2-23-146461/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-146461

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus M. N. vastu

võlgnevuse nõudes

Hagi hind

938,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht XXX,

lepinguline esindaja kuni 31.12.2024 Sigrid Rahkema

KOSTJA:

M. N., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX, tegelik elukoht

teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M. N. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks I AS ja M. N.-i

vahel 30.01.2022 väikelaenu lepingust nr. XXX ja 09.05.2022 väikelaenu lepingust nr.

XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus 248,76 eurot ja 03.11.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 76,74 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M. N. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse

(248,76 euro) tasumata jäägilt alates 04.11.2025 kuni põhivõlgnevuse 248,76 euro

tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 284,13 eurot,

intressinõue 135,79 eurot, haldustasu nõue 21,60 eurot ja viivisenõue 97,39 eurot.

5. Jätta menetluskulud 34% ulatuses kostja M. N.-i kanda ja 66% ulatuses hageja Aktiva

Finance Group OÜ kanda ning välja mõista M. N.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulude katteks 171,70 eurot.

6. Välja mõista kostjalt M. N. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (171,70 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega

hagimenetluses, Viru Maakohtule 09.01.2024 hagi M. N.-i vastu võlgnevuse nõudes.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid M. N. ja AS I 30.01.2022 väikelaenu lepingu nr. XXX,

mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, intressi määraga 22,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse

määraks on 42,74%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1000

eurot, intressimäära 22,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.01.2023, maksete

tähtpäeva 15, laenulepingu sõlmimise tasu 35 eurot, igakuist lepingu haldustasu 2,50 eurot

kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Igakuise osamakse suuruseks oli 98,99 eurot, millele lisandus

igakuine haldustasu 2,50 eurot.

09.05.2022 sõlmisid M. N. ja AS I väikelaenu lepingu nr. XXX, millede alusel sai kostja laenu

1500 eurot, intressi määraga 22,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 33,53%.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1500 eurot, intressimäära

22,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.05.2024, maksete tähtpäeva 15,

laenulepingu sõlmimise tasu 35 eurot, igakuist lepingu haldustasu 2,90 eurot kooskõlas VÕS §

404 lg-ga 21. Igakuise osamakse suuruseks oli 83,77 eurot, millele lisandus igakuine haldustasu

2,90 eurot.

Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate I AS

üldtingimustega (lepingu põhitingimuste p. 1).

2.1. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks

täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 4

kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal

krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus

laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu

väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses

esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info

kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks

eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest.

Lepingu nr. XXX puhul vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis esialgne võlausaldaja

muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades (09.05.2022) päringu

Maksu- ja Tolliametisse, millest sai teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1000 eurot.

Väljaminekuteks oli kostja märkinud 100 eurot. Inbank arvestab regulaarseteks

majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada

saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 650 eurot (1000-100-250).

Lepingu nr. XXX puhul vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis esialgne võlausaldaja

muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades (30.01.2022) päringu

Maksu- ja Tolliametisse millest sai teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1062,50

eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 200 eurot. Inbank arvestab regulaarseteks

majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada

saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 612,50 eurot (1062,50-200-250).

Seega leiab hageja, et on tõendanud, et esialgne võlausaldaja on kogunud ja kontrollinud (sh

analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute,

vara ja kohustuste kohta). Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul

krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata

laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta

tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh

kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi

summast. Ka Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi punkti 7.1 kohaselt Vastutustundliku

laenamise nõuete täitmiseks kliendilt kogutava ja kliendile esitatava teabe sisu ja ulatus võib

sõltuda laenu suurusest, laenutoote omapärast ja laenusaajast. Krediidiasutus võib käesoleva

juhendi soovitusi kohandada valikuliselt, kui see ei ole vastuolus õigusaktis sätestatuga, see on

otstarbekas, põhjendatud ja mõistlik arvestades laenu suurust, laenutoote omapära või teisi

asjaolusid, mis konkreetset laenusuhte sõlmimist iseloomustavad.

KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis

krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole

talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on

krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on

edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht).

Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale

arusaadavad.

2.2. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 06.12.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2022 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. AS I loovutas 27.12.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance

Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatised nõude

loovutamisest, mis saadeti kostjale.

2.3. Lepingu nr. XXX alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 8.

osamaksest, s.o 15.09.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 11. osamakseni, s.o 15.12.2022. Kostjalt

on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 544,56 eurot ja hagejale

on põhiosa katteks makstud 440 eurot. Seega on kostjal lepingust nr. XXX tulenev põhivõlg

summas 15,44 eurot (1000 - 544,56 - 440).

Lepingu nr. XXX alusel sai kostja laenu summas 1500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 4. osamaksest,

s.o 15.09.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni, s.o 15.12.2022. Kostjalt on toimunud

laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 115,55 eurot ja hagejale on põhiosa

katteks makstud 867 eurot. Seega on kostjal lepingust nr. XXX tulenev põhivõlg summas 517,45

eurot (1500 - 115,55 - 867).

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 532,89 eurot (15,44 + 517,45).

2.4. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustes kokku leppinud, et kostja on kohustatud

tasuma intressi. Lepingutes on intressi määraks 22,9% aastas. Lepingus nr. XXX on kostjal

intressivõlgnevus alates 8. osamaksest, s.o 15.09.2022 kuni ülesütlemiseni, s.o 27.12.2022

summas 25,79 eurot (8,98+7,02+5,49+3,58+0,72). Intress perioodi 16.12.2022 kuni 27.12.2022

eest on 0,72 eurot (94,55 x 22,90% / 360 x päevade arv 12). Lepingus nr. XXX on kostjal

intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 15.09.2022 kuni ülesütlemiseni, s.o 27.12.2022

summas 110 eurot (27,30+25,40+25,15+23,28+8,87). Intress perioodi 16.12.2022 kuni

27.12.2022 eest on 8,87 eurot (1162,10 x 22,90% / 360 x päevade arv 12). Kostja intressi tasunud

ei ole. Seega on kostja intressivõlgnevus summas 135,79 eurot (25,79 + 110).

2.5. Vastavalt lepingutele ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis

lepingus nr. XXX on 2,50 eurot kuus ja lepingus nr. XXX on 2,90 eurot kuus. 27.12.2022 lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.09.2022 - 15.12.2022 osamaksete haldustasud, s.o. 10

eurot (4 x 2,50) ja 11,60 eurot (4 x 2,90) kokku 21,60 eurot.

2.6. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ning

lepingu tingimuste punktist 4.7. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad.

Lepingust nr. XXX tulenev sissenõudmiskulude summa 30 euro kujunemine: 20.01.2023 tasulise

kirja saatmine 15 eurot, 14.02.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 25.10.2023 tasulise kirja

saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Lepingust nr. XXX tulenev sissenõudmiskulude summa 40 euro kujunemine: 05.01.2023 tasulise

kirja saatmine 20 eurot, 20.02.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 30.03.2023 tasulise kirja

saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

Kostja on tasunud hagejale lepingu nr. XXX katteks 30 eurot ja lepingu nr. XXX katteks 40 eurot,

mille hageja on VÕS § 415 lg 2 alusel arvestanud võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks.

Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 0 eurot.

2.7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 15,44 eurolt lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.12.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

09.01.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 22,90%

kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 3,66 eurot.

Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 517,45 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.12.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

09.01.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 22,90%

kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 122,71 eurot. Hageja

esitab viivise arvestused lisana. Kokku on hageja viivisenõue summas 126,37 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras edaspidine viivis 22,90% aastas tasumata

põhinõuetelt alates 10.01.2024 kuni põhinõuete täitmiseni.

2.8. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 18.09.2024 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.09.2024. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407

tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

02.09.2024 ja loeti kättetoimetatuks 18.09.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

02.10.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3

kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatised nõude loovutamise kohta (dtl

54, 55), millest nähtub, et AS I on 27.12.2023 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust nr XXX

ja XXX tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finants (praegune Aktiva Finance Group OÜ).

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

8. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja M. N. on AS-ga

I sõlminud kaks lepingut: 30.01.2022 väikelaenu lepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu

1000 eurot, intressimääraga 22,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraga 42,74% aastas,

haldustasu 2,50 eurot kuus ja 09.05.2022 väikelaenu lepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja

laenu 1500 eurot, intressi määraga 22,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraga 33,53%

aastas, haldustasu 2,90 eurot kuus. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab

kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus

kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi

93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

10. Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale

antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega

kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab

krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu

krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust

tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel

juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.

11. Lepingu nr. XXX sõlmimise ajal 30.01.2022 ja lepingu nr. XXX sõlmimise ajal 09.05.2022

oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (vt

Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS §

4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 50,85% aastas. Lepingu nr. XXX

krediidi kulukuse määr 42,74% aastas ja lepingu nr. XXX krediidi kulukuse määr 33,53% aastas

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

12. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

13. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis,

ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused,

sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja

intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

14. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe

saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid

selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

15. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

16. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13,

p 21).

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud üksnes üldistatud

selgitused. Hagiavalduses on toodud kuvatõmmised Maksu- ja Tolliametile tehtud päringutest,

kuid nimetatud päringuid endid hagile lisatud ei ole. Hagist ega lisadest ei nähtu esialgse

võlausaldaja poolt kostja kohustuste kontrollimist. Hageja väitel kontrollis esialgne võlausaldaja

avalikke andmebaase kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta. Millised tulemused

sealt nähtusid, hagiavaldusest ei selgu. Hagile on lisatud üknes kostja laenutaotlused, mille

kohaselt märkis kostja oma igakuisteks kohustusteks 100 eurot ja 200 eurot kuus. Hageja märgib,

et krediidiandja arvestas ka minimaalset majapidamiskulude määra 250 eurot.

18. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks laenuandjana täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Kohtu hinnangul on krediidiandja küll

kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, kuid ei ole kontrollinud kostja

finantskäitumist (s.h. laenukohustuse hulka, jääki ega olemust), kostja igapäevaste tegelike

kohustuste suurust ning ülalpeetavate olemasolu. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas

krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet.

Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende

suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on

hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal

on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb

krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente. Kohtu hinnangul on laenuandja

jätnud kontrollimata kostja tegelike igakuiste kohustuste suuruse, mis oleks võimaldanud

tuvastada ka võimalikud vastuolud laenutaotluse ja tegelike andmete vahel. Eeltoodud põhjustel

puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist

või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined VÕS § 4034 lõikele 6 ja välistaks sama

sätte lõige 7 kohaldamise. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsuse nr 2-20-106661, p 55 järgi

on ringkonnakohtu praktikas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Samuti leidis Tallinna

Ringkonnakohus 13.10.2020 otsuses nr 2-18-9977, p-s 12, et ainuüksi kostja täidetud küsimustik,

millest nähtus üksnes üldiselt kostja sissetuleku ja väljamineku suurus, kusjuures täpsustatud ei

olnud, milliseid väljaminekuid küsitakse, ei ole ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras

krediidivõimelisuse hindamiseks. Esitatud andmetest ei nähtu, et kostja finantskäitumist üldse

kontrollitud oleks. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid

finantskohustuste olemasolu või nende puudumise kohta. Lisaks tuleb arvestada, et

finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad.

Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles

näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus

on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist

selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja käesoleval juhul

krediidivõimelisuse hindamiseks üksnes kostja enda poolt esitatud kohustuste andmetest, mis ei

ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

19. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

20. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.

lepingutasusid, haldustasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus,

vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on

intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse

intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise

kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd mõlema

laenulepingu graafikujärgsete maksete tähtajad on saabunud (15.01.2023 ja 15.05.2024), siis

arvestust esitama ei pea, sest kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud.

21. VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras. VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni 31.detsember 2022

0% aastas. Lepingud on üles öeldud 27.12.2022, seega seadusjärgset intressi ei arvestata.

Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud hageja intressinõuded lepingust nr. XXX summas 25,79

eurot ja lepingust nr. XXX summas 110 eurot. Arvestades eelmärgitut võis hageja VÕS § 4034 lg

7 kohaselt arvestada kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud intressimakseid üksnes

põhivõlgnevuse katteks.

22. Kuivõrd hageja ei too hagis välja kostja poolt tehtud tagasimaksete täpseid andmeid, lähtub

kohus hagis toodud andmetest ja laenulepingute maksegraafikutest (dtl 33, 40). Kõik tehtud

tagasimaksed kuni 15.08.2022 tuleb lugeda tasutuks põhinõude katteks.

Kostja tegi tagasimakseid lepingu nr. XXX alusel perioodil 15.02.2022 – 15.08.2022 kokku

692,93 eurot (7 x 98,99). Seega on lepingu nr. XXX tasumata põhinõude suuruseks 27.12.2022

seisuga 307,07 eurot (1000 – 692,93).

Lepingu nr. XXX alusel tegi kostja perioodil 15.06.2022 – 15.08.2022 tagasimakseid kokku

251,31 eurot (3 x 83,77). Seega on lepingu nr. XXX tasumata põhinõude suuruseks 27.12.2022

seisuga 1248,69 eurot (1500 – 251,31).

Seega oli kostja lepingustest tuleneva tasumata põhinõude suuruseks 27.12.2022 seisuga kokku

1555,76 eurot (307,07 + 1248,69).

Lisaks märgib hageja, et kostja on teinud tagasimakseid hagejale peale lepingu lõpetamist lepingu

nr. XXX alusel summas 440 eurot ja lepingu nr. XXX alusel 867 eurot, kokku 1307 eurot

(tasumise aega hageja ei märgi). Seega on tasumata põhinõude suuruseks 248,76 eurot (1555,76 –

1307), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

23. Rahuldamata jääb hageja põhinõue summas 284,13 eurot (532,89 – 248,76) ja intressinõue

summas 135,79 eurot.

24. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid

laenulepinguga seotud tasusid, seega jääb hageja nõue rahuldamata ka haldustasu 21,60 euro osas,

kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest.

25. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

26. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda

lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni

mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus

krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui

tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning

viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse

intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti

seadusjärgne). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses

viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Seaduses sätestatud viivisemäär oli 28.12.2022 – 31.12.2022 8% aastas, 01.01.2023 - 30.06.2023

10,5% aastas, 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas, 01.01.2024 - 30.06.2024 12,5% aastas,

01.07.2024 – 31.12.2024 12,25% aastas, 01.01.2025 – 30.06.2025 11,15% aastas ning alates

01.07.2025 on see 10,15% aastas.

27. Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 248,76 eurot, millelt arvestatavat

sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis ülesütlemisele järgnevast päevast 28.12.2022 kuni

hagi esitamiseni 09.01.2024 on 28,98 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab

rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 97,39 eurot (126,37 – 28,98).

Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana

kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise

tasumata põhinõudelt 248,76 eurolt alates 10.01.2024 kuni otsuse tegemiseni 03.11.2025 (k.a),

mis moodustab 52,49 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 03.11.2025 seisuga kokku summas 76,74

eurot (52,49 + 24,25).

28. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõude jäägilt alates 04.11.2025 kuni põhinõude 248,76 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 172,02 eurot (248,76 –

76,74).

29. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

31. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 816,65

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 538,91 eurot ehk

66%

⁓

ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta

menetluskulud 34% ulatuses kostja ja 66% ulatuses hageja kanda.

32. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 245 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 34%

ulatuses ehk summas 83,30 eurot (34% 245 eurost ).

33. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta).

Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine

kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

34. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 6,80 eurot (34% 20 eurost).

35. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

36. Menetluskulude nimekirja kohaselt (õigusabikulude arvet ei ole kohtule esitatud, kuigi kohus

selle esitamist TsMS § 176 lg 6 alusel nõudis) on hageja lepingulise esindaja esindustasu

suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses

esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui

lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei

ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud

hinnakirjaga.

37. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Lisaks eeltoodule kasutab hageja sarnaseid trafaretseid põhjendusi vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta arvukates tsiviilasjades. Seega pole tegemist ülemäära

keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas

81,60 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot x 34%).

38. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 171,70 eurot (riigilõiv 83,30

eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 6,80 eurot + õigusabikulu 81,60 eurot).

39. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega

kindlaks määramata.

40. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

41. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik