Legislator Case Law & Legislation
2-25-16172/3 AI generated

2-25-16172/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-16172/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista T J’ilt Bondora AS-i kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev Mõista T J’ilt Bondora AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

Legislator headnote

AI generated

2-25-16172/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista T J’ilt Bondora AS-i kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev Mõista T J’ilt Bondora AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16172

Tsiviilasi

Bondora AS hagi T Ji vastu võla nõudes

Menetlusosalised

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post xxx)

Kostja: T J (isikukood 46503020354)

Hagihind

2868,09 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista T J’ilt Bondora AS-i kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev

põhivõlg 2552,26 eurot ja viivis hagiavalduse esitamiseni summas 56,78 eurot, kokku

2609,04 eurot.

3. Mõista T J’ilt Bondora AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt 2552,26 eurot alates 30.09.2025 kuni kohustuse täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta T J’i kanda.

5. Mõista T J’ilt Bondora AS-i kasuks välja menetluskulud summas 485 eurot (riigilõiv

385 eurot ja õigusabikulud 100 eurot). T J’il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt

tasuda Bondora AS-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja

tõendid.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS).

Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 03.10.2025

kättetoimetamisportaali kaudu. Hagile vastamise tähtpäev oli 23.10.2025. Kuna kostja hagile ei

vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue

tuleneb 28.01.2023 hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX.

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida

tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19

p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohtul tuleb kontrollida, kas poolte

vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning kas hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus on hagiavalduse kohaselt 36,48%, mis ei ületa

lepingu sõlmimise ajal alates 01.01.2023 kehtinud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra 45,93%.

Hageja on esitanud nõude viisil, kus on lugenud kõik senised maksed tehtud lepingulise

põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi,

mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid

tasusid (sh nt sissenõudmiskulusid ja haldustasu). Kuivõrd hageja on nõude esitanud eeltoodud

viisil, siis puudub kohtul täiendavalt vajadus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte

(VÕS § 4034 ) järgimist. Kohus rahuldab hagiavalduse.

Menetluskulud

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 385 eurot ja õigusabikuludest 100 eurot, kokku 485

eurot (dtl 6-7). Hageja menetluskulude nimekiri sisaldus hagiavalduses ja see on koos

hagiavaldusega kostjale kätte toimetatud 03.10.2025.

Riigilõiv 385 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab

riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja.

Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 100 eurot on põhjendanud ning kohus mõistab need

kostjalt hageja kasuks välja. Hageja lepingulise esindaja fikseeritud tasu 100 eurot (ilma

käibemaksuta) hagi koostamise eest on mõistlik ja põhjendatud.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik