Legislator Case Law & Legislation
3-25-1849/4 AI generated

3-25-1849/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-1849/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X.X. esitas 6. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud Halduskohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuses

Legislator headnote

AI generated

3-25-1849/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas 6. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud Halduskohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuses

Keywords

AI generated
inspection fee inspection contract judicial inspection non-compliance with inspection regulations restricted right of inspection customs declaration obligation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1849

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses esindajale helistamise

mittevõimaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. juuli 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuli 2025. a määrus

muutmata.

2. Jätta X.X. taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 6. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 eurot, kuna inspektor-kontaktisik keeldus kaebajal

kaitsjale helistamise võimaldamisest.

2. Halduskohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule täpsustada hüvitisenõude alust ning

märkida konkreetselt, mis kuupäeval kaebaja enda esindajale helistada soovis. Kaebaja pidi

veel kohtule teada andma, kas ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Halduskohus

andis tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

3. Kaebaja esitas 21. juunil 2025 kaebuse täienduse, milles märkis, et on esialgses kaebuses

selgelt välja toonud kaebuse aluseks olevad asjaolud. Seoses kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimise kontrollimisega on kohtul endal võimalik esitada vanglale vastavasisuline

kohtunõue selle kontrollimiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 7. juuli 2025. a määrusega kaebuse. Halduskohus selgitas, et

kaebus on endiselt selliste puudustega, mis ei võimalda seda menetleda. HKMS § 121 lg 1 p 2

kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama

seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Esitatud kaebus ei vasta HKMS §-de

37–39 nõuetele. Eelkõige ei ole kaebaja HKMS § 39 lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud andmeid

riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et

kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Kuigi kaebaja märgib kaebuse täienduses, et on esialgses

kaebuses selgelt välja toonud kahjunõude aluse, ei nõustunud halduskohus sellega, sest

kaebaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, millisel konkreetsel kuupäeval vangla keeldus

talle esindajale helistamise võimaldamisest. Kui kohtul puudub teadmine hüvitisenõude

konkreetse aluse kohta, on ka vanglalt kohustusliku kohtueelse menetluse kohta tõendite

küsimine raskendatud. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ka taotlust kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Kuivõrd kaebajal on arvestatav

halduskohtumenetluse kogemus ning kohus andis selged juhised, millised andmed ja

täpsustused tuleb kaebajal kohtule esitada, kuid kaebaja ei pidanud vajalikuks neid järgida, ei

pidanud halduskohus põhjendatuks kaebuse teist korda käiguta jätmist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. X.X. esitas halduskohtu 7. juulil 2025. a määruse peale määruskaebuse. Kaebaja on

seisukohal, et kohtul on endal võimalik esitada vanglale kohtunõue, millega kohus saab

kindlaks teha kaebusega seonduvad asjaolud ning kaebuse eseme. Kaebaja nõuab kohtult

vanglale kohtunõude esitamist, et kohus saaks tutvuda kaebuse aluseks olevate asjaoludega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 7. juuli 2025. a määruse kohaselt

tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja jättis kohtu

määratud tähtajaks puudused kõrvaldamata ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Üheks

puuduseks oli ka riigilõivu tähtajaks tasumata jätmine. Vaidlustatud määrusele eelnevalt jättis

halduskohus 17. juuni 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas, et kaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 150 eurot

või esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Lisaks

tuli kaebajal selgitada, mis kuupäeval kaebaja helistada soovis ja kas kaebajal on läbitud

kohustuslik kohtueelne menetlus.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja jättis halduskohtu määratud tähtajas

puudused kõrvaldamata. Kohus ei saa menetleda kaebust, millelt on tasumata riigilõiv.

Kaebaja ei ole määruskaebuses väitnud, et ta on tasunud riigilõivu või esitanud halduskohtule

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumine on kaebuse

menetlusse võtmise üheks eelduseks ning ainult juba selle eelduse täitmata jätmine annab

aluse kaebuse tagastamiseks. Lisaks ei nähtu kaebuse sisust, millal jättis vangla kaebajale

esindajale helistamise võimaldamata ja kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse

menetluse. Halduskohtul on küll selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda

uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), kuid see ei saa olla piiramatu. Kohus ei pea

hakkama kaebuse saamisel tegema ülemäärast tööd selleks, et selgitada välja kaebuses

väidetud helistamise võimaldamata jätmise kuupäev. Kaebaja ei ole seda halduskohtule

öelnud ka pärast käiguta jätmise määrust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

kaebajal on halduskohtumenetluse kogemus ja kaebajale anti konkreetsed juhised puuduste

kõrvaldamiseks. Kuna kaebaja jättis puudused kõrvaldamata ja puudused takistavad asja

läbivaatamist, tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

9. X.X. esitas ringkonnakohtule taotluse esitada vanglale kohtunõue selleks, et kohus saaks

tutvuda kaebuse aluseks olevate asjaoludega. Ringkonnakohus käsitleb eelmärgitud taotlust

tõendite kogumise taotlusena. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks

vajalikuks Tartu Vanglale kohtunõude esitamist tõendite küsimiseks. Seega jääb taotlus

tõendite kogumiseks rahuldamata.

10. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuli 2025. a

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)