3-25-1849/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedX.X. esitas 6. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud Halduskohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuses
Legislator headnote
AI generated3-25-1849/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas 6. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud Halduskohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
4. november 2025, Tartu
Haldusasja number
3-25-1849
Haldusasi
X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise
kahju hüvitamiseks seoses esindajale helistamise
mittevõimaldamisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 7. juuli 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X. määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuli 2025. a määrus
muutmata.
2. Jätta X.X. taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva
jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. esitas 6. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 eurot, kuna inspektor-kontaktisik keeldus kaebajal
kaitsjale helistamise võimaldamisest.
2. Halduskohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuses
esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule täpsustada hüvitisenõude alust ning
märkida konkreetselt, mis kuupäeval kaebaja enda esindajale helistada soovis. Kaebaja pidi
veel kohtule teada andma, kas ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Halduskohus
andis tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
3. Kaebaja esitas 21. juunil 2025 kaebuse täienduse, milles märkis, et on esialgses kaebuses
selgelt välja toonud kaebuse aluseks olevad asjaolud. Seoses kohustusliku kohtueelse
menetluse läbimise kontrollimisega on kohtul endal võimalik esitada vanglale vastavasisuline
kohtunõue selle kontrollimiseks.
4. Tartu Halduskohus tagastas 7. juuli 2025. a määrusega kaebuse. Halduskohus selgitas, et
kaebus on endiselt selliste puudustega, mis ei võimalda seda menetleda. HKMS § 121 lg 1 p 2
kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama
seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi
kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Esitatud kaebus ei vasta HKMS §-de
37–39 nõuetele. Eelkõige ei ole kaebaja HKMS § 39 lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud andmeid
riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et
kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Kuigi kaebaja märgib kaebuse täienduses, et on esialgses
kaebuses selgelt välja toonud kahjunõude aluse, ei nõustunud halduskohus sellega, sest
kaebaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, millisel konkreetsel kuupäeval vangla keeldus
talle esindajale helistamise võimaldamisest. Kui kohtul puudub teadmine hüvitisenõude
konkreetse aluse kohta, on ka vanglalt kohustusliku kohtueelse menetluse kohta tõendite
küsimine raskendatud. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ka taotlust kaebuses esinevate
puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Kuivõrd kaebajal on arvestatav
halduskohtumenetluse kogemus ning kohus andis selged juhised, millised andmed ja
täpsustused tuleb kaebajal kohtule esitada, kuid kaebaja ei pidanud vajalikuks neid järgida, ei
pidanud halduskohus põhjendatuks kaebuse teist korda käiguta jätmist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5. X.X. esitas halduskohtu 7. juulil 2025. a määruse peale määruskaebuse. Kaebaja on
seisukohal, et kohtul on endal võimalik esitada vanglale kohtunõue, millega kohus saab
kindlaks teha kaebusega seonduvad asjaolud ning kaebuse eseme. Kaebaja nõuab kohtult
vanglale kohtunõude esitamist, et kohus saaks tutvuda kaebuse aluseks olevate asjaoludega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7. Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 7. juuli 2025. a määruse kohaselt
tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja jättis kohtu
määratud tähtajaks puudused kõrvaldamata ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Üheks
puuduseks oli ka riigilõivu tähtajaks tasumata jätmine. Vaidlustatud määrusele eelnevalt jättis
halduskohus 17. juuni 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuses esinevate
puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas, et kaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 150 eurot
või esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Lisaks
tuli kaebajal selgitada, mis kuupäeval kaebaja helistada soovis ja kas kaebajal on läbitud
kohustuslik kohtueelne menetlus.
8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja jättis halduskohtu määratud tähtajas
puudused kõrvaldamata. Kohus ei saa menetleda kaebust, millelt on tasumata riigilõiv.
Kaebaja ei ole määruskaebuses väitnud, et ta on tasunud riigilõivu või esitanud halduskohtule
menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumine on kaebuse
menetlusse võtmise üheks eelduseks ning ainult juba selle eelduse täitmata jätmine annab
aluse kaebuse tagastamiseks. Lisaks ei nähtu kaebuse sisust, millal jättis vangla kaebajale
esindajale helistamise võimaldamata ja kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse
menetluse. Halduskohtul on küll selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda
uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), kuid see ei saa olla piiramatu. Kohus ei pea
hakkama kaebuse saamisel tegema ülemäärast tööd selleks, et selgitada välja kaebuses
väidetud helistamise võimaldamata jätmise kuupäev. Kaebaja ei ole seda halduskohtule
öelnud ka pärast käiguta jätmise määrust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et
kaebajal on halduskohtumenetluse kogemus ja kaebajale anti konkreetsed juhised puuduste
kõrvaldamiseks. Kuna kaebaja jättis puudused kõrvaldamata ja puudused takistavad asja
läbivaatamist, tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
9. X.X. esitas ringkonnakohtule taotluse esitada vanglale kohtunõue selleks, et kohus saaks
tutvuda kaebuse aluseks olevate asjaoludega. Ringkonnakohus käsitleb eelmärgitud taotlust
tõendite kogumise taotlusena. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise
tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist
tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks
vajalikuks Tartu Vanglale kohtunõude esitamist tõendite küsimiseks. Seega jääb taotlus
tõendite kogumiseks rahuldamata.
10. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuli 2025. a
määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)