3-25-3879/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3879

Määruse kuupäev

4. november 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses tema tahvelarvuti kasutamise

piiramisega 2025. a septembris

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas 12. septembril 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses tahvelarvuti kasutamise piiramisega alates 10.

septembrist 2025. Väidetavalt teeb vangla tahvelarvutite inventuuri, kuid selline piirang on

ebamõistlik. Kaebaja ei saa tellida kauplusest kaupa, tutvuda kohtulahenditega, koostada

avaldusi, tutvuda õigusaktidega, kasutada avalikku e-toimikut (AET) jne. Vangla proovib

sellisel viisil piirata esitatavate avalduste hulka, mis on õigusvastane ning kahjustab kaebaja

menetlusvõimet. Vangla alandab kaebaja väärikust.

2. Tartu Vangla jättis 17. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/461-2 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Vanglale on teada, et tahvelarvutid korjati kokku inventuuri

tegemiseks 11. septembril 2025 ning kinnipeetavatele võimaldati tahvelarvutite kasutamine

uuesti 15. septembril 2025. Seega ei olnud kinnipeetavatel võimalik kasutada tahvelarvuteid

kokku nelja päeva vältel. Tahvelarvutite inventuuri tegemist nende hooldamise eesmärgil ei

saa pidada õigusvastaseks. Kinnipeetavatel oli eeltoodud ajavahemikus võimalik kasutada

osakonna arvutiruumi, kus paikneb statsionaarne lauaarvuti, mis omab tahvelarvutiga

sarnaseid funktsioone. Tahvelarvutite kasutusele võtmisega ei kadunud ära kinnipeetavate

õigus ja võimalus esitada kõiki avaldusi kirjalikult paberkandjal. Õigusaktidest ei tulene, et

3-25-3879

vanglateenistusel oleks imperatiivne kohustus võimaldada kinnipeetavatele igal ajahetkel

tahvelarvutite kasutamist. Kaebaja esitas ajavahemikul 11. september kuni 15. september

2025 vanglale Vanglate Infoportaali (VaPo) kaudu kokku 23 kahjunõuet, millest 22 on

esitatud ajavahemikus 11. september kuni 14. september 2025. Esitatud kahjunõuetest on

kaebaja koostanud 19 kahjunõuet teiste kinnipeetavate nimel ning neli enda nimel. Tartu

Vangla dokumendihaldussüsteemis on ajavahemikul 11. september kuni 15. september 2025

registreeritud kokku 30 kaebaja esitatud avaldust, millest 29 on esitatud VaPo kaudu. Lisaks

esitatud kahjunõuetele on kaebaja endal nimel esitanud ka nt seitse märgukirja, ühe taotluse ja

ühe teabenõude. Seega ei ole võimalik nõustuda kaebajaga, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja

tahvelarvuti kasutamist ei ole meelevaldselt piiratud. Tema VaPo kaudu esitatud avalduste

koguarv on jätkuvalt kõrge. Ka poetellimusi on võimalik esitada piisava ajavaruga.

3. Kaebaja esitas 28. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse. Kaebaja

põhjendab, et vangla jättis 17. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/461-2 tema nõude

põhjendamatult rahuldamata. Kaebaja jääb oma nõude juurde ning palub kohtul tema nõue

rahuldada. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

4. Tartu Vangla esitas 3. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kuna kaebaja jääb vanglale esitatud kahjunõude juurde, siis mõistab kohus,

et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist seoses tema tahvelarvuti kasutamise piiramisega 2025. a septembris.

6. HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele

omased jooned ning kuna vaidlustatud tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda

intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks.

7. Kaebaja märgib vanglale 12. septembril 2025 esitatud kahju hüvitamise taotluses, et vangla

piiras tema tahvelarvuti kasutamist alates 10. septembrist 2025 ning vangla täpsustab 17.

oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/461-2, et tahvelarvutid korjati kinnipeetavatelt kokku

inventuuri tegemiseks ajavahemikul 11. september kuni 15. september 2025. Seega ei

võimaldatud kaebajale tahvelarvuti kasutamist üksnes mõnel päeval, mis ei saanud kaebaja

õigusi intensiivselt riivata. Kaebajal oli võimalik kasutada statsionaarset lauaarvutit, mis

omab tahvelarvutiga sarnaseid funktsioone. Samuti oli tal võimalik esitada avaldusi nii

haldusorganitele kui ka kohtutele paberkandjal. Kaebaja esitas ajavahemikul 11. september

kuni 15. september 2025 Tartu Vanglale 30 avaldust, millest 29 esitas ta VaPo kaudu. See

tähendab, et kuigi kaebaja ei saanud kasutada VaPo-t tahvelarvuti kaudu, siis oli tal sellele

ligipääs siiski olemas. Samal ajavahemikul esitas kaebaja ka Tartu Halduskohtule AET-i

vahendusel kolm kaebust ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile kolm määruskaebust.

Seega sai kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul elektrooniliselt erinevaid toiminguid teha,

avaldusi esitada, menetlustes osaleda jne. Vangla tegevus kaebaja tahvelarvuti kasutamise

piiramisel sai kaebajale põhjustada üksnes vähest heaolu langust. Tartu Vangla tegevus ei ole

saanud põhjustada kaebajale olulisi negatiivseid tagajärgi ning kaebaja ei ole selliseid

tagajärgi ka kirjeldanud.

3-25-3879

8. HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada,

menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma

menetlusõigusi heauskselt kasutanud ning koormab kohtuid tahtlikult arvukate kaebustega,

millest enamik on ülemääraselt mahukad ning millest suure hulga kaebuste puhul saab tema

võimalikku õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas

kaebaja üksnes 2024. a Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse

haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus rohkem kui 120

kohtuasja. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (vt nt haldusasjad

nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3-25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149). Samuti

on kaebaja 2025. a esitanud Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile 93 edasikaebust ja

Riigikohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust. Ainuüksi ajavahemikul 1. august kuni 4.

november 2025 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 33 kaebust ja ühe esialgse

õiguskaitse taotluse ning Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust, millele

lisanduvad veel teiste Tartu Vangla kinnipeetavate nimel esitatud kaebused. Selline kaebuste

ja edasikaebuste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just kaebaja õigusi

rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus kaebuste esitamist kohtutele.

Kaebaja elektrooniliselt esitatud avaldused on enamikel kordadel ülemääraselt mahukad ja

detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. Näiteks 14. oktoobril 2025

esitas kaebaja elektrooniliselt haldusasjas nr 3-25-3447 kaebuse 10 leheküljel ja haldusasjas

nr 3-25-3462 kaebuse 9 leheküljel, 2. oktoobril 2025 haldusasjas nr 3-25-3216 kaebuse 16

leheküljel, 19. septembril 2025 haldusasjas nr 3-25-3102 kaebuse 11 leheküljel, 3. septembril

2025 haldusasjas nr 3-25-2899 kaebuse 11 leheküljel, 22. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-

2768 kaebuse 19 leheküljel, 16. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2709 kaebuse 39

leheküljel, 8. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2619 kaebuse 11 leheküljel, 5. augustil 2025

neli erinevat kaebust mitmekümnel leheküljel jne. Kohus on kaebajale mitmeid kordi

selgitanud, et kohtule esitatav avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS

§ 52 lg 1). Kohus on kaebaja esitatud kaebuseid liigse mahu tõttu ka käiguta jätnud, andes

kaebajale tähtaja kaebuse uuesti ja lühemalt sõnastamiseks (vt nt Tartu Halduskohtu 28.

augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2709, 16. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-3039).

Kaebaja käsikirjaliselt esitatud kaebused on küll lühikesed, kuid sellisel viisil kaebusi esitades

ei ava kaebaja vaidluse eset üldse, vaid viitab üksnes kohtueelse menetluse materjalidele (vt

nt käesolevas haldusasjas või haldusasjades nr 3-25-3879 ja 3-25-3878 esitatud kaebusi),

eeldades, et kohus kogub vanglalt asjakohased tõendid ise ning sisustab vaidluse eseme

kaebaja eest. Esitatud kaebustest pälvivad oma sisult menetlusse võtmise vaid üksikud.

9. Kohus on kaebajat varasemalt mitmel korral hoiatanud, et arvestades tema suurt hulka

pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste

kasutamisel, mis võib tingida tulevikus tema kaebuste tagastamise HKMS § 121 lg 2 p 22

alusel (Tartu Halduskohtu 13. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2401, p 7; 11. juuni 2025.

a määrus asjas nr 3-25-1461, p 13.1; 31. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-714, p 11.1; 11.

aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-25-872, p 10.1). Kohus on Siim Grossbergi kaebuse sel

alusel ka juba tagastanud (Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2025. a määrus asjas nr 3-25-3448,

mille peale esitatud määruskaebuse Tartu Ringkonnakohus 31. oktoobri 2025. a määrusega

tagastas). Kaebaja on aga jätkanud samasugust käitumismustrit, kuigi on ilmselgelt teadlik

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kohustustest ja korrast. Ainuüksi 2025. a

oktoobris suutis kaebaja esitada Tartu Halduskohtule üheksa kaebust ja ühe esialgse

õiguskaitse taotluse enda nimel ning samaväärselt kaebusi teiste kinnipeetavate eest. Ilmekaks

näiteks kaebaja pahatahtlikust käitumisest on 14. oktoober 2025, mil kaebaja esitas neli

kaebust enda nimel (haldusasjad nr 3-25-3447, 3-25-3448, 3-25-3449, 3-25-3462) ja kuus

3-25-3879

kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema enda

samasisuliste kaebuste, mida edu ei pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-25-3452, 3-

25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456, 3-25-3458). Kaebaja ei pea jätkuvalt vajalikuks oma

käitumist korrigeerida ja näib olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada kohtule

pretensioone igale haldusorgani tegevusele. Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma

õiguste kaitseks ning mitte kohtute koormamiseks, enda vangistuse ajal tegevuses hoidmiseks

ja vangla suhtes oma negatiivse hoiaku väljendamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud ka

seda, et ta ei saa olla halduskohtumenetluses teiste kinnipeetavate esindajaks, kuid see ei ole

omanud mingit mõju, sest kaebaja esitab jätkuvalt teiste isikute nimel kaebusi, misjärel tuleb

halduskohtul asuda kindlaks tegema nende isikute tegelikku tahet ehk kas nad jäävad esitatud

kaebuse juurde ja paluvad seda käsitleda enda kaebusena. Lisaks iseloomustab kaebaja

tegevust korduvus samasisuliste taotluste esitamisel, kuigi tema samasisulised taotlused

teistes asjades on varasemalt jäänud viljatuks, nt riigi õigusabi taotlused. Ka selline tegevus

koormab kohtuid. Kaebaja on pikema aja jooksul jätkanud sarnast tegevust ning esineb sellise

tegevuse süvenemisele viitavaid märke. Kohtu seisukohta kinnitab Siim Grossbergi 29.

oktoobri 2025. a määruskaebus haldusasjas nr 3-25-3448, milles ta märgib, et arvukate ja

suure mahuga avalduste esitamine on vanglas tema ainuke mõtestatud tegevus, tal on õigus

esitada haldusorgani tegevuse peale pretensioone ning ta teeb seda lihtsalt teistest rohkem.

Siim Grossberg kinnitab, et tulevikus tema kaebuste hulk kasvab. Kaebaja senine tegevus

rikub oluliselt menetlusökonoomia printsiipi ning takistab teiste isikute juurdepääsu tõhusale

kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohtu hinnangul

on kaebaja käitumine teadlikult pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS 121 lg 2 p 22 alusel.

11. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mitte käsitleda kaebaja tegevust pahatahtlikuna,

kuuluks kaebus tagastamisele, sest täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 tingimused. Kohus

nõustub Tartu Vangla 17. oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/461-2 esitatud seisukohtadega

ega pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3). Samuti on kohus

juba kaebajale varasemates kohtuasjades selgitanud, et kaebajal puudub õigus nõuda

tahvelarvuti piiramatut kasutamist talle sobival ajal ja viisil, sh kindlaid tahvelarvuti

funktsioone (nt Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a määrus asjas nr 3-24-1268, 31. jaanuari

2025. a määrus asjas nr 3-24-3374, 31. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-714 ja 6. mai

2025. a määrus asjas nr 3-25-1247). Asjaolu, et kaebaja on teadlik kohtute positsioonist, kuid

esitab jätkuvalt sarnastel asjaoludel ja põhjendustel kaebusi, kinnitab omakorda kaebaja

pahatahtlikkust ja kaebeõiguse kuritarvitamist.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider