1-09-18287/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-18287

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31 jaanuar 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-18287 (07230100151) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Z.L-i süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 22 lg 2; § 209 lg 2 p 1; § 345 lg 1 ja § 22 lg 2; § 349 järgi; G.V süüdistus KarS § 209 lg 1 järgi Üldmenetlus Prokurör Vallo Kariler Süüdistatav Z.L

Ik: XXX, emakeel vene keel, kodakondsuseta,

keskharidus, elukoht: xxx, töökoht: oma sõnade kohaselt äriühing xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.01.2008,

vahistatud 12.01.2008 kuni 10.07.2008, so 6 kuud. elukohast lahkumise keeld alates 10.07.2008

Varasem karistatus:

1. Pärnu Maakohtu 06.06.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p

1, 3 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 3 kuud KrK § 47 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta;

2. Pärnu Maakohtu 27.06.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p

1, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud KrK § 47 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. KrK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud KrK § 47 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud;

3. Pärnu Maakohtu 25.09.2001 otsusega KrK § 195 lg 2; §

139 lg 2 p 1, 3; § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus

2 3 aastat KrK § 47 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga, KrK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 3 aastat KrK § 47 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat;

4. Pärnu Maakohtu 30.01.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p

1, 2, 3; § 197 lg 2 p 1, 2; § 195 lg 2; § 185 lg 2; § 176 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat 10 kuud;

5. Pärnu Maakohtu 11.04.2002 otsusega KrK § 195 lg 2

järgi vabadusekaotus 5 kuud, KrK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 2 aastat 11 kuud;

6. Pärnu Maakohtu 05.08.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p

2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat, KrK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 3 aastat 4 kuud;

7. Harju Maakohtu 28.06.2006 otsusega KarS § 209 lg 2 p

1 ja § 25 lg 2; § 349 järgi vangistus 8 kuud;

8. Pärnu Maakohtu 15.01.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4 ja § 25 lg 1; § 200 lg 2 p 7, 8, 9; § 349 järgi vangistus

3 aastat 6 kuud § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 3 aastase

katseajaga. Eelvangistuses viibitud aeg 31 päeva. Ärakandmata karistus 3 aastat 4 kuud 29 päeva.

Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, määratud trahvid tasumata Kaitsja Advokaat Natalia Lausmaa Süüdistatav G.V

Ik: XXX, emakeel vene keel, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld.

Varasem karistatus: karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. Z.L süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1; KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 22 lg 2

ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

2. Z.L süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 ja § 22 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

3. Z.L süüdi tunnistada KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

4. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega,

mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so 11.01.2008 kuni

10.07.2008, so 6 kuud, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta.

6. KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele

kuuluvale karistusele 1 (üks) aasta vangistust eelmise, so Pärnu Maakohtu 15.01.2007

otsusega mõistetud karistusest ärakandmata karistuse osa vangistus 3 (kolm) aastat 4

(neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva täies ulatuses, mõista kohtuotsuste

kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

7. Mõistetud liitkaristuse ärakandmist arvestada alates Z.L-i karistuse

3

ärakandmisele asumisest või tema kinnipidamisest ja karistuse ärakandmisele toimetamisest.

8. Z.L-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

9. G.V süüdi tunnistada KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 10. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta G.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 8 (kaheksa) kuud G.V suhtes kohaldamata, jättes selle täies

ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.V temale määratud 1 (ühe)

aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742)

11. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.V järgima katseajal

kontrollnõudeid: elada alalises elukohas: XXX ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 12. KarS § 78 p 1 alusel arvestada G.V-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 31.01.2012. 13. G.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

14. Z.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 754 (seitsesada viiskümmend neli) eurot ja 42

(nelikümmend kaks) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.L , 1-09-18287, kaitsjatasu“. 15. G.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 577 (viissada seitsekümmend seitse) eurot ja 64

(kuuskümmend neli) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.V , 1-11-18287, kaitsjatasu“. 16. Z.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2;

180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.L, 1-09-18287, sundraha“. 17. G.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.V, 1-09-18287, sundraha“.

18. Z.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1

alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.L, 1-09-18287, koopiate kulu“. 19. G.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1

4

alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.V , 1-09-18287, koopiate kulu“.

20. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 21. Kohtuistungil prokuröri poolt esitatud videosalvestused kahel DVD plaadil jätta KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 22. Asitõendid: XXXnimele väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku pass nr XXX, välja antud

05.12.2003 (kriminaaltoimiku köide 2 t/l 232) kuulub edastamisele Kodakondsus ja Migratsiooniametile eeskirjadejärgseks hävitamiseks KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 23. SMS Laen AS esitatud tsiviilhagi 14 100 krooni, so 901,18 euro nõudes rahuldada täies

ulatuses ning Z.L-ilt VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista SMS Laen AS kasuks 901 (üheksasada üks) eurot ja 18 (kaheksateist) euro senti.

24. Raha24 OÜ esitatud tsiviilhagi 12 280 krooni, so 784,86 euro nõudes rahuldada täies

ulatuses ning Z.L-ilt VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Raha24 OÜ kasuks 784 (seitsesada kaheksakümmend neli) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) euro senti. 25. Placet Group OÜ esitatud tsiviilhagi 3675 krooni, so 234,88 euro nõudes rahuldada täies

ulatuses ning Z.L-ilt VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Placet Group OÜ kasuks 234 (kakssada kolmkümmend neli) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) euro senti. 26. Ferratum Estonia OÜ esitatud tsiviilhagi 3525 krooni, so 225,30 euro nõudes rahuldada

täies ulatuses ning Z.L-ilt VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Ferratum Estonia OÜ kasuks 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ja 30 (kolmkümmend) euro senti. 27. Krediidikassa AS esitatud tsiviilhagi 2000 krooni, so 127,82 euro nõudes rahuldada täies

ulatuses ning Z.L-ilt VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Krediidikassa AS kasuks 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 82 (kaheksakümmend kaks) euro senti.

28. Monetti AS esitatud tsiviilhagi 3790 krooni, so 242,23 euro nõudes rahuldada täies

ulatuses ning Z.L-ilt VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5

alusel välja mõista Monetti AS kasuks 242 (kakssada nelikümmend kaks) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) euro senti.

29. MCB Finance Estonia OÜ esitatud tsiviilhagi 7400 krooni, so 472,96 euro nõudes

rahuldada osaliselt, so 6900 krooni ulatuses, so 441 euro ulatuses ning Z.L-ilt VÕS § 113 lg 1; 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista MCB Finance Estonia OÜ kasuks 441 (nelisada nelikümmend üks) eurot. Ülejäänud osas, so 500 krooni nõudes jätta hagi rahuldamata. 30. OÜ AR Partnerid esitatud tsiviilhagi 2000 krooni, so 127,82 euro nõudes rahuldada täies

ulatuses ning Z.L-ilt VÕS § 113 lg 1; 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista OÜ AR Partnerid kasuks 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 82 (kaheksakümmend kaks) euro senti.

31. Mobile Credit Estonia OÜ esitatud tsiviilhagi 3150 krooni, so 201,32 euro nõudes

rahuldada osaliselt, so 3000 krooni ulatuses, so 191,74 euro ulatuses ning Z.L-ilt

VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista

Mobile Credit Estonia OÜ kasuks 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 74

(seitsekümmend neli) euro senti. Ülejäänud osas, so 150 krooni nõudes jätta hagi

5 rahuldamata.

32. Q Ratsanikud PP AS (endise nimega Reval Credit AS, pankrotis) esitatud tsiviilhagi

49 389,40 krooni, so 3156,67 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning Z.L-ilt VÕS § 113 lg 1; 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 137 lg 1; § 159 lg 1 § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, lg 4 alusel välja mõista Q Ratsanikud PP AS (endise nimega Reval Credit AS, pankrotis) kasuks 3156 (kolm tuhat ükssada viiskümmend kuus) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) euro senti. 33. Eurex Finants OÜ esitatud tsiviilhagi 4023,65 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning

Z.L-ilt VÕS § 113 lg 1; 127 lg 1; § 128 lg 3, 4; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, lg 4 alusel välja mõista Eurex Finants OÜ kasuks 4023 (neli tuhat kakskümmend kolm) eurot

ja 65 (kuuskümmend viis) euro senti. Jätta esitatud tsiviilhagi viivise samadel alustel edasi arvestamise osas rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas:

Z.L üüdistatakse selles, et tema varem kelmuse eest karistatud isikuna kihutas koos XXX ga XXX võtma ASist Reval Credit laenu summas 20 000 krooni ja veensid teda selleks kasutama XXX võltsitud pangakonto väljavõtet. Selleks andis Z.L XXX

05.12.2006.a AS-is Hansapank avatud konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtte, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks – alates 01.07.2006.a, lisatud oli igakuine

töötasu laekumine OÜst Euroest Invest Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja

märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli

kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga.

XXX esitas 01.02.2007.a Tallinnas, Pärnu mnt 21 asuvas AS-i Reval Credit esinduses klienditeenindajale taotluse väikelaenu saamiseks summas 20 000 krooni ja koos sellega ka

võltsitud pangakonto väljavõtte, mille alusel sõlmiti AS Reval Credit ja XXX vahel 01.02.2007.a väikelaenu leping nr XXX ja AS Reval Credit poolt teostati XXX pangakontole laenu väljamakse summas 20 000 krooni.

Saadud summa kandis XXX edasi XXX pangakontole, kuskohast see kolmandate isikute osalusel kuriteo toimepannud isikutele üle anti.

Seega kihutas Z.L koos XXX ga XXX AS-i Reval Credit klienditeenindajas

ebaõige ettekujutuse loomisele tehingu sõlmimise eelduseks oleva dokumendi ja selles sisalduvate andmete tegelikkusele vastavuse osas ning ebaõige ettekujutuse loomisele XXX tegeliku varalise seisundi osas, mille tulemusena teostati AS-i Reval Credit poolt varakäsutus

laenusumma ulatuses ning mille tulemusena Z.L koos XXX ja XXX ga said ebaseaduslikult varalist kasu.

Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna kihutas koos XXX ga XXX võtma OÜ-st Eurex Finants laenu summas 15 000 krooni, ja veensid teda selleks kasutama XXX võltsitud pangakonto väljavõtet.

Selleks andis Z.L XXX 05.12.2006.a AS-is Hansapank avatud konto nr

XXXXXXXXXXXXXX väljavõtte, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi

pikemaks – alates 01.07.2006.a, lisatud oli igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest

6

Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga.

XXX esitas 05.02.2007.a Tallinnas, Pronksi 7 asuvas OÜ Eurex Finants esinduses

klienditeenindajale taotluse laenu saamiseks summas 15 000 krooni ja koos sellega ka

võltsitud pangakonto väljavõtte, mille alusel sõlmiti OÜ Eurex Finants ja XXX vahel

07.02.2007.a laenu leping nr XXX ja OÜ Eurex Finants poolt teostati XXX pangakontole laenu väljamakse summas 14 500 krooni. Saadud summa võttis XXX oma pangakontolt sularahas välja ja osa saadud rahast andis üle Z.L-ile ning XXX le.

Saadud summa kandis XXX edasi XXX pangakontole, kuskohast see kolmandate isikute osalusel kuriteo toimepannud isikutele üle anti.

Seega kihutas Z.L koos XXX ga XXX OÜ Eurex Finants klienditeenindajas

ebaõige ettekujutuse loomisele tehingu sõlmimise eelduseks oleva dokumendi ja selles sisalduvate andmete tegelikkusele vastavuse osas ning ebaõige ettekujutuse loomisele XXX tegeliku varalise seisundi osas, mille tulemusena teostati OÜ Eurex Finants poolt varakäsutus

laenusumma ulatuses ning mille tulemusena Z.L koos XXX ja XXX ga said ebaseaduslikult varalist kasu.

Selliselt pani Z.L isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, toime korduvalt

grupi poolt kihutamised tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamisele, s.o. kelmuse toimepanemisele, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 ning § 22 lg 2 järgi.

Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kihutas G.V sõlmima Tele2

Eesti AS-iga lepinguid mobiiltelefonide järelmaksuga ostmiseks ja liitumislepingute

sõlmimiseks selleks, et G.V annaks pärast mobiiltelefonide ja kõnekaartide saamist need talle üle, lubades G.V-le selle eest tasu.

15.05.2007.a sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel

Tele2 Eesti ASiga sideteenuste osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, sideteenuse osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300

tingimustel kasutamiseks, sideteenuste osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, järelmaksulepingu mobiiltelefoni №kia N80-1 (IMEI koodiga

352764013472779) maksumusega 5130 krooni, ostuks, järelmaksulepingu mobiiltelefoni

Sony Ericsson W880i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 5400 krooni, ostuks ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W880i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 5400 krooni, ostuks.

24.05.2007.a sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel

Tele2 Eesti ASiga sideteenuse osutamise lepingu GSM numbri 58371510 paketi Extra 300

tingimustel kasutamiseks ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W810i (IMEI koodiga 352336016680904) maksumusega 2970 krooni, ostuks.

Samuti sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2

Eesti ASiga 24.05.2007.a mobiiltelefoni Sony Ericsson W800i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 4140 krooni, juurdeostuks GSM numbrile XXX ja 25.05.2007.a mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 4500 krooni, juurdeostuks GSM numbrile XXX .

Mobiiltelefonid ja kõnekaardid väljastati Tele2 Eesti AS laost 15.05.2007.a ja 24.05.2007.a

kullerteenuse abil G.V lepingulisele postiaadressile ja G.V andis

need seejärel üle Z.L-ile , mistõttu Z.L sai varalist kasu

mobiiltelefonide maksumuse ja kõnekaartide kasutamisega saadud teenuste maksumuse ulatuses. 25.05.2007.a saadud mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i tagastas G.V Tele2 Eesti ASile.

Seega, Z.L , kihutas G.V teadlikult kauba müüjale ja teenuse osutajale ebaõige ettekujutuse loomisele tegelikult tehingute alusel kauba saanud ja teenuseid

7 kasutava isiku osas ning seoses sellega ka saadud kauba ja teenuste eest tasumise maksmise

osas, mille eesmärgiks oli saada ebaseaduslikult varalist kasu, mistõttu pani varem kelmuse

eest karistatud isikuna toime kelmuse toimepanemisele tahtliku kallutamise, s.o. kihutamise teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisele varalise kasu saamise eesmärgil, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema varem kelmuse eest karistatud isikuna, kasutades enda valduses olevaid XXX

AS Hansapank internetipanga paroole sõlmis XXX nõusolekuta ja tema isikuandmeid,

arvelduskonto numbrit ning kontaktandmeid kasutades kohtueelse uurimisega tuvastamata

kohas interneti teel 21.01.2007.a XXX nimel laenulepingu OÜga Raha24 laenu saamiseks

summas 3000 krooni ja ASiga Monetti laenu saamiseks summas 3200 krooni ning 22.01.2007.a OÜga Mobile Credit Estonia laenu saamiseks summas 3000 krooni. Nimetatud laenusummad kanti üle XXX ASi Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXXX , kuskohast Z.L kandis 4000 krooni XXX pangakontole ja 4625 krooni enda pangakontole.

Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kasutades enda valduses olevaid XXX AS

Hansapank internetipanga paroole sõlmis XXX nõusolekuta ja tema isikuandmeid,

arvelduskonto numbrit ning kontaktandmeid kasutades kohtueelse uurimisega tuvastamata kohas interneti teel 26.02.2007.a XXX nimel laenulepingu OÜga SMS Laen laenu saamiseks

summas 3000 krooni. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle XXX ASi Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX ja Z.L kandis saadud rahasumma

edasi oma tuttava XXX pangakontole, kuskohast see XXX elukaaslase Jevgeni Borodinovi poolt sularahas välja võeti ja Z.L-ile üle anti.

Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kasutades enda valduses olevaid XXX AS

SEB internetipanga paroole sõlmis XXX nõusolekuta ja tema isikuandmeid, arvelduskonto

numbrit ning kontaktandmeid kasutades Tallinnas asuvas internetiklubis interneti teel

07.03.2007.a laenulepingu XXX nimel OÜga SMS Laen laenu saamiseks summas 3000 krooni ja OÜga Raha24 laenu saamiseks summas 3000 krooni. Nimetatud laenusummad kanti

samal kuupäeval üle XXX ASi SEB kontole nr XXXXXXXXXXXXX ja Z.L

kandis saadud rahasumma edasi oma tuttava XXX pangakontole, kelle kontot ta kasutas ja kuskohast laekunud summad välja võttis.

Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kasutades enda valduses olevat XXXEesti

Vabariigi passi nr XXX, sõlmis kõigepealt 17.09.2007.a AS Hansapank Lilleküla kontoris,

aadressil Tallinn, Tulika 31/Endla 45 XXXnimele arvelduskonto lepingu konto nr

XXXXXXXXXXXXX avamiseks ja deebetkaardi lepingu konto kasutamiseks, sõlmis seejärel XXXpangakontot ja tema isikuandmeid kasutades kohtueelse uurimisega tuvastamata kohas interneti teel 17.09.2007.a XXXnimel laenulepingu SMS Laen OÜga laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas, Raha24 OÜga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas

ja Placet Group OÜ-ga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas. Nimetatud

laenusummad kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr

XXXXXXXXXXXXX, kuskohast laekunud rahasummad Z.L samal päeval sularahas välja võttis. 18.09.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu Ferratum Estonia OÜga laenu saamiseks 1000 krooni suuruses summas, Krediidikassa OÜga laenu saamiseks 2000 krooni summas ja Raha24 OÜga laenu saamiseks 4000 krooni suuruses summas.

Nimetatud laenusummad kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L 3250 krooni sularahas välja võttis ja 3750 krooni Raha24 OÜle ja Ferratum Estonia OÜle 18.09.2009.a võetud laenude eest tasumiseks tagasi kandis. 19.09.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu Ferratum Estonia OÜga laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas ja Placet Group OÜga laenu saamiseks 3000 krooni

8

suuruses summas. Nimetatud laenusummad kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L enne Placet Group OÜlt laenu

taotlemist neile varasema võla summas 2600 Ferratum Estonia OÜlt saadud laenu arvelt tagastas. Placet Group OÜlt saadud 3000 krooni võttis Z.L sularahas välja. 20.09.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu Raha24 OÜga laenu saamiseks

4000 krooni suuruses summas, teostades enne seda Raha24 OÜle varasema võla katteks tagasimakse 4900 krooni suuruses summas. Raha24 OÜlt 20.09.2007.a XXXAS Hansapank

kontole nr XXXXXXXXXXXXX laekunud 4000 krooni võttis Z.L sularahas välja.

21.09.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu Mobile Credit Estonia OÜga

laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas. Nimetatud laenusumma kanti samal

kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L selle sularahas välja võttis.

01.10.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu AR Partnerid OÜga laenu saamiseks summas 1000 krooni. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L selle sularahas välja võttis. 08.10.2007.a sõlmis Z.L XXXnimel laenulepingu SMS Kiirlaen OÜga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle

XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L selle sularahas välja võttis.

Selliselt tekitas Z.L laenu väljastavates isikutes ebaõige ettekujutuse tegelikult

laenu taotleva isiku osas, vältides sellega laenuandja poolset krediidivõimelisuse kontrolli

tegelikult laenu võtva isiku suhtes ja ülevaadet tema varalisest seisundist, saades selliselt

ebaseaduslikult varalist kasu ja isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime

korduvalt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamised, s.o. kelmused, mis on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

Z.L-i süüdistatakse samuti selles, et tema kihutas koos XXX ga XXX 01.02.2007.a

Tallinnas, Pärnu mnt 21 asuvas ASi Reval Credit esinduses esitama klienditeenindajale

väikelaenu saamiseks summas 20 000 krooni, võltsitud AS Hansapank konto nr

XXXXXXXXXXXXXX väljavõtet, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi

pikemaks – alates 01.07.2006.a, lisatud oli igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest

Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga. Esitatud võltsitud kontoväljavõtte alusel sõlmiti AS Reval Credit ja XXX vahel 01.02.2007.a väikelaenu leping nr XXX ja AS Reval Credit poolt teostati XXX pangakontole laenu väljamakse summas 20 000 krooni.

Samuti selles, et tema kihutas koos XXX ga XXX 05.02.2007.a Tallinnas, Pronksi 7 asuvas

OÜ Eurex Finants esinduses esitama klienditeenindajale laenu saamiseks summas 15 000

krooni, võltsitud AS Hansapank konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtet, millel oli

muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks – alates 01.07.2006.a, lisatud oli igakuine

töötasu laekumine OÜst Euroest Invest Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja

märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli

kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga.

Esitatud võltsitud kontoväljavõtte alusel sõlmiti OÜ Eurex Finants ja XXX vahel

07.02.2007.a laenu leping nr XXX ja OÜ Eurex Finants poolt teostati XXX pangakontole laenu väljamakse summas 14 500 krooni.

9

Selliselt pani Z.L toime kihutamised võltsitud dokumendi kasutamisele, mille

eesmärgiks oli omandada õigusi, s.o. KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Z.L-i süüdistatakse samuti selles, et tema esitas 17.09.2007.a ASi Hansapank

Lilleküla kontoris, aadressil Tallinn, Tulika 31/Endla 45 pangatellerile XXXnimele

väljastatud kehtiva Eesti Vabariigi passi nr XXX ja sõlmis selle alusel XXXnimele arvelduskonto lepingu konto nr XXXXXXXXXXXXX avamiseks ning deebetkaardi lepingu

konto kasutamiseks, eesmärgiga kasutada XXXnimele avatud arvelduskontot laenude võtmiseks XXXnimele, kuid võetud laenude ulatuses isikliku varalise kasu saamiseks.

Selliselt pani Z.L toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o. tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 349 järgi.

G.V süüdistatakse selles, et tema sõlmis Z.L-i kihutamisel ja tasu

saamisel lubadusel Tele2 Eesti ASiga lepinguid mobiiltelefonide järelmaksuga ostmiseks ja

liitumislepingute sõlmimiseks selleks, et anda pärast mobiiltelefonid ja kõnekaardid Z.L-ile üle.

15.05.2007.a sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel

Tele2 Eesti ASiga sideteenuste osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, sideteenuse osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300

tingimustel kasutamiseks, sideteenuste osutamise lepingu GSM numbri XXX paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, järelmaksulepingu mobiiltelefoni №kia N80-1 (IMEI koodiga

352764013472779) maksumusega 5130 krooni, ostuks, järelmaksulepingu mobiiltelefoni

Sony Ericsson W880i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 5400 krooni, ostuks ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W880i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 5400 krooni, ostuks.

24.05.2007.a sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel

Tele2 Eesti ASiga sideteenuse osutamise lepingu GSM numbri 58371510 paketi Extra 300

tingimustel kasutamiseks ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W810i (IMEI koodiga 352336016680904) maksumusega 2970 krooni, ostuks.

Samuti sõlmis G.V kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2

Eesti ASiga 24.05.2007.a mobiiltelefoni Sony Ericsson W800i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 4140 krooni, juurdeostuks GSM numbrile XXX ja 25.05.2007.a mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i (IMEI koodiga XXX) maksumusega 4500 krooni, juurdeostuks GSM numbrile XXX .

Mobiiltelefonid ja kõnekaardid väljastati Tele2 Eesti AS laost 15.05.2007.a ja 24.05.2007.a

kullerteenuse abil G.V lepingulisele postiaadressile ja G.V andis

need seejärel üle Z.L-ile , mistõttu Z.L sai varalist kasu

mobiiltelefonide maksumuse ja kõnekaartide kasutamisega saadud teenuste maksumuse ulatuses. 25.05.2007.a saadud mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i tagastas G.V Tele2 Eesti ASile. Seega lõi G.V Z.L-i kihutamisel teadlikult kauba müüjale ja teenuse osutajale ebaõige ettekujutuse tegelikult tehingute alusel kauba saanud ja teenuseid kasutava isiku osas ning seoses sellega ka saadud kauba ja teenuste eest tasumise maksmise osas, mille

eesmärgiks oli saada ebaseaduslikult varalist kasu, mistõttu pani toime teadvalt tegelikest

asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise varalise kasu saamise eesmärgil, s.o. kelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 järgi.

Süüdistatav Z.L end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ei

tunnistanud ja seletas, et XXX tunneb, umbes 2005 töötas ühes internetiklubis administraatorina, seal tutvus. G.V-ga tutvus XXXkaudu. X XXX ema töötas

koos tema emaga, teab lapsepõlvest saadik. Mis puudutab XXXlaenusid Reval Creditist ja

10 Eurex Finantsist, siis see oli 2007. Teadis XXXja XXX it. XXX il oli selline aeg käes, et pidi võla tagasi maksma, tal oli palju võlgasid, siis XXXküsis temalt XXXkohta, ütles, et proovigu rääkida. Siis XXXrääkis XXX ga sellest, et paneb XXXametlikult tööle, et laenu võtta, mitte

et maksmata jätta. Teda see ei puudutanud. XXXrääkis Dorogotovtseviga ja tegi konto

väljavõtted. Tema ei teadnud, et XXXvõltsib panga konto väljavõtte. XXXpalus tal käia

temaga kaasas, kartis, et X teeb midagi temaga või ei tea mis. Käis seal Reval Creditis ja Eurexis sellepärast, et XXXpalus teda tõlgina ja tõlkis talle kogu aeg. XXXkandis üle selle, mis Reval Creditist tuli, aga teise summa kohta teab, et XXXjättis selle endale, mitte et andis XXX . Et saaks maksta teist võlga. XXXkandis selle Reval Creditist saadud 20 000 krooni X

antud kontole. Teine summa tuli järgmine päev, mille XXXjättis endale, et maksta esialgu

laenu tagasi. Temal ei olnud selle vastu mingit huvi, aitas XXXja XXX it, et XXXsaaks endale. XXXkirjutas ka kuhugi, et oli võlgu võtnud, et XXX lt selline ja selline summa, et tagastab, maksab ise need laenud, allkirjastas võlakirja. Kus võlakiri on, seda ei tea, oli küll kõrval aga ei kuulnud, millest nad rääkisid, arvatavasti jäi võlakiri XXXkätte. XXXinterneti

paroolid olid tema käes mõni aeg sellepärast, et XXX oli pangakaart mitu korda kaduma läinud. Elasid koos, esimese laenu võtsid XXXnimele ja pidid maksma koos. Korteri eest ei

saanud maksta, palgad viibisid. XXXütles talle ise, et võtaks laenu ja siis kuu aja pärast annavad tagasi. Üürisid korterit Lasnamäel ja leping oli tehtud XXXnimele. XXXpärast palus,

et teeks need laenud, et on hädasti raha vaja. Siis tegigi, pärast andis tagasi või tõi koju interneti panga koodid, ei mäleta. Raha oli XXXvälja võtnud. Alguses võttis välja et korteri

eest maksta, siis kandis tema ja XXXkontole. XXXise ei saanud välja võtta, sest kaotas pangakaardi ära. Siis ta võttis ise raha välja ja andis XXX. XXXei saanud panka minna, oli haige või midagi, täpselt ei mäleta. Ei elanud enam siis koos, aga andis XXX raha kui palka

sai, et laenu tagasi maksta. XXX oli tüdruksõber, raiskas selle raha ära, pärast tulid kirjad. Nägi neid kirju ja küsis, et mis teed nüüd, et andis ju raha tagasi maksmiseks. XXXütles, et on probleemid, et tüdruk. Siis läks vana asja pärast arestimajja istuma ja nad ei saanud maksta ning kolisid ära. XXXkolis ema juurde ja tüdruk ei tea kuhu. Ei ole andnud ütlusi selle kohta,

et oli teadlik sellest, et XXXandis XXX võltsitud konto väljavõtte, kuid ei teadnud kust

XXXselle sai. Jääb selle juurde, mida rääkis kohtus, et ei teadnud, et konto väljavõte on

võltsitud ja XXXläheb sellega laenu võtma. Sellepärast, et X ütles XXX ja temale, et tagantjärele kuupäevaga teeb XXX ametliku töökoha ja saab teha konto väljavõtte. XXXütles

seda XXX ja ta kuulis seda pealt. Eeluurimise ajal ei saanud kuidagi öelda, et on teadlik

sellest, et konto väljavõte oli vale. Eeluurimise ajal eitas kõike, milles uurijad kahtlustasid. Kuulis seda 2-3 päeva enne seda, kui XXXläks laenu võtma. See oli siis kui kohtusid bussi nr 33 lõpppeatuses, endine Rahu kino, Koplis. XXXtegi sellise konto väljaõtte, kuidas tegi, seda

ei tea. XXXandis selle üle samal päeval, kui läksid linna Pärnu mnt-le, Reval Creditisse ja teise. Väljas autos andis, ise oli juures. Ei tea kus XXXtöötas, mis oli selle paberi peal, ütles, et see omanik, kus XXXtöötas ametlikult, tegi talle nagu tagasiulatuva kuupäevaga töökoha.

Ise käis klienditeenindajaga rääkimas, oli tõlk, XXXei saanud eesti keelest aru, tõlkis

sellepärast, et töötajad ei saanud päris korralikult vene keelest aru. Ise midagi klienditeenindajale üle ei andnud, paberid olid XXXjuures, oli mingi kott paberitega aga ei usu, et seal olid mingid dokumendid, XXX olid kõik dokumendid kaasas, tal oli mingi papka käes, konto väljavõte ja enda isiklikud dokumendid. XXXmingit tasu selle eest ei lubanud, ei saanud ka, oli nagu tuttav. Kuigi kohtueelsel menetlusel on väitnud, et XXXandis temale ja

XXX kummalegi 500 krooni välja võetud 15 000 kroonist, siis ei ole midagi saanud sellepärast, et konto väljavõttest võib näha isegi, kui XXXpangas käis või võttis raha välja, et ei olnud ta isegi kõrval. Kui XXXoli helistanud XXX, siis teadis, et 20 000 oli üle kantud ja 15 000 puhul oli kõrval ja kuulis, XXXtuli välja ja võttis ise raha välja ja ütles, et jätab selle

raha nende laenude maksmiseks esimesel kuul, kui näiteks ei ole võimalik alguses tagasi

maksta. Mingit 500 krooni XXXei ole maksnud nendest laenudest. Peale seda võib olla XXXandis talle mingi raha sellepärast, et võttis laenu ja kandis üle enne seda või peale seda, võib olla isegi andis. Aga nendest laenudest kui sai, ei olnud tal mingit huvi, et saada mingit raha. Ei tea, mis tol ajal oli, peale seda XXXvõib-olla mingi raha andis. XXXlaenas temale ja

tema XXX. Töötas tol ajal nagu normaalne inimene. Eeluurimise ajal eitas kõike, milles

11

süüdistati ja siin sama asi. On kõike eitanud. Sellepärast, et käis XXX ga ei tee kahtlusaluseks, kui inimene teeb midagi ebaseaduslikku, tema ei ole selles kaasosaline kohe. Eeluurimisel eitas kõike, ei saanud öelda, et on kelmuses süüdi, oleks praegu kinni istunud,

oli tingimisi ka peal. On tutvunud küll protokolliga, aga ei ole tunnistanud ennast süüdi.

Esimese laenu võttis XXXise, aga ta oli nagu kõrval, teised laenud XXXpalus tal võtta, et nagu tegi mitu korda seda ja endine abikaasa, et ise tegi võttis abikaasa peale, ise ei saanud, oli makseregistriga probleeme ja mitu korda oli maksnud ja teadis kuidas seda teha. Seda ei mäleta, vist esimene laen, mis XXXvõttis, oli Monetti, Mobile Credit ja kolmas oli Raha24,

oligi vist see Mobile Credit esimene. XXX ga koos võtsid, ülejäänud võttis ise, aga XXX helistati, rääkis telefoniga. Esimese laenu võtmisel oli juures, teise ise tegi internetis ja XXX helistati. Esimese laenu võtsid koos, et oli nagu kõrval, ei näinud kuidas XXXseda tegi, oli võib-olla väljas või läks kuhugi, aga tol ajal olid koos, XXXvõttis laenu ja ta oli kogu aeg kõrval, oli teadlik sellepärast, et maksid korteri eest ja võtsid koos seda sellepärast, et rahad viibisid ja oli vaja korteri eest maksta. Ei saanud laenudest midagi, koos maksid korteri eest ja hiljem kuu aja pärast andis XXX kõik tagasi. Nendest rahadest tasuti üüri ja elektrit, tavaliselt maksis XXX , leping oli XXX ga, kuidas maksis, seda ei tea. Maksis sularahas. XXXnimele kandis seetõttu, et ei saanud kodust välja minna, palus teda ja XXX it, et seal oli mingi limiit, selle internetipanga kaudu üle kanda, siis kandis temale ja tõi XXX koju või oli talle võlgu, seda ei mäleta. Mis XXX kantud rahast sai, seda ei tea, nad leppisid kokku. Või oli XXXtalle

võlgu ja ei toonud XXX tagasi, ei mäleta. XXX kantud raha ei läinud korteri eest maksmiseks, XXX oli vaja raha, sellel ajal ta elas vist juba ema juures, ei tea, või Lasnamäel, oli narkootikume ka tarvitanud, võib-olla sellepärast.

XXX i osas oli nii, et XXX palus mitte rääkida aga kohal viibida, helistas, et ta käiks XXX il

järel ja rääkis, et tal on mingi tüdruk, saab teha niimoodi, et saaks raha SMS laenu võttes. Ütles XXX ile, et temale ei ole seda vaja. XXX palus, et räägiks firma kohta ja oli samal ajal

firma, töötasid aga mitteametlikult. Oli liiga palju võlgu ja tegi sellele eksabikaasale, ta pangakontole ja laekus nagu tema pangakontole. XXX oli ka nagu ametlikult tööl, tal oli ka

konto arestitud, ütles XXX ile, et saab niimoodi teha. Andku pangakontod, las kannavad

temale raha. Siis rääkis selle X ga autos, ei võtnud mingit internetipanga või SMS laenu, rääkisid küll temaga. Tuli välja pärast, et XXX võttis laenu ja ta palus temalt kontot, et kanda raha, XXX oli talle ka võlgu, sellepärast. XXX tegi avarii autoga, politseis ei ole märgitud.

XXX il ei olnud raha maksmiseks ja ta mõtles, kuidas raha saada. Võttis X nimele SMS laenu ja kandis tema tuttava XXX kontole. Kuna ise oli võlgu Jevgeni Borodinile, võib-olla

selle korteri eest, mida üüris XXX ja andis tagasi, kandes XXXkontole. XXXandis tuhat

tagasi ja oligi kõik. Ei olnud teadlik, et XXX mingit laenu võtab X nimele. XXX hakkas pärast karjuma, oli närvis, et liiga kaua läks, temal aga ei olnud sellega mingit pistmist. Sõitis ära ja XXX vist viivitas midagi, tegi seal internetis, sellepärast viivitas, siis helistas talle ja palus tulla. Tuli kohale, XXX küsis, miks te nii kaua olite, ütles, et olid omad asjad, oli tööl, oli õhtu juba, oli laupäev, ei mäleta mis päeval oli, laupäeval vist oli. XXX pangakaarti tema

käes ei olnud, jäi arvatavasti XXX i kätte. Selles internetikohvikus oli internet olemas, arvatavasti saanuks laenu vormistada küll kui XXX käis kuskil või väljas suitsu tegemas või tualetis, võimalusi oli nelja tunni jooksul, kolme või nelja tunni jooksul niimoodi, et XXX ei näeks. Enne internetikohvikusse minekut olid koos autos, sõitsid, oli roolis. Kas keegi autos

pangakaarti küsis, seda ei mäleta, XXX taga vist küsis midagi, seda ei mäleta. Ise vist ei küsinud. Võib-olla ütles XXXle, et SMS laenu võtta ei kavatse. XXX kartis midagi, jutt oli autos. Pangakaarti oli vaja, sest X mõtles välja, et saaks ametlikult raha kanda kuskil firmast, seda ei tea. XXX rääkis X ga, temal endal oli eksabikaasa, andis eksabikaasa konto, et raha

sinna kanda. Töötas masinatehases ja palk kanti niimoodi üle, võib olla sellepärast XXX küsis, ei tea. Mingi firma oli XXX , pankrott ja vaja raha saada sealt firmast. Miks kaarti tegelikult vaja oli, seda ei teadnud. Ise vist ei küsinud XXX kaarte. Need olid kogu aeg XXX

i käes, sest X andis XXX . Pärast XXX helistas talle ja ta tuli internetikohvikusse tagasi. XXX rääkis midagi aga hakkas kartma, küsis vist, et miks ta nii kaua oli, ütles, et oli tööl.

XXX arvas vist, et internetipanga paroolikaart on tema käes. XXX kontole kandis raha

12

arvatavasti XXX , ise küsis Jevgeni Borodinovi käest selle konto, et kuhu raha kanda, pidi nagu töölt saama ja XXX ütles, et tagastab talle selle võla, siis küsis kontot kuhu kanda, siis

XXX kandis või tema kandis üle, ei mäleta seda. Miks kohe XXX kontolt välja ei võetud, seda ei tea, ei olnud pangakaarti või mingi põhjus oli, et ei saanud välja võtta. XXX kontolt vist võttis XXX välja. Ei mäleta täpselt, kas XXX oli 3000 võlgu või vähem, siis kandis talle 3000 üle arvele ja X võttis välja. Ise oli 2000 võlgu sellele X, ülejäänud võttis välja ja andis temale sularahas. Ei küsinud XXX ilt kust ta raha sai, pidi palka saama, sellepärast kandis üle, oli pannud abikaasa või tütre kontole, XXX il olid kontod arestitud ja ta sai niimoodi raha.

XXX on taksojuht ja pidevalt kui autoga ei sõitnud nädalavahetusel, siis helistas XXX, et

viiks linna või sõidutaks. XXX oli plindris sel ajal, jõi palju, võttis võlgu ja ei tea, mis

probleemid tal olid ja siis palus, oli teadlik, et saab laenu võtta, tal olid perekonnas probleemid, koos võtsid laenu, oli kõrval internetikohvikus, vist, ei mäleta, XXX helistas ja palus abi, tegi XXXneed laenutaotlused, sai raha, XXX oli pohmellis või oli halb olla ja kaarti ei olnud veel kätte saanud pangakontorist, palus temale kuhugi kanda, et raha välja võtta. Siis

palus XXX, kandis talle raha üle, võttis välja ja andis XXX, või oli XXX talle võlgu, ei mäleta, sellepärast, et töötasid ka koos, võttis XXXautot, ise töötas ka taksoga, XXXautoga.

Siis tal olid mingid probleemid ja mitu korda, 2005, kui XXX olid probleemid, siis aitas.

Andis võlgu või andis raha, kui laenu võttis, seda ei mäleta täpselt. Seda küll ei mäleta, et

oleks palunud XXX kontot avada, XXX ise avas. XXXpangakontot kasutanud vist ei ole, milleks. Saksamaalt 9950 euro laekumise kohta kontole ei oska midagi öelda. XXX on tuttav. Laenud XXXnimel tegi tema XXXsoovil. Kas XXX oli juures, seda kahjuks ei mäleta, vist oli, vist ei olnud, ta oli õues, ei mäleta seda. Tegi taotluse nii palju kui XXX soovis. Mingi

raha oli käes, oli vaja 10 000 krooni veel, et tagasi maksta kellelegi, võttis kas mingilt inimeselt raha ja oli vaja tagasi maksta, temale oli võlgu, ei mäleta täpselt seda. Tema enda arve oli arestitud ja rohkem kedagi ei olnud, kellel ei oleks probleeme arvega. XXX endal olid

sellised tuttavad, kes oleks võinud ära joosta selle rahaga, tal oli sel ajal probleeme

alkoholiga, aitas, viis mitu korda haiglasse ja sellepärast, et tal on korralik perekond. XXX väidab, et ta ei soovinud laenu võtta sellepärast, et tollel ajal, XXX ei taha tunnistada, et jõi

palju ja oli raha hädasti vaja ja siis mõtles selle välja, pärast tuli tema juurde, et saab ära

lahendada, et kus saab raha võtta. Ütles XXX, et ei tea, ise võtsid laenu ja pärast oli selle

autoga probleemid, et tal ei olnud juhiluba ja sõitis ringi ja oli avarii. Üks tuttav tegi ettepaneku, et tema oli roolis, sellepärast, et tal endal oli nii palju trahve. Siis leppisid kokku, et nagu tema oli kõrvalistmel ja tuttav oli roolis ja sellepärast oli autoga probleeme, oli avarii ja tema oli nagu süüdi, pidi selle ära lahendama. XXXütles, et lahendab ära selle, et tuttav oli roolis, leppisid kokku. Andis kõik paberid ja pidi minema ekspertiisi või kuhugi, kuid XXX ei

saanud minna sellepärast, et 2 nädalat jõi. Siis XXX remontis auto ja oli sellepärast tema peale vihane. Sellepärast XXX räägib nii. XXX küsis, et kuidas siis jääb, et tegi remondi ja kulutas 20 000. See on vana auto ja remont on kolm korda kallim kui see auto maksab. Saatis XXXpikalt, siis oli selle peale vihane, et mitte maksta, leidis võimaluse, keegi XXXsoovitas, et politseisse minna ja nii rääkida, et tema võttis laenu. G.V-ga oli nii, et G.V oli probleeme ja G.V oli mitte nõus, vaid küsis temalt, kuidas saab raha, et hädasti on raha vaja. Siis tegi ettepaneku, et võtavad järelmaksuga telefonid, võtab need endale ja annab G.V-le raha nende telefonide eest. Milles see kelmus on, kui inimene võtab järelmaksuga lepinguga telefonid ja müüb need edasi

omal eesmärgil ja maksab ise kui maksab või ei maksa üldse. G.V võttis endale kohustuse, see on G.V enda probleem, on täiskasvanud inimene, teab, mida teeb, aga

müüs need telefonid poole hinnaga ära. Maksis G.V-le poole hinnast, nagu kokku lepitud oli, ei mäleta palju G.V talle andis, 2 või 3, ostis need endale, sest poehinnaga on liiga kallis osta, kasutatuid ei olnud huvi osta. Mis vahenditest pidi G.V järelmaksu

maksma, seda kahjuks ei tea, pidi tööle minema või ei mäleta, rääkis midagi. Telefoni

järelmaksu lepingute puhul vist ei olnud vaja osamaksu maksta. Ei tea kas G.V

maksis. Neid kõnekaarte kasutama ei hakanud, maksis ainult telefonide eest G.V-le, kõnekaardid jäid vist G.V kätte, ei mäleta. Kui inimene järelmaksuga lepingu teeb ja kui tal mingi konto väljavõte võlts on või teine isik oli tema dokumentide peal, siis oleks küll

13 kelmus. Luges mitu korda seda kriminaalseadust, et mingit kelmust küll ei näinud seal. G.V-lt ostis poole hinnaga, võib-olla endale, võib-olla müüs edasi. Telefonide müügist midagi ei saanud. G.V ei maksnud talle vist midagi. Arvab, et ostis endale ja võib-olla müüs edasi. Võib-olla oli ka nii nagu kohtueelsel menetlusel rääkis, et G.V andis need tema kätte ja ta tõi G.V-le pärast raha ja siis G.V andis osa rahast temale, et

müüs need telefonid maha, tõi G.V-le raha, iga telefoni eest andis G.V talle umbes 200 krooni. Sellepärast, et ostis need poole hinnaga endale ja tõi G.V-le raha ja siis G.V andis talle teenustasu, et ta nagu tegeles sellega. G.V vist pidi kõiki

neid kulusid ise maksma. Sai enda kätte 2 või 3 telefoni. Ei mäleta seda kellele müüs, oli mingi inimene, kes ostis ära. Telefonide müügist saadud raha andis kõik G.V-le, kes ise maksis talle. G.V ise ei müünud ilmselt sellepärast, et vist ei teadnud kuhu müüa. Endal on tuttavad inimesed, kes tegelevad telefonidega, remonditööd, siin Tallinnas on mitu töökoda, siis nad ostavad, sest telefon on uus. Kuidas G.V lepinguid sõlmis, seda ei

tea. Ise kaasas ei olnud, helistas või käis kohal. Käis G.V kodus, siis G.V

andis telefonid. Kuidas G.V need saanud oli, seda ei tea. Võib-olla ise helistas G.V-le, et tea. Pärast suhtlemiseks vajadust ei olnud. Kelle initsiatiiv oli talle telefonid müüa, ei mäleta, võib-olla tema initsiatiiv, G.V oli raha vaja, võib-olla G.V ise tegi ettepaneku. Teadis, et kui inimesele tuua, et poole hinnaga läheb minema. Võib ka nii öelda, et tegi hinnaettepaneku.

XXXepisoodides ennast süüdi ei tunnista, ei teinud XXXnimel lepinguid. Turvakaamerate salvestustel ei ole tema, sarnane on, aga ei ole tema. XXX it tunneb, on mitu korda näinud,

tere head aega ja kõik. Olid ühised tuttavad, 2006 aastal vist. Leiti XXX i dokumendid kodust, liitumisleping Sampo pangast, elas onu juures Sitsi tänaval, kus läbiotsimine toimus, oli uusaasta koosviibimine ühes seltskonnas, olid seal ja XXX il olid mingid paberid kaasas, võib-olla jättis sinna, unustas, ei tea. Seal oli palju inimesi. Haridustõendit ei tea, see oli mingi liitumisleping, mingi telefonipakk. Et ka teiselt aadressilt leiti mingi dokument, ei tea, võib- olla juhuslikult paberitesse sattus, sellepärast, et olid konto väljavõtted seal Sitsi tänaval onu

juures ja käis tööbörsil, paberid olid seal, perearstid ja võib-olla sattus kuidagi sinna, elas Sitsis, kui töötas Koplis. Ei mäleta et oleks kasutanud XXX i pangakontot. XXX kontot vist kasutanud ei ole. Võib-olla oli nii, et XXX palus raha üle kanda XXX kontolt XXX kontole kui eeluurimisel nii rääkis. Võib-olla kandis üle. Internetipanga kaardid olid tema käes. Võis telefoni teel öelda kasutajatunnuse, parooli. Helistas talle vahepeal kui palus sõita Koplisse. Seda ei mäleta, mis palus, võib-olla palus kanda üle võla, mis oli võlgu. Võis öelda parooli telefoni teel. Kasutajatunnus, parool, paroolikaardilt seal tuleb konkreetne number, siis ütleb ja läheb sisse, teeb ülekande ja läheb välja.

Süüdistatav G.V end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei

tunnistanud ja selgitas, et sõlmis Tele2ga lepingu kaardile. Kuupäeva ei tea, kevadel oli, kaubanduskeskuses, aga millises, seda ei mäleta. Kõnekaardi leping. Telefone Tele2st tellinud ei ole. Kui lepingu sõlmis, siis kaarti tema kätte ei jäänud, sõlmis lepingu Z.L-i palvel,

andis kaardi Z.L-ile koos lepinguga. Miks Z.L seda palus, midagi rääkis, ei

mäleta. Tele2ga oli kokkupuudet veel siis kui kuller tõi karbi Tele2 poolt koju Laevastiku tänavale. Pani karbi kappi, siis pärast helistas Dmitri, küsis et kas tuli karp, ütles, et tuli. Mõne

aja pärast Z.L tuli, võttis ära. Ise seda pakki ei tellinud. Pakki ei avanud. Andis üle

sellisena nagu tuli. Pärast seda Tele2ga kokkupuudet olnud ei ole. Ei mäleta kas oli üks

kõnekaart, võib-olla oli rohkem. Kas oli Z.L-iga juttu, et teeks lepingud mobiiltelefonide järelmaksuga ostmiseks, seda ei mäleta. Kui pakk tuli, siis alguses ei saanud aru, pani kappi, pärast Dmitri helistas, et võtab ära. Rohkem pakke ei tulnud, ka mitte teateid

paki kohta. Arveid saanud ei ole. Tele2 ei ole nõudnud arvete tasumist. Ei ole ise telefone järelmaksuga ostnud. Kaks lepingut sõlmis kõnekaardile, rohkem lepinguid sõlminud ei ole. Z.L ütles, et maksab ise arved. XXX on sisse kirjutatud. 24.05.2007 lepingust Tele2ga ja telefoni tagastamisest ei tea midagi. Ise tagasi viinud ei ole. Teadis, et Z.L hakkab

arveid maksma, arved hakkavad tulema, tema annab Z.L-ile ja Z.L hakkab maksma. Kas Tele2ga oli võimalik lepingut ka telefoni teel sõlmida, seda ei tea. Z.L ei

14 maksnud telefonide eest midagi, lubas rahalist tasu. Tasu suurust ei mäleta. Raha saanud ei

ole. Arvel on tema andmed, arveid saanud ei ole, arvet näinud ka ei ole. Kas oli e-posti aadress sel ajal, ei mäleta, siis isegi arvutit ei olnud. Z.L lubas maksta telefonide eest,

mis kuller tõi karbiga. Oli alguses muidugi üllatunud, siis umbes tunni aja pärast helistas

Z.L ja küsis, kas ta sai kätte. Ei tundnud huvi mis pakis on. Ei nõustu Z.L-i ütlustega, et ostis temalt telefonid ära, pole raha kätte saanud. Ei ole pöördunud Z.L-i poole rahaliste raskuste pärast, Z.L pöördus tema poole, et sõlmiks Tele2ga lepingud. Rahalisi vahendeid Z.L-ilt saanud ei ole. Ei ole ka ise Z.L-ile raha andnud. Tele2 võlanõuetest sai teada uurimise ajal. Ise seda numbrit, mille liitumislepingu sõlmis, kasutanud ei ole.

Kannatanu esindaja Raha24 OÜ esindaja XXX selgitas, et 21.01.2007 on XXX nimel võetud

laen 3000 krooni ehk 191,73 eurot. Taotlus esitati interneti vahendusel, kinnitatud sms-iga telefoni teel ja läbitud, kindlalt ei oska väita, aga kui see oli esimene laen, siis kindlasti oli ristküsitlus, sellel ajal seda tuvastamisnõuet veel ei olnud. Helistati kliendile, küsiti selliseid küsimusi, millele klient peaks kohe suutma vastata: sünniajad, tähtkujud, kui klient selle läbis,

siis väljastati laen tema isiklikule arvelduskontole. Isik kõigepealt täitis internetis

laenutaotluse ja avaldas seal enda telefoninumbri, isikukoodi ja kinnitas, autentis enda andmeid läbi panga. Mis telefoninumber see oli, jääb hetkel vastuse võlgu, seda on võimalik

täpsustada. Laenusumma väljastati samal kuupäeval kui laenu taotleti, 21.01.2007. Laenusummat tagasi ei makstud. 7 märtsil on võetud XXX nimele samamoodi laen 3000 eesti

krooni ehk 191,73 eurot. Taotlemine toimus samal viisil nagu XXXpuhul. Üldjuhul küsiti telefoni teel tähtkuju, mis on teie sünnikuu, valdavalt tugineti nendele andmetele mida see isik ise oli laenutaotluses esitanud, tema isikuandmed, mis olid laenuandjale kättesaadavad ja kui isik jäi mõtlema või kahtlema, siis ei peetud seda usaldusväärseks, laenu ei väljastatud. Antud

juhul siis ikkagi ilmselt tuli see info piisavalt kiiresti. Laen väljastati 7 märtsil 2007 XXX SEB arveldusarvele, XXXlaen Swedbanki arveldusarvele. XXXlaenu tagasi makstud ei ole. XXXlaenu puhul on selline asi, et XXXnimele võeti 3 korda järjest laenu, võimalik, et esimene neist oli 17 septembril, aga selleks, et saada järgmist laenu pidi eelmine olema tagasi makstud koos intressidega ehk et tsiviilhagi on viimasega, mis on võetud 20 septembril 2007

ja mis on võlgnevuses ja see summa oli 4000 krooni ehk 255, 65 eurot. 20.09.2007 võeti laenu 4000 krooni ehk 255,65 eurot. 17.09.2007 oli esialgu vist 2000 krooni, siis see maksti

kas samal päeval või järgmisel päeval tagasi koos intressidega. 18.09.2007 on võetud 4000 krooni XXXnimele, mis on siis hiljemalt 20 septembriks tagastatud koos intressidega ja siis

20 septembril 2007 oli võetud jälle 4000 krooni ja see on käeoleva ajani tagastamata.

Esimesel korral 17 septembril tuli taotlus, kuna see oli esmakordne laen, tuli samamoodi

läbida ristküsitlus, täita laenutaotlus, nö teha Raha24 keskkonnas ennast laenutaotlejaks,

edasised korrad 2 korda tuli isikul üksnes laenutaotlus läbi interneti keskkonna saata, kinnitada laenutaotluse soovi sms-ga. Raha kanti XXXnimele Swedpangas. Tegelikult esialgu hagid on esitatud koos intressinõuetega, laenusumma pluss intressid, siis oli kogusumma 784, 84 eurot, need kolm laenu kõik koos intressidega ja tsiviilhagi on esitatud 22.03.2010 XXX poolt. 06.05.2010 esitatud hagi summa on sama 12 280 krooni, eurodes seitsesada, põhivõlg ja intress. Sisuliselt on see intress laenu väljastamise tasu. Ikkagi tasu laenu väljastamise eest ja käsitletav ikkagi intressina. See on kindel summa.

Endise ärinimega AS Reval Credit esindaja pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (XXX) selgitas, et AS Reval Creditist 01.02.2007 võeti laenu XXX poolt, summa oli 20 000 eesti krooni laenu

põhisumma. Laenu väljastamise asjaolusid peensusteni ei tea, põhimõtteliselt teab, et tavaliselt alati küsiti tõendeid sissetuleku kohta ja on ka info, et antud juhul esitati see pangakonto väljavõte, mis hiljem osutus võltsituks. Millal laenu väljastamine toimus, ei tea, ei

ole konto väljavõtet kaasas. Väljamakse oli 20 000 krooni. Käesolevaks ajaks on tagasi makstud 6666, 6 krooni kellegi XXX poolt, kes oli ka antud asjas asjaosaline. Ja siin see nõue oli esitatud koos intresside ja viivistega, siis oli see nõue 56 056, 3 krooni ja arvestades tagasi makstud summat on 49 389 krooni 4 senti ehk praeguses vääringus 3156, 56 eurot ja pärast

15

tsiviilhagi esitamist ei ole midagi juurde arvestatud, see on selle seisuga mis kriminaalasja juurde sai esitatud ja ei kavatsetagi midagi juurde arvestada. 49389,4 krooni see kogu summa. Reeglid olid, tasuti kõigepealt viivis, siis intress, siis tuli alles põhisumma, põhisumma jääb see sama 20 000. 29 389,4 krooni on puudu olev intress. Millal Shaihutdinov maksis, et oska öelda, ei ole kuupäeva kirjas ega seda väljavõtet. Pankrot ei olnud välja kuulutatud, see oli varem.

Eurex Finants OÜ esindaja XXXselgitas, et soovib täiendada nõuet, esitada uus tsiviilhagi.

XXXnimel sõlmitud laenulepingust tulenev nõue on 814,29 eurot põhiosa suhtes ja seisuga 09.01.2012 3209, 35 eurot viiviste suhtes. Laenu põhiosa oli algselt 15 000 krooni ehk 958,7 eurot ning antud laenulepingu raames on tagastatud 5000 krooni 9 märtsil 2010 Shaihutdinov X i poolt ning sellest 5000 kroonist ehk 319, 56 eurot hageja siis vähendaks võlgnevust 144,

99 euro võrra põhiosa suhtes 122, 98 euro osas intressi suhtes ja 52,19 eurot viivis. Sellest

tulenevalt on praeguseks intressid tasutud ja jääb põhiosa ja viivised. Sellest 5000st läks intress 122, 98 ja põhiosa vähenes ja viivis. Kõik vähenes. Eelmises hagis, mis oli 815 eurot

põhiosa, seal oli arvesse võetud sellepärast, et põhiosa algselt oli 958,67 eurot. Esimeses avalduses ei ole küll märgitud kuupäeva aga eeldab kuupäeva siis selle võlgnevuse seisuga

03.03.2011. Peale selle 5000 ei ole rohkem makseid laekunud. See jääb nõude summaks. Põhivõlg 814,29 eurot ja viivis 3209,35 eurot, kokku teeb 4023, 65 eurot. Hagiavalduses on

kohtul palutud arvestada viivist samadel alustel edasi. Kuna tegid avalduse XXX osas, siis menetlus lõpetada ja siis otsustasid teha nõude Z.L-i vastu. Kuna ta on süüdi mõistetud Türgis, siis ei näinud põhjust miks oleks kasulik tema vastu tsiviilnõuet esitada. Z.L on lepinguväliselt kahju tekitatud OÜle Eurex Finants.

Placet Group OÜ esindaja Merike Lätt selgitas, et nende andmetel on võetud XXXnimel laen 17.09.2007 127,82 eurot, intress 38,35, laenuperioodiks oli märgitud 30 päeva ja tähtaeg oli

17.10.2007, aga see laen on tagasi makstud koos intressidega 2600 krooni, see oli esimene

laenutaotlus. Esimene kord saab laenu võtta 2000 krooni ja teisel korral juba 3000 krooni.

Teine laenutaotlus oli tehtud 19.09.2007, laenusumma oli 3000 krooni, algul oli märgitud laenutaotluses 15 päeva, hiljem see muutus, et laenu sooviti võtta 30 päevaks, sõltuvalt

sellest, kui pikaks ajaks võetakse laenu tuli ka tagastada laen koos intressidega suuremas

summas. Sel ajal nimetati neid laenu käsitlemise kuludeks. Laen 3000 krooni tuli koos käsitlemise kuludega tagasi maksta 3675 krooni, käsitlemise kulud tähtajaga 30 päeva oli 675

krooni ja tänase päeva seisuga on laen koos käsitlemise kuludega tagastamata. Laenu

taotlemine toimus interneti keskkonnas SMS Money, tuleb ära täita laenutaotlus, seal

pannakse kirja isikuandmed, ees-ja perekonnanimi, pangakonto, meiliaadress, elukoha aadress, telefon, ülalpeetavad, siis netosissetulek, muud asjad ja enne laenutaotluse esitamist peab ta siis kinnitama, et on tutvunud laenu üldtingimustega. Kui laenutaotlus on esitatud ja

üldtingimustega tutvumist kinnitatud, siis firma vaatas läbi ja rahuldas, tasus ülekandega XXXHansapanga kontole, praegu Swedbank, 3000 krooni samal päeval 19.09.2007. Sel ajal

oli juba see isiku tuvastamine postkontoris, isikutuvastamise ankeedi pidi ära täitma, postkontoritöötaja tuvastas isiku dokumendi alusel, kuidas nad tuvastasid, seda ei oska öelda. Enne esitatakse laenutaotlus, siis toimub isiku tuvastamine. Kui isiku tuvastamist pole tehtud, siis ei saagi laenu väljastada. Postkontorist tulevad tagasi isiku tuvastamise ankeedid, kus on pandud allkiri, et kinnitab, et see on see isik. Postkontoris esitab isikut tõendava dokumendi, kas ID kaart või pass, siit praegu ei näe, mis oli isikut tõendav dokument. Selleks, et ära täita

see laenutaotlus, laenutaotleja saab ka kasutaja ID, et pärast ka edaspidi kasutab. Nõue on 3675 krooni, 3000 laenu põhiosa, laenu käsitlemise kulud 675 krooni, kuna laenutaotlus 30 päevaks, see on vastavalt üldtingimustele nagu sel ajal kehtis. Jääb selle nõude juurde. Ilma

isiku tuvastamiseta ei saa laenu väljastada. Kõik peavad isiku tuvastamiseks ära täitma

postkontoris ankeedi. Kindlasti kehtis see ka 2007 aastal. Peab seda täpsustama, praegu on küll niimoodi, et isiku tuvastamine toimub kas koha peal kontoris või siis postkontoris.

Selline kord kehtestati kindlasti varem kui 2010, jääb praegu selle vastuse võlgu, peab täpsustama, aga 2009 oli see kindlasti isiku tuvastamine postkontoris.

16

SMS OÜ esindaja Kristjan Vahar selgitas, et 26.02.2007 võeti XXX poolt laen eesti

kroonides 3000 krooni. Laenutaotlus on esitatud interneti kaudu SMS Laen OÜ, nüüd AS väljastas laenu niimoodi, et kasutati interneti teel registreerimist SMS kodulehel, kasutajaks

registreerimisel küsiti isiku mobiiltelefoninumbrit, pidi valima endale kasutaja parooli,

millega ennast sinna sisse logida, interneti keskkonnas tuli täita isikuandmete ankeet, kuhu tuli kirjutada oma nimi, isikukood, elukoht, e-posti aadress, pangakonto number, seejärgselt

pidi isik läbi lugema laenulepingu, kinnitama, et see laenuleping on talle sobiv ja selle ära

identifitseerima kas oma pangakonto kaudu, mis oli siis Hansapank, SEB või Sampo pank, kas läbi pangakonto, paroolidega pangakontosse sisse logima, seal ära ennast kinnitama või

siis ID kaardi abil. Seejärel pidi isik esitama laenutaotluse, seda sai teha kas SMS teel või interneti kaudu sisse logides enda paroolikaardiga. Antud juhul XXX puhul on seda tehtud interneti kaudu ja seejärel helistati isikule tagasi, kuna esmakordne laenuvõtt, pidi kinnitama neid isikuandmed, mis ta on esitanud, kui need klappisid omavahel esitatud andmetega, siis

isikule väljastati laen. Kõigepealt kontrolliti isikut makseregistrist, sellistest kohtadest

kontrolliti üle, et tal puuduksid eelnevad võlgnevused. Kuna see rahapesu-terrorismi tõkestamise seadus jõustus 2008 alguses, siis kohapealset isiku tuvastamist ei ole tehtud, on

läbi interneti keskkonna tuvastus tehtud. Tagasi ei ole makstud midagi, igasugused maksed

puuduvad. Laen võeti tähtajaga 30 päeva väljastamisest, tagastuse kuupäevaks pidi olema

28.03.2007. Oli vaja tagastada võetud laenusumma 3000 pluss laenulepingu järgselt

kokkulepitud intress 700 krooni ehk siis kokku 3700 krooni. Laenu võtmisel isikule

väljastatakse ka arve tema poolt märgitud e-posti aadressile, veel tingimused kirjas

täiendavalt. Isikut teavitatakse mitmekordselt nendest tingimustest mis tal tuleb täita. 07.02.2007 võeti laen XXX nimel, samas summas 3000 krooni. See on täpselt sama moodi tehtud interneti kaudu, tuvastus siis SEB panga paroolidega. Laenu tuvastus jääb alles, selle

kohta on esitanud ka dokumendi, isiku sertifikaadi, tuvastamise sertifikaadi, näha kas läbi

pangasüsteemi tehtud või läbi ID kaardi keskkonna tehtud. Antud juhul on isik läbi panga

selle teinud, selleks on vaja pangaparoolide olemasolu, et sinna sisse ennast logida ja ära ennast kinnitada. XXX puhul oli ka läbi panga ja siis läbi Hansapanga interneti keskkonna.

XXX puhul oli laenu tähtaeg 30 päeva, tagastamise tähtajaks oli 6.04.2007 summas 3700

krooni. Igasugused tagasimaksed puuduvad selles asjas. Pöördutakse laenu võtjate poole

laenujärgsetel kontaktandmetel, telefon, meiliaadress, ka aadress, sinna saadetakse võlgnevuse teavitusi, üritatakse helistada, saadetakse e-kiri või siis koju kiri, need on erinevad kulutused, mis teeb laenu väljaandja, et seda tagasi saada. Aga antud juhul kui isikud esitavad

valeandmed, muudavad e-maile, koduseid aadresse ja telefoninumbreid, siis läheks tühjaks

kuluks, laenuandja kuluks, mis siis väljastab, nende peale raiskab oma raha. Kuna sealt ei vastata, kuna valeandmed, mis on esitatud, siis ei saa nende inimestega ühendust

Telefoni teel on ühendust võetud kindlasti, teavitatakse kui laenu tähtaeg tuleb, inimene ei

maksa oma laenu õigeaegselt tagasi, siis sellel numbril saadetakse kindlasti sõnum ja helistatakse, see on rohkem kui kindel. Arvestades seda laenu võtmise aega, on üritatud võtta

erinevate inkassofirmadega ühendust. Taotlusse märgitud telefoninumbril ei ole õnnestunud ühendust saada. Oli ka 17.09.2007 laen XXXnimel 3000 eesti krooni. Seda on läbi interneti jälle taodeldud, andsid kõik IT aadressid, laenuraportil peaks kirjas olema isegi kellaaegselt, mis kell taodeldud on, tuvastus on läbi Hansapanga interneti keskkonna interneti paroolidega.

Nagu kahel eelmisel juhul. Tagastamise tähtaeg oli 30 päeva ehk siis tuli tagastada 17.10.2007, antud kuupäevaga igasugused tagastused puuduvad. Püüti ühendust saada, see on

kõigi isikutega, kellele laen väljastatakse, ei ole õnnestunud ühendust saada. SMS Laen esitanud 03.03.2011 hagiavaldused, peaksid olema kohtule saadetud, ka prokurörile saadetud, kõigis episoodides nõude summaks 4700 krooni, so 300, 38 eurot. Palub need süüdimõistetult isikult välja mõista, jääb hagiavalduse juurde.

Tunnistaja Jevgeni Borodinov seletas, et tunneb Z.L-i umbes 7 aastat, võib-olla rohkem. 2007 sõitsid ringi, suhtlesid, käisid baarides, restoranides, jõid. XXX it ei tea, võib- olla teab, kui fotot näeks, tunneks ära, ei oska öelda. XXX on endine naine, elasid koos 2007

17

aastal. Kasutas XXX pangakontot. Vist kasutas ka 2007 aastal. Näidatud konto on XXX

konto, kasutas seda. Palju aega möödas, võib-olla võttis kontolt raha välja, ei mäleta. Mis ülekanne on XXX lt 3000 krooni, ei mäleta. 2007 veebruaris Z.L vist pöördus, et XXX kontolt summa välja võtta, oli võlg, ei mäleta enam, mingi summa andis talle kas veebruaris või hiljem, pöördus jah, et ära anda võlg. Ei saanud tulla kätte andma, küsis kuhu kanda, andis XXX konto numbri. Kas võttis üksinda raha välja, ei mäleta. Kust automaadist välja võttis, ei mäleta, elasid J.Njatinaga Tondi rajoonis, võib-olla sealt. Ei mäleta kellele raha andis, mingi summa võlaks, mingi summa võttis ära. Z.L oli võlgu talle, mingi summa jättis endale, kui võla, mingi summa andis, kas kandis üle, andis Z.L-ile kätte, ei mäleta. XXX oli

kursis pangakaardi kasutamisega, oli nõus. XXXt ei tunne. Ei küsinud Z.L-ilt XXX kohta, kas armuke, naissõber, ükskõik. On Z.L-iga kohtunud internetiklubis, mängisid,

suhtlesid internetis. Internetiklubi oli Sõle rajoonis sel ajal. 2007 veebruaris, märtsis

Z.L töötas, haltuurat tegi, kipsplaati pani. Praegu Z.L-iga suhtlus on tere-head aega, on Eestis harva. Teineteiselt raha laenamist oli miljon korda, siis kui tüdrukut kostitada, võis alati pöörduda, elus rasked ajad, endal, Z.L.

Tunnistaja XXX seletas, et tunneb Z.L-i, umbes 4-5 aastat. Esimest korda kohtus umbes 2007, ei mäleta, nendel aastatel. 07.03.2007 sms-laenu võttis Z.L, laenu võeti

vist üks kord, summa minimaalne. Näidatud konto on tema pangakonto. Kodus on dokumendid selles asjas säilinud, praegu ei oska midagi kinnitada kas oli Raha24 OÜlt 3000 krooni ja SMS Laen 3000 krooni. Tema meelest oli üks kord, dokumendid, mis kinnitavad, et üks kord, kantud üldse temale tundmatule naisterahvale, sellepärast andis politseisse avalduse.

Ei tea teda, kes laenu võttis. Keegi kasutas tema kontot. Dima Z.L võttis temalt paroolikaardi, rohkem pole olnud. Ei teadnud mida see tähendab, ise ei ole kunagi kasutanud. Pärast öeldi, et sellist asja teha ei tohi, et võib tema nimel võtta laenu. Enne seda ei teadnud. Andis kaardi paroolidega, muud midagi. Millega seda Z.L põhjendas, seda ei mäleta. Selle Saksamaalt tuleva raha jaoks avas arve Ühispangas, see ei ole kuidagi seotud, tuleb raha Saksamaalt ja 10% teenustasu, avas lihtsalt arve. Z.L ütles, et tema konto on arestitud. Avas selle konto märtsi lõpus vist. Kui Z.L võttis SMS laenu, seda ei tea, andis ainult

paroolikaardi aga nimelt Saksamaalt tuleva raha jaoks avas konto märtsi lõpus Ühispangas

spetsiaalselt. SMS laenud sellele kontole ei tulnud, sellele kontole pidi tulema raha Saksamaalt. Et laenu võttis, sellest ei teadnud, need kanti mingile teisele arvele. Saksamaalt

vist rahad laekusid, kohe läksid välja. Paroolikaardi andis selle konto kohta, kuhu pidi Saksamaalt raha tulema, üks kord avas konto. Üks konto oli 2007 kasutada, mille avas SEB

panga Sitsi kontoris. Laenu võtmisest sai teada seetõttu, et tema aadressil hakkasid tulema

kirjad, et võtsite krediiti, kuu on möödas, taheti raha tagasi. Tema laenu ei võtnud. Küsis

Dimalt, kas tema võttis laenu, mingit väljavõtet pangas ei antud. Oli selge, et Z.L

võttis laenu, lubas ära maksta, aprillis tema aadressil hakkasid kirjad tulema, et kohustatud

tagastama, pärast mais, juunis. Z.L lubas ära maksta, juuli alguses läks politseisse avaldust tegema. Nii inimene tegi, tema Z.L-i eest maksta ei taha. Ei mäleta, kas küsis

miks tema nimel laen võetud või ei küsinud, asi oli juba tehtud, mis kasu on küsida. XXX nime kuuleb esimest korda. Ise ei ole teinud mingeid ülekandeid naisterahva nimele, ei tunne seda naist, ei ole kunagi näinud nagu ka seda raha. Paroolikaardi sai vist tagasi, arvet ei ole

enam, SEB pangas likvideeriti konto. Millal suleti, ei mäleta, politsei tegeles selle asjaga. Kellelt sai tagasi paroolikaardi ei mäleta. Arve suleti kohe kui politseisse kutsuti. Z.L ei öelnud telle, et tema nimel laenu võttis, see sai selgeks pärast kui hakkasid tulema kirjad, et peab tagastama, ei ole midagi võtnud. Hakkas välja selgitama, siis sai selgeks, Z.L-ise

pole midagi rääkinud. Keegi aitas välja selgitada, seal oli näha, et kõik raha laenud läksid naise nimele, vene perekonnanimi, ei mäleta, kõik läksid naise nimele. Inimesed aitasid välja selgitada. Ei küsinud Z.L-ilt laenude tagasimaksmise kohta, selle asjaga tegeles politsei,

veenduti, et tema ei võtnud laenu, milleks küsida. Võis olla ka nii nagu kohtueelsel menetlusel on ülekuulamisel öelnud, et: selle peale vastas Dima, et too politseist paber, et see asi on lõpetatud ja sa ei ole kirjutanud mingit avaldust minu kohta ja siis ma maksan kõik sinu

eest kinni. Midagi rääkisid sellel teemal, suve lõpus, juulis, augustis. Saksamaalt tehtud

18 ülekannet ei ole välja võetud, seda ei saa olla. Sel ajal kasutas kontot Z.L, kui paluti ülekuulamisele politseis, seal naisuurija ütles, et raha kohe arestiti, et raha Saksamaalt ei ole puhas, keegi ei jõudnud välja võtta. Seda kontot ise ei kasutanud, ei olnud isegi pangakaarti.

2007 oli normaalne eluviis, töötas, on taksojuht juba 10 aastat, kui joob, siis see ei sega töötamist. Ei võtnud laenu, milleks seda vaja oli. Kui läks politseisse, seal selgus, et raha läks teise naisterahva arvele, et ise ei ole kasutanud raha, oli selge, et tema ei võtnud laenu. Temalt ei hakanud nõudma need firmad, kes laenu annavad, teda jäeti rahule.

Tunnistaja XXX seletas, et teab, et on Z.L , seda teab, mitte rohkem, teab nagu inimest. Mis ajast teab, on raske vastata. 2007 vist on kohtunud, ammu oli. Kui kohtueelsel menetlusel rääkis, et tema sünnipäeval 07.03.2007 oli ka Z.L, tähendab oli, lihtsalt nii

ammu oli. XXX nime kuuleb esimest korda. Kas selle isiku kontolt on tema kontole rahasumma laekunud, ei tea seda inimest, sellepärast ei oska öelda. Näidatud konto on tema oma. Ei oska öelda miks on tema kontole raha üle kantud. Arvab, et keegi teine ei ole tema

kontot kasutanud. Kohtueelsel menetlusel öeldud väide et: Dima Z.L palus kasutada

kontonumbrit mingi raha ülekandmiseks, sellega ei meenu midagi. Võimalik, et Z.L

palus kontot kasutada, ei mäleta. Kellelegi oma kontot kasutada ei ole andnud. Pärast seda konto väljavõtet ei vaadanud. Näidatud summasid välja võtnud ei ole. Ei ole nende summade kohta ka Z.L-ilt küsinud. Kindlalt ei ole seda raha välja võtnud. Ei võta kunagi nii suurt summat välja, kasutab maksmiseks kaarti, võtab väikesed summad välja. Sealt on näha tema palk ja tal ei saa olla sellist raha, igal juhul mitte sellel momendil. Ju keegi võttis raha välja,

ise ei ole välja võtnud, see oli 2007 aastal, ei mäleta. Ammu andis ütlused, võib olla siis

midagi rääkis. Pärast seda ei ole selliseid summasid kontolt maha läinud. Kui võeti ütlused 2007, siis tutvustati, öeldi, et võetud selline summa, kuid tema pole võtnud. Kui oleks selline summa, oleks see meeles. Kuidas tema teadmata raha välja võeti, ei mäleta, võib-olla kellelegi

andis kaardi, ei mäleta. Kui andis kohtueelsel menetlusel ütlused, siis on nendega nõus kui

ütles, et Z.L palus kasutada kontot raha ülekandmiseks. Kui võetud raha välja, siis ütles oma pin-koodi, kuna ise ei võtnud välja. Praegu ei mäleta aga kui ütlustes on kirjutatud, et Z.L ja tahate, et seda ütleks, siis jah, tuleb nii välja. Praegu ei mäleta. Ei mäleta üldse, et oleks kellelegi pin-koodi andnud.

Tunnistaja XXX seletas, et Z.L-i ei tunne. Elavad ühes piirkonna, on paar korda

näinud, on juhtunud, et on kohtunud. Tänaval mõnikord näevad, nägupidi tuttav. 2007 septembris sms-laenusid võtnud ei ole. Tema nimel on laenusid võetud, tulid paberid, kaotas

passi, telefonide kohta tuli ja laenu kohta. Viis kõik politseisse mis tulid, tegi politseis avalduse, täpselt ei mäleta, vist oli 2007. Laenu oli võetud 3000, väikesed summad. Ei oleks arvanud, et töötule inimesele laenu antakse, sel ajal ei töötanud. Laenud laekusid Hansapanka, emaga käisid seal, öeldi, et käis temaga sarnane inimene, avas arve selles pangas, näitas tema kaotatud passi. Leping oli sõlmitud, et internetipanga kaart teha. Passi kaotas 2007 aastal kui

armeest tuli, umbes poole aasta pärast, suvel kuskil. Kus kaotas seda ei oska öelda. Ei pöördunud politseisse, ei teadnud et peab pöörduma, teab, et kui ID kaardi oleks kaotanud, siis oleks küll kinni pannud. Kui sai laenudest teada, siis kohe pani konto kinni. Sel ajal ei olnud üldse kontosid endal pangas. Ühtegi nendest laenusummadest kasutada ei saanud. XXX it ei tunne. Kadunud passiga on telefone võetud, passi sai nii tagasi, et läks postkontorisse ja nagu tema oleks tahtnud seda võtta, temale ei olnud vaja. Rääkisid, et kui tuleb inimene tema passiga kohe helistatakse, nii juhtuski, et järgmine päev helistati, et tuli inimene tema passiga telefoni kätte saama. Läks sinna, aga see isik oli juba ära läinud. Selgitas, et mitte tema ei võta

telefoni, telefon oli juba postkontoris, ootas kättesaajat. Rääkis, et kui tuleb inimene tema passiga siis kohe helistagu. Postitöötaja andis passi tagasi, pärast viis politseisse kõik paberid.

Postitöötaja rääkis, et tema moodi, kasvult lühem. Sms-laenu firmadele ei ole midagi

maksnud. 2007 aastal kasutas sama numbrit. Mitte seda, mis ülekuulamise protokollis. kasutas väga ammu, alates 2007 armeest on telefoninumber, kasutas teist numbrit, kahjuks ei mäleta enam. Ise ei ole kontol mingeid toiminguid teinud, pani konto kinni. Pass

19 on ilmselt kehtetuks tunnistatud, on uus pass. Pöördus Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse uue passi ja ID kaardi saamiseks. Toimikus olev pass on sama pass, mille sai postkontorist.

Tunnistaja XXX seletas, et Z.L-i isiklikult ei tunne, võib-olla on näinud kuskil, nägu on tuttav. 2007 aastal oli Hansapangas pangakonto. 2007 sügisel vist paluti kontot kasutada. Kes see paluja oli, ei mäleta hästi seda intsidenti ennast, aega palju mööda läinud. XXXnimi ei ole tuttav. Kas tema kontole on tehtud ülekanne XXXkontolt, seda ei tea. Näidatud konto on tema konto. 12.10.2007 XXXkontolt 10 000 laekumine ja välja võtmine oli. Natuke tuleb meelde. Oli aeg, kui oli probleem alkoholiga, üliõpilane, raha ei ole ja oli intsident, inimesed käisid, tal trahve, võlgu ei olnud, et kas võib palka kanda või midagi sellist, andsid selle eest

100 krooni. Mõnikord andis pangakaardi koos pin-koodiga, mõnikord ise võttis välja. Kas võttis ise selle summa välja, ei mäleta. 10 000 osas keegi tuli, palus palka kanda sinna, ei tea, ilmselt ise võttis välja. See isik oli umbes 35 aastane, üks kaukaasia välimusega noor. Nime ei mäleta. Mäletab, et interneti panga andis, ütlused peaksid olema, ise ei mäleta, mis oli. Ei tea kuidas sattus Z.L-i kätte tema Sampopanga deebetkaardi kasutamise leping. Ka Tele2 liitumislepingu ja järelmaksu lepingu sattumist Z.L-i kätte ei tea, ilmselt võttis mingi hetk telefoni, oli probleem rahaga, et seda ära müüa. Tööstushariduskeskuse tõend võib-olla

oli koos telefoniga. Telefoni eest maksis. Ei tea kas Z.L oli isikuks, kellele andis

pangakaardi, kuskil on Z.L-i näinud, isiklikult ei ole tuttav, võib olla diskoteegis, baaris. Kus oli sel ajal kui andis pangakaardi üle, seda ei mäleta.

Tunnistaja XXX seletas, et tunneb Z.L-i. Tunneb sellest ajast kui oli 18 aastane, 5 aastat tagasi, olid tuttavad nädal aega, võib-olla poolteist nädalat. Z.L-iga ei ole mitte mingeid suhteid, oli rohkem tuttav Xga, perekonnanime ei mäleta, tema kaudu tutvusid. Vist oli XXX , politseis esitati äratundmiseks, seal oli. Sellel ajal tundis XXX it kuu aega, tutvusid

baaris, suhtlesid mõnikord, 2007 aastal, oli siis 17-18 aastane. Nagu lõpuks teada sai oli 26.02.2007 tema nimele võetud laen, sel päeval läks politseisse, öeldi, et tema nimel ei saa midagi teha, talle öeldi, et tal on kõik korras, lihtsalt otsustas minna panka ja uurida, kas on toiminud mingi operatsioon tema kaardiga. Sai teada, et jah. Ise ei võtnud laenu. Andis Xle ja

Z.L-ile oma ID-kaardi ja Hansapanga paroolikaardi. Üleandmine oli Koplis, interneti kohvikus, kus X töötas. Ei närveerinud, sest istus kogu see aeg kohvikus, X oli tema juures, arvas, et midagi hullu juhtuda ei saa aga juhtus niimoodi. Sõitsid veel autoga sellesse kohvikusse, teel kohvikusse andis üle, siis viidi teda kohvikusse, ütlesid, et võid siin istuda

internetis rahulikult. Autos olid X, tema ja Dmitri. Täpselt enam ei mäleta põhjust, nad

ütlesid, et neil on firma või midagi niisugust, et neil on vaja mingit arvet, kuhu raha kanda endale. Ilmselt tääkis X ja Z.L kinnitas X sõnu. Kaardid andis X kätte, kuivõrd tundis X, X ilmselt andis Dmitrile, sest kohvikus X istus temaga. Dmitrit kaua ei olnud, pärast 2-3 tunni pärast tuli tagasi. Seda ei mäleta kas autos andis X kaardid Z.L-ile edasi. Ise andis autos, ilmselt andis X üle autos, sest Z.L sõitis ära, Xle ei olnud need vajalikud. Kui

kohviku juurde sõitsid, oli roolis Z.L, X istus kõrval. Öeldi, et kaarte tahetakse kasutada umbes tund aega. Laekuma pidi mingi nende firma raha, vaja võtta firmast raha, ei

saanud täpselt aru. Ütlesid, et kõik on korras, tal probleeme ei tule, kõik on hästi, kõik on nende oma, et vaja kaarti, nende kaart on arestitud. Alguses hirmu ei olnud, sest X uskus, ei osanud mitte arvatagi, et nii teeb. Aga pärast kui kaarte kaua ei olnud, siis tekkisid kahtlused ja sellepärast jooksis panka, et teada saada, et mis kaardiga juhtus. Kaart oli käest ära kaua, 3- 4 tundi, hakkas juba närveerima. Kogu see aeg oli kohvikus. X oli temaga ja rahustas, et kõik

on korras, et lihtsalt juhtus midagi, et midagi ei õnnestu ja varsti nad saavad olema. Kes

tagastas paroolikaardid, seda momenti enam ei mäleta, ilmselt X käest sai tagasi. Samas kohvikus sai. Z.L lõpuks tuli ja pärast seda sai kaardid kätte. Keegi talle andis, vist X,

ilmselt Dmitri andis Xle, mäletab oli väga kuri, tahtis rääkida Z.L-iga, Z.L-iga rääkida ei õnnestunud. Ilmselt rääkis Xga. Oli kuri, sest pidi ootama 4 tundi. X ütles, et ta on veel 18 aastane ja tema kaardiga ei tulnud midagi välja, et võib koju minna. Aga ta ei läinud koju, vaid Hansapanka, pärast läks tagasi sellesse kohvikusse, hakkas riidlema Xga, et miks tema kaardile on tehtud ülekanne, ta ütles, et ei või olla, et kuidas nii sai juhtuda, et ei tea, mis

20 nad seal tegid 4 tundi. Kui pangast tagasi tuli, siis Z.L-i seal ei olnud. Lõpuks mingi aja pärast palus rääkida algul sõbral Z.L-iga, sõber ütles, et kohus Z.L-iga ja rääkis

temaga, aga see ei viinud kuhugi, pärast kohtus Z.L-iga, hoiatas teda, et läheb politseisse, kui raha, mis 3000 oli, ei anna tagasi heaga. Z.L ütles, et jah, jah, ta teeb

kõik, ei ole vaja politseid. Ootas veel ja siis läks. Kes võttis laenu, ei ole teada, aga võttis panga väljavõtte, oli nimi, kellele läks raha, XXX . Ei tunne XXX t. Ei olnud juttu sellest, mis rahast pärast sai. Andis Z.L-ile võimaluse, ootas, rääkis, et andku raha, et tagastab ise, kust võttis laenu, siis ei lähe politseisse. Z.L sellele ei reageerinud. Nad ütlesid, et kui kõik õnnestub, annavad midagi kaardi kasutamise eest. Pärast ütlesid, et midagi ei õnnestunud ja võib koju minna. Jevgeni Borodinovi ei tunne.

Tunnistaja Ernest Gammer seletas, et tunneb Z.L-i 6 aastat vist. XXX tunneb

samuti. XXX kohta ei oska öelda. XXX tunneb 25 aastat või 24 aastat. Praegu ei ole

Z.L-i ja XXXmingeid suhteid. 2007 aastal XXXsuhtles, Z.L-iga ei suhelnud.

XXXoli läbisaamine normaalne. On kasutanud XXX pangakontot, sest ei olnud võimalik kasutada isiklikku kontot. Võimalik, et kasutas ka 2007 aasta alguses. XXX kontole laekus XXX20 000 seoses sellega, et XXXandis oma võla ära. XXXvõttis võlgu 15 000, maksis koos protsentidega tagasi 20 000. Mis ajast võlgu oli, seda ei mäleta täpselt. Oli võgu, sest võttis laenu. Oli kantud XXX kontole, sest sel hetkel ei olnud kaarti kaasas. XXX oli koos temaga. XXX võttis raha välja ja andis temale. Võttis välja kaks korda. Ei mäleta, kuid arvab, et XXX

kontole sellest rahast midagi ei jäänud. Z.L talle võlgu ei olnud. Nagu aru sai, oli 20 000 kandmine kontole laenu tagastamine. XXXraha päritolust juttu ei olnud.

Kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel avaldatud: 30.05.2007 koostatud kahtlustatava XXX i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas XXX , et tunneb X umbes pool aastat. 2007 veebruari lõpus läks tööle arvutiklubisse Niidi põik 3. Enne seda tuli kella 11 paiku tema maja juurde autoga tuttav Dmitri koos kahe sõbraga: X ja noormehega, keda kutsutakse X . Dmitri oli nõus teda tööle viima ja teel kohtasid tuttavat XXX . XXX pidi minema Koplisse kooli ja pakkusid, et sõidutavad teda. Kui X oli autos, siis hakkas Dmitri rääkima, et on üks firma,

mis on pankrotis ja on võimalik saada selle firma kontolt 2000-3000 krooni ilma

probleemideta kellegi kontole. Kuna tema enda konto oli arestitud, siis Dmitri küsis X lt pangakaarti, et selle firma kontolt kanda raha X kontole. Alguses X küsis, et kas ei juhtu

nõnda, et võetakse tema kontole mingit sms laenu, kuid Dmitri vastas, et midagi sellist ei juhtu. X andis oma kaardi Dmitri kätte, siis tema koos X ga väljus autost ning Dmitri sõitis koos sõpradega ära. Dmitri tuli tagasi umbes 40-50 minuti pärast ja tagastas X pangakaardi ja ütles, et kuna X on 18 aastane, siis ei saa tema kontole kanda. Ei saanud täpselt aru mis firma see on ja kuidas on võimalik raha üle kanda. Tagastas pangakaardi X . X kontrollis umbes kahe tunni pärast oma kontot ja selgus, et tema kontolt on välja võetud mingit raha. Siis sõitis panka ja selgus, et kontole on laekunud sms-laen. Helistas Dmitrile, kes tuli klubisse ja ütles, et ta andis X kaardi mingile oma tuttavale, kuid tuttavat enam linnas ei ole. Dmitri lubas asja uurida. Tema ei teadnud, et keegi tahab võtta sms-laenu, ei ole kellegi käest raha saanud ja ei

tea kes seda teha võis. Nädal tagasi kohtus Dmitriga ja siis sai teada, et Dmitri on sellesse kelmusesse segatud, kuid ütles, et ei kavatse X midagi tagastada. (kd 2 t/l 263-267)

Kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel avaldatud: 24.10.2007 koostatud kahtlustatava XXX ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas XXX , et 2007 talvel tulid tema juurde Z.L ja X Šaihutdinov, mis kuu see oli, seda ei oska öelda. X palus raha laenata. Tal sel hetkel raha ei olnud, kuid X ütles, et aidaku välja, väga on raha vaja. Kuna raha ei olnud, siis küsis kuidas ta aidata saab, kui raha ei ole. X ütles, et saab laenu võtta. Vastas, et kuidas ta saab laenu võtta kui ei tööta, mille peale X ütles, et asjad saab korda ajada, et nemad ajavad

asjad korda ja temal on vaja vaid paber täita. X kasutas rääkimisel vormi meie. Järgmine päev tulid nad autoga tema maja juurde ja ütlesid, et võtku ta pass kaasa ning nad läksid Pärnu

mnt-l asuvasse väikesesse kontorisse, kus tegi taotluse 20 000 krooni peale. Kontor asub Hansapanga kontoriga samal tee poolel teisel korrusel. Kontorisse läks koos Dimaga, X jäi

21 autosse. Kontoris olles rääkis Dima ühe naistöötajaga. Mäletab, et täitis mingisuguse ankeedi-

laenutaotluse, aga ei mäleta kumb selle taotluse naistöötaja käest võttis. Kui taotlus oli

täidetud, siis mäletamist mööda andis ise taotluse naistöötajale. Peale enda passi mingeid muid pabereid naistöötajale ei andnud. Dimal oli kaasas mingi kotike, kuid ei oska öelda, mis seal sees olid. Seal võisid mingid paberid olla kuna kott oli selleks piisavalt suur. Kas Dima andis mingid paberid naistöötajale, seda ei mäleta, kuid midagi ta andis sel ajal kui ta taotlust täitis. Peale seda anti laenuleping, millele alla kirjutas. Mäletab, et Dima rääkis naistöötajaga

ning öeldi, et mingeid probleeme ei tule, loogiliselt mõeldes oli jutt sellest, kas ikka laenu saab. Teadis naisterahva sõnade järgi, et raha pidi tulema sama päeva õhtuks või järgmiseks hommikuks. Kui leping oli allkirjastatud, siis läksid Eurexisse koos Dimaga, X jäi autosse.

Läks Eurexisse ja seal sai riiulist võtta laenutaotluse. Kumb võttis taotluse, seda ei mäleta. Täitis taotluse ära, Dima rääkis ühe töötajaga, tema arvates meesterahvaga teemal kui palju laenu võtta. Ise noogutas vaid kaasa. Summa, milles kokku lepiti, oli 15 000 krooni. Mäletab, et kui taotlust täitis, siis andis Dima talle mingid paberid, rohkem kui kaks lehte ja ütles, et ta paneks paberid lauale, mida ka tegi. Mis paberitega oli tegemist, seda ei uurinud, pani kohe lauale. Pärast taotluse täitmist vaadati paberid üle ja öeldi, et helistavad. Taotlusele kirjutas

telefoninumbri, mis ei olnud tema oma. Telefoninumbri andis Dima ja tema arvates oli

tegemist X i telefoninumbriga. Pärast seda viisid Dima ja X ta koju. Eurexist talle ei

helistatud, helistasid talle Dima ja X ning ütlesid, et Eurexist helistati ja võib Eurexisse

minna, see oli päev või kaks hiljem. Eurexis läks mäletamist mööda kontorisse üksinda ja Dima jäi välisukse juurde. Eelnevalt olid Dima või X öelnud, et on vaja vaid passi näidata.

Kontoris andis töötajale passi ning allkirjastas lepingu. Tegemist oli tema arvates sama

töötajaga, kes oli eelminegi kord. Pärast seda läks koju ja tema arust ei öeldud, millal raha tuleb. Kas sama päev või päev hiljem tuli tema juurde X ja viis teda Hansapanka. X oli tema

pangakaart ja ütles, et nüüd on vaja raha välja võtta. Läks panka, andis passi ja talle anti 15 000 krooni, mille andis X ile kui oli pangast väljunud ja autosse istunud. Mitu kuud hiljem,

aprillis võttis oma konto väljavõtte pangast, hakkas saama võlakirjasid maksmata jätmise kohta. Konto väljavõttelt oli näha, et ka 20 000 oli kontole laekunud ja samal päeval oli see edasi kantud teisele kontole, kelle kontole, seda ei oska öelda. Väljavõttest selgus ka seda, et oli võetud kolm sms laenu, igaüks summas 3000 krooni, kokku 9000 krooni ja need olid üle kantud teistele kontodele, Dimale ja X ile. Sms laenudest ei teadnud midagi, sellest temale ei räägitud. Dima ja X olid eelnevalt lubanud, et kui ta laenu võtab, siis nad ise maksavad kõik tagasi ja tema sellepärast muretsema ei pea. Kui hakkasid tulema võlakirjad, siis läks Dima

juurde, kuid Dima ütles, et pöördugu X i poole, tagasimaksmine on X i asi. X oli selleks ajaks kadunud ja ilmus välja paar kuud hiljem ning lubas, et kõik saab korda. Seniajani ei ole

nad midagi teinud, raha ei ole näinud ja laenudest midagi ei saanud. Dimale oma konto väljavõtet andnud ei ole, aga varem andis Dimale oma inerneti panga koodid, see juhtus mitu nädalat enne laenude tegemist. Andis oma interneti panga koodid, kuna keegi pidi talle raha üle kandma ja tal endal olevat konto suletud. Elas Dimaga varem ühes kohas, üürisid korterit,

kuid laenu võtmise ajal enam korterit koos ei üürinud. Autos olles ta X i ja Dimaga ei rääkinud, nemad istusid ees ja tema tagaistmel. Võltsitud konto väljavõtet nende käes näinud ei ole. Ei teadnud seda, et Dima ja X kasutavad laenu saamiseks võltsitud konto väljavõtet. Kui politseist kutse tuli, sai aru, et asi ei ole korras. Sel ajal kui laenu võeti, siis oli interneti panga parooli kaart veel Dima käes kuna ei olnud veel tagasi saanud, koodi kaarti ei ole siiani

tagasi saanud. On laenude osas konsulteerinud ka advokaadiga ning on soov pöörduda kohtusse Dima ja X i vastu kuna laenud võttis selleks, et neile võlgu anda. Pärast Pärnu mnt

kontoris käimist läksid Tele2 esindusse Kristiine keskuses. Seal tegi endale telefoninumbri,

kuid ei oska öelda kas sai ostetud ka telefon. Numbri andis X ile, kuid ei oska öelda, kas

Eurexis taotlusele märgitud telefoninumber on sama, mille tegi Tele2s. Tele2st tuli ka arve 3000 krooni. (kd 2 t/l 314-318)

27.11.2007 koostatud kahtlustatava XXX ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas XXX , et võtab omaks selle, et sai XXX ja Z.L-i palvel laenu 20 000 krooni Reval Creditist ja 15 000 krooni Eurex Finantsist. Laenu saamisel andsid X ja Dima tellerile mingid paberid,

22

ta ei tea mis paberid need olid, võimalik, et oligi pangaväljavõte. Nad palusid temalt raha

laenuks, ütles, et ei saa aidata. Siis nad palusid võtta tal laenu. Ise ei saanud sellest rahast

midagi. 15 000 krooni võttis pangas välja ja andis üle X ile. 20 000 kandsid nad ise tema kontolt üle, sest oli enne seda neile öelnud oma hansaneti andmed ja nemad kasutasid tema kontot. Muus osas jääb varem antud ütluste juurde. (kd 2 t/l 319-323) Kohus kontrollis kohtule esitatud kriminaaltoimikus leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Eelnevalt kohtulikus menetluses kohtule esitatud tõendid kohtu toimikus:

AS SMS Laen esitatud hagiavaldus, mille kohaselt peteti XXX isikuandmeid ja panga isikutuvastuse andmeid kasutades OÜlt SMS Laen välja laenusumma 3000 krooni. XXX

andmeid kasutades sõlmiti OÜga SMS Laen laenuleping ning laenusumma tasuti XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Laenusumma 3000 krooni ja

intresside 700 krooni tagastamise tähtaeg oli 28.03.2007. OÜle SMS Laen ei ole senini

laenu summat tagastatud. Hagejale tekitati kahju: laenusumma 3000 krooni, intressi summa 700 krooni, laenu väljastamise kulu 1000 krooni, kokku 4700 krooni, so 300,38 eurot. (t/l 71-72)

Koopia maksekorraldusest nr 32540, mille kohaselt on SMS Laen OÜ 26.02.2007 kandnud XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX 3000 krooni lepingu nr 38389, arve nr 29705 alusel, tähtajaga 28.03.2007. (t/l 74) Koopia lepingust nr 22502, mille kohaselt on laenuandjaks SMS Laen OÜ ja laenuvõtjaks

XXX . Lepingus on sätestatud laen ja laenu taotlemise ning väljastamise tingimused,

intressi määrad, laenu tagastamine, lepingu täitmise tagamine, terviklik leping, maksete tegemine, laenu tagastamine, intressi, maksete ja muude tasude arvestamine, laenuandja ja

kolmandate isikute kulude hüvitamine, laenusaaja kohustused laenu nõudeõiguse

loovutamisel, viivis, leppetrahv, laenuandja õigused laenu väljamakse tegemisel, teabe

esitamise kohustused, laenu ennetähtaegne tagastamine, laenuandja õigus lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks, teated, lepingu muutmine, poolte kinnitused,

konfidentsiaalsus, vääramatu jõud, lepingu kehtivus, kohaldatav seadus ja kohtualluvus. (t/l 75-83) Panga sertifikaat logifail, millest nähtub laenu väljastamise aeg 26.02.2007, isiku andmed: isikukood ja nimi XXX , kasutatud keel: vene keel, konto valdaja pank. (t/l 84)

SMS laenu raport, mille kohaselt on laenu taotlejaks olnud XXX , ik XXX , telefon:

XXX, e-post: , aadress XXX , pangakonto XXXXXXXXXXXXX HP, laenutaotluse XXX registreerimise aeg: 26.02.2007 12:09:40, IP aadress 82.147.168.51, laenu tüüp: 3000-30,

laen võetud 26.02.2007 12:10:48, maksetähtaeg 28.03.2007, summa 3000 krooni, laenu pikkus 30 päeva, tagasimaksmisele kuulub 3000 krooni, intress 4140 krooni, viivis 2720

krooni, leppetrahv 350 krooni, kogusumma 10 210 krooni, tagasi makstud 0 krooni. (t/l 85)

AS SMS Laen esitatud hagiavaldus, mille kohaselt peteti XXX isikuandmeid ja panga

isikutuvastuse andmeid kasutades OÜlt SMS Laen välja laenusumma 3000 krooni.

XXXandmeid kasutades sõlmiti OÜga SMS Laen laenuleping ning laenusumma tasuti XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB pangas. Laenusumma 3000 krooni ja intresside 700 krooni tagastamise tähtaeg oli 06.04.2007. OÜle SMS Laen ei ole senini

laenu summat tagastatud. Hagejale tekitati kahju: laenusumma 3000 krooni, intressi summa 700 krooni, laenu väljastamise kulu 1000 krooni, kokku 4700 krooni, so 300,38 eurot. (t/l 87-88)

Koopia maksekorraldusest nr 11110, mille kohaselt on SMS Laen OÜ 07.03.2007

kandnud XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB pangas 3000 krooni lepingu nr 40082, arve nr 31229 alusel, tähtajaga 06.04.2007. (t/l 90) Koopia lepingust nr 23147, mille kohaselt on laenuandjaks SMS Laen OÜ ja laenuvõtjaks

XXX . Lepingus on sätestatud laen ja laenu taotlemise ning väljastamise tingimused,

intressi määrad, laenu tagastamine, lepingu täitmise tagamine, terviklik leping, maksete tegemine, laenu tagastamine, intressi, maksete ja muude tasude arvestamine, laenuandja ja

kolmandate isikute kulude hüvitamine, laenusaaja kohustused laenu nõudeõiguse

23

loovutamisel, viivis, leppetrahv, laenuandja õigused laenu väljamakse tegemisel, teabe

esitamise kohustused, laenu ennetähtaegne tagastamine, laenuandja õigus lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks, teated, lepingu muutmine, poolte kinnitused, lepingu kehtivus, kohaldatav seadus ja kohtualluvus. (t/l 91-98) Panga sertifikaat logifail, millest nähtub laenu väljastamise aeg 07.03.2007, isiku andmed: isikukood ja nimi XXX , konto valdaja pank. (t/l 99)

SMS laenu raport, mille kohaselt on laenu taotlejaks olnud XXX , ik XXX , telefon:

XXX, e-post: XXX, aadress: XXX , pangakonto XXXXXXXXXXXXX SYP,

laenutaotluse registreerimise aeg: 07.03.2007 15:21:02, IP aadress 82.131.35.247, laenu tüüp: 3000-30, laen võetud 07.03.2007 15:22:21, maksetähtaeg 06.04.2007, summa 3000 krooni, laenu pikkus 30 päeva, tagasimaksmisele kuulub 3000 krooni, intress 3976 krooni,

viivis 2590 krooni, leppetrahv 350 krooni, kogusumma 9916 krooni, tagasi makstud 0 krooni. (t/l 100)

AS SMS Laen esitatud hagiavaldus, mille kohaselt peteti XXXisikuandmeid ja panga

isikutuvastuse andmeid kasutades OÜlt SMS Laen välja laenusumma 3000 krooni.

XXXandmeid kasutades sõlmiti OÜga SMS Laen laenuleping ning laenusumma tasuti XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Laenusumma 3000 krooni ja

intresside 700 krooni tagastamise tähtaeg oli 17.10.2007. OÜle SMS Laen ei ole senini

laenu summat tagastatud. Hagejale tekitati kahju: laenusumma 3000 krooni, intressi summa 700 krooni, laenu väljastamise kulu 1000 krooni, kokku 4700 krooni, so 300,38 eurot. (t/l 102-103)

Koopia maksekorraldusest nr 66103, mille kohaselt on SMS Laen OÜ 17.09.2007

kandnud XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX 3000 krooni lepingu nr 90826, arve nr 77996 alusel, tähtajaga 17.10.2007. (t/l 105) Koopia lepingust nr 37667, mille kohaselt on laenuandjaks SMS Laen OÜ ja laenuvõtjaks

XXX . Lepingus on sätestatud laen ja laenu taotlemise ning väljastamise tingimused,

intressi määrad, laenu tagastamine, lepingu täitmise tagamine, terviklik leping, maksete tegemine, laenu tagastamine, intressi, maksete ja muude tasude arvestamine, laenuandja ja

kolmandate isikute kulude hüvitamine, laenusaaja kohustused laenu nõudeõiguse

loovutamisel, viivis, leppetrahv, laenuandja õigused laenu väljamakse tegemisel, teabe

esitamise kohustused, laenu ennetähtaegne tagastamine, laenuandja õigus lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks, teated, lepingu muutmine, poolte kinnitused, lepingu kehtivus, kohaldatav seadus ja kohtualluvus. (t/l 106-114) Panga sertifikaat logifail, millest nähtub laenu väljastamise aeg 17.09.2007, isiku andmed: isikukood ja nimi XXX , kasuatud keel vene keel, konto valdaja pank. (t/l 115)

SMS laenu raport, mille kohaselt on laenu taotlejaks olnud XXX , ik XXX , telefon:

56770080, e-post: XXX , aadress: XXX , pangakonto XXXXXXXXXXXXX HP,

laenutaotluse registreerimise aeg: 17.09.2007 17:16:58, IP aadress 82.131.35.247, laenu tüüp: 3000-30, laen võetud 17.09.2007 17:17:59, maksetähtaeg 17.10.2007, summa 3000 krooni, laenu pikkus 30 päeva, tagasimaksmisele kuulub 3000 krooni, intress 864 krooni, viivis 0 krooni, leppetrahv 150 krooni, kogusumma 4014 krooni, tagasi makstud 0 krooni. (t/l 116)

Kohtuliku uurimise käigus esitatud kriminaaltoimiku materjalid:

Raha24 OÜ 06.05.2010 hagiavaldus, milles on esitatud rahaline nõue 12 280 krooni

väljamõistmises. Hagi kohaselt on tekkinud seoses sellega, et 21.01.2007 oli sõlmitud

XXXnimel laenuleping summas 3000 krooni laenu väljastamise tasuga 690 krooni, 07.03.2007 oli sõlmitud laenuleping XXXnimel summas 3000 krooni laenu väljastamise tasuga 690 krooni ja 20.09.2007 oli sõlmitud laenuleping XXXnimel summas 4000 krooni laenu väljastamise tasuga 900 krooni, millised on senini tagastamata. (kd 1 t/l 3-4) Koopia maksekorraldusest, mille kohaselt Raha24 OÜ kandis 21.01.2007 laenutaotluse nr 2100144857 alusel XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 3000 krooni. (kd 1 t/l 6)

24 Koopia maksekorraldusest, mille kohaselt Raha24 OÜ kandis 20.09.2007 laenulepingu nr 2100253427 alusel XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX 4000 krooni. (t/l 7) Koopia maksekorraldusest, mille kohaselt Raha24 OÜ kandis 07.03.2007 laenulepingu nr

2100163697 alusel Andrey Denkevichi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX 3000 krooni. (kd 1 t/l 8)

AS Q Ratsanikud PP (endine ärinimi AS Reval Credit) pankrotihalduri Kalle Mõtsniku

esitatud tsiviilhagi täpsustamine, mille kohaselt oli hageja esitanud seoses võltsitud dokumentide alusel lenulepingu summas 20 000 krooni sõlmimisega ja laenu tagastamata jätmisega tsiviilhagi summas 56 056,3 krooni. Kahtlustatava XXXpoolt on tsiviilhagejale

tekitatud kahju hüvitamiseks tasutud 6666,60 krooni, mistõttu vähendab hageja tasutud summa võrra nõuet ja palub lugeda nõude suuruseks 49 389,4 krooni, so 3156,56 eurot. (kd 1 t/l 11)

Äriregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on AS Q Ratsanikud PP eelmine ärinimi

kuni 21.05.2010 olnud AS Reval Credit. Äriühingu pankrot on välja kuulutatud Harju

Maakohtu 29.06.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-17182. Alates 30.06.2010 kuulub esindusõigus pankrotihaldurile. (kd 1 t/l 13-19)

Koopia Harju Maakohtu 29.06.2010 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-17182, millega rahuldati Swedbank AS avaldus AS Q Ratsanikud PP (endine ärinimi AS Reval Credit) pankroti väljakuulutamiseks ning AS Q Ratsanikud PP pankrot kuulutati välja 29.06.2010 kell 10.00. Määrusega nimetati pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. (kd 1 t/l 20-23)

Koopia Harju Maakohtu 26.03.2010 määrusest kriminaalasjas nr 1-10-3789

(10230102550), millega lõpetati KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus X Šaihudtinovi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 ja § 22 lg 2; § 345 lg 1 ja § 22 lg 2 järgi. (kd 1 t/l 24-26)

OÜ Eurex Finants hagiavaldus, mille kohaselt esitas 05.02.2007 XXXlaenutaotluse, kasutades võltsitud Swedbanki kontoväljavõtet. Laenuleping sõlmiti 07.02.2007 ja samal

päeval kanti võlgniku pangaarvele laenusumma 926,72 eurot (14 500 krooni). Seisuga 03.03.2011 võlgneb võlgnik nõude esitajale laenulepingu nr XXX alusel 2045 eurot, mis koosneb põhiosast 815 eurot ja viivitest 1230 eurot. (kd 1 t/l 28) Koopia laenulepingust nr XXX , millisest nähtuvalt on 07.02.2007 laenuleping sõlmitud kreeditori Eurex Finants OÜ ja laenusaaja XXX vahel. Laenulepingu summaks on 15 000 krooni intressiga 24% aastas, laenulepingu tähtaeg 12 kuud. Laenu tähtpäev 25.01.2008.

Lepingutasu 500 krooni. Lepingu lisa 1 on laenutagasimakse graafik. Laenulepingu üldtingimused. Laenutaotlus, mille kohselt on taotlejaks XXX , ik: XXX, elukoht: XXX , alla kirjutatud 05.02.2007. (kd 1 t/l 29-30, 31, 32-37, 38) OÜ Eurex Finants 09.01.2012 hagiavaldus, millest taotletakse Z.L-ilt 814,29

väljamõistmist seoses 07.02.2007 laenulepingu alusel XXXpangakontole 14 500 krooni ülekandmisega. Hagi kohaselt on nõue põhivõla summas 814, 29 eurot ja viivis seisuga

09.01.2012 summas 3209, 35 eurot ja edaspidi arvestusega 0,25% tähtaegselt tasumata

summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud päeva kohta kuni kohtuotsuse täitmiseni. (kd 1 t/l 39-41)

Placet Group OÜ hagiavaldus, millest nähtuvalt on esitatud nõue summas 3675 krooni, millest 3000 krooni moodustab tagastamata laenusumma ja 675 krooni laenu käsitlemise

kulu. Nõue tuleneb sellest, et Andrey Stvolovi nimeline isik esitas 19.09.2007

internetikeskkonnas laenutaotluse 3000 krooni saamiseks. Laenu kasutamise perioodiks

märkis laenutaotleja 30 kalendripäeva. Laen väljastati 19.09.2007 XXXarveldusarvele. Laen koos käsitlemise kuluga on jäetud tagasi maksmata. (kd 1 t/l 46)

Laenutaotluse väljatrükk, mille kohaselt on taotluse esitajaks olnud XXX , ik: XXX ,

telefoninumber XXX , pangakonto nr XXXXXXXXXXXXX. E-mail: , aadress: XXX XXX , registreerimise IP 82.131.35.247. (kd 1 t/l 47)

Koopia maksekorraldusest, mille kohaselt on Placet Group OÜ kandnud XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXX 19.09.2007 laenusumma 3000 krooni. (kd 1 t/l 48)

25

Laenulepingu Lisa 3: laenulepingu üldtingimused, milles on sätestatud lepingu

üldmõisted, laenutaotlus, laenulepingu sõlmimine ja laenu väljastamine ning selle

tingimused, laenu tagastamine, sanktsioonid, laenusaaja vastutus, teated, vaidluste lahendamine, konfidentsiaalsus ja lõppsätted. (kd 1 t/l 49-57) Monetti AS vastus järelepärimisele, milles on selgitatud, et kui klient taotleb Monetti ASst

laenu, siis tuleb tal registreeruda interneti teel, oma isik identifitseerida id-kaardi või

pangalingi kaudu või Eesti Posti kontorites ning laenusumma väljastatakse ainult

laenutaotluses toodud isiku kontole. Kuna Monetti AS on väljastanud laenu kliendi

isiklikule pangakontole, siis palutakse määrata Monetti AS kriminaalasjas kannatanuks.

Laenulepingu andmed: kliendi nimi: XXX , ik: 38406050292, aadress: XXX Tallinnas,

laenusumma 3200 krooni, pangakonto, millele kanti: XXXXXXXXXXXXXX , IP

aadress, millelt klient registreeriti: 87.119.171.228, laenutaotlus saadeti 21.01.2007 kell

22.03, telefon, millega laen kinnitati: 37256177848, e-posti aadress: . Laenu XXX

arveridade kohaselt oli laen 21.01.2007 summas 3200 krooni, käsitlustasu 21.01.2007

summas 520 krooni, meeldetuletustasu 18.02.2007 summas 70 krooni, kokku 3790

krooni. Monetti AS soovib esitada kuriteo toimepannud isiku suhtes tsiviilhagi summas 3790 krooni. (kd 1 t/l 63-64) MCB Finance Estonia OÜ tsiviilhagi XXX vastu 7400 krooni nõudes. Hagi kohaselt XXX võttis 22.01.2007 kannatanule kuuluva interneti portaali vahendusel laenu summas 3000 krooni 30 päevaks, lepingu sõlmimise tasu 600 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama koos lepingu tasuga kokku summas 3600 krooni. Lepingu kohaselt kui laenusaaja ei tasu

laenuandjale tähtaegselt laenutasu või ei tagasta laenu tähtaegselt ja laenuandja saadab

laenusaajale vastava teatise võlgnevuse kohta, on laenusaaja kohustatud maksma teenustasu 150 krooni. Kostja meeldetuletusele ei reageerinud. Ka järgnevatele teatistele

ei reageeritud. 17.04.2007 pöördus kannatanu inkassofirma Creditreform OÜ poole.

Laenusumma on hagi kohaselt 3000 krooni, viiviseid seisuga 11.03.2010 on 1114

hilinenud päeva eest summas 16 710, viivise määraga 0,5%. Hageja nõuab viivist

põhisummaga võrdes määras. Seega on võlgnevus 7400 krooni, millest põhivõlgnevus

3600 krooni, viivis 3000 krooni, teenustasu teatise saatmise eest 300 krooni, leppetrahv 500 krooni. (kd 1 t/l 65-68)

Laenulepingu üldtingimused, millises on sätestatud mõisted, laenutaotluse esitamise ja

lepingu sõlmimise tingimused, laenu üleandmise tingimused, laenu tagastamise ja laenutasu tasumise tingimused, viivise ja trahvi tasumise tingimused, tasumise järjekord,

laenusaaja vastutus, laenusaaja muud kohustused, lepingust taganemise tingimused laenusaaja poolt, lepingu ülesütlemine ja lõppsätted. (kd 1 t/l 69-73) Väljatrükk interneti teel tehtud laenutaotluse kohta, millest nähtuvalt on XXX 22.01.2007

esitanud laenutaotluse summas 3000 krooni, laenu käsitlemise tasuga 600 krooni,

arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXX , esitatud IP aadressilt 87.119.171.228, kliendi telefon XXX . (kd 1 t/l 74)

Koopia maksekorraldusest, millest nähtuvalt on Mobile Credit Estonia OÜ 22.01.2007 kandnud XXX arvelduskontole 3000 krooni laenutaotluse nr 11138 alusel. (kd 1 t/l 75)

05.03.2007 koostatud meeldetuletus XXX , milles tuletatakse meelde võlgnevust 3600 krooni, mis tuleb 7 päeva jooksul tasuda Mobile Credit Estonia OÜ arveldusarvele. (kd 1 t/l 76)

15.03.2007 koostatud võlanõue, mis on saadetud XXX , milles märgitakse, et XXXvõlgneb Mobile Credit Estonia OÜle 3750 krooni, mis sisaldab endas laenusummat, lepinguga seotud teenustasusid ja viivistasusid. Summale lisandub võlanõude väljastamise

tasu 150 krooni. Nõue tuleb tasuda 7 päeva jooksul Mobile Credit Estonia OÜ arveldusarvele. (kd 1 t/l 77) 02.04.2007 koostatud teatis XXX , milles tuletatakse meelde, et XXX on võlgnevus 3900 krooni, mis tuleb tasuda hiljemalt 09.04.2007 Mobile Credit Estonia OÜ arveldusarvele. (kd 1 t/l 78)

05.03.2007 koostatud OÜ AR Partnerid avaldus, mlle kohaselt 01.10.2007 XXXnimel

sms-laenu võtmisega on tekitatud AR Partnerid OÜle kahju 2000 krooni, millest 1000

26 krooni on põhiosa, 190 krooni intress ja 810 krooni viivised ning kirjade saatmine. (kd 1 t/l 85)

11.01.2008 koostatud AS Krediidikassa, keda esindab AS Julianuse Inkasso Agentuur,

hagiavaldus 2000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS Krediidikassa ja XXX

sõlmisid 18.09.2007 laenulepingu, millega XXX sai kiirlaenusüsteemist

www.euro24.ee laenusummas 2000 krooni ning mille kohustus tagastama 18.10.2007. Autentimine toimus panga linkide kaudu. XXXandmed laenutaotlusel olid kontrollitud ja autenditud ning AS

Krediidikassa kandis 18.09.2007 XXXpangakontole laenusumma 2000 krooni.

Laenulepingu kohaselt peab laenusaaja laenu tagastama hiljemalt laenu tagastamise

viimaseks päevaks. Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et kolmandad isikud on

XXXnimel ASlt Krediidikassa laenu võtnud, kasutades selleks XXXisikuandmeid ja tekitanud ASle Krediidikassa kahju 2000 krooni. Palutakse AS Krediidikassa kasuks välja mõista 2000 krooni. (kd 1 t/l 86-87) Krediidikassa Internetilehe väljatrükk XXXnimel võetud laenu ja kasutaja kohta. (kd 1 t/l 88, 89)

Laenulepingu väljatrükk, milles sätestatud üldsätted, laenu taotlejaks registreerimise tingimused, laenu taotlemise tingimused mobiiltelefoni teel, laenu taotlemise tingimused

internetis, laenu väljastamise tingimused, laenusumma, laenu tagastamise tähtaeg,

lepingutasu arvestus, viivis ja leppetrahv, maksete tegemine ja arvestamine, lepingust taganemine, laenu sissenõudmine, leanuandja õigus leping erakorraliselt leping üles öelda,

laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamine, teadete esitamine, lepingu kehtivus ja muutmise tingimused, konfidentsiaalsus, vääramatu jõud ja lõppsätted. (kd 1 t/l 90-95)

Koopia maksekorraldusest, millest nähtuvalt AS Krediidikassa kandis 18.09.2007 XXXarvelduskontole XXXXXXXXXXXXX kiirlaenu 2000 krooni tähtajaga 18.10.2007. (kd 1 t/l 96)

Tele2 Eesti AS e-kiri Põhja Ringkonnaprokuratuurile, mille kohaselt Tele2 Eesti ASl puuduvad kriminaalasjas nõuded. 21.09.2007 sõlmiti XXXja Tele2 Eesti AS kõnekeskuse

ning 15.05.2007 G.V ja Tele2 Eesti AS kõnekeskuse vahendusel suulise sideteenuse osutamise lepingud. Tele2 Eesti ASle osutab kõnekeskuse teenust Transcom

Eesti OÜ. Kuna eelnimetatud lepingute aluseks olevaid häälsalvestusi ei ole säilinud, hüvitas 21.05.2009 Transcom Eesti OÜ Tele2 Eesti ASle lepingutest tekkinud kahju täies ulatuses. (kd 1 t/l 99)

Eurex Finants OÜ 10.05.2007 avaldus Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna

Politseiosakonnale. Avalduse kohaselt esitas 05.02.2007 XXX Eurex Finants OÜle kirjaliku laenutaotluse tagatiseta laenu saamiseks summas 15 000 krooni. Koos taotlusega esitas XXXka oma Hansapanga konto väljavõtte, mis oli kinnitatud Hansapanga pitsati ja allkirjaga. 07.02.2007 sõlmiti Eurex Finants OÜ ja XXXvahel laenuleping XXX , mille alusel kandis Eurex Finants OÜ samal kuupäeval XXXkontole XXXXXXXXXXXXXX

Hansapangas 14 500 krooni. Kontrollimisel selgus, et Hansapanga konto väljavõte oli

võltsimistunnustega. Vastavalt laenulepingule pidi XXXlaenu tagastama 25.01.2008.

Antud kohustust ei ole XXXtäitma asunud, samuti ei ole õnnestunud temaga ühendust

saada. 10.05.2007 seisuga võlgneb XXXEurex Finants OÜle koos intressi ja viivistega vähemalt 17 314, 53 krooni. (kd 1 t/l 101) Laenutaotlus, mille kohaselt on taotletavaks summaks 15 000 krooni, taotlejaks XXX , ik:

38406050292, telefon XXX , taotleja tööandja: OÜ Eurest Invest Group, tuludena märgitud 4700 kuni 5500 krooni. Taotlus on alla kirjutatud 05.02.2007. (kd 1 t/l 102) Laenuleping nr XXX , mis on sõlmitud 07.02.2007 kreeditori Eurex Finants OÜ ja XXX

vahel. Laenusummaks on 15 000 krooni intressimääraga 24% aastas. Laenu tähtpäev

25.01.2008, lepingutasu 500 krooni, mis võetakse väljastatavast laenust maha. (kd 1 t/l

103-104) Laenulepingu üldtingimused, milles on sätestatud mõisted, laenusumma tagasimaksmise ja lepingu järgsete rahaliste kohustuste arvestamise tingimused, kreeditori

kulude hüvitamine, kreeditori õigused väljamaksete tegemisel, laenusaaja kohustused,

viivis, leppetrahv, kindlustus, kreeditori õigused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks,

27 teated, lepingu muutmise tingimused, lepinguosaliste kinnitused, vääramatu jõud, lepingu kehtivus, kohaldatav seadus ja kohtualluvus, lepingu eksemplarid. (kd 1 t/l 105-110) Lepingu lisa nr 1, mis sätestab laenutagasimakse graafiku ajavahemikul 07.02.2007 kuni 25.01.2008. (kd 1 t/l 111) XXX Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte ajavahemikust 01.07.2006

kuni 01.02.2007. Väljavõtte kohaselt on kontoomaniku sissetulekuks töötasu OÜ Eurest

Invest Group: 10.07.2006 summas 4800 krooni, 10.08.2006 summas 5000 krooni, 06.09.2006 summas 5150 krooni, 05.10.2006 summas 5100 krooni, 06.11.2006 summas 5020 krooni, 08.12.2006 summas 5300 krooni, 02.01.2007 summas 5010 krooni. (kd 1 t/l 112-114) Euroex Finants OÜ saldoteatis XXX , milles teatatakse, et seisuga 10.05.2007 on tähtajaks tasumata laenu põhiosa 3 422,72 krooni, intress 736 krooni ja viivis 381,72 krooni ning palutakse need summas tasuda 10 päeva jooksul Eurex Finants OÜ kontole. (kd 1 t/l 115) Euroex Finants OÜ saldoteatis XXX , milles teatatakse, et seisuga 06.09.2007 on tähtajaks tasumata laenu põhiosa 8 314,42 krooni, intress 1 517,85 krooni ja viivis 2 120,81 krooni ning palutakse need summas tasuda 10 päeva jooksul Eurex Finants OÜ kontole. (kd 1 t/l 116)

Reval Credit AS teatis Põhja Politseiprefektuuri järelepärimisele, millega edastatakse XXX iga seotud dokumendid. (kd 1 t/l 117) AS Reval Credit tsiviilhagi, mille kohaselt sõlmisid AS Reval Credit ja XXX 01.02.2007

laenulepingu nr XXX ja XXXlaenas laenuandjalt 20 000 krooni. XXXlaenu tagasi maksma ei asunud. 18.09.2007 ütles laenuandja lepingu üles. Täitmata kohustus on laenu põhisumma 21 000 krooni. Viivist on arvestatud 14 833 krooni, leppetrahv 12 000 krooni,

intress 7023,30 krooni, trahv võlgnikule saadetud kirjade eest 1200 krooni. Kokku on nõue 56 056,30 krooni. (kd 1 t/l 118-119)

Koopia Väikelaenu lepingust nr XXX , mis oli sõlmitud 01.02.2007 laenuandja Reval

Credit AS ja laenuvõtja XXX vahel. Laenusaaja elukoha aadressina on märgitud XXX

Tallinnas, telefon XXX . Krediidi netosumma 20 000 krooni, brutosumma 33 353,04

krooni. Lepingutasu 1 000 krooni, intressi % aastas 50,5, viivise määr 1% päevas. Lepingu algus 01.02.2007, lõpp 10.02.2009. (kd 1 t/l 120) Lepingu üldtingimused, milles

on sätestatud mõisted, laenusaaja kinnitused, laenusumma väljamaksmine, laenusumma

tagastamine, intressi arvestamine ja tasumise kord, lepingu ülesütlemine, tasumise kord,

graafik, viivise arvestamine ja tasumine, laenusaaja õigused ja kohustused, muud tingimused. (kd 1 t/l 121-125) Laenulepingu nr XXX graafik, mille kohaselt pidi laenu

tagastamine toimuma ajavahemikul 01.02.2007 kuni 10.02.200l9. (kd 1 t/l 126) Venekeelne väikelaenu taotlus, mille kohaselt on väikelaenu taotlejaks XXX , elukohaga

XXX Tallinnas, telefon XXX , töökoht OÜ Euroest Invest Group, konsultant, tööandja telefon XXX , taotletav summa 20 000, laenu tähtaeg 24 kuud. Taotlusega koos esitatakse

passi koopia ja konto väljavõte viimase kuue kuu sissetulekute kohta. (kd 1 t/l 127) Koopia XXX passist nr XXX . (kd 1 t/l 128)

Reval Credit AS meeldetuletus 23.04.2007, mille kohaselt tuletatakse XXX meelde, et seisuga 22.04.2007 on kliendil tähtajaks tasumata makseid 3876,12 krooni, võlgnevusele lisandub saadetud kirja eest 300 krooni, kokku kuulub tasumisele 4176,12 krooni. (kd 1 t/l 129)

AS Reval Credit nõudekiri XXX , mille kohaselt on seisuga 28.05.2007 laenulepingu järgselt tasumata maksete võlgnevus 5215,98 krooni. Graafikujärgsete maksete tasumata

jätmise tõttu moodustab võlasumma: põhivõlgnevus 5215,98 krooni, viivis 1461,20

krooni, leppetrahv 4000 krooni, millele lisandub koostatud ja saadetud kirja eest 300

krooni. Kokku 10 977,18 krooni. Võlgnevus palutakse ära tasuda hiljemalt 18.06.2007. (kd 1 t/l 130-131) AS Reval Credit hoiatus XXX , mille kohaselt 20.06.2007 seisuga moodustab tähtajaliselt tasumata maksete võlgnevus 6555,84 krooni. Graafikujärgsete maksete tasumata jätmise

tõttu moodustab võlasumma: põhivõlgnevus 6555,84 krooni, viivis: 2121,70 krooni,

28 leppetrahv 6000 krooni. Võlgnevus palutakse tasuda hiljemalt 11.07.2007. (kd 1 t/l 132- 133) AS Reval Credit avaldus XXX , milles 18.09.2007 teatatakse laenulepingu ülesütlemisest

ja nõutakse kõikide kohustuste kohest täitmist. Tasumisele kuuluvad summad: tasumata

laenujääk 21 000 krooni, intressivõlgnevus 5 615,57 krooni, viivis 4 543 krooni,

leppetrahv osamaksete tasumisega viivitamise eest 14 000 krooni, leppetrahv lepingu

ülesütlemise eest 5 000 krooni. Võlgnevus kogusummas 50 459,57 krooni tuleb tasuda hiljemalt 09.10.2007. (kd 1 t/l 134)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine ASle Reval Credit, milles palutakse väljastada XXX Hansapanga konto väljavõte. (kd 1 t/l 135)

AS Reval Credit vastus, millega väljastatakse XXX poolt laenu taotlemisel esitatud Hansapanga konto väljavõte. (kd 1 t/l 136)

Koopia XXX Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõttest ajavahemikus 01.07.2006 kuni 01.02.2007. Väljavõtte kohaselt on kontoomaniku sissetulekuks töötasu

OÜ Eurest Invest Group: 10.07.2006 summas 4800 krooni, 10.08.2006 summas 5000

krooni, 06.09.2006 summas 5150 krooni, 05.10.2006 summas 5100 krooni, 06.11.2006 summas 5020 krooni, 08.12.2006 summas 5300 krooni, 02.01.2007 summas 5010 krooni. (kd 1 t/l 137-139) Põhja Prefektuuri järelepärimine ASle Hansapank, milles palutakse väljastada XXX konto väljavõte ajavahemikust 01.07.2006 kuni 01.02.2007. (kd 1 t/l 140)

AS Hansapank vastus päringule, millega väljastatakse XXX arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte. (kd 1 t/l 141)

XXX konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte, millest nähtuvalt on 05.12.2006 laekunud kontole SMS Laen OÜlt 3000 krooni, samal päeval on välja võetud 2980 krooni.

11.12.2006 on kontole laekunud Kuusakoski ASlt 158 krooni, 21.01.2007 on laekunud

kontole Raha24 OÜlt 3000 krooni ja Monetti ASlt 3200 krooni, samal päeval on üle kantud X XXX arvele 3000 krooni ja Z.L-i arvele 3025 krooni 22.01.2007 on laekunud kontole Mobile Credit Estonia OÜlt 3000 krooni, samal päeval on üle kantud Juri Adamenkole 500 krooni, Z.L-ile 1600 krooni ja X XXXle 1000 krooni,

01.02.2007 on AS Reval Credit ASlt laekunud 20 000 krooni ja samal päeval on üle kantud XXX kontole 10 000 krooni. 02.02.2007 kantud 10 000 krooni XXX kontole. (kd 1 t/l 142)

Põhja Politseprefektuuri järelepärimine Raha24 OÜle, milles palutakse väljastada

dokumendid seoses 21.01.2007 sõlmitud laenulepinguga, samuti tsiviilhagi XXX vastu. (kd 1 t/l 143) Raha24 OÜ vastus järelepärimisele, milles edastatakse äriühingule teada olevad andmed

XXX kohta. Vastuse kohaselt oli registreeritud telefoninumbriks 56177848, pangakonto

number XXXXXXXXXXXXXX , konto registreeritud 21.01.2007 kell 21.49, konto kinnitatud läbi pangalingi või ID kaardiga 21.01.2007 kell 21.49, aadress XXX Tallinnas, registreerimise IP aadress 87.119.171.228, viimase sisenemise IP aadress 85.196.205.156.

Laenu info: laen 3000 krooni 30 päevaks, laen taotletud 21.01.2007 kell 21.51 läbi

interneti, laenusumma 3000 krooni, laenu väljastamise tasu 690 krooni, laenutaotluse number 2100144857, arve number 2000138613, laen tasumata. (kd 1 t/l 144)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine ASle Monetti, milles palutakse väljastada

dokumendid 21.01.2007 sõlmitud laenulepingu kohta, samuti esitada tsiviilhagi XXX kohta. (kd 1 t/l 145) AS Monetti vastus, millest nähtuvalt oli laenu taotlejaks XXX , ik: 38406050292, aadress

XXX , laenusumma 3200, pangakonto, millele kanti XXXXXXXXXXXXXX , IP

aadress, millelt klient registreeriti 87.119.171.228, laenu taotlus saadeti 21.01.2007 kell 22.03, laen kinnitati telefonilt XXX, e-posti aadress: XXX, millelt on võetu laenu teiste isikute andete kasutamise teel ja laenud jäetud tasumata. Laen võeti 21.01.2007 summas

3200 krooni, käsitlustasu 520 krooni, 18.02.2007 meeldetuletustasu 70 krooni, kokku 3790 krooni. (kd 1 t/l 146-148)

29

Mobile Credit Estonia OÜ vastus Põhja Politseiprefektuuri järelepärimisele, mille kohaselt väljastatakse XXX laenutaotluse koopia. Laenutaotlus on sisestatud ja saadetud

22.01.2007 interneti teel . Võlgnevus on 17.04.2007 edastatud inkasso firmale XXX

Creditreform OÜ summas 3900 krooni. (põhisumma 3600 krooni, 300 krooni meeldetuletustasu), millele lisanduvad viivised, menetluskulud, leppetrahv kokku summas 2434 krooni, kokku kuulub kliendil tasumiseks 6334 krooni. (kd 1 t/l 149)

Laenutaotluse andmed: klient nr 4867, nimi XXX , kood 38406050292, linn Tallinn,

sünniaeg 05.06.1984, vanus 23, sugu mees, telefon XXX , IP aadress 87.119.171.228, laenu nr 11138, toode 3000 krooni, pank Hansa, arve XXXXXXXXXXXXXX , esitatud 22.01.2007 kell 13.38.05. (kd 1 t/l 150)

AS Hansapank vastus Põhja Politseiprefektuuri järelepärimisele, mille kohselt väljastatakse muuhulgas ka XXX konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte. (kd 1 t/l 151)

XXX konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte, millest nähtuvalt on 05.12.2006 laekunud kontole SMS Laen OÜlt 3000 krooni, samal päeval on välja võetud 2980 krooni.

11.12.2006 on kontole laekunud Kuusakoski ASlt 158 krooni, 21.01.2007 on laekunud

kontole Raha24 OÜlt 3000 krooni ja Monetti ASlt 3200 krooni, samal päeval on üle kantud X XXX arvele 3000 krooni ja Z.L-i arvele 3025 krooni 22.01.2007 on laekunud kontole Mobile Credit Estonia OÜlt 3000 krooni, samal päeval on üle kantud Juri Adamenkole 500 krooni, Z.L-ile 1600 krooni ja X XXXle 1000 krooni,

01.02.2007 on AS Reval Credit ASlt laekunud 20 000 krooni ja samal päeval on üle kantud XXX kontole 10 000 krooni. 02.02.2007 10 000 krooni kantud XXX kontole. (kd 1 t/l 152)

Põhja Ringkonnaprokuratuuri nõudekiri ASle Swedbank, milles palutakse väljastada XXX arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte ajavahemikus 01.01.2007 kuni 30.06.2007. (kd 1 t/l 153)

Swedbank AS vastus Põhja Ringkonnaprokuratuurile, millega väljastatakse XXX konto XXXXXXXXXXXXXX väljavõte ajavahemikust 01.01.2007 kuni 30.06.2007. (kd 1 t/l 147)

XXX konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte, millest nähtuvalt on 01.02.2007

kontole laekunud XXX kontolt 10 000 krooni, mis on edasi kantud XXX kontole nr XXXXXXXXXXXXXX . 02.02.2007 on kontole laekunud XXX kontolt 10 000 krooni, mis on samal päeval edasi kantud XXX arvelduskontole. (kd 1 t/l 155)

Põhja Ringkonnaprokuratuuri nõudekiri ASle Swedbank, milles palutakse väljastada XXX arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte ajavahemikus 01.01.2007 kuni 30.06.2007. (kd 1 t/l 156) Swedbank AS vastus Põhja Ringkonnaprokuratuurile, millega väljastatakse XXX konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte ajavahemikust 01.01.2007 kuni 30.06.2007. (kd 1 t/l 157) XXX konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte, millest nähtuvalt on 01.02.2007 XXX

kontolt üle kantud 10 000 krooni ja 02.02.2007 samuti 10 000 krooni, millistest summadest on koheselt ühest ja samast pangaautomaadist välja võetud 11 425 krooni. (kd 1 t/l 158-162)

Danske Bank AS Eesti filiaali teatisest Põhja Politseiprefektuurile nähtub, et pangas on kontod Z.L ja G.V. (kd 1 t/l 163)

Z.L-i konto väljavõttest ajavahemikul 19.01.2007 kuni 29.12.2008 nähtuvalt 22.01.2007 tehtud XXX kontolt kanded 3025 krooni ja 1600 krooni, millest 3000 krooni on sularahas välja võetud ja 1600 krooni kantud Dmitri Leshko kontole. (kd 1 t/l 164-167)

Põhja Ringkonnaprokuratuuri järelepärimine AS Danske Bank Eesti filiaalile, milles

palutakse väljastada XXX arvelduskonto nr 335328730002 väljavõte 01.01.2007 kuni 30.06.2007. (kd 1 t/l 168)

30

Danske Bank AS Eesti filiaali vastus järelepärimisele, millega väljastatakse Põhja

Ringkonnaprokratuurile XXX konto nr XXXXXXXX väljavõte ajavahemikust 01.01.2007 kuni 30.06.2007. (kd 1 t/l 169)

X XXX konto väljavõttest ajavahemikul 01.01.2007 kuni 30.06.2007 nähtuvalt on

22.01.2007 kontole kantud XXX kontolt 3000 krooni ja 1000 krooni, samal päeval on kontolt välja võetud 4000 krooni. 23.04.2007 on kantud XXX kontole 1600 krooni. (kd 1 t/l 170-173) Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine Tele2 ASle, milles palutakse esitada andmeid kas äriühingul on muude isikute hulgas pretensioone ka G.V ja X XXX vastu. (kd 1 t/l 174) Tele2 AS avaldus, mille kohaselt on G.V nimel sõlmitud 14.05.2007 Tele2

Eesti AS esinduses liitumisleping numbrile XXX , 15.05.2007 numbrile XXX

ümbervormistus 16.05.2007 numbrile XXX telefon №kia N80-1, 15.05.2007 numbrile XXX telefon Sony Ericsson W880I, 15.05.2007 numbrile XXX telefon Sony Ericsson

W880I, 24.05.2007 juurdeost XXX Sony Ericsson K800I, 24.05.2007 58371510 Sony

Ericsson W810I, 25.05.2007 juurdeost XXX Sony Ericsson W850I, telefon tagastatud 07.06.2007. G.V-le on esitatud arved: numbrile XXX №kia N80-1 eest 5111.61 krooni, kõnede eest 1708,71 krooni, leppetrahv 1000 krooni, kokku koos paketi ja SIM kaardi vahetuse ja pakettide hindadega 8963,32 krooni; numbrile 58371510 Sony Ericsson

W810I 2959 krooni, koos paketi, kõnede, SIM kaardi vahetuse, leppetrahviga 7036,56 krooni; numbrile XXX Sony Ericsson 4125,16 krooni, koos paketi, kõnede, SIM kaardi vahetuse ja leppetrahviga 7070,35 krooni; numbrile XXX Sony Ericsson W880I 5380,65

krooni, koos paketi, kõnede, SIM kaardi vahetuse ja leppetrahviga 8538,78 krooni; numbrile XXX Sony Ericsson 5380,65 krooni, koos paketi, kõnede, SIM kaardi vahetuse ja leppetrahviga 10 619,56 krooni. Arveldusperioodi arve kokku 42 288.57 krooni, tasutud kogu perioodi jooksul 594 krooni, tekitatud kahju 41 694,57 krooni. (kd 1 t/l 175-180)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine Tele2 Eesti ASle, milles palutakse väljastada

G.V nimel sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingud 15.05.2007 ja 24.05.2007 kohta. (kd 1 t/l 181)

Tele2 Eesti AS vastus järelepärimisele, mille kohaselt G.V ja Tele2 Eesti AS

kõnekeskuse vahendusel on 15.05.2007 suuliselt ja lepingulise salasõna alusel sõlmitud sideteenuse osutamise leping numbri XXX paketi Extra 300 kasutamiseks, numbri XXX

paketi Extra 300 kasutamiseks, numbri XXX paketi Extra 300 kasutamiseks,

järelmaksuleping telefoni №kia N80-1 ostuks, järelmaksuleping telefoni Sony Ericsson

W880I ostuks ja järelmaksuleping mobiiltelefoni Sony Ericsson W880I ostuks.

24.05.2007 on kõnekeskuse vahendusel suuliselt ja lepingulise salasõna alusel sõlmitud sideteenuse osutamise leping numbrile 58371510 paketiga Extra 300 kasutamiseks ja

järelemaksuleping mobiiltelefoni Sony Ericsson W810I ostuks. 15.05.2007 saadeti mobiiltelefonid №kia N80-1, Sony Ericsson W880I ja Sony Ericsson W880I Tele2 eesti

AS laost Eesti Post AS kullerteenusega G.V lepingulisele aadressile XXX ning

kontaktnumbriks oli esitatud XXX . 24.05.2007 saadeti mobiiltelefon Sony Ericsson

W810I Tele2 Eesti AS laost Eesti Post AS kullerteenusega G.V lepingulisele

postiaadressile XXX ja kontaktnumbriks oli esitatud XXX . Ei ole võimalik esitada eelnimetatud lepingute häälsalvestusi, kuna need ei ole säilinud. (kd 1 t/l 182)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine ASle Hansapank, milles palutakse väljastada konto nr XXXXXXXXXXXXX omaniku andmed. (kd 1 t/l 183) AS Hansapank vastus järelepärimisele, mille kohaselt on konto nr XXXXXXXXXXXXX

omanik XXX , kontaktaadress XXX . Ajavahemikul 26.02.2007 kuni 13.03.2007 võeti

kontolt välja sularaha: 26.02.2007 kell 13.41 automaadist HAN00108 asukohaga Tartu

mnt 87, 03.03.2007 kell 16.10 automaadist HAN00386 asukohaga Viru väljak 4, 06.03.2007 kell 17.25 automaadist HAN00113 asukohaga Katusepapi 37, 10.03.2007 kell 14.55 automaadist HAN00340 asukohaga Hobujaama 5. Samuti esitatakse konto väljavõte ja XXX konto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõte. (kd 1 t/l 184)

31 Väljavõte XXX kontost nr XXXXXXXXXXXXX . Väljavõttest nähtuvalt on 26.02.2007

kantud XXX kontolt nr XXXXXXXXXXXXX XXX kontole 3000 krooni, millest on

samal päeval sularahas välja võetud 2000 krooni, 03.03.2007 400 krooni ja 10.03.2007 550 krooni. (kd 1 t/l 185) Väljavõte XXX kontost nr XXXXXXXXXXXXX . Väljavõttest nähtuvalt on 26.02.2007

laekunud kontole SMS Laen OÜlt 3000 krooni, mis on edasi kantud XXX kontole nr XXXXXXXXXXXXX . (kd 1 t/l 186)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine OÜle SMS Laen, milles palutakse väljastada andmed milliselt telefoninumbrilt telliti 26.02.2007 laen summas 3000 krooni, mis kanti XXX arveldusarvele. (kd 1 t/l 187) SMS Laen OÜ väljastatud laenukäsitlemise väljatrükk, mille kohaselt on laenusaaja nimi

XXX , ik: XXX , telefon: XXX, e-post: , aadress: XXX , pangakonto: XXX

XXXXXXXXXXXXX , laenu registreerimise kuupäev 26.02.2007, lepingu number

38389, IP aadress 82.147.168.51. Laenu tüüp on 4541-30, laen võetud 26.02.2007 kell

12:10:48, maksetähtaeg 28.03.2007. Summa 3000 krooni, tagasimakse 3700 krooni, intress 491 krooni, leppetrahv 350 krooni, kogusumma 4541 krooni. (kd 1 t/l 188)

14.03.2007 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt on XXX

temale esitatud fotodest fotol nr 1 kujutatud Z.L ära tundnud oma tuttava Dmitri, kellele X andis tema hansanet kaardi ja kelle käest sai oma kaardi tagasi. (kd 1 t/l 189-192)

Raha 24 OÜ kiri, millega edastatakse informatsioon XXX kohta. XXXregistreeritud

telefoninumber oli XXX, pangakonto number XXXXXXXXXXXXX SEB Eesti

Ühispank, ik: XXXXXXXXX, konto registreerimise kuupäev 07.03.2007 kell 16:46,

konto kinnitatud läbi pangalingi või ID kaardiga 07.03.2007 kell 16:47, e-post: , XXX aadress: XXX , registreerimise IP aadress 82.131.35.247, viimase sisenemise IP aadress

82.131.35.247. Laen 3000 krooni 30 päevaks, laen taotletud 07.03.2007 kell 19.41 läbi interneti, laenusumma 3000 krooni, lisaks väljastamise tasu 690 krooni. (kd 1 t/l 193) SMS Laen OÜ esitatud laenu andmete väljatrükk, mille kohaselt on kliendi nimi XXX ,

ik: XXX , telefon: XXX, e-post: , aadress: XXX , konto: XXXXXXXXXXXXX , XXX

registreerimise aeg: 07.03.2007 kell 15:21:02, IP: 82.131.35.247, laenu tüüp: SMS laen

3000-30, laen võetud 07.03.2007 web, maksetähtaeg 06.04.2007, summa 3000 krooni,

laenu pikkus 30, tagasimakse 3700 krooni, intress 2527 krooni, viivis 1998 krooni, leppetrahv 350 krooni, kogusumma 8575 krooni, tagasi makstud 0 krooni. (kd 1 t/l 194) Põhja Ringkonnaprokuratuuri järelepärimine AS SEB pangale, milles palutakse väljastada XXX arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõte. (kd 1 t/l 195)

AS SEB vastud järelepärimisele, millega väljastatakse XXX arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõte. (kd 1 t/l 196) Väljavõte XXX kontost nr XXXXXXXXXXXXX , millest nähtuvalt on 07.03.2007 Raha 24 OÜlt laekunud laen 3000 krooni ja SMS Laen OÜlt laen 3000 krooni. Samal päeval on

kantud XXX kontole 2 997 krooni ja 2003 krooni ning 08.03.2007 kantud 990 krooni

XXX kontole. 21.03.2007 on laekunud Saksamaalt 9950 eurot ja samal päeval tagasi kantud. (kd 1 t/l 197)

Väljavõte XXX kontost nr XXXXXXXXXXXXX , millest nähtuvalt on 07.03.2007

laekunud kontole XXX kontolt 2 997 krooni ja 2003 krooni. Saamal päeval on välja võetud 2 000 krooni, 1 500 krooni ja 1 000 krooni ning 10.03.2007 500 krooni. (kd 1 t/l 198-199) 26.10.2007 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt on XXX temale esitatud fotodest fotol nr 1 kujutatud Z.L ära tundnud temale tuttava Dima, kellele ta andis oma internetipanga dokumendid 2007 aasta märtsi alguses. (kd 1 t/l 200- 204)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine AS Hansapangale, milles palutakse väljastada XXXarvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõte. (kd 1 t/l 205)

32 Hansapank AS vastus, millega väljastatakse XXXkonto nr XXXXXXXXXXXXX lepingu

ja pangakaardi kasutamise lepingu koopia. Lepingu juurde on sõlmitud 17.09.2007 teleteenuste leping. (kd 1 t/l 206)

Koopia Deebetkaardi kasutamise lepingust. Lepingu kuupäev 17.09.2007. Kontoomanik

XXX , elukoht: XXX , telefon 6619407. Kaardina on võetud automaadikaart, sularahalimiit 10 000 krooni päevas. Lepingul on poolte allkirjad. (kd 1 t/l 207) Koopia Arvelduskonto lepingust. Leping on sõlmitud 17.09.2007. Klient XXX , elukoht XXX . Lepingul kliendi esindaja allkiri ja panga esindaja allkiri. (kd 1 t/l 208)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine Hansapank ASle, milles palutakse väljastada andmed pangakontori kohta, kus avati XXXkonto ning turvasalvestiste väljavõtted, millelt

on näha konto avanud isik. Samuti palutakse Hansapanga pangaautomaadi HAN00127 turvakaamera salvestust selle kohta, kes võttis 17.09.2007 kell 18.31 arvelt 5000 krooni ja 19.09.2007 kell 16.28 arvelt 3000 krooni. (kd 1 t/l 209)

Hansapank AS vastus, mille kohaselt avati 17.09.2007 XXXkonto Lilleküla kontoris

Tulika 31/Endla 45a. Esitatakse Lilleküla kontori salvestused konto avanud isikust ning

sularahaautomaadi HAN00127 asukohaga Kopli 69B videokaamera salvestused 17.09.2007 kell 18.31 ja 19.09.2007 kell 19.24. (kd 1 t/l 210, fotod salvestusest t/l 211- 213)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine ASle Hansapank, milles palutakse väljastada

XXXarvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõte avamisest alates. Samuti

palutakse teatada, kelle pangakaardiga on tehtud toimingud sularahaautomaadis HAN00127 17.09.2007 18.29 kuni 18.33, 19.09.2007 19.22 kuni 19.26. (kd 1 t/l 216) Hansapank AS vastus, mille kohaselt võeti alates 21.09.2007 XXXpangakaardiga sularaha

välja 21.09.2007 kell 15.19 automaadist HAN00138 asukohaga Kari 4, 01.10.2007 kell

16.26 automaadist HAN00154 asukohaga Tartu mnt 49, 08.10.2009 kell 16.29

automaadist HAN00091 asukohaga Kari 4. Sularahaautomaadil HAN00154 ei ole

kaamerat, HAN00138 ja HAN00091 21.09.2007 ja 08.10.2007 salvestised puuduvad. 17.09.2007 kell 18.29 kuni 18.33 kasutati automaadis HAN00127 ainult XXXpangakaarti, 19.09.2007 kell 19.22 kuni 19.26 kasutati automaadis HAN00127 kell 19.24 kuni 19.25

XXXpangakaarti, sellele järgnevalt veel Aleksandr Popovi ja Tiiu Põllu pangakaarti. 21.09.2007 15.17 kuni 15.21 kasutati kell 15.17 Tatjana Zolotorevskaja pangakaarti, kell

15.19 XXXpangakaarti, kell 15.20 Tiiu Okase pangakaarti, 01.10.2007 kell 16.24 kuni

16.28 kasutati kell 16.24 Liina-Mai Püüa pangakaarti, kell 16.26 XXXpangakaarti,

08.10.2007 ajavahemikul kell 16.27 Olga Mjakšina pangakaarti, kell 16.28 Vladimir Shatsky pangakaarti, kell 16.29 XXXpangakaarti, kell 16.30 Lilia Protsykova pangakaarti, kell 16.31 Igor Gnatjuki pangakaarti. Konto suleti 31.10.2007 kliendi avalduse alusel. (kd 1 t/l 217)

XXXAS Hansapanga konto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõte ajavahemikust 17.09.2007 kuni 31.10.2007. Väljavõtte kohaselt on konto avatud 17.09.2007 ja kontole on kantud samal päeval 80,30 krooni, samal päeval on laekunud kontole SMS Laen OÜlt laen 3000 krooni, samuti Raha24 OÜlt laen 2000 krooni, samuti Placet Group OÜlt laen 2000 krooni. Samal päeval on välja võetud 5000 krooni ja 2050 krooni. 18.09.2007 laekunud Ferratum Estonia OÜlt laen 1000 krooni, Krediidikassa ASlt laen 2000 krooni ning on tehtud laenu tagasimakse Raha24 OÜle summas 2550 krooni. Samas on laekunud Raha24 OÜst uus laen summas 4000 krooni ning sularahas on välja võetud 2000 krooni ja

1025 krooni ning tagastatud Ferratum Estonia OÜle 1200 krooni laenu tagasimakset. 19.09.2007 on laekunud Ferratum Estonia OÜlt uus laen summas 3000 krooni, millest on tehtud Placet Group OÜle laenu tagasimakse summas 2600 krooni ning samal päeval on

laekunud Placet Group OÜlt uus laen summas 3000 krooni, mis on samal päeval välja

võetud. 20.09.2007 on kontole kantud 5000 krooni, tehtud Raha24 OÜle laenu tagasimakse summas 4900 krooni ning Raha 24 OÜlt on laekunud uus laen 4000 krooni,

misjärel on välja võetud 4100 krooni. 21.09.2007 on laekunud kontole Mobile Credit Estonia OÜlt laen 3000 krooni, mis on samal päeval välja võetud. 01.10.2007 on kontole

laekunud AR Partnerid OÜlt laen 1000 krooni, mis on samal päeval välja võetud,

33 08.10.2007 on SMS Kiirlaen OÜlt laekunud laen 2000 krooni, mis on samal päeval välja võetud, 12.10.2007 on laekunud Dmitri Mitinilt 10 000 krooni, mis on edasi kantud XXX kontole. (kd 1 t/l 218)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine ASle Hansapank, milles palutakse teatada

arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX omaniku ja kasutajate andmed ning konto väljavõte. (kd 2 t/l 219) AS Hansapank vastus, mille kohaselt on konto nr XXXXXXXXXXXX omanikuks XXX , kuni 12.11.2007 omas allkirja õigust ka XXX , internetipanga kasutaja ja pangakaartide omanik oli XXX . Esitatakse ka konto väljavõte. (kd 2 t/l 120)

Väljavõte XXX kontost nr XXXXXXXXXXXX . Väljavõtte kohaselt on XXX kahel korral kontole kandnud 100 krooni, 12.10.2007 on XXXkontolt tehtud ülekanne summas 10 000 krooni, mis on samal päeval välja võetud, seejärel on XXX 14.10.2007 kandnud kontole 1000 krooni ja samal päeval on välja võetud 1025 krooni. (kd 2 t/l 221) Eesti Post AS kullerpakk 24.09.2007, mille saatjaks on Tele2 Eesti AS ja saajaks XXX , aadressiga XXX . (kd 2 t/l 222) Tele2 Eesti AS vastus Põhja Politseiprefektuurile, mille kohaselt XXXja Tele2 Eesti AS kõnekeskuse vahendusel on 21.09.2007 suuliselt ning lepingulise salasõna alusel sõlmitud sideteenuse osutamise leping numbri XXX paketi Extra 300 kasutamiseks, sideteenuste

osutamise leping numbri XXX paketi Extra 200 kasutamiseks, sideteenuste osutamise

leping numbri XXX paketi Dynamo kasutamiseks, järelmaksuleping telefoni Samsung U600 ostuks ja järelmaksuleping telefoni Sony Ericsson K800I ostuks. 21.09.2007 saadeti

kõik eelnimetatud mobiiltelefonid Tele2 Eesti AS laost 21.09.2007 Eesti Post AS

kullerteenusega XXXlepingulisele postiaadressile XXX ning kontrollnumbriks oli 56334420. Eelnimetatud lepingute aluseks olevaid häälsalvestusi ei ole võimalik esitada, kuivõrd need ei ole säilinud. (kd 2 t/l 222A)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine Mobile Credit Estonia OÜle, milles palutakse väljastada XXXlaenutaotluse andmed. (kd 2 t/l 223) Mobile Credit Estonia OÜ vastus, millega edastatakse XXXlaenutaotluse koopia. Taotlus

on sisestatud ja saadetud 11.05.2007 interneti teel . Taotlust on võimalik www.credit24.ee

saata vaid läbi interneti panga, salasõna (koodide) alusel. Seisuga 08.10.2007 kuulub tasumisele veel 3150 krooni. (kd 2 t/l 224) Koopia laenutaotlusest, millest nähtuvalt on laenu numbriks 42395, kliendi numbriks

15589, kliendi nimi XXX , IP aadress 82.131.35.247, sünniaeg 06.06.1986, vanus 21,

telefon 58374931, e-aadress: , aadress XXX , toode 3000 krooni, arve nr XXX XXXXXXXXXXXXX Hansapank, esitatud 21.09.2007 kell 14.23.20. (kd 2 t/l 225)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine Raha24 OÜle, milles palutakse väljastada XXXlaenutaotluse andmed. (kd 2 t/l 226)

Raha24 OÜ vastus, millega edastatakse andmed XXXkohta. Registreeritud

telefoninumber XXX , pangakonto nr XXXXXXXXXXXXX, isikukood XXX , konto

registreeritud 17.09.2007 kell 17.23, konto kinnitatud läbi pangalingi või ID-kaardiga

17.09.2007 kell 17.24, e-post , aadress XXX , registreerimise ja viimase sisenemise XXX

IP aadress 82.131.35.247. Laenude info kohaselt esimene laen 2000 krooni 30 päevaks,

taotletud 17.09.2007 kell 17.26 läbi interneti. Laenusumma 2000, väljastamise tasu 550 krooni, laen tasutud 18.09.2007; laen 4000 krooni 30 päevaks, taotletud 18.09.2007 kell 15.48 läbi interneti, laenu summa 4000 krooni, laenu väljastamise tasu 900 krooni, laen

tasutud 20.09.2007; laen 4000 krooni 30 päevaks, taotletud 20.09.2007 kell 17.32, laenusumma 4000 krooni, laenu väljastamise tasu 900 krooni, laen tasumata. (kd 2 t/l 227)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine Placet Group OÜle, milles palutakse väljastada XXXlaenutaotluse andmed. (kd 2 t/l 228) Placet Group OÜ vastus, mille kohaselt oli laenu taotleja XXX , ik: XXX , telefon XXX , e-post , aadress XXX , pangakonto XXXXXXXXXXXXX, registreerimise kuupäev XXX

17.09.2007 kell 17.45.56, registreerimise IP aadress 82.131.35.247, taotluse viis: web, laenu summa 3000 krooni, periood 15, menetlustasu 525 krooni, laen võetud 19.09.2007, maksetähtaeg 04.10.2007, tagasi makstud 0 krooni. (kd 2 t/l 229)

34

Põhja Prefektuuri järelepärimine Ferratum Estonia OÜle, milles palutakse väljastada XXXlaenutaotluse andmed. (kd 2 t/l 230)

Ferratum Estonia OÜ vastus, mille kohaselt XXXnimele laekus 19.09.2007 kell 14.18

interneti teel laenutaotlus, mis rahuldati. Väljastatavaks laenusummaks oli 3000 krooni,

mis kanti laenutaotluses toodud kontole XXXXXXXXXXXXX Hansapangas.

Laenuataotlus esitati IP aadressilt 82.131.35.247. Aadressina märgitud XXX , e-posti

aadressiks . XXXnimele laekus ka teine laenutaotlus 18.09.2007 kell 13.33 IP XXX

aadressilt 82.131.35.247. Taotletav summa oli 1000 krooni ja see maksti tagasi samal

päeval koos käsitlustasuga kokku summas 1300 krooni. Esitatakse tsiviilhagi summas 3000 krooni, mis on laenusumma ja 525 krooni, mis on laenu käsitluskulu. (kd 2 t/l 231)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine AR Partnerid OÜle, milles palutakse väljastada XXXlaenutaotluse andmed. (kd 2 t/l 233) AR Partnerid OÜ vastus, mille kohaselt on 01.10.2007 XXXnimel sms-laenu võtmisega tekitatud kahju 2000 krooni. (kd 2 t/l 234) Laenu väljavõtte kohaselt on laenutaotleja ik:

XXX , nimi: X, perekonnanimi: X, telefon: XXX, aadress:XXX , võla summa 1190 krooni, viivis ja kirjade saatmine 2475 krooni, kokku võlgnevus 3665 krooni, taotluse aeg

01.10.2007 kell 14.41.35, väljamakse aeg 01.10.2007 kell 16.10.49. 01.10.2007 taotleti

XXXnimel sms-laenu 1000 krooni, 15 päevaks. Tagasimakse kuupäev 16.10.2007, pidi tagastama põhiosa 1000 krooni ja 190 krooni intressi, kokku 1190 krooni. Tänase päeva seisuga võlglane 91 päeva. (kd 2 t/l 235) Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine SMS Kiirlaen OÜle, milles palutakse väljastada XXXlaenutaotluse andmed. (kd 2 t/l 236) SMS Kiirlaen OÜ hagiavaldus, mille kohaselt XXX registreeris 08.10.2007 väikelaenu taotluse SMS Kiirlaen OÜ interneti kodulehel, autentides end pangalingi kaudu. Taotleti väikelaenu 2000 krooni, mis rahuldati. Ühes autentimisega avaldati pangakonto number,

kuhu laen kanti. Laen väljastati 08.10.2007 summas 2000 krooni, arve summaks 2350 krooni, tähtajaga 23.10.2007, viivis 0,85% iga viivitatud päeva eest. 2000 kroonise laenu puhul on käsitlustasu 300 krooni. Kui lepingut on rikutud 3 päeva, on ette nähtud trahv 500 krooni. Kui kohustused on pikaajaliselt täitmata, siis on kostjal kohustus tasuda 1500

krooni, lisaks õigusabikulud. Kuivõrd laenu tähtaeg oli 23.10.2007, siis arvestatakse viivist alates 24.10.2007. Seetõttu palutakse välja mõista tasumisele kuuluv summa 2350 krooni, trahv 500 krooni, käsitlustasu 300 krooni, menetluskulu 1500 krooni, viivis alates 24.10.2007 kuni põhinõude täitmiseni. (kd 2 t/l 237-240)

SMS Kiirlaen OÜ internetikeskkonnas fikseeritud laenude keskkonnas kliendi XXXandmed, mille kohaselt on telefoninumbriks XXX, XXXisikukood XXX , vanus 21,

Hansapanga konto number XXXXXXXXXXXXX, registreerimise kuupäev 08.10.2007

kell 16.05, autentimise kuupäev 08.10.2007 kell 16.06, elektronposti aadress , XXX

elukoht XXX, registreerimise IP 82.131.35.247, viimase sisenemise IP 82.131.35.247.

Tellimuse kuupäev oli 08.10.2007 kell 16.13, tähtaeg 23.10.2007, laenu summa 2000 krooni, intress 350 krooni, tasumisele kuulub 2350 krooni, laenu päevade arv 15, laen on ületanud tähtaja. (kd 2 t/l 241-242)

SMS Kiirlaen OÜ 08.10.2007 arve XXX ile, milles on märgitud arve number 6020,

maksetähtaeg 23.10.2007, teenuse nimetus laen 15-2000, hind 2350 krooni, tasumisele kuuluv summa 2350 krooni. (kd 2 t/l 243)

Põhja Politseiprefektuuri järelepärimine Krediidikassa ASle, mille palutakse väljastada XXXlaenutaotluse andmed. (kd 2 t/l 244)

AS Krediidikassa vastus järelepärimisele, milles esitatakse äriühingule teadaolevad

andmed XXXkohta. Äriühingu andmetel esitas XXX 18.09.2007 laenutaotluse summas 2000 krooni, tähtajaga 30 päeva (18.10.2007) ja lepingutasuga 550 krooni. Kuna taotleja vastas kehtestatud tingimustele, siis samal kuupäeval taotlus rahuldati ja laen kanti taotleja

pangaarvele. Seisuga 09.01.2008 on äriühingu andmebaasis XXXkohta andmed: kasutajanimi telefoninumber XXX , nimi XXX (autenditud pangas), isikukood XXX , e- mail , aadress XXX , pank Hansapank, arve nr XXXXXXXXXXXXX, stvolov@mail.ru

summa 2000 krooni, periood 30 päeva, tagastatav summa 2550 krooni, taotluse aeg

35

15.36.22 18.09.2007, tagastamise tähtaeg 18.10.2007. Logifailidest nähtuvalt on taotlus

registreeritud 15.34.27 18.09.2007, konto aktiveerimised 15.34.45 18.09.2007 HP isik

38606060281, nimi XXX . Sisselogimised on toimunud 18.09.2007, kolm korda,

19.09.2007 kaks korda, 21.09.2007, 28.09.2007 ja 09.10.2007. Kõigil kordadel on see toimunud IP aadressilt 82.131.35.247. (kd 2 t/l 245-246) SMS OÜ Laen andmed laenu kohta, millest nähtuvalt on laenu taotlejaks XXX , ik XXX,

telefon XXX, e-post , aadress XXX, pangakonto XXXXXXXXXXXXX HP, XXX registreerimise kuupäev 17.09.2007 17.16.58, lepingu nr 37667, IP 82.131.35.247, arve nr

77996, viitenumber 20779968, laenu tüüp sms laen 3000-30, laen võetud 17.09.2007

17.17.59 web, maksetähtaeg 17.10.2007, laenusumma 3000 krooni, laenu pikkus 30,

tagasimaksmisele: 3000 krooni, intress 864, leppetrahv 150 krooni, kogusumma 4014 krooni, tagasi makstud 0 krooni. (kd 2 t/l 247)

AS Starman vastus järelepärimisele, mille kohaselt IP aadress 82.131.35.247 oli 21.09.2007 kell 14.23.20 seotud modemiga, mille lepingujärgne kasutaja on Arvutiklubi Virtum MTÜ, asukohaga XXX Tallinnas, telefon XXX . (kd 2 t/l 248)

Läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt viidi läbiotsimine läbi Z.L-i onu XXX

elukohas Sitsi 28/30 Tallinnas. Läbiotsimisega leiti: Tele2 liitumisleping XXX kohta nr XXX , ettemaksu arve nr 870365 2 tk, Tele2 järelmaksu leping mobiiltelefon Q295300- Samsung U700 B.Knjzevi nimele, Kaskokindlustuse poliis A.Vassiljevi nimele, Tallinna Tööstushariduskeskuse tõend XXX i nimele, mobiiltelefoni SGH-U600 karp, musta värvi

märkmik, kõnekaartide pakid numbritele: XXX-XXX, Hansapanga kliendi kaart 31541, Hansa neti kaart paroolidega, ÜP konto nr XXXXXXXXXXX kontokaart, arvuti. (kd 2 t/l 249-251)

Läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt viidi läbiotsimine läbi Z.L-i elukaaslase

XXX elukohas aadressil XXX Tallinnas. Läbiotsimisel leiti: Samsung SGH-U700 karp, Sony Ericsson Z610i karp, mobiiltelefon Samsung halli värvi, mobiiltelefon №kia halli- musta värvi, mobiiltelefon Samsung roosa-pruuni värvi, mobiiltelefon №kia valget värvi, LG adapter, kuldne meeste käekell karbis, naiste käekell karbis, ZEN kõnekaart XXX ,

ümbrik Tele2, kontaktandmetega, Tele2 kõnekaardid nr XXX, konto väljavõte XXX

nimele nr XXX, mobiiltelefon Samsung punast värvi, Sampo panga deebetkaardi

kasutamise leping 31.12.2007 XXX nimele, mis leitud Deniss Z.L-i jopest, telefoni

SGH-X660 kasutusjuhend ja Tele2 kõnekaart nr XXX, rahakott, XXX passi koopia,

nimekirjad sõidukite ja küttekaartide numbritega, kõnekaardid TeleYks, multimeedia kaart Canon 16, CD-RW plaat, kiirmenetluse otsus D.Zelenski kohta. (kd 2 t/l 252-254)

Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt on G.V fotol nr 2 kujutatud Z.L ära tundnud Dima, kes tegi talle ettepaneku osta järelmaksuga mobiiltelefone ja millised ta temale üle andis. (kd 2 t/l 255-259)

Põhja Ringkonnaprokuratuuri järelepärimine Tallinna Perekonnaseisuametile, milles palutakse väljastada XXX i surmatunnistus. (kd 2 t/l 260)

Tallinna Perekonnaseisuameti saatekiri, millega edastatakse Põhja Ringkonnaprokuratuurile XXX i surmaakti väljatrükk. (kd 2 t/l 261) Tallinna Perekonnaseisuametis koostatud surmaakti väljatrükk, millest nähtuvalt on XXX , ik: XXX surnud 29.10.2007 Tallinnas, viimane elukoht XXX Tallinnas. Akt koostatud 30.10.2007. (kd 2 t/l 262) Tele2 Eesti OÜ hagiavaldus, millest nähtuvalt Tele2 Eesti AS ja G.V vahel on 14.05.2007 Tele2 müügiesinduses (asukohaga Viru väljak 4/6 Tallinnas) sõlmitud

sideteenuse osutamise leping numbri XXX kasutamiseks. Liitumislepingu sõlmimisel

esitas G.V nimel lepingut sõlminud isik Tele2 Eesti AS müügitöötajale tema

isikusamasuse tuvastamiseks EV isikutunnistuse A1209454. Tele2 Eesti AS

koostööpartneri Tarnscom Eesti OÜ vahendusel ja salasõna alusel suuliselt on G.V-ga sõlmitud lepingud: 15.05.2007 sideteenuse osutamise leping numbri XXX

kasutamiseks ja müügileping telefoni №kia N80-1 järelmaksuga ostuks; 15.05.2007

sideteenuse osutamise leping numbri XXX kasutamiseks ja müügileping telefoni Sony

Ericsson W880i järelmaksuga ostuks; 15.05.2007 sideteenuse osutamise leping numbri

36 XXX kasutamiseks ja müügileping telefoni Sony Ericsson W880i järelmaksuga ostuks;

24.05.2007 müügileping telefoni Sony Ericsson K800i järelmaksuga ostuks; 24.05.2007

sideteenuse osutamise leping numbri 58371510 kasutamiseks ja müügileping telefoni

Sony Ericsson W810i järelmaksuga ostuks. Ostetud mobiiltelefonid ja SIM-kaardid

toimetas Tele2 Eesti AS Eesti Post AS kullerteenusega G.V lepingulisele postiaadressile (XXX ). Lepingute alusel esitatud arved telefonide järelmaksu ja kasutatud kõneteenuste osas jäeti G.V poolt tasumata. Tele2 Eesti AS-le on tekitatud kahju 36 634.57 krooni. (kd 2 t/l 291-292)

Tele2 liitumisleping, millest nähtuvalt on 15.05.2007 kell 15.20 G.V , ik:

XXX, elukoht XXX , kontakttelefon XXX , e-post XXX , sõlminud tähtajalise

lepingu kestvusega 18 kuud, kuumaksega 300 krooni, salasõna „Aleksei“,

telefoninumbrile XXX , sim kaart XXX , telefon №kia N80-1. Lepingu sõlmimise kohana on märgitud kõnekeskus. (kd 2 t/l 293)

Arve-saateleht nr 80064240 kliendile G.V , XXX №kia N80-1 kuumakse eest summas 300 krooni. (kd 2 t/l 294)

Tele2 liitumisleping, millest nähtuvalt on 15.05.2007 kell 15.22 G.V , ik:

XXX, elukoht XXX , kontakttelefon XXX , e-post XXX , sõlminud tähtajalise

lepingu kestvusega 18 kuud, kuumaksega 300 krooni, salasõna „Aleksei“, telefoninumbrile XXX , sim kaart XXX , telefon Sonyericsson W880I. Lepingu sõlmimise kohana on märgitud kõnekeskus. (kd 2 t/l 295)

Arve-saateleht nr 80064241 kliendile G.V , XXX Sony Ericsson W880I kuumakse eest summas 300 krooni. (kd 2 t/l 296)

Tele2 liitumisleping, millest nähtuvalt on 15.05.2007 kell 15.24 G.V , ik:

XXX, elukoht XXX , kontakttelefon XXX , e-post XXX , sõlminud tähtajalise

lepingu kestvusega 18 kuud, kuumaksega 300 krooni, salasõna „Aleksei“, telefoninumbrile XXX , sim kaart XXX , telefon Sonyericsson W880I. Lepingu sõlmimise kohana on märgitud kõnekeskus. (kd 2 t/l 297)

Arve-saateleht nr 80064242 kliendile G.V , XXX Sony Ericsson W880I kuumakse eest summas 300 krooni. (kd 2 t/l 298)

Tele2 liitumisleping, millest nähtuvalt on 24.05.2007 kell 08.38 G.V , ik:

XXX, elukoht XXX , kontakttelefon XXX , e-post XXX , sõlminud tähtajalise

lepingu kestvusega 18 kuud, kuumaksega 300 krooni, telefoninumbrile XXX , telefon Sonyericsson K800I. Lepingu sõlmimise kohana on märgitud kõnekeskus. (kd 2 t/l 299) Arve-saateleht nr 80065075 kliendile G.V, XXX , Sony Ericsson K800I eest summas 4140 krooni. (kd 2 t/l 300)

Tele2 liitumisleping, millest nähtuvalt on 24.05.2007 kell 08.36 G.V , ik:

XXX, elukoht XXX , kontakttelefon XXX , e-post XXX , sõlminud tähtajalise lepingu kestvusega 18 kuud, kuumaksega 300 krooni, salasõna „Deniss“, telefoninumbrile

58371510, sim kaart 0001007472557, telefon Sonyericsson W810I. Lepingu sõlmimise kohana on märgitud kõnekeskus. (kd 2 t/l 301)

Arve-saateleht nr 80065076 kliendile G.V , XXX , Sony Ericsson W810I kuumakse eest summas 300 krooni, järelmaksu lõpphind 2970 krooni. (kd 2 t/l 302) Tele2 liitumisleping, millest nähtuvalt on sõlmitud tähtajatu leping. Kliendina on märgitud

G.V , ik XXX, postiaadress XXX , kontakttelefon XXX , e-posti

aadress , suhtluskeel vene keel, liitumisandmete kohaselt telefoni number XXX , XXX

salasõna Aleksei, sim-kaardi nr: XXX , teenuspakett QT2NET2R, e-arve, krediidilimiit

700, leping sõlmitud Viru Keskuse kpl. Viru väljak 4/6 14.05.2007. Lepingul on poolte allkirjad. (kd 2 t/l 303)

Ettemaksu arve nr 755710, 14.05.2007, klient G.V , XXX , toode: liitumistasu 99 krooni. Kaup kätte antud 14.05.2007. (kd 2 t/l 304) Koopia lepingu sõlminud G.V ID-kaardist nr A1209454. (kd 2 t/l 305)

37

Arve nr 18870911, koostatud 15.05.2007 G.V-le summas 116.50 krooni

maksetähtajaga 01.06.2007. Arve kohaselt sisaldub arvel paketi hinnaliider 100 tasu summas 100 krooni, kõnede eest 16.48 krooni, ettemaksu arve -99 krooni. (kd 2 t/l 306)

Arve nr 19092675, koostatud 15.06.2007 G.V-le summas 11286.95 krooni maksetähtajaga 02.07.2007. Arve kohaselt sisaldub arvel telefoni XXX paketi Extra 300

tasu summas 300 krooni, järelmaks 285 krooni, kõnede eest 1692,23 krooni, paketi vahetus 45 krooni, sim-kaardi vahetus 99 krooni; telefoni 58371510 eest paketi Extra 300 eest 300 krooni, järelmaks 165 krooni, kõnede eest 2078,21 krooni, sim-kaardi vahetus 99

krooni; telefoni XXX eest paketi Extra 300 eest 300 krooni, järelmaks 230 krooni, kõnede eest 1277.40 krooni, sim-kaardi vahetus 99 krooni; telefoni XXX eest m-interneti

eest 36,13 krooni, paketi Extra 300 eest 300 krooni, kõnede eest 1277,40 krooni, sim-

kaardi vahetuse eest 99 krooni; telefoni XXX eest paketi Extra 300 eest 300 krooni, järelmaks 300 krooni, kõnede eest 3239,69 krooni, sim-kaardi vahetus 99 krooni. (kd 2 t/l 307-308)

Arve nr 19291820, koostatud 15.07.2007 G.V-le summas 3136,48 krooni,

millele lisandub tasumata arve eelmise perioodi eest summas 11 286,93 krooni, kokku

14 423,45 krooni. Arve sisaldab telefoni 58714016 Extra 300 paketi hinda 300 krooni, järelmaksu 285 krooni, telefoni 58371510 Extra 300 paketi hinda 300 krooni, järelmaksu

165 krooni, telefoni XXX Extra 300 paketi hinda 300 krooni, järelmaksu 230 krooni, kõnede hinda 46,57 krooni, telefoni XXX Extra 300 paketi hinda 300 krooni, m-interneti tasu 35 krooni, järelmaksu 300 krooni, telefoni XXX Extra 300 paketi hinda 300 krooni, järelmaksu 300 krooni, kõnede hinda 621,48 krooni. (kd 2 t/l 309-310) Arve nr 19546220, koostatud 15.08.2007 G.V-le summas 36 694,60 krooni,

maksetähtajaga 01.09.2007. Arve koosneb eelmise perioodi maksmata arvest 14 423,41

krooni ja arveldusperioodi arvest summas 22 271,16 krooni, mis sisaldab telefoni XXX

osas Extra 300 paketi hinda 300 krooni, järelmaksu 4541,61 krooni, telefoni 58371510 osas Extra 300 paketi hinda 300 krooni, järelmaksu 2629,35 krooni, telefoni XXX osas Extra 300 paketi hinda 300 krooni, järelmaksu 3665,16 krooni, telefoni XXX osas Extra

300 paketi hinda 300 krooni, m-interneti hinda 35 krooni, järelmaksu 4780,65 krooni, telefoni XXX osas Extra 300 paketi hinda 300 krooni, järlemaksu 4780,65 krooni, kõnede hinda 578,74 krooni. (kd 2 t/l 311-312) Arve nr 19571898, koostatud 28.08.2007 G.V-le summas 41 694,60 krooni,

maksetähtajaga 14.09.2007. Arve koosneb eelmisest tasumata arvest summas 36 694,57 krooni ja leppetrahvist summas 5000 krooni, so iga telefoni eest summas 1000 krooni. (kd 2 t/l 313)

Kohus, kuulanud ära süüdistatavate Z.L-i ja G.V süüd eitavad

ütlused, kannatanute esindajate kohtuistungil antud ütlused, tunnistajate ütlused ning

kontrollinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid kriminaaltoimikust ja vaadanud kohtulikul arutamisel kohtule esitatud videosalvestusi ning fotosid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Z.L-i süüdistatakse selles, et tema koos XXX ga kihutas XXX võtma AS-ist Reval

Credit laenu summas 20 000 krooni ja veensid teda selleks kasutama XXX võltsitud

pangakonto väljavõtet. Süüdistuse kohaselt andis Z.L XXX 05.12.2006 ASis Hansapank avatud konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtte, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks – alates 01.07.2006 ja lisatud igakuine töötasu laekumine OÜ-

st Euroest Invest Group ning märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007

võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga. Z.L end selles süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et tema oli XXX ga koos ASs Reval Credit kui tõlk ja XXXpalus tal tõlgiks olla. Laenu tahtis aga XXXja tundis huvi kas seda saab teha XXXkaudu, vormistades XXXtagantjärele tööle. XXXkohtuistungil

avaldatud ütluste kohaselt pöördusid tema poolt Z.L ja XXXning XXXtahtis raha laenata. XXXselgitas, et tal ei ole raha ja ka laenu ei saa võtta, sest on töötu. XXXaga väitis,

38

et nemad ajavad asjad korda ja XXX on vaja vaid paber täita. Laenu võtmisel esitas ta

pangatöötajale vaid laenutaotluse ja passi ning pangatöötajaga rääkis Z.L. Kohus suhtub Z.L-i väitesse selle kohta, et ta läks XXX ga kaasa vaid tõlgina, kriitiliselt. Ei ole eluliselt usutav, et äriühingu töötajad, kes igapäevaselt tegelevad laenude väljastamisega, ei ole võimelised suhtlema isikutega, kes ei räägi eesti keelt ja seda olukorras, kus kolmandik elanikkonnast on venekeelne. Selline äriühing ei oleks võimeline majandustegevust arendama ja peaks uksed sulgema kui just ei peaks uste avamisest loobuma. XXXütlustest ei nähtu seda, et ta ei saanud aru klienditeenindajast või klienditeenindaja temast. Küll nähtub XXXütlustest seda, et talle tuldi koju järgi ning kästi pass kaasa võtta ja mindi kontorisse, kusjuures kontorisse läks ta koos Z.L-iga ning tema ülesandeks oligi ainult laenutaotluse täitmine. Samuti nähtub XXXütlustest seda, et klienditeenindajaga suhtles ainult Z.L ja tema ise täitis vaid laenutaotluse. Seega võib objektiivsest käitumisest järeldada, et XXXoli vastavalt

rollide jaotusele isikuks, kes pidi täitma laenutaotluse ja esitama oma passi, näitamaks, et

tema on laenutaotleja. Ülejäänud osa laenu taotlemisel võttis enda peale Z.L, kes suhtles klienditeenindajaga. Seejuures saab järeldada, et XXXoli eelnevalt teadlik sellest, et ta ei tööta ja temale laenu ei väljastata ning õigest konto väljatrükist võiks järeldada, et talle ei oleks ka ilmselgelt laenu väljastatud, sest temal sissetulek praktiliselt puudus. XXX selgitasid

Z.L ja XXX , et ta vormistatakse tagantjärele tööle, mida kinnitas ka Z.L

kohtuistungil, et ta kuulis, kuidas XXXseda XXX ütles. Samas leiab kohus, et tagantjärele

tööle vormistamine tähendaks seda, et XXXkohta väljastaks tööandja tõend selle kohta, et

XXXtöötab mingi tööandja juures alates mingist ajast. ASle Reval Credit esitati aga konto

välajavõte, mille sisu ei vastanud tegelikkusele ning väljavõtte kohaselt oli XXXsaanud

pikemat aega regulaarselt töötasu OÜst Eurest Invest Group, kellega XXX igasugune seos puudus. XXXsõnade kohaselt ise ta seda väljavõtet ei näinud. Seega riimub väide selle kohta, et XXXon tagantjärele tööle vormistatud võltsitud pangakonto sisuga ning kuivõrd XXXpeale

laenutaotluse ja passi midagi ei esitanud, siis sai võltsitud pangakonto esitada vaid Z.L, kes vahetult klienditeenindajaga suhtles. See asjaolu aga riimub XXXväitega selle

kohta, et XXXlubas XXX, et nemad ajavad selle asja korda, millest saab järeldada, et XXXpangakonto väljavõte muudeti selliseks, et laenu andmisest keeldumise asemel laen väljastati. XXXütlustest ei nähtu laenu võtmise täpsemaid asjaolusid, millest saab järeldada, et ta ei olnud peensusteni teadlik sellest, millisest äriühingust laenu hakatakse taotlema, ega

ka sellest kui palju laenu taotletakse, vaid tal kästi võtta pass kaasa ja ta viidi laenuandja

juurde, mida saab järeldada ka sellest, et XXXasi oli täita laenutaotlus ja esitada pass, ülejäänuga tegeles Z.L. Arvestades selliseid asjaolusid asub kohus seisukohale, et laenu võtmise üksikasju, laenuandjat ja summat teadis Z.L ning XXXoli vaid isikuks,

kelle nimel laenu võtta ja kellele jätta ka laenuvõtja kohustused. Seda, et XXXei olnud laenutaotlust kirjutanud selleks, et ise laenu saada, nähtub ka sellest, et laen kanti XXXkontolt edasi XXX kontole ja sealt XXX kontole ning võeti sularahas välja ja tunnistaja XXX ütluste

kohaselt maksis XXXtalle oma 20 000 kroonise võla ära ja ta sai selle XXX kontolt kätte.

Seega ei olnud XXXisikuks, kes oli huvitatud laenu saamisest, vaid selle ettepaneku tegid talle Z.L ja XXXning tema nõustus sellega.

Peale selle süüdistatakse Z.Lelles, et tema koos XXX ga kihutas XXX võtma OÜ-st Eurex Finants laenu summas 15 000 krooni, ja veensid teda selleks kasutama XXX võltsitud pangakonto väljavõtet. Süüdistuse kohaselt andis Z.L XXX 05.12.2006 ASis Hansapank avatud konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtte, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks alates 01.07.2006 ja lisatud igakuine töötasu laekumine OÜ-st Euroest Invest Group ning märkimata olid jäetud võetud laenud. XXXütlustest nähtuvalt käis

ta teist laenu võtmas Eurexis samuti koos Z.L-iga, kes rääkis klienditeenindajaga ja tema ainult noogutas kaasa ning täitis laenutaotluse ning kokku lepiti laenus 15 000 krooni. Sel ajal kui ta laenutaotlust täitis, andis Z.L talle mõned paberid, mis käskis jätta lauale

ning pärast vaadati paberid üle ning lubati ühendust võtta. Seega ka sel korral pidas

laenuläbirääkimisi Z.L ja andis ka vajalikud dokumendid laenutaotluse juurde, mis klienditeenindajale üle anti, kusjuures XXXZ.L-i esitatud dokumentide sisuga tutvuda

39 ei jõudnud. OÜ Eurex Finants esitatud dokumentide kohaselt oli laenutaotluse juurde lisatud

XXXpangakonto väljavõte, mis osutus võltsituks. Seega ka OÜs Eurex Finants oli

klienditeenindajaga suhtlejaks Z.L ning XXXlaenutaotluse esitajaks, kusjuures laenu saamiseks vajaliku pangakonto väljavõtte, mis osutus võltsituks, esitas Z.L. Seejuures nähtub XXXütlustest seda, et Z.L rääkis klieniteenindajaga sellest kui palju laenu võtta ning tema noogutas vaid kaasa. Seega sai XXXaru millest jutt on ning kinnitas selle õigsust,

millest saab järeldada, et XXXasjaajamiseks tõlki ei vajanud, vaid asju ajas omal äranägemisel Z.L. XXXütlustest nähtuvalt pandi lepingutesse tema kontakttelefoni number, mis tegelikkuses temale ei kuulunud ning temale OÜst Eurex Finants ei helistatud,

küll helistasid talle Z.L ja XXXja teatasid, et tuleb minna Eurexisse. Eelnevalt olid Z.L ja XXXväitnud, et Eurexisse minnes tuleb vaid passi näidata ja kohale minnes läks Eurexisse ning sõlmis laenulepingu, Z.L jäi aga välisukse juurde. Kriminaaltoimikus

olev laenuleping on aga koostatud eesti keeles ja sellele on XXXalla kirjutanud. Seega ei vajanud ta laenulepinguga tutvumiseks tõlgi Z.L-i abi. Hiljem tuli tema juurde XXXja viis ta Hansapanka ja ütles, et on vaja raha välja võtta. Kuna tema pangakaart oli XXXkäes,

siis näitas passi ja sai sularahas pangast kätte 15 000 krooni, mille andis üle XXX . XXXütluste kohaselt käis ta raha järel koos XXX , kes talle järele tuli ning Z.L-i kaasas

ei olnud. Seega ei saanud Z.L näha raha kättesaamist ega kuulda seda, et XXXjätab laenu enda kätte, et eelmist võlga tasuda. Seega on Z.L-i ütlused selle kohta, et ta viibis raha väljavõtmise juures ja kuulis jutuajamist raha edasise kasutamise kohta, teadvalt valed,

sest Z.L oli kohal viimane kord siis kui XXXviidi laenulepingut sõlmima. Sellistest

asjaoludest saab järeldada, et mõlemas lepingus on XXXkontakttelefoniks telefoninumber,

mis ei kuulunud XXX ja laenuandjad ei võtnud ühendust mitte XXX ga kui laenuvõtjaga,

vaid tegeliku telefoni kasutajaga ning telefoni kasutaja kaudu sai XXXteada laenude

laekumisest tema pangakontole. XXXsõnade kohaselt teavitasid teda raha laekumisest aga

Z.L ja XXX . Seega kontrollisid asjade käiku Z.L ja XXX . Seejuures on

laenulepingutes kontakttelefoniks XXX , mis ei ole seostatav XXX ga ning XXXnimel Mobile Credit Estonia OÜga sõlmitud kiirlaenu lepingutes on kontakttelefoniks samuti XXX .

Samas ei teadnud XXXtema nimel Mobile Credit Estonia Oüst võetud sms-laenust midagi,

kuivõrd ka selle laenu võtmist kontrollis isik, kes kasutas seda telefoninumbrit ja tema netipanga paroolikaarti ning selleks isikuks ei olnud XXX . Sellest teeb kohus järelduse, et nii

ASs Reval Credit kui ka OÜs Eurex Finants käis XXXlaenulepingut sõlmimas selleks, et

XXXsaaks rahalisi vahendeid, so, et varalist kasu saaks kolmas isik ning selleks, et

laenuleping rahuldataks, esitati laenuandjatele XXXvõltsitud pangakonto väljavõtted,

millistesse kantud andmed näitasid XXXisikuna, kellel on pangakonto pikemat aega kui

tegelikult, isikuna, kellel puuduvad rahalised kohustused ja on regulaarne tulu, kuigi tegelikkuses olid XXX vaid rahalised kohustused ning igasugune legaalne tulu puudus. Seega

näidati võltsitud pangakontot esitades XXXmaksejõulisena ja võimelisena võetud laenusid

tähtaegselt tagastama. Selle tulemusena viidi laenuandjad tegelikest asjaoludest eksitusse ja

loodi teadvalt vale ettekujutus XXX kui maksejõulisest isikust ja isikust, kes vastab laenuvõtjale esitatavatele tingimustele. Asjaolu, et kuigi XXXväitis XXX ja Z.L-ile, et

ta on töötu ja ta ei saa laenu ning seejärel pärast lubadusi, et teised selle probleemi

lahendavad, vormistades ta fiktiivselt tagantjärele tööle, mis kajastus vaid võltsitud

pangakonto väljavõttes, viitab sellele, et XXXsai sellest aru, et laenuatotlust esitades

esitatakse laenuandjatele ka tema kohta käivat teadvalt ebaõiget informatsiooni ning ta

nõustus sellega, kuivõrd täitis laenutaotlused, esitas passi ning nõustus laenu laekumisega

tema pangakontole. Selle tulemusena tegid laenuandjad varakäsutuse ja kandsid raha

XXXpangakontole, millest esimene laen kanti edasi teisele pangakontole, so XXX kontole,

mida kasutas E.Gammer omal äranägemisel ja teise laenu võttis XXXvälja, andes selle üle XXX . Sellest teeb kohus järelduse, et XXXpani toime KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et XXXei olnud võimeline XXX raha laenama ning väitis, et ta on töötu, kuid Z.L ja XXXveensid ta ümber, lubades selle takistuse

kõrvaldada, lubades XXXkohta esitada andmeid, mis kinnitavad tal sissetuleku olemasolu

ning võttes selle takistuse kõrvaldamise oma kanda, muutsid XXX laenu taotlemise

40

võimalikult lihtsaks ning XXXpidi vaid täitma laenutaotlused ja esitama isikut tõendavad

dokumendid, kõik muud asjaajamised võtsid Z.L ja XXXenda peale, tulles XXX

autoga järele, sõidutades ta erinevate laenuandjate juurde ja kontrollides raha laekumisi laenuandjalt. XXXsõnade kohaselt esitas XXXka lubadusi, et ta hakkab ise ka laenusid tagasi

maksma. Kohus leiab, et taoline XXXja Z.L-i käitumine on hinnatav kuriteole kihutamisena, kuivõrd XXXveenmisega tekitasid nad XXX soovi toime panna KarS § 209 lg

2 p 1 ettenähtud kuritegu, kergendades samal ajal XXX kuritegude toimepanemise

lõpuleviimist, omades samal ajal kogu asjade käigust täielikku ülevaadet, kuivõrd ka XXXpangakaart oli XXXkäes ning internetipanga paroolikaart Z.L-i käes. Samas saab kriminaalasjas kogutud tõenditest teha järelduse, et XXXja Z.L tegutsesid ühise plaani

alusel, kooskõlastatult ja teineteist toetavalt püstitatud eesmärgi saavutamise nimel. Kohtus

kontrollitud tõenditest nähtuvalt see eesmärk ka saavutati ning laenuandjad tegid varakäsutused XXXkasuks ning rahalised vahendid sai endale XXX . Seetõttu leiab kohus, et

Z.L-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 ja § 22 lg 2 ettenähtud kuriteona, so varalise kasu saamisele kihutamisena tegelikest asjaoludest teadvalt

ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja mis on toime pandud grupi poolt.

Samuti süüdistatakse Z.L-i selles, et, ta kihutas G.V sõlmima Tele2 Eesti

AS-iga lepinguid mobiiltelefonide järelmaksuga ostmiseks ja liitumislepingute sõlmimiseks selleks, et G.V annaks pärast mobiiltelefonide ja kõnekaartide saamist need talle

üle, lubades G.V-le selle eest tasu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt sõlmis

G.V 14.05.2007 Tele2 Eesti ASga liitumislepingu telefoninumbrile XXX ja sellele

järgnevalt sõlmiti 15.05.2007 kõnekeskuse vahendusel sideteenuste osutamise ja

järelmaksuga ostmise lepingud kolme mobiiltelefoni osas ja 24.05.2007 veel kahe

mobiiltelefoni osas, mis saadeti G.V postiaadressile, kusjuures viimane telefon tagastati Tele2-le. Z.L end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja selgitas,

et tema poole pöördus G.V palvega, et aitaks kuidagi raha teenida ning Z.L

selgitas G.V-le võimalust, et sõlmida järelmaksu lepingud uutele telefonidele ja ta

ostab need poole hinnaga ära. G.V ütluste kohaselt aga pöördus tema poole

Z.L, kes pakkus sellise skeemi ja lubas ka tasu, soovides, et G.V sõlmib liitumislepingu ja annab selle siis üle D.Kranovile koos telefonikaardiga. Kohus peab osaliselt

usaldusväärsemaks G.V ütlusi, kuivõrd need riimuvad teiste kogutud tõenditega.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on G.V sõlminud 14.05.2007 Tele2 Eesti ASga liitumislepingu telefoninumbrile XXX ja sai sim-kaardi, kuid samal ajal telefoni ei ostnud. Selline asjaolu riimub üheselt G.V ütlustega selle kohta, et ta võttis vastu Z.L-i ettepaneku liitumislepingu sõlmimiseks, näidates end isikuna, kes on maksejõuline ja soovib

täita lepingu tingimusi, saada arved e-arvetena, andes ka enda elektronposti aadressi ja

elukoha aadressi. Samas väitis G.V, et tegelikkuses tal sel ajal arvutit ei olnudki. Seega ei saanud ta vastu võtta e-arveid. Seejuures oli liitumislepingule märgitud krediidilimiit 700 krooni ning G.V kinnitas lepingu sõlmimisel, et tema esitatud andmed on õiged, on tutvunud hinnakirjaga, teenuste kasutamise tingimustega ning kohustub neid täitma. Samas

sõlmis G.V lepingu selleks, et liitumisleping koos sim-kaardiga üle anda

Z.L-ile. Seega läks G.V liitumislepingut sõlmima Z.L-i ettepanekul

teadmisega, et ta ei asu lepingut täitma. Sellele järgnevalt on sõlmitud kõnekeskuse

vahendusel kolm sideteenuste osutamise lepingut ja mobiiltelefoni järelmaksuga ostmise

lepingut ning telefonid väljastati G.V-le. G.V ütluste kohaselt sai ta Tele2

Eesti ASst karbi, mille andis üle Z.L-ile kui Z.L tundis huvi kas karp on

saabunud. G.V väitis kohtuistungil, et ta ei teadnud Tele2 Eesti ASst saadetavast saadetisest midagi. Samas aga väitis G.V, et ta sai saadetise kätte ja pani kappi ning kui Z.L helistas, siis andis saadetise üle. Kohus leiab, et taoline käitumine objektiivselt viitab sellele, et G.V-le ei olnud Tele2 Eesti ASst saadetise saatmine üllatuseks ning ta

sai ka aru sellest, mis on saadetud. Seega oli ta teadlik liitumislepingutele järgnevalt

sõlmitavatest lepingutest ja telefonide saatmisest nende lepingute alusel tema kodusele

41 aadressile. Seejuures ei tundnud ta mingit huvi selle vastu kuidas toimub tasumine telefonide

eest, samuti arvete tasumine. Seega tegutses G.V teadmises, et tema poolt sõlmitud

esialgsele liitumislepingule järgnevad lepingud jäävad samuti täitmata, kuivõrd arved laekuvad e-arvetena elektonposti aadressile, millega tal seos puudus ning Tele2 Eesti AS teeb Tele2 Eesti ASle loodud teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tulemusena varakäsutusi tema ja Z.L-i kasuks eeldusel, et lepingu sõlmija andmed on õiged ja lepingu sõlmija näitas

ennast isikuna, kes soovib lepinguid täita ning on selleks võimeline. Samas saab järeldada

süüdistatava ja Z.L-i käitumisest, et juba esimest liitumislepingut sõlmides oli

G.V varalise kasu saamise soov, mis sai võimalikuks vaid teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomise tõttu lepingu sõlmija isiku osas ning puudus soov lepingut täita.

G.V väide selle kohta, et Z.L lubas talle selle eest ka tasu, kuid jättis tasu maksmata, viitab üheselt sellele, et süüdistataval varalise kasu saamise soov oli, kuid varalist kasu sai Z.L, kes sai enda valdusesse viiest soovitud telefonist neli ning nii G.V

kui ka Z.L vabanesid rahalistest kohustustest, mis pidid tekkima lepinguliste

kohustuste kohasel täitmisel. Seejuures on G.V kohtueelsel menetlusel väitnud, et

esimesed kolm lepingut 15.05.2007 sõlmis tema ning ka kohtule esitatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on ta Z.L ära tundnud isiku, kes tegi talle ettepaneku osta järelmaksuga telefone ja millised ta temale üle andis. Sellistest ütlustest

Z.L-i ütluste foonil võib teha järelduse, et esimesed kolm sideteenuse osutamise ja järelmaksuga telefoni ostmise lepingut sõlmis G.V. Samas on 24.05.2007 lepingutest näha, et salasõna on muutunud, millest saab järeldada, et lepingu sõlmija oli muutunud, kuid

lepingu sõlmija andmed ei olnud muutunud ning kohus leiab, et need kaks lepingut sõlmis

Z.L, millele annab kinnitust ka asjaolu, et Tele2 Eesti ASst saadetud telefonid

G.V-ni ei jõudnud, erinevalt 15.05.2007 lepingu alusel saadetutest, millise kauba

G.V vastu võttis. Seetõttu leiab kohus, et G.V käitumine on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteona, so varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Mis puudutab aga Z.L-i käitumist selles kuriteoepisoodis, siis nähtub kriminaaltoimikus

kogutud tõenditest, et ettepaneku Tele2 Eesti ASga liitumislepingu sõlmimiseks tegi

G.V-le Z.L, lubades selle eest G.V-le varalist kasu. Seega tekitas

Z.L G.V tahtluse kuritegu toime panna ja veenis kuritegu toime panema,

lubades selle eest tasu, kasutades sellega ära G.V materiaalset huvitatust ja soovi

saada kergelt ebaseaduslikku tulu. Sellele järgnevalt saigi Z.L telefonid enda kätte,

millest saab järeldada, et püstitatud eesmärk saavutati vastavalt G.V-le tehtud

ettepanekule. Kohus asub seisukohale, et taoline Z.L-i käitumine on hinnatav kuriteo toimepanemisele kihutamisena ning kohus leiab, et Z.L-i käitumine on hinnatav KarS §

209 lg 2 p 1 ja § 22 lg 2 ettenähtud kuriteona, so varalise kasu saamise toimepanemisele kihutamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse.

Samuti süüdistatakse Z.L-i selles, et tema, kasutades enda valduses olevaid XXX AS

Hansapank internetipanga paroole, sõlmis XXXnõusolekuta ja tema isikuandmeid,

arvelduskonto numbrit ning kontaktandmeid kasutades interneti teel 21.01.2007 XXXnimel

laenulepingu OÜga Raha24 laenu saamiseks summas 3000 krooni ja ASiga Monetti laenu

saamiseks summas 3200 krooni ning 22.01.2007 OÜga Mobile Credit Estonia laenu

saamiseks summas 3000 krooni, millised laenusummad kanti üle XXXASi Hansapank

kontole nr XXXXXXXXXXXXXX , kuskohast Z.L kandis 4000 krooni XXX

pangakontole ja 4625 krooni enda pangakontole. Süüdistatav Z.L end süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et laenud võttis XXXise, tema vaid aitas seda teha ning laenud olid vajalikud selleks, et tasuda üürikorteri eest. XXXütluste kohaselt sai ta võetud sms-laenudest

teada alles siis kui hakkasid tulema võlateatised ning võttis konto väljavõtte pangast. Sealt alles nägi sms-laenude võtmist tema nimelt. Samade ütluste kohaselt olid laenud võetud siis

kui nad enam Z.L-iga üürikorteris ei elanud, kuid tema internetipanga koodid olid

42

Z.L-i käes paar nädalat enne seda kui võeti laenud Eurexist ja Reval Creditist.

Seejuures oli XXXütluste kohaselt pangakaart antud XXXkätte. Kuivõrd ühtede ja samade

laenude võtmise kohta on erinevad ütlused, siis leiab kohus, et tuleb aluseks võtta muud

tõendid, mis riimuvad omavahel. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on OÜ Raha24 laenutaotlus

esitatud 21.01.2007 kell 21.51 läbi interneti ja AS Monettile on esitatud laenutaotlus 21.01.2007 kell 22.03. Seejuures on kontakttelefonid erinevad ega ole seostatavad XXX ga. Mobile Credit Estonia OÜle esitati laenutaotlus samuti interneti teel 22.01.2007 kell 13.38 ja laenutaotluses on kontakttelefoniks märgitud sama telefoninumber nagu see oli OÜle Eurex ja ASle Reval Credit esitatud laenutaotlustes, mille kohta on XXXväitnud, et see ei olnud tema telefoninumber ja kuulus ilmselt XXX . 21.01.2007 ja 22.01.2007 laekunud kolm 3000 krooni

suurust laenu on laenu laekumise päevadel koheselt edasi kantud. Seejuures on 21.01.2007 kantud 3000 krooni XXXkontole ja 3025 krooni Z.L-i kontole ning 22.01.2007 on 500 krooni kantud edasi Juri Adamenko kontole, 1600 krooni Z.L-i kontole ja 1000 krooni

XXXkontole. Seega sai kontole laekunud raha kontolt ära liigutada vaid see, kellel olid XXXpangakonto interneti parooli kaardid. Kuivõrd laekunud laenud suunati edasi põhiliselt XXX ja Z.L-i kontodele, kusjuures Z.L-i kontodele mõningal määral summaliselt rohkem kui XXXkontole, saab järeldada, et nii sms-laenude võtjaks kui ka laekunud laenude

kasutajaks oli Z.L, kuivõrd see asjaolu riimub XXXütlustega selle kohta, et tema

pangakonto interneti paroolid olid Z.L-i käes ja seetõttu puudus XXX ka

internetipangale ligipääs, et laekunud rahalisi vahendeid kontolt kontole kanda, küll oli see

ligipääs aga olemas Z.L. Seejuures oli aga pangakaart XXXkäes ja XXX puudus

jooksvalt võimalus oma kontost ülevaadet üldse saada. Juhul, kui laenud oleks võetud

XXXteadmisel ja huvides, ei oleks XXXväidetava üüri maksmiseks laekunud raha pidanud edasi kandma võõraste isikute kontodele, vaid oleks ise pangas välja võtnud, et neid kasutada.

Z.L-i väidete kohaselt oli XXXoma pangakaardi ära kaotanud, kuid see ei oleks takistanud XXX panka minna ja vajalik raha välja võtta. Selline kontolt rahade üle kandmine teistele erinevatele kontodele viitab sellele, et konto omanik ei olnud laenu võtmisest ega raha laekumisest teadlik ja varalist kasu sai laenu võtja, kes ei olnud konto omanik. Seejuures on XXXväitnud ka seda, et tema pangakonto interneti paroolid olid Z.L-i käes seetõttu, et

Z.L ootas raha laekumist ja laekuv raha ei saavat laekuda Z.L-i kontole, sest konto olevat suletud ja seetõttu pidi raha laekuma XXXkontole, et Z.L oma raha kätte saaks. Kontode väljavõtetest, so nii Z.L-i kui ka XXXkontode väljavõtetest nähtub aga

seda, et Z.L-i konto ei olnud suletud ja võetud laenud laekusid läbi XXXkonto ka

Z.L-i kontole. Selline Z.L-i tegutsemise viis, so võõra pangakonto kasutamise

ettekääne oma raha kättesaamiseks on aga iseloomulik ka teistes Z.L-ile inkrimineeritud kuritegude episoodides kuritegude toimepanemise viisile ja laadile. Seetõttu

kohus leiab, et Z.L-i süü temale inkrimineeritud XXXnimel kiirlaenude võtmises on tõendamist leidnud täies ulatuses.

Samuti süüdistatakse Z.L-i selles, et ta kasutas enda valduses olevaid XXX AS

Hansapank internetipanga paroole ja sõlmis XXX nõusolekuta ja tema isikuandmeid, arvelduskonto numbrit ning kontaktandmeid kasutades interneti teel 26.02.2007 XXX nimel

laenulepingu OÜ-ga SMS Laen laenu saamiseks summas 3000 krooni, milline laenusumma

kanti samal päeval üle XXX ASi Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX ja Z.L

kandis saadud rahasumma edasi oma tuttava XXX pangakontole, kuskohast see

XXX elukaaslase Jevgeni Borodinovi poolt sularahas välja võeti ja Z.L-ile üle anti. Deniss Z.L end selle kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et

tegelikkuses võis selle laenu võtta hoopis XXX . Kohtuistungil avaldatud XXX i ütlustest

nähtuvalt selgitas Z.L XXXle, et on üks firma, mille kontolt saaks raha 2000-3000 krooni, kuid kuna Z.L-i konto on arestitud, siis oleks vaja teist kontot ja pakkus, et raha võiks laekuda XXX kontole. XXX oli aga tundnud huvi, et ega tema nimelt ei taheta võtta

sms-laenu. Z.L lubas, et midagi sarnast ei juhtu ja XXX andiski oma pangakaardid

Z.L-ile ning tema läks XXX klubisse. Mõne aja pärast tõi Z.L pangakaardid

tagasi ja väitis, et midagi ei õnnestunud. Ometigi hiljem avastas XXX, et tema nimel on

43

võetud sms-laenu. XXX aga väitis Z.L hiljem, et oli andnud pangakaardi edasi kellelegi kolmandale ja see isik on linnast lahkunud. XXX ütlustest nähtuvalt andis ta XXX ja

Z.L-ile oma id-kaardi ja parooli kaardi ja seejärel oli kohvikus koos XXX Kaardi vajalikkust põhjendasid XXX ja Z.L sellega, et on vaja kuskilt firmast raha saada ja

selleks on vaja kontot kuhu see kanda ning seda juttu rääkis XXX ja Z.L kinnitas. Kaarti olevat vaja olnud vaid tund aega, kuid tagasi toodi alles nelja tunni pärast ning pärast

seda avastas ta sms-laenu, mis oli laekunud tema kontole ja edasi kantud XXX arvelduskontole. Seejuures rääkis XXX ka hiljem Z.L-iga, nõudes raha tagasimaksmist laenuandjale ning Z.L andis lubadusi, väites, et ei ole vaja politseisse minna, kuid raha

ei tagastanud. SMS Laenu sertifikaadi väljatrükist nähtuvalt on XXX nimel laenutaotluse

esitamine interneti keskkonnas registreeritud 26.02.2007 kell 12.09 ning laen võetud kell

12.10. Kontakttelefoniks XXXl kui laenu võtjal on märgitud telefoninumber, mis ei ole XXXga seostatav. XXX pangakonto väljavõttest nähtuvalt on SMS Laen OÜst laekunud laen summas 3000 krooni samal päeval edasi kantud XXX pangakontole, kusjuures XXX ütluste

kohaselt ta XXX ei tunne. XXX pangakonto väljavõtte kohaselt on aga samal päeval välja

võetud 2000 krooni sularahas ja 500 krooni edasi kantud XXX selgitusega „tänud“. Seega pidi laenu võtja, kes laenu edasi kandis, tundma XXX või tema konto kasutajat, et raha kätte

saada. Kohtuistungil üle kuulatud Jevgeni Borodinovi ütluste kohaselt kasutas ta XXX kui

endise elukaaslase kontot omal äranägemisel ning vist veebruaris pöördus tema poole Z.L, kes küsis kuidas võlg tasuda ning andis XXX konto numbri ning osa rahast võttis

endale võla katteks, mis ülejäänust sai, seda ei mäleta. Sellistest ütlustest saab järeldada, et

XXX oli võlgu Z.L, mitte XXX, keda XXX ei tunne. Seega raha liikumisest saab järeldada, et ainus, kes oma võlasuhte klaarimiseks võlgu sai võtta, oli Z.L, sest XXX ,

kelle nimel võlg võeti, puudub igasugune seos XXX või JXXX . Sellest järeldab kohus, et

kohtus kogutud ja kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et Z.L on temale

inkrimineeritud teo toime pannud, pannes selle toime samal viisil nagu XXXnimel kiirlaenusid võttes.

Samuti süüdistatakse Z.L elles, et ta kasutas enda valduses olevaid XXX AS SEB internetipanga paroole ja sõlmis XXXnõusolekuta tema isikuandmeid, arvelduskonto numbrit

ning kontaktandmeid kasutades Tallinnas asuvas internetiklubis interneti teel 07.03.2007

laenulepingu XXXnimel OÜga SMS Laen laenu saamiseks 3000 krooni ja OÜga Raha24 laenu saamiseks 3000 krooni, milised laenud kanti samal päeval üle XXXASi SEB kontole nr XXXXXXXXXXXXX ja Z.L kandis saadud rahasumma edasi oma tuttava XXX pangakontole, kelle kontot ta kasutas ja kuskohast laekunud summad välja võttis. Z.L end selle kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning seletas, et tegelikult võttis laenud A.Denkevich, kuivõrd ta pidevalt jõi ja pöördus politseisse seetõttu, et XXX parandas tema puruks sõidetud auto ära ning ta ei olnud nõus seda XXXhüvitama. XXX oli arve avanud ja ei olnud pangakaarti kätte saanud, mistõttu palus võlgade pärast võtta kiirlaenud. Laenud kandis XXX kontole seetõttu, et raha kätte saada, sest ta enda arve oli arestitud. XXXütluste

kohaselt avas ta konto Z.L-i palvel, sest väidetavalt oli Z.L-i arve arestitud ja

Z.L-ile pidi tulema mingi raha Saksamaalt. Tema meelest võeti laenu üks kord, mis

kanti üle tundmatule naisterahvale. Andis paroolikaardi Z.L-ile. Ei teadnud siis mida see tähendab, pärast öeldi, et nii võidakse tema nimel laenu võtta. Ainult Saksamaalt tuleva raha pärast avas konto ja lubati 10% teenustasu selle eest. Laenu võtmisest sai teada seetõttu,

et hakkasid tulema kirjad ja taheti raha tagasi. Küsis Z.L-ilt kas tema võttis laenu ja

Z.L lubas tagasi maksta. Teiste inimeste kaudu sai teada, et Z.L võttis tema

nimel laenu. Z.L ütles talle, et kui toob paberi selle kohta, et on politseist avalduse

tagasi võtnud, siis maksab tagasi. Sel ajal kasutas kontot Z.L ning uurija ütles, et Saksamaalt tulnud raha ei olnud puhas ja see arestiti. Tunnistaja L.Ignateva seletas, et konto on tõesti tema oma, kuid A.Denkevichit ei tunne ning tema selliseid summasid välja võtnud ei

ole. Kui on rääkinud, et Z.L oli tema sunnipäeval 07.03.2007, ju siis oli. Arvab, et keegi teine on tema kontot kasutanud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on XXXpangakonto

avatud 07.03.2007 ning sellele on toimunud kaks laekumist kohe avamise päeval

44 kiirlaenudena 3000 krooni kaupa, millest on 2997 krooni ja 2003 krooni kantud XXX kontole,

990 krooni järgmisel päeval XXX kontole. Sellele järgnevalt on 21.03.2007 Saksamaalt

laekunud 9950 eurot ning panga poolt konto blokeerimise tõttu tagasi kantud. Rohkem

pangatehinguid toimunud ei ole. Seejuures on kontol toimunud rahade laekumised kokku kolmel korral ning kahe laekumisega saabunud raha on edasi kantud XXXjaoks tundmatutele

isikutele ja Saksamaalt laekunud summa blokeeriti. XXX konto väljavõttest nähtuvalt on kontole laekunud summad 2997 ja 2003 krooni samal päeval, so 07.03.2007 sularahas välja võetud 2000, 1500 ja 1000 krooni kaupa. Sellistest rahade liikumistest ja XXXütlustest saab

järeldada, et need tõendid on omavahel riimuvad. XXX sai teada laenudest alles siis kui

temale tulid meeldetuletused, milles nõuti laenude tagastamist ning XXX avas arve ainult

Z.L-i palvel selleks, et sellele laekuks raha Saksamaalt. Saksamaalt raha ka laekus,

kusjuures XXX ei teadnud laekuva raha summat ja laekumise aega. Kohus järeldab, et

seetõttu andiski XXX paroolikaardi Z.L-ile, et sellel oleks võimalik raha laekumist

näha. Kuivõrd muud objektiivsed asjaolud riimuvad XXXütlustega, leiab kohus, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda XXXütlused ning Z.L-i ütlused tuleb jätta kui teadvalt valed ütlused tõendina arvestamata. Kuivõrd konto oli hiljem suletud, siis saab järeldada, et XXX sai nii enne konto avamist kui ka pärast konto sulgemist hakkama pangakontota ning kohus loeb seetõttu usaldusväärseks ka seda XXXväidet, et konto avas ta ainult seetõttu, et

Z.L palus tal seda teha. Kuivõrd rahade liikumine kontole ja kontolt välja ei olnud

seotud XXXkuuluvate rahade liikumisega ning XXX puudus endal võimalus konto seisu

kontrollida, kuivõrd ta oli paroolikaardi ära andnud, siis oli konto ainukasutajaks vaid Z.L, kes võttis olukorda ära kasutades XXXnimel kiirlaenusid, saades varalist kasu ja jättes kohustused XXXkanda. Selline Z.L-i palve konto kasutamiseks seetõttu, et tema

konto on arestitud on oma iseloomult samasugune teo toimepanemise viis nagu seda oli XXXja XXX puhul.

Samuti süüdistatakse Z.L-i selles, et ta kasutas enda valduses olevat XXXEesti

Vabariigi passi nr XXX, sõlmis 17.09.2007 AS Hansapank Lilleküla kontoris, aadressil

Tallinn, Tulika 31/Endla 45 XXXnimele arvelduskonto lepingu konto nr

XXXXXXXXXXXXX avamiseks ja deebetkaardi lepingu konto kasutamiseks ning seejärel

sõlmis XXXpangakontot ja tema isikuandmeid kasutades interneti teel samal päeval

XXXnimel laenulepingu SMS Laen OÜ-ga laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas, Raha24 OÜ-ga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas ja Placet Group OÜ-ga laenu

saamiseks 2000 krooni suuruses summas, millised summad kanti samal kuupäeval üle

XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast laekunud rahasummad Z.L samal päeval sularahas välja võttis. Samuti sõlmis ta 18.09.2007 XXXnimel

laenulepingu Ferratum Estonia OÜ-ga laenu saamiseks 1000 krooni suuruses summas, Krediidikassa OÜ-ga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas ja Raha24 OÜ-ga laenu saamiseks 4000 krooni suuruses summas, millised summad kanti samal päeval üle XXXAS

Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L 3250 krooni

sularahas välja võttis ja 3750 krooni Raha24 OÜ-le ja Ferratum Estonia OÜ-le 18.09.2009

võetud laenude eest tasumiseks tagasi kandis. Seejärel sõlmis ta 19.09.2007 XXXnimel laenulepingu Ferratum Estonia OÜ-ga laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas ja Placet Group OÜ-ga laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas, millised summad kanti

samal päeval üle XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast

Z.L enne Placet Group OÜ-lt laenu taotlemist neile varasema võla summas 2600

Ferratum Estonia OÜ-lt saadud laenu arvelt tagastas ning Placet Group OÜ-lt saadud 3000

krooni võttis Z.L sularahas välja. Seejärel sõlmis ta 20.09.2007 XXXnimel laenulepingu Raha24 OÜ-ga laenu saamiseks 4000 krooni suuruses summas, teostades enne

seda Raha24 OÜ-le varasema võla katteks tagasimakse 4900 krooni suuruses summas.

Raha24 OÜ-lt 20.09.2007 XXXAS Hansapank kontole nr XXXXXXXXXXXXX laekunud

4000 krooni võttis Z.L sularahas välja. Sellele järgnevalt sõlmis ta 21.09.2007 XXXnimel laenulepingu Mobile Credit Estonia OÜga laenu saamiseks 3000 krooni suuruses

summas, milline summa kanti samal päeval üle XXXAS Hansapank kontole nr

45

XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L selle sularahas välja võttis. Pärast seda 01.10.2007 sõlmis ta XXXnimel laenulepingu AR Partnerid OÜ-ga laenu saamiseks summas

1000 krooni, milline summa kanti samal päeval üle XXXAS Hansapank kontole nr

XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L selle sularahas välja võttis. Sellele järgnevalt

08.10.2007 sõlmis ta XXXnimel laenulepingu SMS Kiirlaen OÜ-ga laenu saamiseks 2000

krooni suuruses summas, milline summa kanti samal kuupäeval üle XXXAS Hansapank

kontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuskohast Z.L selle sularahas välja võttis. Z.L end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning

seletas, et temal puudub XXXkonto ja laenudega puutumus. Videosalvestustel olev isik on temaga sarnane, kuid ei ole tema ning XXX i kontot ta kasutanud ei ole. XXX i dokumendid võisid jääda tema elukohta siis kui XXX võttis tema juures vastu uut aastat. Tunnistaja XXX

seletas, et tema Z.L-i ei tunne. 2007 aastal laenusid võtnud ei ole, sest oli töötu ja

laenusid ta saanud ei oleks. Kui laenudest teada sai, siis läks panka ja pani konto kinni.

Pangas sai teada, et konto oli avatud tema kaotatud passiga ning konto oli avanud temaga sarnane isik. Oma passi sai kätte postkontorist kui isik pidi saadetise kätte saama ja jättis passi

maha. XXX nimelist isikut ei tunne. Tunnistaja XXX seletas, et 2007 aastal paluti, et ta annaks oma kontot kasutada, sest tal ei olnud võlgasid ja isikud tahtsid, et nende palk sinna üle kantaks. Mõnikord andis kasutada pangakaardi koos pin-koodiga, mõnikord võttis ise raha välja. Sai selle eest 100 krooni. Kuidas tema dokumendid Z.L-i kätte on sattunud, seda

ei tea. Ilmselt tekkisid probleemid rahaga ja müüs telefoni, dokumendid olid ilmselt koos telefoniga. Kas Z.L on isik, kellele andis oma pangakaardi, seda öelda ei oska, kuskil on Z.L-i näinud, isiklikult tuttav ei ole. XXXkontolt ülekande tegemine tema kontole meenub, XXXei tunne. Z.L selgitas kohtuistungil, et XXX jättis pärast ühist uue aasta

vastuvõttu oma dokumendid tema juurde ja seetõttu leiti need läbiotsimisel. Samas väitis

XXX , et ilmselt on Z.L-i kuskil näinud, võib-olla baaris, kuid ei rääkinud midagi sellest, et oleks Z.L-i juures pidutsemas käinud. Küll oli Z.L kursis sellega, et

XXX palju alkoholi tarvitas. Sellest saab järeldada seda, et selline väide riimub XXX i

ütlustega selle kohta, et ta tarvitas palju alkoholi ja lisaraha teenimiseks laenas välja oma

pangakaarti ja internetipanga paroole. Seega on tegemist sellega, et XXX mitte ei olnud

uusaastaööl Z.L-i juures, vaid Z.L teadis seda, et XXX it on võimalik ära

kasutada. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on XXXnimel ja XXXkaotatud passi

kasutades avatud Hansapangas arvelduskonto 17.09.2007. Pangakontoris arvelduskontot avamas käinud isikust on videosalvestused, milledelt on näha isiku sisenemine hoonesse kell 16.39, sealt edasi panga ruumidesse ning tema tegevus konto avamise ajal pangatelleri juures.

Konto avati videosalvestuse kohaselt kella 16.51st kuni 17.00ni ning sama isik võttis

pangaautomaadist laenuraha välja juba kell 18.31, mis on fikseeritud pangaautomaadis

salvestatud fotoga. Kuigi XXXsõnade kohaselt olevat pangast talle teatatud, et tema nimel

konto avanud isik oli väga sarnane A.Stvoloviga, kuid lühem, siis kohtu arvates oli see

sarnasus minimaalne. Küll on see isik väga sarnane kohtuistungil viibinud süüdistatava Z.L-iga ning sarnane kohtuistungil esitatud äratundmiseks esitamise protokollide juures

olevate Z.L-i fotodel kujutatud Z.L-iga. Videosalvestusel on Z.L-ile iseloomulikud näojooned üheselt äratuntavad. Seetõttu on kohus kindel selles, et pangakonto

turvakaamerate salvestusel fikseeritud isikuks on süüdistatav Z.L. Kohtule esitati ka

pangaautomaatide kaamerate fotod XXXnimel avatud kontolt raha väljavõtja kohta ning

tegemist on nii näo kui ka riietuse poolest sama isikuga, kes avas pangakontoris arvelduskonto XXXnimel. XXXkontot sai kasutada vaid isik, kes selle konto avas, kusjuures

XXX seda kontot kasutada ei saanud, kuivõrd ta ise ei olnud kontot avanud ega olnud ka teadlik konto olemasolust. Samas kõik tema nimel võetud rahalised kohustused langesid

XXXkanda, kes kohustuste tekkimisest midagi ei teadnud. XXXnimel avatud pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on pangakontot kasutatud vaid ühel eesmärgil, so kohana, kuhu lasta kanda võetud kiirlaenud, rahasid sellel kontol liigutada selleks, et hoida laenuandjaid jätkuvalt

usus, et laenu võtja on maksevõimeline ja täidab oma rahalisi kohustusi ning alustedes väiksematest laenude võtmisest, maksta tagasi väiksemad laenud ja kohe võtta suuremad kuni

saab laenuandjalt kätte suurema laenu, jättes selle siis maksmata, võttes vahepeal teistelt

46 laenuandjatelt uued laenud, et eelmistele väiksemad ära maksta. Viimasena on aga 12.10.2007

kasutatud ka kontot selleks, et laekuv suurem summa kontole kanda ja seejärel kohe välja võtta. Konto kasutamine aga lõppes XXXpoolt konto sulgemisega. Kohtu arvates viitab ühele

ja samale konto kasutajale ka see, et kõik laenutaotlused XXXnimel on saadetud ühelt ja samalt IP aadressilt 82.131.35.247, milline oli seotud modemiga, mille lepingujärgne kasutaja oli arvutiklubi Virtum MTÜ asukohaga XXX . Peale selle on kõikide septembrikuus võetud

laenude puhul märgitud e-aadressiks , eelviimane laen võetud telefoni teel ning viimase XXX laenu puhul on e-aadress muutunud. Seejuures on kuni 19.09.2007 märgitud laenu taotlemisel sama telefoninumber XXX . Samas on XXXnimel laenutaotlused esitatud samuti IP aadressilt

82.131.35.247, mis viitab sellele, et isik on suurema osa kordadest kasutanud ühte ja sama

arvutiklubi laenutaotluste esitamiseks, tagades selle, et arvuti kasutajat ei saa kasutajate rohkuse tõttu tuvastada. Kohus leiab, et kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et eelmärgitud kuriteod on toime pannud Z.L.

Ülalmärgitud kuritegude puhul on tegemist ühesuguse kuriteo toimepanemise viisiga. XXX ,

XXX ja XXXnimel kiirlaenude võtmine sai võimalikuks seetõttu, et need isikud uskusid Z.L-i ettekäänet selle kohta, et tema konto on arestitud ja talle laekub raha, mis on vaja üle kanda just selle isiku kontole või usaldasid Z.L-i tuttavaid ning seetõttu andsid üle pangakaardid või internetipanga paroolid Z.L-ile, mille järgselt võttis Z.L nende

isikute nimel nende isikute teadmata kiirlaenud, kandis raha üle tuttavate kontodele, et ise raha välja võtta või lasta seda teistel teha või maksis nende rahadega oma või oma tuttavate võlgasid, millele järgnevalt tekkisid rahalised kohustused isikutel, kelle nimel ta oli kiirlaenud

võtnud. XXXpassi enda valdusesse saamisel õnnestus tal aga samasugust skeemi kasutades kõigepealt avada võõra identiteedi all pangakonto ning seejärel asus XXXnimel kiirleanusid võtma, kartmata, et tema tegevus koheselt avastatakse, erinevalt XXX , XXXst ja XXX , kes

varsti teada said Z.L-i võetud kiirlaenudest ja hakkasid raha tagasi nõudma. Kohus

leiab, et nende kuritegude puhul, kasutades võõrast identiteeti, lõi Z.L laenuandjates

esmalt teadvale vale ettekujutuse laenu võtja kohta, esinedes teise isikuna ning seejärel lõi

laenuandjates teadvalt vale ettekujutuse selles, et isik, kellena ta esineb, on üldse

maksejõuline ja võimeline võetud laenu tagasi maksma ning sellega vältis ka võimalust

kontrollida tema tegelikku isikut ja tema enda varalist seisu, milleks vahetas nii

telefoninumbreid kui ka arvuti kasutamise asukohti. Viies selliselt laenuandjad eksitusse

tegelikest asjaoludest ja luues teadvalt ebaõige ettekujutuse laenu saajast, viis Z.L laenuandjad laenuvõtjast eksitusse ning laenuandjad tegid varakäsutused, kandes Z.L-i

poolt laenutaotlustes näidatud kontodele väljastatud laenud, millised Z.L koheselt

omastas. Seejuures kasutas ta isikute kontosid, kelle kohta ei olnud makseregistris informatsiooni, mida saanuks laenuandja kontrollida. Seetõttu olid kõige sobivamad XXXja XXXkontod, sest need olid vahetult enne laenude võtmist avatud ning seetõttu täiesti puhtad isikud. Samas sai Z.L XXXkontot pikemat aega segamatult kasutades hoida erinevaid

laenuandjaid jätkuvas eksituses, makstes väiksemad laenud tagasi teiste laenuandjate käest sadud laenude arvelt ja suurendas laenusummasid (Raha24 OÜ, Placet Group OÜ, Ferratum

Estonia OÜ), jättes seejärel laenu tagastamata. Võõra isiku nandmete kasutamine laenutaotluste esitamisel näitab üheselt seda, et süüdistataval oli koheselt soov luue teadvalt ebaõige ettekujutus kannatanus enda isikust, mis viitab sellele, et isiku käitumine oli suunatud varalise kasu ebaseaduslikule saamisele. Kohus leiab, et taoline käitumine on kvalifitseeritav tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamisena isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, so KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona.

Z.L-i süüdistatakse samuti selles, et ta koos XXX kihutas XXX01.02.2007 Pärnu mnt

21 Tallinnas asuvas ASi Reval Credit esinduses esitama klienditeenindajale väikelaenu saamiseks summas 20 000 krooni, võltsitud AS Hansapank konto nr XXXXXXXXXXXXXX

väljavõtet, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks ja lisatud igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest Group ning välja olid jäetud võetud laenud. Seejuures oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning

47

võltsitud pangatelleri allkirjaga. Esitatud võltsitud kontoväljavõtte alusel sõlmiti AS Reval Credit ja XXX vahel 01.02.2007 väikelaenu leping nr XXX ja AS Reval Credit poolt teostati XXX pangakontole laenu väljamakse summas 20 000 krooni. Samuti kihutas Z.L koos

XXX XXX05.02.2007 Pronksi 7 Tallinnas asuvas OÜ Eurex Finants esinduses esitama klienditeenindajale laenu saamiseks summas 15 000 krooni, võltsitud AS Hansapank konto nr

XXXXXXXXXXXXXX väljavõtet, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks, lisatud igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest Group ja välja olid jäetud

võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia

kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga. Esitatud võltsitud

kontoväljavõtte alusel sõlmiti OÜ Eurex Finants ja XXXvahel 07.02.2007 laenu leping nr XXX ja OÜ Eurex Finants poolt teostati XXX pangakontole laenu väljamakse summas 14

500 krooni. Z.L end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et tema oli laenuandjate juures vaid tõlgiks, kuivõrd XXXei valda eesti keelt. Kohtuistungil kontollitud tõenditest nähtuvalt, sealhulgas XXXütlustest nähtuvalt temal konto väljavõtet ei olnud ja tema seda ka kummalgi korral laenutaotluse esitamisel ei esitanud. Samas keeldus XXXlaenu võtmisest, kuivõrd tal puudusid sissetulekud ning temale

ei oleks laenu väljastatud. Selle peale lubasid XXXja Z.L selle takistuse kõrvaldada ning XXXlubas ta tagantjärele tööle vormistada. Sellele järgnevalt nõustus XXXlaenutaotlusi

esitama. Laenutaotluste juurde lisatud konto väljavõtetest nähtuvalt sai XXXalalist

sissetulekut OÜst Euroest Invest Group, millise äriühinguga XXX puutumus puudus ning sellest, et XXXnõustus esitama laenutaotlusi võib järeldada, et XXXvähemalt möönis seda ja

nõustus sellega, et laenu saamiseks Z.L ja XXXmuretsevad dokumendid, mis

kõrvaldavad takistuse, mis võiks välistada laenu saamise. Seega nõustus ta sellega, et esitatakse võltsitud pangakonto väljavõtted, mis on laenuandjas teadvalt ebaõige ettekujutuse

loomiseks vajalikud, et näidata XXXmaksevõimelise ja usaldusväärsena. XXXütlustest nähtuvalt suhtles klienditeenindajatega ainult Z.L ning vähemalt viimasel korral pani

Z.L lauale ka mõned paberid, mis esitati klienditeenindajale. Mõlemal korral

laenutaotlused rahuldati ning laenud väljastati. XXXütlustest nähtuvalt nõustus ta laenutaotlusi esitama seetõttu, et Z.L ja XXXveensid seda tegema, lubades muretseda

dokumendid, mis välistaksid laenu väljastamisest keeldumise. Kuivõrd XXXteadis seda, et

tema isikut puudutavatest õigetest dokumentidest saab informtasiooni selle kohta, et ta on töötu ja tema sissetulek on äärmiselt väike ning juhuslik, siis Z.L-i ja XXXmuretsetud dokumendist, so võltsitud pangakonto väljavõtetest, millede sisu ei vastanud tõele ning mis olid varustatud võltsitud pangatemplite ja allkirjadega nähtus, et XXX on alaline ja regulaarne sissetulek ning puuduvad rahalised kohustused, Seega sai laenutaotluse esitamine võimalikuks

vaid seetõttu, et Z.L ja XXXveensid teda laenutaotlusi esitama, esitades seejuures

võltsitud pangakonto väljavõtte. Seega tekitasid nad ka XXX huvi võltsitud dokumendi kasutamiseks, mis oli laenu saamise eelduseks. Kohus leiab, et taoline XXX huvi tekitamine

ja tema veenmine tegu toime panema on hinnatav kihutamisena võltsitud dokumendi

kasutamisele, mille eesmärgiks oli õiguste omandamine ning selline käitumine on hinnatav KarS § 345 lg 1 ja § 22 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Z.L-i süüdistatakse samuti selles, et ta esitas 17.09.2007 ASi Hansapank Lilleküla

kontoris, asukohagaTulika 31/Endla 45 Tallinnas pangatellerile XXXnimele väljastatud kehtiva Eesti Vabariigi passi nr XXX ja sõlmis selle alusel XXXnimele arvelduskonto lepingu

konto nr XXXXXXXXXXXXX avamiseks ning deebetkaardi lepingu konto kasutamiseks,

eesmärgiga kasutada XXXnimele avatud arvelduskontot laenude võtmiseks XXXnimele,

saamaks võetud laenude ulatuses varalist kasu. Süüdistatav Z.L end temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning seleteas, et tema ei ole

XXXnimelt teinud ühtegi toimingut. Kohus leiab, et kohtuistungil vaadeldud

videosalvestustel ja fotodel ning kriminaaltoimiku materjalides leiduvatel fotodel, mis kujutavad Z.L-i, on kujutatud ühte ja sama isikut, so Z.L-i ning XXXnimel konto

avamise järgselt võetud laenud on samuti võetud Z.L-i poolt, milliseid tõendeid analüüsis kohus juba ülalpool. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on üheselt

48

tõendamist leidnud, et Z.L avas XXX nimele välja antud Eesti kodaniku passi

kasutades ja ennast XXXesitledes pangas konto, so kasutades tähtsat isiklikku dokumenti KarS § 350 esitatud loetelu mõttes, omandades õiguse passi omaniku nimel sõlmida lepinguid krediidiasutusega ja avada pangakonto ning asuda seda kasutama omal äranägemisel. Kohus leiab, et taoline käitumine on hinnatav teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisena eesmärgiga omandada õigusi, so KarS § 349 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on tsiviilhagid esitanud AS Q Ratsanikud PP (endine AS Reval Credit, pankrotis) 56 056,30 krooni nõudes, OÜ Eurex Finants 11 953,08 krooni nõudes, OÜ

Raha 24 3690 krooni nõudes, AS Monetti 3790 krooni nõudes, OÜ Mobile Credit Estonia

6334 krooni nõudes Z.L-i ja Vitali Dorogorovtsevi poolt tekitatud varaliste kahjude hüvitamiseks, Tele2 Eesti AS 41 694,57 krooni nõudes Z.L-i ja ja G.V

poolt tekitatud varaliste kahjude hüvitamiseks, OÜ Mobile Credit Estonia 3150 krooni nõudes, OÜ Raha24 4900 krooni ja 3690 krooni nõudes, OÜ Placet Group 3525 krooni nõudes, OÜ Ferratum Estonia 3525 krooni nõudes, OÜ AR Partnerid 2000 krooni nõudes, OÜ

SMS Kiirlaen 2350 krooni nõudes, AS Krediidikassa 2000 krooni nõudes, OÜ SMS Laen 4014 krooni, 10 210 krooni ja 9916 krooni nõudes Z.L-i poolt tekitatud varaliste kahjude hüvitamiseks. Kohtulikuks arutamiseks esitas OÜ SMS Laen uued tsiviilhagid 4700

krooni, 4700 krooni ja 4700 krooni nõudes. Kohtuliku menetluse ajal loobus OÜ SMA Kiirlaen esitatud tsiviilhagist 2350 krooni nõudes, samuti loobus Tele2 Eesti AS tsiviilhagist summas 41,694,57 krooni nõudes, kuivõrd Transcom Eesti OÜ hüvitas tekitatud kahju täies ulatuses.

Kohtuliku arutamise ajal leidis süüdistatava Z.L-i kaitsja, et esitatud tsiviilhagid on

aegunud, kuivõrd on möödunud nõude esitamise kolme aastane aegumistähtaeg ajast, mil

õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi (TsÜS § 150 lg 1). Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on kohaldatav TsÜS § 150 lg 3 säte, mille kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS § 150 lg 1, 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest

või sündmuse toimumisest. Kohus leiab, et kahju õigusvastase tekitamise ajal ei pruugi õigustatud isik teada kahju tekitajat, seda eriti juhul, kui varalist kahju on tekitatud õigustatud isikus teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel tegelikest asjaoludest, sh ka kahju tekitajast.

Pärast kahju tekkimist ja kohtueelset menetlust, mil kohtusse saadetakse süüdistusakt, võib õigustatud isik eeldada, et kahju tekitajaks on süüdistatav, kuid kohtueelne menetlus ei pruugi kolme aasta jooksul lõpule jõuda ning sel juhul kui õigustatud isik saab kahjust teada kahju tekkides, kuid kohustatud isikust alles kolme aasta möödumisel kahju tekkimisest, puuduks

õigustatud isikul üldse võimalus oma varalisi õigusi kaitsta. Seetõttu leiab kohus, et

kohaldamisele kuulub TsÜS § 150 lg 3 sätestatud põhimõte. Käesolev kriminaalasi saadeti kohtulikuks arutamiseks ajal, mil kehtis Kriminaalmenetluse seadustiku eelmine redaktsioon, mille § 38 lg 1 p 2 kohaselt oli kannatanul õigus esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise

lõpetamist maakohtus ning KrMSRakS § 24

kohaselt tuleb selline tsiviilhagi läbi vaadata

Kriminaalmenetluse seadustiku eelmises redakstioonis sätestatud nõuete kohaselt. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud tsiviilhagide aegusmistähtaeg ei ole kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks aegunud ning hagid aeguks alles 2017 aastal.

Kohtulikul menetlusel esitas SMS Laen AS tsiviilhagi 14 100 krooni nõudes, mis sisaldas endas kolme hagi igaüks suuruses 4 700 krooni. Rahalised nõuded tulenesid Z.L-i poolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest, so XXX, XXXja XXXnimel võetud

kiirlaenudest igaüks summas 3000 krooni. Esitatud hagi kohaselt sisaldavad hagid endas nõude põhisummat summas 3000 krooni, lepingust tulenevat intressi summas 700 krooni ning laenu väljastamise kulu summas 1000 krooni. Kohtule esitatud lepingutest tuleneb tõepoolest,

et 3000 kroonise laenu väljastamise puhul tuleb laenusaajal tasuda intress 700 krooni, mis

sisuliselt on laenu väljastamisest makstav tulu laenuandjale ning sama lepingu kohaselt on menetluskuluks hagiavalduse esitamisel kohtusse 1000 krooni juhul, kui lepingust tulenevad

49

kohustused on laenuandja ees pikaajliselt täitmata. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Käesoleval juhul on tekitatud varalist kahju juriidilisele isikule. Sellisest KrMS § 37 lg 1 sõnastusest saaks järeldada, et hagi

läbivaatamisel tuleks piirduda vaid põhinõude osas tsiviilhagi läbivaatamisega. Samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga

rikutud hüveolukorra taastamisele ja tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on leitud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada

ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest ning nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada kannatanul esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames. Kohus leiab, et tsiviilhagist tulenev laenusumma 3000 krooni ja

menetluskulu summas 1000 krooni on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtuses 3000 krooni ja kahju tekitamisega kantud kulus 1000 krooni VÕS § 128 lg 3 mõttes ning intress summas 700 krooni on hinnatav saamata jäänud tuluna, so kasuna VÕS § 128 lg 4 mõttes, mida laenuandja oleks saanud, kui Z.L ei oleks toime pannud kuritegusid. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime pandud süütegudega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses

tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo toimepanemise tõttu, siis

tuleb kohaldada VÕS § 127 lg 1, 128 lg 3, 4; 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb täies

ulatuses hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate

varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb 14 100 krooni ulatuses, so 901,18 euro ulatuses välja mõista Z.L-ilt SMS Laen AS kasuks.

Kohtueelsel menetlusel esitas Raha24 OÜ tsiviilhagi 12 280 krooni nõudes, mis sisaldas endas kolme hagi, mis tulenesid Z.L-i poolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude

toimepanemisest, so XXXnimel võetud laenust summas 3000 krooni ühes intressiga 690

krooni, XXXnimel võetud laenust summas 3000 krooni ühes intressiga 690 krooni ja XXXnimel võetud laenust summas 4000 krooni ühes intressiga summas 900 krooni. KrMS §

37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Käesoleval juhul on tekitatud varaline kahju juriidilisele isikule. Sellisest KrMS § 37 lg

1 sõnastusest saaks järeldada, et hagi läbivaatamisel tuleks piirduda vaid põhinõude osas

tsiviilhagi läbivaatamisega. Samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis

on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele ja

tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega

tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on leitud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse

õiguskaitse põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene

kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest ning nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada

kannatanul esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse

raames. Kohus leiab, et tsiviilhagist tulenevad laenusummad 3000 krooni, 3000 krooni ja 4000 krooni on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtuses VÕS § 128 lg 3

50

mõttes ning intressid summas 690 krooni, 690 krooni ja 900 krooni on hinnatavad saamata

jäänud tuluna, so kasuna VÕS § 128 lg 4 mõttes, mida laenuandja oleks saanud, kui

Z.L ei oleks toime pannud kuritegusid. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime pandud süütegudega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu

arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo

toimepanemise tõttu, siis tuleb kohaldada VÕS § 127 lg 1, 128 lg 3, 4; 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb täies ulatuses hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb 12 280 krooni ulatuses, so 784,86 euro ulatuses välja mõista Z.L-ilt Raha24 OÜ kasuks.

Kohtueelsel menetlusel esitas Placet Group OÜ tsiviilhagi 3675 krooni nõudes, mis sisaldas

endas hagi, mis tulenes Z.L-i poolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest, so XXXnimel võetud laenust summas 3000 krooni ühes intressiga summas

675 krooni. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on

kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist

või moraalset kahju. Käesoleval juhul on tegemist varalise kahju tekitamisega juriidilisele

isikule. Sellisest KrMS § 37 lg 1 sõnastusest saaks järeldada, et hagi läbivaatamisel tuleks

piirduda vaid põhinõude osas tsiviilhagi läbivaatamisega. Samas on kohtupraktika asunud

seisukohale, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes

tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud

hüveolukorra taastamisele ja tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on leitud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada

ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest ning nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada kannatanul esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames. Kohus leiab, et tsiviilhagist tulenev laenusumma 3000 krooni on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtuses VÕS § 128 lg 3 mõttes ning intressid summas 675 krooni on hinnatav saamata jäänud tuluna, so kasuna VÕS § 128 lg 4

mõttes, mida laenuandja oleks saanud, kui Z.L ei oleks toime pannud kuritegu. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses

tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo toimepanemise tõttu, siis

tuleb kohaldada VÕS § 127 lg 1, 128 lg 3, 4; 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb täies

ulatuses hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate

varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb 3675 krooni ulatuses, so 234,88 euro ulatuses välja mõista Z.L-ilt Placet Group OÜ kasuks.

Kohtueelsel menetlusel esitas Ferratum Estonia OÜ tsiviilhagi 3525 krooni nõudes, mis

sisaldas endas hagi, mis tulenes Z.L-i poolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest, so XXXnimel võetud laenust summas 3000 krooni ühes intressiga summas

51

525 krooni. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on

kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist

või moraalset kahju. Käesoleval juhul tekitati varaline kahju juriidilisele isikule. Sellisest

KrMS § 37 lg 1 sõnastusest saaks järeldada, et hagi läbivaatamisel tuleks piirduda vaid

põhinõude osas tsiviilhagi läbivaatamisega. Samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis

on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele ja

tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega

tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on leitud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse

õiguskaitse põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene

kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest ning nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada

kannatanul esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse

raames. Kohus leiab, et tsiviilhagist tulenev laenusumma 3000 krooni on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtuses VÕS § 128 lg 3 mõttes ning intressid summas

525 krooni on hinnatav saamata jäänud tuluna, so kasuna VÕS § 128 lg 4 mõttes, mida

laenuandja oleks saanud, kui Z.L ei oleks toime pannud kuritegu. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud

tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo toimepanemise tõttu, siis tuleb kohaldada VÕS § 127 lg 1, 128 lg 3, 4; 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb täies ulatuses hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb

3525 krooni ulatuses, so 225,30 euro ulatuses välja mõista Z.L-ilt Ferratum Estonia OÜ kasuks.

Kohtueelsel menetlusel esitas Krediidikassa AS tsiviilhagi 2000 krooni nõudes, mis tulenes

Z.L-i poolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest, so XXXnimel

võetud laenust summas 2000 krooni. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või

juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju

tekitamisest juriidilisele isikule. Tsiviilhagis on taotletud vaid vahetu varalise kahju

hüvitamist laenusumma ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagist tulenev laenusumma 2000

krooni on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtuses VÕS § 128 lg 3

mõttes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses

tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo toimepanemise tõttu, siis

tuleb kohaldada VÕS § 127 lg 1, 128 lg 3; 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb täies

ulatuses hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate

varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb 2000 krooni ulatuses, so 127,82 euro ulatuses välja mõista Z.L-ilt AS Krediidikassa kasuks.

52

Kohtueelsel menetlusel esitas Monetti AS tsiviilhagi 3790 krooni nõudes. Rahaline nõue

tulenes Z.L-i poolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest, so XXXnimel võetud kiirlaenust summas 3200 krooni. Esitatud hagi kohaselt sisaldab hagi

endas nõude põhisummat summas 3200 krooni, lepingust tulenevat intressi (käsitlustasu)

summas 520 krooni ning laenuvõtjale tehtud meeldetuletusele kulutatud kulu summas 70

krooni. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt väljastati laen 3200 krooni käsitlustasuga 520 krooni ning laenu tagastamata jätmisel tegi laenuandja laenuvõtjale meeldetuletuse, mida tuleb hinnata menetluskuluna. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline

isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud

füüsilist, varalist või moraalset kahju. Käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju

tekitamisest juriidilisele isikule. KrMS § 37 lg 1 sõnastusest saaks järeldada, et hagi

läbivaatamisel tuleks piirduda vaid põhinõude osas tsiviilhagi läbivaatamisega. Samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga

rikutud hüveolukorra taastamisele ja tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on leitud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada

ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest ning nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada kannatanul esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames. Kohus leiab, et tsiviilhagist tulenev laenusumma 3200 krooni ja

menetluskulu summas 70 krooni on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtusest 3200 krooni ja kahju tekitamisega kantud kulust 70 krooni VÕS § 128 lg 3 mõttes

ning intress, ehk käsitlustasu summas 520 krooni on hinnatav saamata jäänud tuluna, so kasuna VÕS § 128 lg 4 mõttes, mida laenuandja oleks saanud, kui Z.L ei oleks toime

pannud kuritegu. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva

varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime

pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et

süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus

asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise

tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5

mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik

kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo

toimepanemise tõttu, siis tuleb kohaldada VÕS § 127 lg 1, 128 lg 3, 4; 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb täies ulatuses hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb 3790 krooni ulatuses, so 242,23 euro ulatuses välja mõista Z.L-ilt Monetti AS kasuks.

Kohtueelsel menetlusel esitas MCB Finance Estonia OÜ tsiviilhagi 7400 krooni nõudes.

Rahaline nõue tulenes Z.L-i poolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemisest, so XXXnimel võetud kiirlaenust summas 3000 krooni. Esitatud hagi

kohaselt sisaldab hagi endas nõude põhisummat summas 3000 krooni, lepingust tulenevat intressi (käsitlustasu) summas 600 krooni, laenuvõtjale tehtud meeldetuletusele kulutatud kulu summas 300 krooni, viivist summas 3000 krooni ja leppetrahvi summas 500 krooni. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt väljastati laen 3000 krooni käsitlustasuga 600 krooni ning

laenu tagastamata jätmisel tegi laenuandja laenuvõtjale meeldetuletused, mida tuleb hinnata menetluskuluna. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist,

varalist või moraalset kahju. Käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. KrMS § 37 lg 1 sõnastusest saaks järeldada, et hagi läbivaatamisel tuleks

piirduda vaid põhinõude osas tsiviilhagi läbivaatamisega. Samas on kohtupraktika asunud

seisukohale, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes

53

tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud

hüveolukorra taastamisele ja tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on leitud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada

ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest ning nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada kannatanul esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames. Kohus leiab, et tsiviilhagist tulenev laenusumma 3000 krooni ja

menetluskulu summas 300 krooni on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtusest 3000 krooni ja kahju tekitamisega kantud kulust 300 krooni VÕS § 128 lg 3 mõttes

ning intress, ehk käsitlustasu summas 600 krooni on hinnatav saamata jäänud tuluna, so kasuna VÕS § 128 lg 4 mõttes, mida laenuandja oleks saanud, kui Z.L ei oleks toime pannud kuritegu. Mis puudutab viivist summas 3000 krooni, so põhisumma ulatuses, siis leiab

kohus, et Z.L, sõlmides lepingut, oli teadlik viivise nõudmise õigusest ning kohus leiab, et tsiviilhageja on põhjendatult esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Seejuures

on tsiviilhageja piirdunud viivise nõudega vaid põhisumma ulatuses. Mis puudutab

leppetrahvi nõuet summas 500 krooni, leiab kohus, et leppetrahvi nõudmise eelduseks on

leppetrahvi nõude esitamisest teatamine kohustatud isikule, et võlausaldaja käitumine oleks

võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt teatati sellest aga

XXX, kes ei olnud kohustatud isikuks ega võlgnikuks ja ei teadnud võla olemasolust ning seetõttu teatati mittekohasele võlgnikule ning kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et Z.L-ile oleks leppetrahvi nõudmise teade edastatud. Seetõttu leiab kohus, et leppetrahvi

osas ei saa esitatud tsiviilhagi rahuldada. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on ülejäänud osas tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega

on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud

varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo toimepanemise tõttu, siis tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1, 127

lg 1, 128 lg 3, 4; 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb

6900 krooni ulatuses, so 441 euro ulatuses välja mõista Z.L-ilt MCB Finance Estonia OÜ kasuks. Ülejäänud osas, so 500 krooni nõudes jätta tsiviilhagi rahuldamata.

Kohtueelsel menetlusel esitas OÜ AR Partnerid tsiviilhagi 2000 krooni nõudes. Rahaline nõue

tulenes Z.L-i poolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest, so XXXnimel võetud kiirlaenust summas 1000 krooni. Esitatud hagi kohaselt sisaldab hagi

endas nõude põhisummat summas 1000 krooni, lepingust tulenevat intressi (käsitlustasu)

summas 190 krooni, viivist summas 810 krooni. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt

väljastati laen 1000 krooni käsitlustasuga 190 krooni ning laenu tagastamata jätmisel tegi

laenuandja laenuvõtjale meeldetuletused, mida tuleb hinnata menetluskuluna, mille suuruse kohta kannatanu andmeid esitanud ei ole. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või

juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju

tekitamisest juriidilisele isikule. KrMS § 37 lg 1 sõnastusest saaks järeldada, et hagi

läbivaatamisel tuleks piirduda vaid põhinõude osas tsiviilhagi läbivaatamisega. Samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga

rikutud hüveolukorra taastamisele ja tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on leitud, et tulenevalt

54 menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada

ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest ning nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada kannatanul esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames. Kohus leiab, et tsiviilhagist tulenev laenusumma 1000 krooni on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtusest 1000 krooni VÕS § 128 lg 3 mõttes ning intress, ehk käsitlustasu summas 190 krooni on hinnatav saamata jäänud tuluna,

so kasuna VÕS § 128 lg 4 mõttes, mida laenuandja oleks saanud, kui Z.L ei oleks toime pannud kuritegu. Mis puudutab viivist summas 810 krooni, so alla põhisumma ulatuse, siis leiab kohus, et Z.L, sõlmides lepingut, oli teadlik viivise nõudmise õigusest ning

kohus leiab, et tsiviilhageja on põhjendatult esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Seejuures on tsiviilhageja piirdunud viivise nõudega väiksemas summas kui seda oleks olnud võimalik nõuda. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise

kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava

süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub

seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena,

kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama

kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies

ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo toimepanemise tõttu, siis tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 3, 4; 1043 sätteid ning varaline

kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb 2000 krooni ulatuses, so 127 euro ja 82 euro sendi ulatuses välja mõista Z.L-ilt OÜ AR Partnerid kasuks.

Kohtueelsel menetlusel esitas Mobile Credit Estonia OÜ tsiviilhagi 3150 krooni nõudes, mis

sisaldas endas hagi, mis tulenes Z.L-i poolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest, so XXXnimel võetud laenust summas 3000 krooni. Seejuures on rahalisele nõudele lisatud dokumendist näha, et võlgnevus on summas 3150 krooni, kuid laen on võetud 3000 krooni ning summa 150 krooni kohta puudub selgitus. Seetõttu saab kohus lähtuda vaid

põhisummast 3000 krooni. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline

isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud

füüsilist, varalist või moraalset kahju. Käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kohus leiab, et tsiviilhagist tulenev laenusumma 3000 krooni

on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtuses VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses

tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo toimepanemise tõttu, siis

tuleb kohaldada VÕS § 127 lg 1; 128 lg 3; 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb täies

ulatuses hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate

varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb 3000 krooni ulatuses, so 191,74 euro ulatuses välja mõista Z.L-ilt Mobile Credit Estonia OÜ kasuks. Ülejäänud osas, so 150 krooni nõudes tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kohtueelsel menetlusel esitas Q Ratsanikud PP AS (endise nimega Reval Credit AS

pankrotis) tsiviilhagi 56 056 krooni ja 30 sendi nõudes. Kohtuistungil kannatanu esindaja

55 vähendas rahalist nõuet 49 389 kroonile ja 4 sendile. Kannatanu esindaja sõnade kohaselt on kohtueelse menetluse käigus XXX 6666 krooni ja 60 senti, mille tõttu vähenes tsiviilhagi selle summa võrra. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt on nõudeks 20 000 põhisumma, so XXX kontole kantud laenusumma ning ülejäänud summa moodustavad intressid summas 29 389,4

krooni. Kohtule esitatud tsiviilhagi kohaselt on aga tasumata põhikohustus 20 000 krooni, millele lisandus tasumata lepingutasu 1000 krooni, tasumata viivis tsiviilhagi esitamise päeva

seisuga summas 14 833 krooni, leppetrahv summas 12 000 krooni ja tasumata intress

summas 7023,30 krooni ning võlgnikule kirjade saatmise kulu summas 1 200 krooni. Arvestades tsiviilhagis välja toodud üksikasjalikku arvestust tsiviilhagi summade osas, mida pankrotihaldur kohtuistungil ei suutnud täpsustada, kuivõrd ei olnud kaasa võtnud vajalikke

dokumente, leiab kohus, et lähtuda tuleb kriminaaltoimikus leiduvast tsiviilhagist. Rahaline nõue tulenes Z.L-i ja XXXpoolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 22 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemisest ja XXXpoolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest. Käesolevaks ajaks on XXXhüvitanud 1/3 põhivõlast. Kriminaalmenetlused XXXja XXXosas on KrMS § 203 lg 1 alusel lõpetatud ning tsiviilhagi saab välja mõista vaid käesolevas asjas kohtu alla antud süüdistatavalt. Vastavalt VÕS § 1054 lg 4 sätetele vastutab kahju tekitanud

teole kihutaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama

kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seetõttu tuleb arvestada

sellega, et Z.L kihutas grupis koos XXX XXXkelmuse toimepanemisele, millega

tekitati kannatanule varaline kahju. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või

juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju

tekitamisest juriidilisele isikule. KrMS § 37 lg 1 sõnastusest saaks järeldada, et hagi

läbivaatamisel tuleks piirduda vaid põhinõude osas tsiviilhagi läbivaatamisega. Samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga

rikutud hüveolukorra taastamisele ja tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on leitud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada

ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest ning nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada kannatanul esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames. Kohus leiab, et tsiviilhagist tulenev laenusumma 20 000 krooni ja menetluskulu summas 1 200 krooni on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara

väärtuses 20 000 krooni ja kahju tekitamisega kantud kulus 1 200 krooni VÕS § 128 lg 3

mõttes ning intress, ehk käsitlustasu summas 7023,30 krooni on hinnatav saamata jäänud

tuluna, so kasuna VÕS § 128 lg 4 mõttes, mida laenuandja oleks saanud, kui Z.L,

XXX ja XXXei oleks toime pannud kuritegu. Mis puudutab viivist summas 14 833 krooni,

siis on kannatanu arvestanud viivise summast maha 6666,60 krooni, mistõttu on tasumata

viiviseks 8 166, 40 krooni, siis leiab kohus, et Z.L, kihutades XXXkuritegu toime

panema ja kontrollides tegu, oli teadlik viivise nõudmise õigusest ning kohus leiab, et

tsiviilhageja on põhjendatult esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Mis puudutab

leppetrahvi nõuet summas 12 000 krooni, leiab kohus, et ka leppetrahvi nõude õigusest oli Z.L teadlik, kuidvõrd XXX saadeti korduvalt teatisi, millest XXXteavitas nii XXX it kui ka Z.L-i. Seega oli õigustatud isik kohustuse rikkumisest teadasaamisel mõistliku

aja jooksul kohustatud isikule teatanud leppetrahvi nõude esitamisest ning kohtu arvates on leppetrahvi nõudmine VÕS § 159 lg 1 mõttes õigustatud. Nii viivise kui ka leppetrahvi puhul

on kohustatud poolel õigus nõuda viivise ja leppetrahvi vähendamist. Kohtuliku menetluse

jooksul ei ole Z.L taotlenud nende nõuete vähendamist, mistõttu leiab kohus, et ei

viivis ega leppetrahv vähendamisele ei kuulu. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Z.L-i

56

poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu

arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo toimepanemise tõttu, siis tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 3, 4; 159 lg 1; 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb 49 389 krooni ja 4 sendi ulatuses, so 3156, 67 euro ulatuses välja mõista Z.L-ilt Q Ratsanikud PP AS (endise nimega AS Reval Credit, pankrotis) kasuks.

Kohtueelsel menetlusel esitas Eurex Finants OÜ tsiviilhagi 17 314,53 krooni nõudes, mis

sisaldas laenu põhisummat, intressi ja viiviseid. Kohtuistungil kannatanu esindaja täpsustas tsiviilhagi, selgitades, et nõue on 814,29 eurot laenu põhisumma ja seisuga 09.01.2012 viivis

3209,35 eurot. Lepingu raames on tagastatud XXXpoolt 5000 krooni, mille tõttu vähenesid

põhisumma, intress ja viivised, seega on jäänud nõudeks põhivõlg 814,29 eurot ja viivised

3209,35 eurot, kokku 4023,65 eurot. Samuti on taotletud arvestada viivist samadel alustel edasi. Rahaline nõue tulenes Z.L-i ja XXXpoolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 22 lg 2

ettenähtud kuriteo toimepanemisest ja XXXpoolt KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest. Käesolevaks ajaks on XXXhüvitanud 1/3 põhivõlast. Kriminaalmenetlused XXXja XXXosas on KrMS § 203 lg 1 alusel lõpetatud ning tsiviilhagi saab välja õista vaid käesolevas asjas kohtu alla antud süüdistatavalt. Vastavalt VÕS § 1054 lg 4 sätetele vastutab

kahju tekitanud teole kihutaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Vastavalt VÕS § 137 lg 1

sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes

viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Seetõttu tuleb arvestada sellega, et Z.L kihutas grupis koos XXX ,XXX kelmuse

toimepanemisele, millega tekitati kannatanule varaline kahju. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on

kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. KrMS § 37 lg 1 sõnastusest saaks

järeldada, et hagi läbivaatamisel tuleks piirduda vaid põhinõude osas tsiviilhagi

läbivaatamisega. Samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele ja tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti on leitud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttest võib kannatanu tsiviilhagis esitada ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises

osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve

kahjustamisest ning nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse

toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada kannatanul esitada kõik

kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames. Kohus leiab, et

tsiviilhagist tulenev hüvitamata laenusumma 814, 29 eurot on otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtuses 814,29 eurot VÕS § 128 lg 3 mõttes. Mis puudutab viivist summas 3209,35 eurot, siis on kannatanu arvestanud viivise summast maha kolmandiku ning

täpsustatud hagis on tasumata viiviseks 3209,35 eurot, siis leiab kohus, et Z.L,

kihutades XXXkuritegu toime panema ja kontrollides tegu, oli teadlik viivise nõudmise õigusest ning kohus leiab, et tsiviilhageja on põhjendatult esitanud viivise nõude VÕS § 113

lg 1 alusel. Mis puudutab viivisenõude suurust, leiab kohus, et kohus ei pea võimalikuks

arvestada viivist samadel alustel edasi, kuivõrd taolise arvestamise puhul muutuks viivise

summa ebamõistlikult suureks võrreldes sissenõudja õigustatud huviga kohustatud isiku

majandusliku seisundi suhtes, sest Z.L-ilt mõistetakse välja palju nõudeid ning

57

menetluskulu, mis oluliselt raskendab niigi süüdistatava majanduslikku olukorda. Viivise puhul on kohustatud poolel õigus nõuda viivise vähendamist. Kohtuliku menetluse jooksul ei ole Z.L taotlenud nende nõuete vähendamist, mistõttu leiab kohus, et viivise summa vähendamisele ei kuulu. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva

varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime

pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et

süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus

asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise

tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5

mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik

kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises varavastase kuriteo toimepanemise tõttu, siis tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 3; 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule

kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb 4023 euro ja 65 euro sendi ulatuses välja mõista Z.L-ilt Eurex Finants OÜ kasuks.

Süüdistatavale Z.L-ile KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 22 lg 2 ning KarS § 209 lg 2 p 1

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult

vangistus alates 1 aastast kuni 5 aastani. Kriminaalasjas koostatud süüdistusakti kohaselt

süüdistatakse süüdistatavat kolme KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 22 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning üheksa KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Arvestades inkrimineeritud kuritegude rohkust, paljudele kannatanutele tekitatud varaliste

kahjude suurust, leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud süü on suur ning süü suurus

tingib kohtu arvates ka karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Karistuse mõistmisel tuleks KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada ka karistust kergendavate ning

raskendavate asjaoludega. Kohtuliku uurimise käigus taolisi asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloomust saab järeldada, et süüdistatava jaoks oli

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine põhiliseks elatusallikaks. Süüdistatav on

väitnud mõne episoodi osas, et ta töötas masinatehases ja kelmuste toimepanemine poleks

olnud vajalik, seejärel selgitas, et töötas koos XXXtaksojuhina. Kriminaalasjas kogutud

materjalidest ei nähtu, et Z.L oleks olnud legaalset tulu, kuid karistusregistri andmetest nähtuvalt on teda alates 2005 aastast alates korduvalt karistatud LS § 741 lg 1 ja lg

2 järgi. Seega puudus süüdistataval juhtimisõigus ka temale inkrimineeritud kuritegude

toimepanemise ajal. Seejuures ei ole teda samaaegselt karistatud selle eest, et ta osutas taksoteenust isikuna, kellel selleks õigus puudus. Seetõttu suhtub kohus süüdistatava väitesse,

et ta taksoteenusega elatist teenis, kriitiliselt, kuivõrd tal puudus juhtimisõigus. Tunnistaja XXXsõnade kohaselt teenis Z.L aga veebruaris ja märtsis 2007 elatist haltuurat tehes,

tehes siseviimistlust, paigaldades kipsplaati. Sellised ütlused riimuvad kohtu arvates muude

tõenditega selles osas, et tegelikkuses süüdistataval legaalne sissetulek puudus. Karistuse

määra valikul peab kohus samas oluliseks seda, et inkrimineeritud kuritegude

toimepanemisest on möödumas viis aastat, mistõttu on avalik menetlushuvi oluliselt

vähenenud ning kohtu arvates võib seetõttu mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Süüdistatavat Z.L-i süüdistatakse ka kahe KarS § 345 lg 1 ja § 22 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises. KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse

rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat. Süüdistatava enese sõnade kohaselt kohtuistungil ilmnes, et ta saab alalist sissetulekut, töötades väljaspool Eesti Vabariiki. Kogu kohtumenetluse käigus ei esitanud süüdistatav ühtegi tõendit selle kohta, et tal mingisugunegi

sissetulek olemas on. Arvestades ka süüdistatavale väljamõistetavaid tsiviilhagisid ja

menetluskulu, leiab kohus, et süüdistatava suhtes kergemaliigilise karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust

piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat

58 süüdistatakse vaid kahe sellelaadse süüteo toimepanemises ning kohus leiab, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena.

Süüdistatavat Z.L-i süüdistatakse KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises,

mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat.

Süüdistatavat süüdistatakse ühe sellelaadse süüteo toimepanemises, mistõttu leiab kohus, et

süüdistatava süü ei ole suur ning karistuse võib mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus asus juba eelneva episoodi juures seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust ning kohaldamisele tuleb isiku vabadust piirav karistus.

Liitkaristuse kohaldamisel asub kohus seisukohale, et kõikidel juhtudel oli süüdistatava

sooviks saada rahalist tulu kuritegude toimepanemisega põhimõtteliselt ühesugust skeemi kasutades ning erinevad ja erinevalt kvalifitseeritud teod olid kantud ühest eesmärgist, olles mõnedel juhtudel varavastaste kuritegude toimepanemise eeltegudeks. Seetõttu leiab kohus, et kergemad karistused võib kaetuks lugeda raskeima mõistetava üksikkaristusega.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Pärnu Maakohtu 15.01.2007 otsusega vangistusega 3 aastat ja 6 kuud, mille ärakandmisest ta tingimisi 3 aastase katseajga vabastati. Mõistetud karistusest kandis süüdistatav ära 31 päev ning ärakandmata karistuseks

jäi vangistus 3 aastat 4 kuud ja 29 päeva. Kuivõrd süüdistusakti kohaselt pani süüdistatav

temale inkrimineeritud kuriteod toime temale määratud katseajal, siis tuleb kohtuotsuste

kogumis mõista liitkaristus KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel, liiteks käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses.

G.V süüdistatakse KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mille

eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Süüdistatavat

süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, millega tekitati varaline kahju, kuid

kannatanu loobus tsiviilhagist. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et

süüdistatava süü suurust arvestades võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla

ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek ning süüdistatavalt mõistetakse välja ka menetluskulu, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada

isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd aga süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt

karistatud, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta kohaldamata,

jättes vangistuse täitmisele pööramata. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid ning

süüdistatava karistusandmeid väärtegude toimepanemise osas ja toimepandud väärtegude iseloomu, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile.

Märt Toming kohtunik