2-22-10557/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

K.Q kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-10557

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: K.Q (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

usaldusisik: Küllike Mitt (ik 47007092719; OÜ

Õigusbüroo Faktootum; e-post XXX)

võlausaldajad:

1. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post

XXX)

2. Renovum OÜ (rg-kood 14042462; e-post XXX )

3. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

4. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

5. AS LHV Pank (rg-kood 10539549; e-post XXX)

6. ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ (rg-kood

10625474; e-post XXX)

7. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada K.Q (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded K.Q vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada K.Q kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Küllike Mitt usaldusisiku kohustustest K.Q kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Rahuldada K.Q usaldusisiku Küllike Mitt tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisiku Küllike Mitt tasu suuruseks K.Q kohustustest vabastamise

menetluses 217,86 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 52,29 eurot, kokku

270,15 eurot.

6. Usaldusisiku Küllike Mitt tasu summas 270,15 eurot hüvitada võlgniku K.Q poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel usaldusisiku ametikontol, mis tuleb välja

maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096) arveldusarvele nr

EE742200221013804535.

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade K.Q

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 07.09.2022 määrusega välja K.Q pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 09.10.2023 määrusega lõpetas kohus K.Q

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetlust. Usaldusisikuna jätkas Küllike Mitt. Kohtumääruse kohaselt pidi

usaldusisik esitama aruandeid iga aasta 7. septembriks ning tegema võlausaldajate

väljamakseid igal aasta 2. septembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 24 339,14 eurot, millest II järgu

nõuded moodustasid 23 095,50 eurot ja III järgu nõuded 1243,64 eurot.

2. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 06.09.2024 ja 07.09.2025.

3. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel olnud hõivatud tööga, kuni

01.10.2024 ettevõttes XXX ja alates 01.10.2024 XXX turvatöötaja ametikohal. Võlgniku

sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus, iga-aastased tulumaksutagastused ja

lähedaste rahaline abi. Aruannete kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest menetluse

jooksul eraldatud usaldusisiku kontole kokku 4971,02 eurot. Usaldusisik on teinud

võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral, kokku summas 4461,47 eurot. Usaldusisiku

tasu ja panga teenustasude katteks on jäetud kokku 509,55 eurot.

4. Kolm aastat menetluse algatamisest möödus 07.09.2025. Usaldusisik on esitanud kohtule

taotluse teha otsustus K.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

ning menetluse lõpetamise kohta.

5. 07.09.2025 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete

täitmiseks kokku 3 tundi 20 minutit järgnevalt: suhtlus võlgnikuga, järelevalve võlgniku

laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja võlgnikule ülekandmisele

kuuluvate summade arvestamine ja ülekannete tegemine – 1 tund 15 minutit;

võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamine ja

väljamaksete tegemine – 20 minutit; kohtule aruande koostamine – 1 tund 45 minutit.

Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel

usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ja 20 minuti ulatuses määrata tasuks 217,86

eurot (3 tundi 20 * 66,02 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 52,29 eurot, kokku

2/5

270,15 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel

usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

7. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

8. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

10. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena

süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. K.Q ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi

mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

12. FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga.

Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova

tegevusega.

13. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohtu hinnangul on kohust teavitatud

võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku

vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara,

pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

14. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud

töötasu, töövõimetoetus, iga-aastased

tulumaksutagastused ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad.

Aruannete kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest menetluse jooksul eraldatud

3/5

usaldusisiku kontole kokku 4971,02 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele

väljamakseid kolmel korral, kokku summas 4461,47 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

15. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

16. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine,

et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

17. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

18. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s

103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata

süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes

seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. FIMS näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi.

19. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta

jooksul täitnud ning tasunud 19,3% II järgu võlausaldajate nõuetest, mida saab pidada

võlgniku vähest sissetulekut arvestades ka arvestatavaks ulatuseks. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et K.Q tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

20. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet

võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

4/5

21. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.Q pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

22. Kuna kohus lõpetab K.Q kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Küllike Mitt

vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest K.Q kohustustest

vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

23. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik

peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele

kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele

alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot).

24. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 3 tundi 20 minutit tunnitasuga 66,02 eurot; kokku 217,86 eurot.

25. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku

tasuks määrata 217,86 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 52,29 eurot, kokku

270,15 eurot.

26. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Küllike Mitt tasuks määrata 217,86

eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 52,29 eurot, kokku 270,15 eurot.

27. Usaldusisiku tasu summas 270,15 eurot tuleb hüvitada võlgniku K.Q poolt usaldusisikule

loovutatud raha arvel ja välja maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum arveldusarvele nr

EE742200221013804535.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

5/5