Legislator Case Law & Legislation
3-25-2149/52 AI generated

3-25-2149/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-2149/52
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 25.04.2025 otsusega nr 12401260042-1 sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks (punkt 4).

Legislator headnote

AI generated

3-25-2149/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 25.04.2025 otsusega nr 12401260042-1 sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks (punkt 4).

Keywords

AI generated
asylum for Syrian Kurds judicial investigation proof of fear of persecution violence against officials restrictive measures against Belarus risk of torture
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2149

Haldusasi

K.W kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. aprilli

2025. a otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja K.W , esindaja Aleksei Ratnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.W määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2025. a

määrus muutmata.

2. Avaldatavas lahendis asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 25.04.2025 otsusega nr 12401260042-1

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks (punkt 1) ning lükkas VRKS § 20 lg 2 alusel

taotluse tagasi (punkt 2), kohustas kaebajat väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 72 lg 2 alusel lahkuma Venemaa Föderatsiooni ja lahkumisettekirjutus kuulub

täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (punkt 3) ning kohaldas kaebajale

sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks (punkt 4).

2. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse PPA 25.04.2025 otsuse tühistamiseks ja PPA

kohustamiseks.

3-25-2149

3. Kaebaja

esitas 01.10.2025

esialgse õiguskaitse taotluse

peatada PPA

lahkumisettekirjutuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebajat ohustab Venemaa

Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), sh kaks ametnikku, kes on varem

kasutanud piinamist ja fabritseerinud kriminaalasju. Kaebaja esitas FSB-le kaebused

nimetatud inimeste kohta, kuid FSB hinnangul oli tegemist FSB diskrediteerimisega. Lisaks

ohustavad kaebajat Dagestani kuritegeliku grupeeringu liikmed. Kaebajale määratud esindaja

ei tegutse kaebaja huvides, mistõttu soovib kaebaja viibida oma kohtuasja arutamise juures.

4. Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kohus leidis otsuses, et kaebaja suhtes on käimas Venemaal kriminaalmenetlus, kus

kaebajat süüdistatakse röövpüügis ning väljapressimises. Kohtule ei nähtunud asjaolusid,

mille tõttu oleks ilmselgelt pidanud leidma, et need kriminaalasjad on fabritseeritud ning

kaebaja pole talle süüks pandud tegusid toime pannud. Vaidlustatud PPA otsus oli erakordselt

põhjalik. Kuigi antud juhul ei saa väita, et kaebaja apellatsioonkaebusel eduväljavaated igal

juhul puuduksid, siis on need sedavõrd vähesed, et jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata;

2) avalikes huvides on õigustatud isiku tagasisaatmine päritoluriiki, kui tema Eestis viibimine

ohustab avalikku korda. PPA on vaidlustatud otsuses piisavalt tõendanud, et kaebajal on

Venemaal pooleli kriminaalmenetlus, kus teda süüdistatakse kuritegelikku ühendusse

kuulumises. Kaebaja ise eelnevat ei vaidlusta, samuti kinnitavad ühendusse kuulumist

tõendid. Seega kujutab kaebaja oma kuritegeliku tausta tõttu ohtu avalikule korrale. Lisaks ei

ole vaidlust, et kaebaja on endine FSB töötaja. Praegust poliitilist olukorda arvestades puudub

kindlus, et kaebajast ei tulene ohtu ka Eesti julgeolekule. Arvestades kaebaja kuritegelikku

tausta, ei saa välistada, et kaebajat võidakse kallutada tegema FSB-ga koostööd, sh Eesti riigi

vastast luuretööd tema vastu algatatud kriminaalasjast vabanemiseks;

3) kaebajat esindab advokaat, kes saab kaebaja huvide eest seista edasises kohtumenetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kriminaalmenetlust alustati selleks, et kaebajat survestada;

2) kuigi kaebajat esindab advokaat, siis pole advokaat tõendiallikas. Ta võidakse vahistada ja

ta ei saa kohtumenetluses osaleda;

3) avalikku huvi ei kahjusta see, kui kaebaja saab Eestis viibida. Kaebaja soovib viibida enda

asja arutamise juures.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

2(3)

3-25-2149

8. Kaebaja eesmärgiks on viibida Eesti riigis kuni kohtulahendi jõustumiseni. Riigist

väljasaatmise korral ei saa ta vahetult oma asja arutamise juures viibida. Seetõttu saab kaebaja

esialgse õiguskaitse vajadust jaatada.

9. Halduskohus hindas kaebaja väiteid ja jättis kaebuse PPA otsuse peale rahuldamata.

Halduskohus toob põhjendatult esile, et PPA on vaidlustatud otsuses väga põhjalikult

käsitlenud kaebaja kohta käivaid asjaolusid, sh hinnanud tema seletusi kogumis. Arvestades

nii PPA otsuses kui ka halduskohtu otsuses toodud põhjendusi, siis ei ole tekkinud piisavat

kahtlust selles, et kaebajat puudutavad kriminaalmenetlused oleksid seotud tema väidetava

poliitilise tegevusega. Tõendid ei luba järeldada, et kaebajat tuleks käsitada võimudele

mittemeelepärase isikuna, kes teeks koostööd opositsiooni või mõne muu

inimõigusorganisatsiooniga. Kuigi praegusel hetkel ei saa üheselt väita, et kaebaja võimalik

apellatsioonkaebus ei omaks üldse eduväljavaateid, siis kohtule teadaolevate asjaolude pinnalt

poleks need sedavõrd kaalukad, mis nõuaksid seda, et kaebajal tuleks lasta ülejäänud

kohtumenetluse ajal viibida Eestis.

10. Halduskohus toob põhjendatult esile, et arvestades kaebaja profiili, siis kaaluvad

avalikud huvid üles kaebaja huvi viibida Eestis kogu kohtumenetluse aja.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)