2-19-4211/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4211

Tsiviilasi

M.B (endine J, isikukood XXX, elukoht xxx TALLINN)

pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Ärakuulamise toimumise aeg

Ärakuulamisel osalenud isikud

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

22.10.2025.a

M.B

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.B taotlus kohustustest vabastamiseks.

2. Vabastada M.B kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist

17.04.2019. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

3. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

4. Avaldada teade M.B kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud M.B kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse

esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 17.04.2019 määrusega kuulutati välja M.B pankrot ja nimetati pankrotihalduriks

Andrias Palmits.

14.05.2020 määrusega otsustas kohus lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruse tegemise hetkel oli võlausaldajatel tunnustatud

nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt:

Jrk nr.

Nimi

Tunnustatud nõue

(eurodes)

1. C.I.I (E.M.C)

28,89

2. H.B.D

5745

Võlgnik on kohtule esitanud aruande, mille kohaselt töötab ta üle aasta R majahoidjana ning saab

töötasu 440 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik töövõimetuspensioni 673 eurot kuus ja puudetoetust

35 eurot kuus. Võlgnikul on rahalisi vahendeid Coop Pank AS-i arvelduskontol 211,58 eurot.

Võlgniku püsikulud on igakuiselt 1055 eurot, s.o elukoha kulu 430 eurot, toidu ja ravimikulu 250

eurot ning transpordikulu 75 eurot. Igapäevased kulud kantakse perega solidaarselt. Võlgnik esitas

kohtule ka kontoväljavõtted.

Kohus küsis ka võlausaldajate seisukohti võlgniku kohustusest vabastamiseks.

Võlausaldajad seisukohta ei avaldanud.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist

(01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30.

juunini.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise

menetlus on algatatud 10.08.2020, so rohkem kui viis aastat tagasi.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud

menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab

usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei

saa pöörata sissenõuet (lg 5).

Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse mõte seisneb selles, et võlgnik tegeleb

mõistlikult tulutoova tegevusega ning püüab võimalikult suures ulatuses võlgnevusi tasuda.

Samuti peab olema võlgnik kohtule kättesaadav, esitama aruandeid ning andma infot enda varalise

seisu kohta. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb

kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse

normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10).

Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib

võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult

vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).

Võlgnik ei ole esitanud vahearuandeid. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta ei teadnud, et pidi

neid esitama. Kohus leiab, et kuigi võlgnik pidanuks esitama ka kohustustest vabastamise

menetluse kestel aruandeid, on ta esitanud perioodi lõpul aruande ning seetõttu ei saa kohus teha

järeldust, et võlgnik oleks menetlusest kõrvale hoidunud või oma vara varjanud. Kohus on

võlgniku pangakonto väljavõtet analüüsinud ning kahtlasi tehinguid tuvastanud ei ole. Samuti ei

ole kohus tuvastanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et võlgnikul on varjatud sissetulek või

vara. Võlgniku püsikulud on ökonoomsed. Erandlikke kuluartikleid kohus ei tuvastanud. Kohtul

puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta.

Võlgnik ei ole võlausaldajatele midagi maksnud. Ärakuulamisel põhjendas võlgnik seda

töövõimetusega. Kohus palus võlgnikul esitada tõendid enda töövõimetuse kohta ja võlgnik need

ka esitas. Sotsiaalkindlustusameti 15.12.2020 otsusega nr xxx tuvastati võlgnikul raske puue

kestusega 07.02.2021-06.02.2023. Otsuse kohaselt vajab võlgnik igapäevases tegutsemises või

ühiskonnaelus kõrvalabi ja järelvalvet igal ööpäeval. Eesti Töötukassa määras 14.12.2020

otsusega nr xxx võlgnikule töövõimetustoetuse seoses puuduva töövõimega.

Sotsiaalkindlustusameti 31.01.2023 otsusega nr xxx tuvastati võlgnikul keskmine puue kestusega

07.02.2023-06.02.2025. Otsuse kohaselt esineb võlgniku igapäevases tegutsemises või

ühiskonnaelus raskusi. Eesti Töötukassa määras 31.01.2023 otsusega nr xxx võlgnikule

töövõimetustoetuse seoses puuduva töövõimega. Sotsiaalkindlustusameti 10.02.2025 otsusega nr

xxx tuvastati võlgnikul endiselt keskmine puue. Eesti Töötukassa määras 29.01.2025 otsusega nr

xxx võlgnikule töövõimetustoetuse kuni vanaduspensionieani seoses puuduva töövõimega. Kohus

leiab, et võlgniku peamine ülesanne kohustustest vabastamise menetluses on tegeleda tulutoova

tegevusega või seda otsida, et tasuda võimalikult palju võlausaldajate võlgnevusi. Sellest

põhikohustusest saavad vabastada vaid erandlikud asjaolud. Kohus leiab, et töövõime puudus on

selleks asjaoluks, mis vabastab võlgniku kohustusest tegeleda tulutoova tegevusega. Kuna

võlgnikul on tuvastatud raske kuni keskmine puue ja töövõimetus kohustustest vabastamise

perioodi jooksul kuni vanaduspensionini, ei saa kohus võlgnikult nõuda, et võlgnik tegeleks

tulutoova tegevusega. Võlgnik töötab praegu majahoidjana, mis töö iseloomu ja kestust arvestades

on maksimaalne, millega võlgnik saab tegeleda. Sellest tööst saadav tulu ei ole aga piisav, et

tasuda võlausaldajate võlgnevusi. Seetõttu ei pea kohus võlausaldajatele võlgnevuste

mittetasumist võlgniku kohustuste süüliseks täitmata jätmiseks.

Kuna võlgnikul on tuvastatud puue ja töövõimetus, võlgnik on oma varalise seisu kohta esitanud

kohtule andmeid, neis küsitavusi ei ole kohtul tekkinud, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole

menetluse ajal kohustusi süüliselt rikkunud.

Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“

PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“

Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne

pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale

elatise maksmise kohustused.

Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles

pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või

sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et

kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus

märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad M.B

kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik