, et keskmine mõistlik ettevõtja peaks hankija tahet mõistma ulatuses,

milles see on ilmne. Praegusel juhul ongi esitatud mitmeid argumente, mis kinnitavad, et

hankija tegi vea ja ilmne oli tema tahe hankida ühekanalilisi 12 G konvertereid. Samuti toetab

osundatud lahend seisukohta, et kui on võimalikud erinevad tõlgendused, siis tuleks tingimust

pakkujatele soodsamalt tõlgendada. Kuna kolmas isik mõistis hankija tahet nagu see oli ja

pakkus ühekanalilisi konvertereid, siis ei tohiks teda seada kehvemasse olukorda põhjusel, et

hankija tegi hankedokumentides vea.

26. Kaebaja väidetu osas, et hulk pakkujaid võis jätta pakkumuse esitamata, kuna ei saanud või

ei soovinud sellist (s.o 12-kanalilist) seadet pakkuda, leiab kohus, et kui potentsiaalsed pakkujad

pidasid tingimust liiga piiravaks, oleksid nad saanud RHAD-i vaidlustada.

27. Puutuvalt sõna signals kasutamisse seadme KS16 tehniliste näitajate juures on iseenesest

arusaadav kaebaja käsitlus kaebuse punktides 27–31, et ühekanalilise konverteri puhul

edastatakse seda üht ja sama signaali ehk signaal peaks olema ainsuses. Lisaks tuleb möönda, et

vaadates seadme KS16 nimetust ja tehnilist kirjeldust, siis siin esineb omakorda vastuolu, kus

nimetuses on kasutatud eesti keeles sõna „signaali“ ainsuses ning inglise keeles signals

mitmuses. Samas on loogiline ka VAKO käsitlus (otsuse punkt 22), et kuna signaali tuleb saata

rohkem kui üks kord (kõigepealt konverteerida optiliseks ja seejärel tagasi koaksiaali), siis on

mitmuse kasutamine mõistetav. Kohtu arvates võibki olla vaieldav, kas tehniliselt korrektne on

kasutada ainsust või mitmust, kuid isegi, kui ainsus on ühekanalilise konverteri puhul

korrektsem, siis see ei määra igatahes käesoleva asja lahendust. Pelgalt sõnast signals ei tulene,

et hankija soovis 12-kanalilisi konvertereid, arvestades ka muid selle järelduse vastu esitatud

argumente.

28. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja viited kolmanda isiku pakkumuse

mittevastavusele on alusetud. Hangitavad seadmed tähisega KS16 pidid olema ühekanalilised ja

andmemahuga 12 G, mitte 12-kanalilised. Kohus kontrollis esitatud konfidentsiaalsete lisade 5

ja 6 alusel, et kolmanda isiku pakutud konverterid on hankija seatud tehnilistele näitajatele

15 (17)

vastavad. Seega puudub põhjus tühistada hankija 01.08.2025 otsust kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. Samuti on alusetu VAKO otsuse tühistamise nõue.

Kaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulud

29. Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude

jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud,

korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1)

ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (lg 8). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Selle sätte tähenduses ei ole vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse

kindlaks määramisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis

konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute

dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide

mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh

menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks

põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See

tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte

arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades

ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, punkt

29; 29.11.2023 otsus nr 3-23-2037, punkt 28; 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, punkt 41 ja neis

viidatud kohtupraktika). Lisaks on kohtu hinnangul VAKO otsuse peale kaebuse

menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud

kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme

menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud

kohtupraktika).

30. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS

§ 108 lg 1).

31. Vastustaja taotles kaebajalt menetluskulu 4136 euro väljamõistmist (käibemaksuta)18 ning

kaebaja esitas taotlusele vastuväite, paludes menetluskulu vastustaja enda kanda jätta.19

31.1. Järjepideva kohtupraktika kohaselt, kui vaidlus ei välju vastustaja põhitegevuse raamidest,

ei tule vastustaja õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (nt Riigikohtu 10.01.2023 otsuse nr 3-

20-1280 punkt 15 ja seal viidatud lahend). Kohtupraktikas on aga ka korduvalt mööndud, et

riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena,

kuna riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (Riigikohtu 15.01.2015

otsus nr 3-3-1-68-14, punkt 33 ja 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, punktid 30-31). Seega hankija

põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt pole välistatud.

31.2. Kohus ei pea praeguses asjas siiski põhjendatuks ega õiglaseks vastustaja menetluskulusid

kaebajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6, § 108 lg 11). Vaidlus, millega kaebaja pärast VAKO

menetlust kohtu poole pöördus, oli tõusetunud hankija enda eksimusest hanke

alusdokumentides. Ehkki kohus pidas hankija tõlgendust vaidlusaluse konverteri tingimuse osas

õigeks, siis võinuks vaidlus hankijapoolse veata olemata olla. Seega on põhjendatud jätta

vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

18 Dtl 664 – 669.

19 Dtl 671 – 672.

16 (17)

32. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 3201,50 eurot

(käibemaksuta)20 ja kaebaja vaidles nende põhjendatusele vastu.21 VAKO menetluses taotles

kolmas isik menetluskulude hüvitamist summas 2403,50 eurot ning VAKO pidas sellest

põhjendatuks välja mõista 1900 eurot. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis üldjuhul ei peaks

VAKO menetlusega võrreldes kohtumenetluses kulud tõusma. Arvestada tuleb ka, et

vaidlustusmenetluses vaieldi nii kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kui ka kolmanda isiku

pakkumuse vastavuse üle ning seega võis hinnanguliselt pool kolmanda isiku taotletud

menetluskulust olla seotud konverteri tingimuse tõlgendamise vaidlusega. Vaidlus on

kohtumenetluses jäänud sisuliselt samaks, ehkki kohati on muutunud põhjalikumaks. Lisaks oli

kohtu hinnangul põhjendamatu taotleda kaebuse läbi vaatamata jätmist. Kõike eelnevat

arvestades mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks kohtumenetluses kantud

menetluskulu 1000 eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

20 Dtl 657 – 662.

21 Dtl 671 – 672.

17 (17)