3-25-3724/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3724

Määruse kuupäev

4. november 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Kristjan Uuspalu kaebus Tartu Vangla vastu seoses

pikaajalise kokkusaamise võimaldamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Kristjan Uuspalu kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Kristjan Uuspalu esitas 26. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla vastu seoses asjaoluga, et kaebajal ei võimaldata pikaajalist

kokkusaamist oma elukaaslasega. Kaebaja soovib, et vangla tunnustaks kaebaja elukaaslast

kaebaja faktilise eluskaaslasena ja võimaldaks neile läheduse vajaduse rahuldamise eesmärgil

pikaajalisi kokkusaamisi. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigipoolse kaitsja

saamiseks.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 3. novembril 2025 kaebaja poolt 20.

aprillil 2025 esitatud taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks. Vangla selgitas, et kaebajaga

viidi läbi vestlus, mille tulemusel ei soovinud ta kirjalikku vastust, mistõttu kaebajale

kirjalikku vastust koostatud ei ole.

3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks

võimaldada kaebajale pikaajaline kokkusaamine oma elukaaslasega.

5. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS

§ 44 lg 1). Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste rikkumist

haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse

õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks

(riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4

ja 5).

6. Kohus selgitab, et kaebajal tuleb pikaajalise kokkusaamise soovi korral esitada vanglale

vastavasisuline taotlus (vt justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 71 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 42 lg 1). Juhul, kui vangla leiab, et kinnipeetava taotlust ei ole

võimalik rahuldada, antakse selle kohta vastav haldusakt (VSKE § 40, § 35 lg 3). Praegusel

juhul on kaebaja esitanud vanglale küll taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks, kuid kaebaja

on läbi viidud vestluse tulemusena avaldanud 22. mail 2025 vanglale, et ei soovi esitatud

taotluse osas kirjalikku vastust. Seega võib mõista, et kaebaja on pikaajalise kokkusaamise

taotluse võtnud tagasi, mistõttu ei ole kaebaja taotluse suhtes tehtud keelduvat otsust ning

vangla ei ole oma tegevuse või tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud. Järelikult puudub

kaebajal praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. Kohus selgitab, et kaebajal tuleb enne kohtusse pöördumist esitada vanglale taotlus

pikaajaliseks kokkusaamiseks ning kaebajal tuleb ära oodata vangla kirjalik vastus.

Pärast vanglapoolset kirjalikku keeldumist tekib kaebajal kaebeõigus vangla tegevuse

vaidlustamiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus K. Uuspalu kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

9. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja

määramiseks käesolevas haldusasjas.

10. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

11. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et kaebaja ei

suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid

selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb

alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. Uuspalu taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg

1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2