2-24-125148/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

05.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-125148

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi U.K vastu võlgnevuse

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i ÜHISTEENUSED 22.10.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja (vastustaja) U.K (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Riho Siil

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i ÜHISTEENUSED 22.10.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

06.10.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. U.K-l ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-125148

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 14.08.2024 Harju Maakohtule U.K (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 40 eurot, viivise perioodi

11.09.2021–14.08.2024 eest 12,04 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot või alternatiivselt kohtu

määratud summas ning viivise seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt alates 15.08.2024

kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt parkis kostja 27.08.2021 sõiduautot

registreerimismärgiga XXXXXX hageja poolt opereeritavas parklas asukohaga Linnamäe tee

95, Tallinn parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Parkimisala on tähistatud ning parklas tohib

parkida vaid parkimiskellaga kolm tundi tasuta või tasu makstes. Kostja ei täitnud

parkimistingimusi, kuna ta ei fikseerinud parkimise algusaega ega tasunud parkimise eest.

Seetõttu koostas hageja leppetrahvinõude, mida kostja ei ole tänaseni tasunud. Kuna kostja on

rikkunud põhikohustust, on hagejal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja ei ole hagis kirjeldatud juhtumis sõidukit juhtinud, parkinud, väidetud

parkimislepingut sõlminud ega parkimise nõudeid rikkunud. Lepingu sõlmimine on võimalik

õigus- ja teovõimeliste isikute tahteavalduste vahetamise teel. Kuivõrd kostja sõidukit ei

juhtinud, ei parkinud ega sõlminud lepingut, siis ei saa hagejal olla kostja vastu lepingust

tulenevat ega muud nõuet. Kostjal ei ole kohustust tagantjärele avaldada, kes konkreetsel

kõnealusel juhul sõidukit kasutas. Hageja ei ole tõendanud kehtivaid lepingutingimusi, sh

õigust trahvi nõuda. Hagi lisana 3 esitatud „Parkimistingimused“ ei oma väidetud juhtumiga

mingit seost. Pelgalt parkimise fakt ei tekita parkijale mingeid kohustusi. Lisaks polnud

parklas paiknevad tingimused kohapeal loetavad, vaid loetamatult hägusas kirjas.

Usaldusväärseks ei saa pidada ka fotodel kajastuvaid kuupäevi, sest need on kaamera kasutaja

poolt seadistatavad ega pruugi tähistada õiget aega. Hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi

nõuda, sest ei ole mõistliku aja jooksul kostjale leppetrahvi nõuet esitanud. Kui see jäeti

kojamehe vahele, võis selle parimal juhul kätte saada sõidukit juhtinud isik, mitte kostja.

Parkimistingimustest ei nähtu midagi sissenõudmiskulude hüvitamise kohta, mistõttu pole

hagejal ühelgi juhul sissenõudmiskulude nõuet.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 06.10.2025 otsusega hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud

hageja kanda. Maakohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1

sätestatud korras lihtmenetluses ning ei andnud TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastab hagis kirjeldatud parkimisleping üürilepingu

tunnustele. Vaidlustamata asjaoludel ja nähtuvalt Transpordiameti kinnitusest (dtl 83 ja 86)

oli sõiduauto registreerimismärgiga XXXXXX väidetava rikkumise ajal, s.o 27.08.2021

kostja omandis ning hagi on esitatud õige isiku vastu. Maakohtu hinnangul ei tõendanud aga

hageja, et pooled sõlmisid parkimislepingu hagiavalduse lisas 3 (dtl 34) toodud

2-24-125148

parkimistingimustel. Hageja esitatud fotodelt ei ole tuvastatav (loetav), kas ja millised

parkimistingimused kohaldusid kinnistul kostja sõiduki parkimise ajal. Sealhulgas ei ole

võimalik tuvastada, kas parkimistingimused sisaldasid lepingu sõlmimise pakkumist VÕS §

35 lg 1 mõttes ning leppetrahvi kokkulepet lepingu rikkumisel (vrd TrtRnKo 31.01.2023, 2-

22-106308, p 13.1). Kuivõrd praegusel juhul hageja ja kostja vahel lepinguline suhe ja/või

leppetrahvikokkulepe puudub, siis ei saa hageja nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Seega tuli

hagi leppetrahvi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitiseks jätta rahuldamata.

7. Maakohus märkis, et hageja nõue 20-eurose sissenõudmiskulu hüvitamiseks tuleks jätta

rahuldamata ka juhul, kui poolte vahel saaks lugeda lepingu sõlmituks hageja esitatud

tüüptingimustel. VÕS § 1132 lg 2 näol ei ole tegemist iseseisva nõudenormiga, vaid võla

sissenõudmiskulude hüvitamise võimaluses peavad pooled olema kokku leppinud. Hageja

pole esitanud täpsustusi asjakohase kokkuleppe olemasolu kohta. Samuti pole hagi ega

täiendavate selgituste pinnalt jälgitav nõude sissenõudmiseks tehtud kulutuste konkreetne

suurus, mida oleks kohus saanud kahju hüvitamise sätete alusel sisuliselt hinnata. Üldsõnaliste

selgituste esitamine 20-eurose abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole nõude rahuldamiseks

piisav.

8. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Maakohus selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

10. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg 1 mõttes tõendite

igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust, kuna ei ole hinnanud hageja esitatud

tõendeid parkimistingimuste sisu kohta. Hageja arvates on üldteada asjaolu, et hageja poolt

parkimist opereeritavates parklates kasutatakse tüüptingimusi, mida muudetakse harva.

Hageja peab üldteada asjaoluks ka seda, et hageja poolt opereeritavates parklates on oranžil

taustal parkimistingimused, mille kohaselt tuleb parkimise algusaeg fikseerida kellaga, kui on

lubatud tasuta parkimise aeg, maksta parkimistasu ja nende kohustuste rikkumisel määrati

2021. a enim leppetrahve summas 40 eurot. Hageja kinnitab, et tema poolt sellel perioodil

kasutatud parkimistingimustes oli lubatud leppetrahvi summa kuni 57 eurot, seda kõikides

parklates üle Eesti. Nii sõiduki omanikule kui ka Eesti kohtutele ei saa leppetrahv hageja

opereeritavates parklates tulla 2021. a või ka praegusel ajal ootamatuna ega üllatuslikuna.

Näiteks tsiviilasjas nr 2-23-142393 on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud leppetrahvid,

mis olid määratud erinevates parkimiskohtades toime pandud lepingu rikkumiste eest.

Ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks praegusel juhul kehtestanud erilised

parkimistingimused, millega ei nõua lepingutingimuste rikkumise eest leppetrahvi. Kostja ei

ole tõendanud tingimuste erinevust. Fotode loetavus ei ole õiguslikult määrav. Fotod on

abistavad tõendid, mitte parkimistingimuste olemasolu eeltingimus. Hageja esitatud

originaalfail, fotod ja võrdlustabel kinnitavad üheselt, et infotahvlil olnud tekst vastas esitatud

parkimistingimustele. Tõendite kogum kinnitab lepingu olemasolu. Parkimisala asukoht,

infotahvli paigutus, hageja logo, tingimuste sisu ning nende kattuvus pildil ja PDF-failis

moodustavad ühtse ja kooskõlalise tõendite kogumi, mida kohus oleks pidanud hindama

tervikuna vastavalt TsMS § 232 lg-tele 1 ja 2.

2-24-125148

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

12. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 40 eurot, viivise 12,04 eurot,

sissenõudmiskulu 20 eurot või alternatiivselt kohtu määratud summas ning edasiulatuva

viivise tasumata põhivõlalt (40 eurot) seadusjärgses määras. Seega ei ületa hageja põhinõue

3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

13. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

13.1. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks.

13.2. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

13.3. Hageja vaidlustas maakohtu otsust eelkõige põhjusel, et maakohus rikkus TsMS § 232

lg 1 mõttes tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust, kuna ei ole

hinnanud hageja esitatud tõendeid parkimistingimuste sisu kohta.

13.4. Maakohus on vaidlustatud otsuses selgitanud, et hagile lisatud fotodelt (dtl 33 ja 126) ei

ole parkimistingimused ka suurema pingutusega selgelt tuvastatavad (loetavad), mistõttu ei

omanud parkimistingimuste võrdlustabel koos täiendavalt esitatud fotoga (dtl 126) soovitud

lisaväärtust, kuna kohtul ei ole võimalik täienduses esitatut algse fotoga mõistlikul viisil

võrrelda. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti märkinud, et sellises olukorras ei ole

võimalik tuvastada, kas parkimistingimused sisaldasid lepingu sõlmimise pakkumust VÕS §

35 lg 1 mõttes ning leppetrahvi kokkulepet lepingu rikkumisel, viidates asjakohasele

kohtupraktikale analoogses tsiviilasjas (TrtRnKo 31.01.2023, 2-22-106308, p 13.1).

Kolleegium jääb varasemas kohtupraktikas toodud seisukohtade juurde.

2-24-125148

13.5. Ringkonnakohus märgib sh, et üldtuntuse peamiseks eelduseks ei ole mitte faktilise

asjaolu tegelik tuntus, vaid menetlusvälise infoallika usaldusväärsus kohtu jaoks. Kohtul ei

ole alust lugeda asjaolu üldtuntuks vaid levinud avalikule arvamusele, uskumusele või

tõekspidamisele tuginedes, kui kohus sellist uskumust või arvamust iseenesest

usaldusväärseks ei pea ning sellele usaldusväärsest allikast kinnitust ei ole võimalik leida

(TsMS I komm (2017), § 231, p 3.1.2). Asjaolu, et AS ÜHISTEENUSED poolt

opereeritavates parklates on oranžil taustal parkimistingimused, mille kohaselt tuleb

parkimise algusaeg fikseerida kellaga, kui on lubatud tasuta parkimise aeg, maksta

parkimistasu ja nende kohustuste rikkumisel määrati 2021. a enim leppetrahvi summas 40

eurot, ei muuda üldtuntuks hageja enda vastav hinnang ning viidatud ei ole ühelegi allikale,

kus antud asjaolude üldtuntust kinnitataks. Leppetrahvi nõude esitamisel tuleb hagejal

tõendada igal üksikjuhul ühe üldise eeldusena mh, et poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv

leppetrahvikokkulepe).

13.6. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud selgelt

menetlusõiguse normi ega ületanud asja lahendamisel diskretsioonipiire, mistõttu jätab

kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata. Materiaalõiguse

normi väära kohaldamist ei ole apellant maakohtule ette heitnud.

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

15. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv (100 eurot).

16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)