2-24-18720/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Osaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

03. november 2025.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-18720

Tsiviilasi

M. G. V. hagi I. M. I. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes

Hagihind

3884,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. G. V. (isikukood: XXX)

Hageja esindaja riigi õigusabi korras: M. J.

Hageja seaduslik esindaja: M. V. (isikukood: XXX)

Lepinguline esindaja: H.-L. T.

Kostja: I. M. I.

Lepinguline esindaja: M. L.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi elatise nõudes osaliselt.

2. Mõista välja kostjalt, I. M. I. (sünd XXX) perioodi 10.12.2024 kuni 30.03.2025 eest

M. G. V. (isikukood: XXX) kasuks elatis summas 287,72 eurot igas kalendrikuus.

3. Mõista välja kostjalt, I. M. I. (sünd XXX), igakuine elatis M. G. V. (isikukood: XXX)

alates 01.04.2025 kuni M. G. V. täisealiseks saamiseni (XXX) igakuine elatis 301,74

eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) -40 eurot (50% lapsetoetusest)). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja on

tasunud 301.74 eurot lapse ülalpidamiseks septembri 2025 eest, mida tuleb arvestada

elatise sissenõudmisel.

4. I. M. I.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis kanda M. V. pangakontole EEXXX

iga kuu esimeseks kuupäevaks, selgitus „elatis“.

5. Jätta rahuldamata hageja nõue tagasiulatuva elatise välja mõistmiseks.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 16.01.2025.a kohtule hagi I. M. I. vastu isaduse tuvastamise ja elatise

nõudes. Hageja elab koos emaga. Hageja on esitanud elatise nõude alates hagi esitamisest

1,5 kordses seadusjärgses miinimummääras. Lapsetoetus summas 80 eurot laekub hageja

seaduslikule esindajale, laps viibib isaga vähem kui 7 päeva kuus. Hagiavalduse kohaselt

hageja ema on imikuga kodune ning tal ei ole igakuist sissetulekut rohkem kui

vanemahüvitise alammäär (27,33 eurot bruto päevas), millele lisandub üksikvanema

toetus 80 eurot kuus ja lapsetoetus 80 eurot kuus. Hageja emal puudub igasugune vara

ning lapse eest hoolitsemise tõttu ei ole tal võimalik lisasissetulekut teenida. Märgitust

tulenevalt taotleb hageja kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest ning mõista

kostjalt hageja kasuks igakuine elatis PKS § 102 lg 3 alusel välja 1,5 kordses

seadusjärgses miinumummääras. Hagi esitamise seisuga oleks igakuine elatis 431,58

eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu (dtl 80). Tagasiulatuva elatise osas märgib kostja, et olukorras,

kus isa kanne lapse sünni aktis puudub, saab nõude esitada alates hagi esitamisest.

Tagasiulatuva elatise välja mõistmist mõjutavad ka kostja vastuväited, mis põhinevad

sellele, et enne hagi esitamist ei ole nõutud elatist, see asetaks kostja majanduslikult

raskesse olukorda ja pärast lapse sündi on kostja tasunud hageja emale 1410 eurot. Samuti

palub kostja kohustada lapse ema esitama kuludokumendid lapse elatise kasutamise kohta,

kuna lapse ema nõuab elatist miinimumist suuremas ulatuses.

Kohtu selgitused menetlusosalistele

3. Kohus on selgitanud pooltele, et PKS §-i 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste

vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest ning kostja isadus on hageja suhtes

kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil, et PKS

§108 kohaselt on võimalik kostjalt nõuda tagasiulatuvat elatist ka aja eest, mil hageja

põlvnemine kostjast ei ole veel kindlaks tehtud, kuid hagi põlvnemise tuvastamiseks ja

elatise nõudes on kohtule üheaegselt esitatatud. Kohus selgitas pooltele, et tagasiulatuva

elatise välja mõistmist mõjutavad ka kostja vastuväited, mis põhinevad sellele, et enne

hagi esitamist ei ole nõutud elatist ja see asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda.

Kohus selgitas hagejale vanemate võrdsusest kõrvale kaldumise õigust PKS § 105 lõike 3

kontekstist. Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas.

7. Kohus on pooltele selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist

miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102

nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate

toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või

on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud

töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja

ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kohus on kontrollinud

Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kostja ei ole esitanud PKS § 101

lõigetes 5-7 nähtuvaid vastuväiteid.

8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, kuid palunud kõrvale

kanduda vanemate võrdsusest.

9. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust.

11. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

12. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise

nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

13. Hagejale tuleb välja mõista alates 10.12.2024.a elatis vastavalt PKS §-le 101 lõikele 1, s.o

miinimummääras. Kehtiva elatise saab välja arvutada Justiitsministeeriumi lehel oleva

elatiskalkulaatoriga https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

14. Kohus märgib käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis selguse huvides eraldi perioodi

20.09.2024-30.03.2025 eest tasumisele kuuluva igakuise elatise summa (287,72 eurot)

ning alates 01.04.2025 tasumisele kuuluva igakuise elatise summa (301,74 eurot).

15. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa elatise summa olla väiksem kui käesolevas paragrahvis

arvutatud summa, mistõttu korrigeeritakse elatise summat igal aastal automaatselt

vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutusele. Kohus

selgitab, et hagejal ja kostjal on võimalik pöörduda kohtu poole elatise summa muutusega

juhul, kui elatise välja mõistmise järgselt muutuvad PKS §101 lg 5-7 aluseks olevad

asjaolud.

16. Kostja on septembris 2025 tasunud hageja ülalpidamise katteks elatist 301,74 eurot hageja

ema pangakontole. Kohus märgib, et nimetatud summat tuleb arvestada kui lapse

ülalpidamise katteks tehtud makset ning täitmise korral arvestada 301,74 euro ulatuses

ülalpidamiskohustus täidetuks. Kohus märgib selgitavalt kostja väidete kohta, et ta on

lapse ülalpidamise katteks tasunud 1410 eurot septembris ja novembris 2024 (dtl 266)

ning kostja ema on hageja elatise katteks tasunud 350 eurot (dtl 225) et tegemist on

summadega, mis on tasutud enne hagi esitamist, mida hageja oma hagiavalduses ei nõua.

Seega kohus nimetatud summasid jooksva elatise nõude katteks ei arvesta.

17. Hageja on esitanud taotluse kohaldada kostja poolt tasutavale elatisele koefitsenti 1,5,

kooskõlas PKS § 102 lõikega 3 ja PKS § 105 lõikega 3. Kohtu hinnangul kohaldub PKS §

102 lõige 3 olukordadele, kus kostja vastu on esitatud miinimumelatisest suurem nõue.

Hageja on esitanud miinimumelatise nõude. PKS § 105 lg 3 annab võimaluse kalduda

kõrvale vanemate võrdsusest ülalpidamiskohustuse täitmisel. Seda on võimalik kohtu

hinnangul teha juhul, kui kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund on lapsega

koos elavast vanemast oluliselt parem. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja varaline

seis oleks oluliselt parem hageja seadusliku esindaja omast. Hetkel puudub vanemate

sõnul vaidlus, et mõlema vanema majanduslik seis on kehv. Hageja on avaldanud, et

hageja seaduslik esindaja on lapsepuhkusel, isa lihtsalt ignoreerib töö tegemist. Kohtu

hinnangul ei tule ühestki õigusnormist kohustust kostjal teenida keskmist palka. See

eeldus samas ei võta ära eeldust lapse emal pidada last üleval vähemalt miinimumi

ulatuses. Hageja ei ole väitnud, et lapse kulud ületaksid miinimumi. Kohus on andnud

pooltele võimaluse tõendada oma varanduslikku seisu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et

lapsega koos elava vanema (ema) puhul esineksid asjaolud, mis annaksid võimaluse

ülalpidamiskohustusest vabastamiseks. Seega ei rahulda kohus hagi osas, milles hageja

palub vanemate võrdsusest miinimumelatise välja mõistmisel kõrvale kanduda.

18. Hageja on esitanud nõude mõista I. M. I.’lt M. G. V. kasuks välja tagasiulatuv elatis

perioodi eest alates 20.09.2024 kuni 9.12.2024 eest summas 764,47 eurot. Kohus jätab

tagasiulatuva nõude rahuldamata. Maksekorraldustega on tõendanud (dtl 225 ja 266), et

kostja ja kostja ema on hageja seaduslikule esindajale teinud ülekandeid summas 1760

eurot. Perioodi 20.09.2024-9.12.2024 eest kuuluks tasumisele 10 päeva elatis septembris

95,9 eurot + oktoobri elatis 287,72 eurot + novembri elatis 287,72 + 9 päeva elatis

detsembris 83,53 eurot = 754,87 eurot. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja poolt

tehtud ülekannetega perioodil september-november 2024 on kaetud tagasiulatuva elatise

nõue.

19. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga esimeseks kuupäevaks

järgneva kuu eest ette I. M. I.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis kanda M. V.

pangakontole EEXXX iga kuu esimeseks kuupäevaks, selgitusega „elatis“.

20. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

21. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 3884,22 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

22. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik