2-25-15530/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-15530

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R. S. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

258,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: XXX-i) lepinguline esindaja

Ahto Järvela

Kostja:

R. S.

(isikukood: XXX; elukoht

hagiavalduses:

XXX; elukoht rahvastikuregistris:

XXX)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja kostja

vahel 7.01.2019 sõlmitud kasutuslepingust tulenev võlgnevus kokku 226,11 eurot

(millest 115,64 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudmiskulud, 85,47 eurot

põhivõlalt perioodist 21.08.2022 kuni 18.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi R. S. vastu sissenõudmiskulude

5,00 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista R. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 115,64 eurot) alates 20.09.2024, kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 3.11.2025 k.a summas 3,50 eurot.

5. Välja mõista R. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 115,64 eurot) alates 4.11.2025 kuni põhivõla täitmiseni määras 24%

aastas.

6. Menetluskulud jätta R. S. kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 250 eurot (millest 100 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista R.

S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. S. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

Tsiviilasi nr 2-25-15530

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava

otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat

otsust (TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS

§ 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.09.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. S.

(kostja) vastu põhivõlgnevuse 115,64 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 85,47 euro ja täiendavate viivise määras 24% aastas väljamõistmiseks.

Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning hageja

õigusabikulud 338,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 7.01.2019 Telia Eesti AS-ga (müüja) kasutuslepingu,

mille alusel tarbis kostja interneti ja TV teenust, üüris seadet ruuter Inteno DG200A. Telia

Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja poolt on

tasumata arve nr 20220413293570 summas 31,85 eurot, arve nr 20220513961215 summas

31,43 eurot, arve nr 20220614717561 summas 16,50 eurot ja arve nr 20220715483244

summas 35,86 eurot. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.07.2022.

Kostja ei tagastanud renditud seadet Telia Eesti AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus

kostja hüvitama seadme ruuter Inteno DG200A maksumuse 27,00 eurot, mille on hageja

arvestanud põhiosasse. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva

Finance Group OÜ koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjal välja mõista

VÕS 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste punktist 8.1.11 alusel kolme meeldetuletuskirja

edastamise eest kokku 25 eurot ning lisaks muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot

(nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-25-15530

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud). Hageja nõuab viivist määras 24% aastas üldtingimuste p 10.8.1 järgi arvele märgitud

maksetähtajale järgnevast päevast. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid

viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast so 21.08.2022 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 18.09.2025 määras 24% aastas põhivõlalt. Samuti palub hageja kohtul

lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis

perioodi eest alates 19.09.2025 kuni põhinõude summas 115,64 eurot täitmiseni

lepingujärgses määras 24% aastas. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui

kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

2. Pärnu Maakohus võttis 25.09.2025 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3

alusel 3.10.2025 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 31.10.2025

kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiga ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Poole määrab ise, mis asjaoludel ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike

3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik

uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436

lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1

sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid

peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo

05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja

õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise

korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).

5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue müügilepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes ja sideteenuse lepingust elektroonilise side seaduses

(ESS) §-s 91 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

7.01.2019 sõlmitud kasutuslepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma osutatud teenuste

eest tasu. Kostja ei ole täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi

kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 115,64

euro.

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-25-15530

6. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg

2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on

avaldanud, et lepingujärgne (üldtingimuste p 10.8.1) viivisemäär on 24% aastas. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt perioodi 21.08.2022 kuni 18.09.2025, eest

sissenõutavaks muutunud viivise summas 85,47 eurot.

7. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates 19.09.2025 kuni põhinõude summas 115,64 eurot

täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367

mõistab kohus viivise alates 19.09.2025 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 3,50

eurot ja alates 4.11.2025 protsendina määras 24% aastas.

8. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hagiavalduse kohaselt hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu

ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust, lepingu üldtingimuste punktist

8.1.11. Kostjale saadeti pärast laenulepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 16.12.2024

tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 6.01.2025 tasuline meeldetuletuskiri

maksumusega 5 eurot ja 14.08.2025 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja

igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja

sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest kogusummas 25,00 eurot.

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-25-15530

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

10. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 338 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab

teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi summas 338,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja

vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 1,5 tundi. Kohus

leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) on

põhjendamatu. Justiitsminister on 26.07.2016 nr 16 määruses „Advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise kord“ leidnud, et mõistlik tunnitasu on 72 eurot. Advokaat

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus mõistab, et pooled

võivad lepingulises suhtes kokku leppida ka suuremat tunnitasu, kuid olukorras, kus riik on

määranud kõrgeima kvalifikatsiooniga isikule tunnitasuks 72 eurot, ei ole üle kahe korra

ületav lepinguline mitte-advokaadist esindaja tasumäär TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud.

Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus

põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja

kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

5 (5)