1-25-5758/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-5758

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-5758

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Kristo

Kiveste

süüdistatuna KarS § 4231

järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Hendrik Rätsep

Süüdistatav

Kristo Kiveste – isikukood 39010294230, xxx kodanik,

elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, e-post:

xxx telefon xxx, xxx, kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Kristo Kiveste KarS § 4231 järgi ning mõista karistuseks vangistus 3

kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristo

Kiveste ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2025-27.03.2025, s.o 2 päeva.

Välja mõista Kristo Kivestelt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot

riigituludesse.

Kohustada Kristo Kivestet tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt vähemalt 110,75 eurot.

Sundraha summas

1329

eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700030628. Selgitusse võib märkida: „Kristo Kiveste, kriminaalasi 1-

25-5758, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Kristo Kivestet (Kiveste) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt mootorsõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud (02.07.2024 a ja 25.07.2024 a ) ja olles selle eest karistatud

29.07.2024 a Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna poolt LS §

201 1g 2 alusel ja 08.10.2024 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt LS § 201 lg 2 alusel,

juhtis uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt 26.03.2025.a kella 18:42 ajal Harjumaal, Tallinnas,

Pikksilma 19/1 juures B-kategooria mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, liikudes Tallinna Sadama D-terminali poolt

mööda Pikksilma tänavat Reidi tee suunas.

Seeläbi pani Kristo Kiveste toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Kristo Kiveste, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.10.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kristo Kiveste süüdi tunnistamist KarS § 4231 järgi ja

tema karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.-

27.03.2025, s.o 2 päeva, karistusaja hulka, misläbi karistuseks jääb 2 kuud ja 28 päeva

vangistust. KarS § 73 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui Kristo Kiveste ei pane 1

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2

kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329

eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik