2-25-103132/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-103132

Tsiviilasi

OÜ Europark Estonia hagi T K vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490,

aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: E A (EFTA Legal OÜ, registrikood:

16166719, aadress: Teguri tn 5, e-post: xxx);

Kostja: T K (isikukood xxx, aadress: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt T Klt (isikukood xxx) hageja osaühing Europark Estonia (registrikood

10811490) kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt T Klt (isikukood xxx) hageja osaühing Europark Estonia (registrikood

10811490) kasuks menetluskuludena välja 340 (kolmsada nelikümmend) eurot, millest 240

eurot on kulud õigusabile ja 100 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

3. Mõista kostjalt T Klt (isikukood xxx) hageja osaühing Europark Estonia (registrikood

10811490) kasuks viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki registreerimisnumbriga xxx omani või /vastutav kasutaja.

Sõiduk pargiti 02.09.2022 ja 25.10.2022 hageja opereeritavatele parkimisaladele. Hageja tuvastas

kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega

esitas hageja pakkumuse ning parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki

parkimisega tekkis lepinguline suhe.

2. Sõiduk oli pargitud 02.09.2022 hageja opereeritavale parkimisalale Tallinnas, Lidli parklas aadressil

Karjavälja 12 ja 25.10.2022 Tartus parkimisalale aadressil Vitamiini tn 1. Sõiduk oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimistasu oli maksmata, mistõttu väljastati leppetrahvinõuded nr

1960 2092 2131 8149 ja 0592 5102 2094 3071. Leppetrahvinõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele ja

need jäid tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja viitas VÕS §-le 9 ja § 16 lõikele 1. Hageja on

parkimisteenust osutav äriühing. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud

vastav infotahvel koos tüüptingimustega. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja

hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale

paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb

eraparklasse. Hageja esitas fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus-

ning teabemärkidest. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik

parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja

võis parklast lahkuda, kui talle tingimused ei oleks sobinud.

4. Hageja viitas LS § 2 punktile 49. Nendel kuupäevadel, kui hageja tegi parkimiskontrolli, ei olnud

kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud viidatud

parkimisaladel. Sõidki parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse.

Parkimislepingu pooleks on kostja, sest vastavalt liiklusregistrist (Transpordiametist) saadud teabele

oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Hagejal on õigus eeldada,

et parkimislepingu pooleks on kostja.

5. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest parkimise eest ei olnud tasutud. Hageja koostas

leppetrahvinõuded. Hageja viitas VÕS §-le 158 ja §-le 159. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt

pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõudeid ei ole

ajani tasutud. Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu leppetrahvinõuetega, millel on märgitud

parkimise aeg ja koht ning sõidukist tehtud fotodega. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast

rikkumise tuvastamist, millest tulenevalt on hagiavalduse esemeks kaks tasumata leppetrahvinõuet 30

eurot.

6. Lisaks leppetrahvile palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Hagiavalduse koostamiseks ja

kohtule esitamiseks kulus aega kokku 2 h 15 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot tunnis.

Hageja õigusabikulud on seega kokku 270 eurot ilma käibemaksuta. Hageja tasus riigilõivu 100 eurot.

Kokku on hageja menetluskulud 370 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

7. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja arusaam, et hageja pidi tõendama

tema isiklikku viibimist parkimisalal. Kostja isikliku kohalviibimise tõendamine on ebavajalik ja oleks

hagejale ebamõistlikult koormav. Sellise asjaolu tõendamiseks peaks parkimiskorraldaja kõikide

parkimistingimuste rikkumise korral ootama sõiduki juures kuni selle juht naaseb, teadmata, kas see

toimuks 5 minuti või mõne päeva pärast. Hageja on tõendanud, et kostja oli parkimistingimuste

rikkumise ajal sõiduki omanik või vastutav kasutaja.

8. Hageja on tõendanud, et kostja parkis tema opereeritud parklatesse oma sõiduki. Kostjal oli

võimalik tõendada, et tema sõidukit leppetrahvide koostamise ajal parklates ei olnud. Sõiduki

asukohad leppetrahvide väljastamise ajal on tuvastatavad ümberkaudsete objektide ja pildistamise ajal

salvestatud geolokatsiooni abil. Lisaks ei ole käesoleva vaidluse aluseks väärteomenetlus, vaid

eraõiguslik leping.

9. Lõplike menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ilma käibemaksuta

300 eurot. Kostja vastusega tutvumine võttis täiendavalt aega 30 minutit ja seisukoha koostamine

sellele 1 h 35 min. Menetluskulude nimekirja koostamine võttis aega 25 minutit. Kokku kulus

täiendavalt 20 h 30 min. Kogumis palus hageja kostjalt õigusabikuludena välja mõista 690 eurot.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kasutab pilditöötlust, kus on võimalik trahviraha teenimise

eesmärgil iga auto Selveri taustale paigutada. Kostja leidis, et trahvi nõudja seadmed peavad olema

taadeldud. Kohus ei peaks arvestama trahvinõuet, mis on väidetavalt jäetud kojamehe vahele, kust tuul

võib selle ära puhuda. Kostja ei ole saanud ühtegi trahvikviitungit ega ühtegi meeldetuletust.

11. Kostja soovis, et väärteomenetluse käigus esitatud tõendid, mis põhinevad mõõteseadmete

kasutamisel, loetaks vastuvõetavaks ainult juhul, kui menetleja esitab tõendi, et kasutatud mõõteseade

või fikseerimise seade oli mõõtmise ajal taadeldud ning taatlus kehtiv. Kostja viitas mõõteseadusele,

karistusseadustikule ja väärteomenetluse seadustik.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

13. Hageja palub kostjalt kahe leppetrahvinõude alusel kokku 30 euro väljamõistmist.

Leppetrahvinõuded koostati kostjale seetõttu, et kostja parkis oma sõiduki hageja opereeritud

parklates, kuid jättis parkimistasu maksmata. Leppetrahvinõuded jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele.

Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja on kasutanud pilditöötlust. Hageja seadmed peaksid

olema taadeldud ja arvestada ei saa kojamehe vahele jäetud trahvinõuet, sest tuul võib selle sealt ära

puhuda.

14. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hageja nõuet rahuldamata. Kostja ei ole

tõendanud, et nendel aegadel, mil hageja talle leppetrahvinõuded koostas, esinesid sellised erandlikud

ilmastikuolud, milliste tõttu läksid leppetrahvinõuded kaduma. Kohus selgitas kostjale 29.08.2025

pöördumises (dtl 105-106), et kostjal tuleb vastuväiteid hageja nõudele põhistada ja tõendada. Kohus

selgitas, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud eraõiguslik parkimisleping, tegemist ei ole väärteo korras

määratud karistusliku rahatrahviga, mistõttu kostja viited väärteomenetluse seadustikule ja teistele

sellega seonduvatele õigusaktidele on asjakohatud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma

vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.

15. Hageja esitas kohtule fotod Tallinnas Lidli parklast aadressil Karjavälja 12 (dtl 36-38). Fotodest

nähtub, et parkla sissesõitude juures asusid liiklusmärgid ja infotahvlid, mis teavitasid, et tegu on

hageja opereeritud parklaga. Fotodest nähtuvad ka hageja parkimistingimused. Hageja esitas ühtlasi

fotod Tartus Vitamiini 1 (dtl 39-40), kust samuti nähtuvad parkla sissesõitude juures asuvad

infotahvlid ja liiklusmärgidu ning hageja parkimistingimused.

16. 02.09.2022 koostas hageja leppetrahvinõue (dtl 41-42), sest sõiduk registrimärgiga xxx oli pargitud

Tallinnas Lidli Karjavälja 12 parklas, kuid parkimistasu jäi maksmata. Seetõttu koostati leppetrahv

summas 15 eurot. Hageja esitatud fotodest nähtub, et (dtl 43-51) sõiduk asus Karjavälja 12

parkimismajas. Leppetrahvinõue jäeti kojamehe vahele. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud väidet,

et hageja on fotosid töödelnud ning kojamehe vahele jäetud leppetrahvinõue läks kaduma.

17. 25.10.2022 koostati samale sõidukile leppetrahv (dtl 52-53) Tartus Vitamiini tn 1 parklas, sest

parkimistasu oli maksmata. Leppetrahvi summa oli 15 eurot. Hageja esitas fotod selle kohta, et kostja

sõiduk selles parklas parkis (dtl 55.61) Leppetrahvinõue jäeti kojamehe vahele. Transpordiameti

andmete kohaselt kuulub sõiduk registrimärgiga xxx kostjale (dtl 62-65). Hageja esitas ka fotod selle

kohta, kus täpselt kostja sõiduk paiknes (dtl 101-102, 103) ning andmed parkla paiknemise kohta (dtl

102). Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest maksekäsu kiirmenetluses nähtub, et hageja selgitas

kostjale oma nõuet (dtl 63-64).

18. Eeltoodud tõenditest tulenevalt on hageja oma nõuet kostja vastu tõendanud. Hageja ja kostja vahel

oli sõlmitud parkimislepingud parklas avaldatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk

ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus

sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks

tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu, sest parkis sõiduki

parklasse. Kostja rikkus lepingut, sest ta ei tasunud parkimise eest.

19. Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks

selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Asjas esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et

kostja sai leppetrahvinõude kätte. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahv

tasuda mõistliku aja jooksul pärast selle kättetoimetamist ehk leppetrahvinõude sõiduki kojamehe

vahele asetamist. Kostja jättis leppetrahvid tasumata. Eeltoodust kokkuvõttes tuleneb, et hageja nõue

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata

leppetrahvidena 30 eurot.

20. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

21. Esmalt leiab kohus, et maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik

alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või

menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega

menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.

22. Kuigi kohus nõustub, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik, on vaidluse mahtu ja vähest

keerukust arvestades õigusabikulu ajaline maht üle paisutatud. Kohus leiab, et hagiavalduse

koostamiseks ning kostja vastusega tutvumiseks, sellele vastamiseks ning menetluskulude nimekirja

koostamiseks võis mõistlikult kokku aega kuluda 2 tundi. Seega on kogumis mõistlik kulu õigusabile

240 eurot. Lisaks on hageja põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõiv 100 eurot. Kogumis on

hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 340 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt

välja mõista viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik