2-23-148073/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-148073

Kohtuasi

Q.E hagi W.P vastu viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.E apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) Q.E (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Sorga

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q.E 30.10.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29.09.2025 otsuse peale

Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Q.E

kanda. W.P-l ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-148073

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q.E (hageja) esitas 28.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsukiirmenetluse avalduse W.P-

lt (kostja) 263,44 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 29.12.2023

määrusega kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18.01.2024 hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja viivise 263,43

eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-18-11446 (ühisvara jagamine) poolte

kompromissi, mille p 1.14 kohaselt oli kostja mh kohustatud tasuma hagejale hiljemalt

15.09.2019 hüvitist 20 000 eurot. Hageja ei loobunud kompromissi sõlmides viivisenõudest,

sest pooled ei rääkinud viivisenõuet puudutavat kompromissiläbirääkimistel läbi.

Kostja tegi hagejale võla tasumiseks järgmised maksed: 23.12.2019 – 688,06 eurot,

27.12.2019 – 857,38 eurot, 30.12.2019 – 311,28 eurot, 21.01.2020 – 406,30 eurot, 25.02.2020

– 245,23 eurot ja 27.03.2020 – 17 491,75 eurot. Kuna kostja ei tasunud hüvitist tähtaegselt,

tekkis hagejal võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist ning lugeda VÕS

§ 88 lg 8 järgi esmalt täidetuks viivisenõue ning seejärel põhinõue. Sellest tulenevalt võlgnes

kostja hagejale pärast 27.03.2020 makset põhinõudena 816,35 eurot ning hagejal on

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja seisuga õigus nõuda kostjalt viivist 263,43

eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 29.09.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

Harju Maakohus kinnitas 28.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11446 poolte

ühisvara jagamise vaidluses kompromissi (kompromissimäärus), mille p 1.14

kolmanda lause kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale 20 000 eurot 10 kalendripäeva

jooksul alates Tallinnas XXX asuva korteriomandi müügist, kuid mitte hiljem kui

15.09.2019, ning p 1.18. kohaselt lugesid pooled kompromissi kinnitamisega kogu

ühisvara jagatuks ja nõustusid sellega, et nad ei esita teineteise ühisvaraga seonduvaid

nõudeid; kompromissimäärus jõustus 05.02.2019;

-

hageja alustas kompromissimääruse täitmiseks kaks täiteasja: täiteasjas nr

022/2019/6726 (esimene täiteasi) lõpetas täitur 02.04.2020 otsuseta täitemenetluse

võlgnetava 20 000 euro tasumise tõttu ning täiteasjas nr 035/2023/5851 (teine täiteasi)

06.02.2024 otsusega võlgnetava 816,35 euro tasumise tõttu.

2-23-148073

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt 816,35 euro

suuruselt põhinõudelt ajavahemiku 28.03.2020 – 28.11.2023 eest viivist 263,43 eurot, sest

kompromissilepinguga (kompromissimääruse p 1.18) loobus hageja ühisvaraga seonduvatest

täiendavatest nõuetest, milleks saab pidada ka viivisenõuet. Hageja möönis, et ta ei pidanud

kompromissilepingus viivisekokkuleppe sõlmimist vajalikuks, kuna lootis, et kostja täidab

kohustuse õigel ajal.

4.3. Lisaks tasus kostja juba teises täiteasjas hagejale viivist. Hagejale 20 000 euro tasumine

toimus esimeses täitemenetluses ning täitedokumendist (kompromissimäärus) ei nähtu

viivisenõuet, mida täitur oleks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg 1 järgi täita saanud.

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja teavitas kostjat kavatsusest nõuda viivist ning täitur

arvestas laekuvaid summasid muu nõude, mitte põhinõude katteks. Hageja 21.12.2023

avalduse alusel alustati uuesti täitemenetlust 20 000 euro suurusest võlast 816,35 euro suuruse

nõude täitmiseks.

4.4. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja

kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus kompromissimääruse p 1.18 alusel

ekslikult seisukohale, et hageja loobub viivisenõudest. Maakohus tõlgendas vastavat

kokkulepet ekslikult ning jättis arvestamata, et hageja ei ole teadlikult sellest loobunud, samal

ajal on aga kostja seda tunnustanud, kui tasus teise täitemenetluse raames osaliselt viivist.

Maakohus jättis vääralt kohaldamata seadusest tuleneva imperatiivse normi maksete

arvestamise järjekorra kohta (VÕS § 88 lg 8).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS §

405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest

lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest

tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades

mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid

menetluskulusid.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 263,44 eurot. Seega ei ületa hageja

põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

2-23-148073

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

8.1. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

8.2. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse ja tingiks maakohtu otsuse tühistamise.

Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt

põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium, et olukorras, kus

kompromissimäärusest kui täitedokumendist tulenes kostjale kohustus tasuda põhinõudena 20

000 eurot, kuid ei tulenenud kohustust tasuda selle maksmisega viivitamise korral viivist, ning

hageja esitas esimeses täiteasjas avalduse 20 000 euro suuruse täitedokumendist tuleneva

nõude sissenõudmiseks, sai kohtutäitur täitemenetluses TMS § 2 lg 1 p 1 ja § 56 lg 1 järgi

täita üksnes täitedokumendist tulenevat nõuet, s.o kompromissimäärusest tulenevat 20 000

euro suurust põhinõuet. TMS § 56 lg-te 1 järgi rahuldatakse täitemenetluses sissenõudja nõue

koos viiviste ja muude kõrvalkuludega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Siinsel juhul ei

sisaldanud täitedokument (kompromissimäärus) viivisenõuet. Seega täitis kostja esimese

täitemenetluse raames 20 000 euro suuruse põhinõude kogu ulatuses ja viimase makse

tegemisega 27.03.2020 oli kogu põhinõue täidetud.

Arvestades seda, et kompromissimääruse p 1.14 kolmanda lause kohaselt tuli kostjal tasuda

20 000 eurot hiljemalt 15.09.2019 ning esimese täitemenetluse raames kostja tehtud makseid,

oleks hagejal õigus nõuda kostjalt viivisekalkulaatori järgi kokku viivist 804,5 eurot

järgmiselt:

-

16.09.2019–23.12.2019 põhinõudelt 20 000 eurot viivist 433,97 eurot;

-

24.12.2019–27.12.2019 põhinõudelt 19 311,94 eurot viivist 16,93 eurot;

-

28.12.2019–30.12.2019 põhinõudelt 18 454,56 eurot viivist 12,13 eurot;

-

31.12.2019–21.01.2020 põhinõudelt 18 143,28 eurot viivist 87,26 eurot;

-

22.01.2020–25.02.2020 põhinõudelt 17 736,98 eurot viivist 135,69 eurot;

-

26.02.2020–27.03.2020 põhinõudelt 17 491,75 eurot viivist 118,52 eurot.

Kuna kostja tasus teises täitemenetluses hagejale 816,35 eurot, on kostja hagejale kogu

ulatuses viivise tasunud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt täiendavalt viivist sõltumata

sellest, kas pooled olid viivisenõudest kompromissilepingus loobunud või mitte.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

2-23-148073

10. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv (100 eurot).

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)