2-25-9795/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9795

Tsiviilasi

A ja B hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks ning Yi

avaldus alaealiste lastega A ja Bga suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Tsiviilasja hind

A hagi hind 2715,66 eurot ja B hagi hind 2715,66 eurot

Menetlustoiming

Kokkuleppe kinnitamine elatiseasjas, avaldusest

loobumise vastuvõtmine suhtluskorra asjas, riigilõivu

tagastamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Elatiseasjas pooled

Hagejad A (isikukood XXX) ja B (isikukood XXX),

seaduslik esindaja X, lepinguline esindaja Alla

Žulinskaja

Kostja Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Kadi Sitska

Suhtlemiskorraasjas menetlusosalised

Avaldaja (laste isa) Y (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska

Puudutatud isikud (lapsed) A (isikukood XXX) ja B

(isikukood XXX), seaduslik esindaja X, määratud

esindaja vandeadvokaat Kardo Karon

Puudutatud isik (laste ema) X (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Eestkosteasutus Tallinna linn (Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu)

1(4)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A ja B ning Y vahel kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Mõista Ylt välja alaealise A ülalpidamiseks alates 20.06.2025 kuni A täisealiseks

saamiseni xx.xx.xxxx muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis käesoleval hetkel on 301,74 eurot [s.o

282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)] ning mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause alusel) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Mõista Ylt välja alaealise B ülalpidamiseks alates 20.06.2025 kuni B täisealiseks

saamiseni xx.xx.xxxx muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis käesoleval hetkel on 256,48 eurot [s.o

(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)) x 85% (PKS § 101 lg 7 järgi)]

ning mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 2026. a), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese

lause alusel) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust. B elatise suuruse arvutamisel tuleb lõpetada kordaja 85%

kasutamine, kui lõppeb Y kohustus tasuda Aile elatist tema täisealiseks saamisel,

s.o xx.xx.xxxx.

1.3. Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb Yl kanda

5. kuupäevaks X arveldusarvele nr XXXXXXXX.

1.4. Perioodi 20.06. (hagi esitamine) – 28.10.2025 (kompromissi sõlmimine) eest on Y

tasunud lastele elatist kokku 1450 eurot. Võlgnevuse summas 782,88 eurot tasub

Y 3 kuu jooksul alates kompromissi kinnitamisest kohtu poolt X arvelduskontole

nr XXXXXXXX.

2. Võtta vastu Yi 21.10.2025 avaldus suhtluskorra avaldusest loobumiseks.

3. Tagastada Yi poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 5 eurot Yi kontole nr

XXXXXXXX.

4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-9795 menetlus.

5. Jätta maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele määratud

esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

2(4)

1. A ja B (hagejad, lapsed) esitasid 20.06.2025 Harju Maakohtule hagi Yi (kostja, laste isa)

vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus registreeris avalduse tsiviilasjana nr 2-25-9795 ning

võttis hagi 09.07.2025 määrusega menetlusse. Laste isa (avaldaja) esitas 05.08.2025 kohtule

hagivastuse

tsiviilasjas

nr 2-25-9795 ning koos vastusega uue avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Maakohus registreeris avalduse tsiviilasjana nr 2-25-12905, võttis laste isa avalduse

11.08.2025 määrusega menetlusse, määras lastele esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja kulud, kaasas menetlusse eestkosteasutusena Tallinna linna, liitis tsiviilasjad

nr 2-25-12905 ja nr 2-25-9795 menetlusökonoomiast tulenevalt. Liidetud asjade numbriks jäi

2-25-9795. Laste esindaja ja Tallinna linn esitasid 02.09.2025 seisukohad laste

suhtlemiskorda puudutavas osas.

2. Laste isa esitas 21.10.2025 kohtule avalduse suhtluskorra kindlaksmääramise avaldusest

loobumiseks põhjendusel, et avalduse esitamise hetkest on asjaolud muutunud. Avaldaja

palub selles osas menetluse lõpetada ning tagastada talle pool tasutud riigilõivust.

3. Pooled esitasid elatiseasjas 30.10.2025 kohtule allkirjastatud kokkuleppe.

4. Laste esindaja andis 31.10.2025 kohtule teada, et tal puuduvad vastuväited avaldaja

avaldusele suhtluskorra avaldusest loobumiseks. Teised menetlusosalised seisukohta

loobumise avaldusele ei esitanud ega menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et avaldaja 21.10.2025 avaldus avaldusest loobumiseks tuleb vastu võtta ja

poolte kokkulepe elatiseasjas tuleb kompromissina kinnitada.

6. TsMS § 477 lg 1 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt vaatab kohus suhtluskorra avaldust läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 3 kui hagist loobumise

avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise

otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja

soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

7. Kohtu hinnangul tuleb avaldaja avaldus avaldusest loobumiseks vastu võtta ning

suhtluskorra menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3, § 477 lg 1 ja § 431 alusel lõpetada.

Kohtu hinnangul vastab kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle

kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub elatiseasjas kompromiss kinnitamisele ja

menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.

8. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral

üldreeglina hagimenetluses pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

3(4)

samal alusel sama hagieseme üle, hagita menetluses annab uuesti kohtusse pöördumise

võimaluse TsMS § 480 jj. Samas on TsMS § 459 lg 1 alusel elatiseasja hagimenetluses pärast

otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid

korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist

otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille

alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja

selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda

või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab,

loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas,

milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

9. Menetluskulud jäävad elatiseasjas poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3) ning suhtluskorra

asjas avaldaja kanda (TsMS § 168 lg 4). Väljamõistetavad kulud asjas puuduvad, kuna

puudutatud isikud avaldajalt nende väljamõistmist ei nõua. Avaldaja taotlusel kuulub

tagastamisele pool riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

4(4)