4-12-63/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 30.01.2012.a.

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse 07.12.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,018012 O.E karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik O.E, isikukood XXX, (kaebuse esitaja) elukoht: xxx

töökoht: AS AA

Menetlusaluse isiku kaitsja Reet Vokk volikirja alusel

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6, Tallinn)

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

LÕPPOSA

Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.12.2011.a.

O.E suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr. 2302,11,018012 lisakaristuse - juhtimisõiguse äravõtmise - osas.

Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Väärteoasi nr.4-12-63

2

Kaevatava otsuse sisu O.E karistati kohtuvälise menetleja 07.12.2011.a. otsusega liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võeti LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks selle eest, et

tema 19.11.2011.a. kell 10:30 Harju maakonnas Tallinna linnas Muuga teel juhtis

mootorsõidukit Toyota Corolla reg.märk XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg. Oma tegevusega rikkus O.E otsuse kohaselt LS § 69 lg 5 nõudeid.

Taotlus

Kaebuses taotleti kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmise) osas. Menetlusalune isik leidis, et lisakaristus koormab teda ebaproportsionaalselt ja lisakaristuse määramisel ei ole arvestatud tema isikuga. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et isikul puuduvad eelnevad karistused, samuti asjaoluga, et isik töötab viiendat aastat AA AS-s

autotehnikuna ja töökoht eeldab pidevat sõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks ta oma töö, st sissetulekuallika. Kaebuse esitaja on kaebusele lisanud oma

väidete kinnituseks ka tõendi AA AS-st. Märkis, et määratud rahatrahv summas 760 eurot on

tema jaoks väga suur rahaline karistus, mis edaspidiselt täidab eesmärki hoiduda väärtegude

toimepanemisest. Samuti on menetlusalune isik oma tegu kahetsenud. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Karistuse määramisel on lähtutud võimalusest, et määratav karistus mõjutaks isikut

loobuma edaspidi uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Samuti on lähtutud õiguskorra

kaitsmise huvide olulisusest, mida saab tagada üksnes siis, kui teistele ohtlikuks muutunud

liiklejat vastavalt süü suurusele seaduses antud võimalustega mõjutatakse ja ohtlik liikleja

liiklusest kõrvaldatakse. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et lisakaristuse kohaldamata

jätmine olnuks ilmselgelt vastuolus ja põhjendamatu väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kellel on oma igapäeva

toimetuste hõlpsamaks realiseerimiseks vajadus kasutada mootorsõidukit, pidi olema menetlusalusele isikule väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse,

mis omakorda võib halvendada tema majanduslikku olukorda ja seada takistusi tööülesannete täitmisel. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse määra

valikul lähtunud, et kaebuse esitaja pani toime ühe enamohtliku väärteo, samuti asjaolust, et

isikul puuduvad kehtivad karistused. Vastasel juhul oleks kohtuväline menetleja ilmselt

vajalikuks pidanud kohaldada lisakaristust pikemaks tähtajaks. Teo ohtlikkust ja süü suurust arvestades ei saa menetlusalusele isikule määratud karistust kergendada. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht O.E karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja

KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võeti LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks.

LS § 224 lg 2 koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

3

Kohus leiab, et O.E poolt 19.11.2011.a. kell 10:30 Tallinna linnas Muuga teel mootorsõiduki

Toyota Corolla reg.märk XXX juhtimine juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg, on tõendamist leidnud. Lisaks O.E poolt süü tunnistamisele on tema poolt teo toimepanemist kinnitavaks tõendiks

ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati O.E

19.11.2011.a kell 10:39

– 10:42

tõendusliku alkomeetriga Lion intoxilyzer 8000 lubatud

alkoholipiirmäära ületamine – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,35 mg. Väärteotoimikus on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille

kohaselt kõrvaldati O.E sõiduki juhtimiselt alates 19.11.2011.a kell 10:30 kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (alkoholilõhn

juhi suust). Vastuväiteid nimetatud tõenditele O.E esitanud ei ole. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub O.E teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Kohtuvälises menetluses on O.E andnud ütlusi, et käis sünnipäeval, kus võttis alkoholi ning hindas ennast üle, arvates,

et kõik on korras. Olles enne mootorsõiduki juhtima asumist alkoholi tarvitanud ning veendumata, et tal alkoholijoobe tunnuseid mootorsõiduki juhtimisel ei esine, pani O.E talle süüks arvatud teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Seega on O.E rikkunud LS 69 lg 5 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lg 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole, samuti on kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust.

LS § 224 lg 2 kehtestatud sanktsioon võimaldab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 224 lg 3 p 1 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni

üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kuna kohtuväline menetleja on määranud O.E-le LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 190 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena võtnud LS § 224 lg

3 p 1 alusel ära juhtimisõiguse neljaks kuuks, on isikut põhikaristuse osas karistatud üle keskmise määra ning lisakaristuse osas keskmise määra lähedas suuruses. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastatud ei ole.

O.E poolt on vaidlustatud lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 1 alusel.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki joobes juhtimisega paneb isik toime enamohtliku väärteo ning tegu on ühiskonnaohtlik, kuid tulenevalt KarS §-st 56 lg 1 arvestab

kohus karistuse mõistmisel nii O.E süü suurust kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks

karistuse kohaldamisel ning peab põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas,

millega kohaldati isiku suhtes lisakaristust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus O.E puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu hinnangul on O.E kahetsus siiras, kuna ta ei ole oma

tegu üheski menetlusstaadiumis varjata püüdnud, on andnud objektiivseid ütlusi ning ei ole

otsinud oma käitumisele ebausutavaid õigustusi. Raskendavad asjaolud antud väärteoasjas puuduvad. Kohus on seisukohal, et O.E on aru saanud oma teo keelatusest ja õigusvastase teoga kaasneda võivatest tagajärgedest.

4

Lisaks puhtsüdamlikule kahetsusele arvestab kohus lisakaristuse tühistamisel, et O.E kehtivad karistused puuduvad, ta ei ole karistusregistrisse kantud. Seega ei ole O.E isikuks,

kes järjepidevalt ja süstemaatiliselt rikuks õiguskorda ning kelle suhtes tuleks õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades kohaldada ilmtingimata lisakaristust. Samuti on O.E kohtule

põhjendanud ja tööandja poolt antud tõendiga kinnitanud, et tema igapäevases töös on juhtimisõiguse olemasolu vajalik ning vastava õiguse äravõtmisega kaotaks ta töö ning seega ka

sissetuleku. Kuigi juhtimisõiguse vajalikkus tööülesannete täitmiseks ei ole lisakaristuse

kohaldamist välistav asjaolu, mõjutab sellest tulenev töökoha kaotus siiski menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud küllaltki suure rahatrahvi tasumise võimalust.

Hinnates toimepandud tegu (tegemist ei olnud sellise raske joobega, mis kahjustaks õigushüve niivõrd olulisel määral, et lisakaristuse kohaldamine oleks ainuvõimalik) ja menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, on kohus seisukohal, et antud rikkumine oli pigem juhuslikku laadi,

mitte teadlik hoolimatu käitumine liikluskorra vastu tervikuna. Antud juhul on kohtuväline

menetleja määranud teo ohtlikkust arvestades isikule juba põhikaristuse – rahatrahvi - üle keskmise sanktsioonimäära ning kohus leiab, et O.E näol on tegemist isikuga, kelle puhul

täidab ka põhikaristus oma eesmärki – mõjutab isikut edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Kohus annab O.E-le võimaluse näidata, et lisakaristuse tühistamine on õigustatud, st antud rikkumine jääb viimaseks ning tema edasine käitumine on õiguskuulekas ja vastavuses liikluskorras kehtestatud normidega, samuti kaasliiklejaid arvestav ja austav.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p.2.

Kohtunik