3-24-3261/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3261

Määruse kuupäev

31. oktoober 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13

tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada

eluosakonda juurde kaks telefoniaparaati

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i kaebus.

2. Jätta X.X.-i taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. (edaspidi kaebaja) esitas 29. novembril 2024 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles soovis, et kohus nõuaks vanglalt välja kaebuses loetletud

dokumendid. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla kinnipeetavad pärast kinnipeetavate

ümberpaigutamist lukus, kaklused ning tülid on igapäevased ning vanglas piiratakse

helistamist. Tallinna Vanglas ja Viru Vanglas on telefone viis ning helistamiseks aega piisab.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning advokaadi

andmiseks.

2. Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 22. juulil 2025 kohtule kaebuses loetletud

dokumendid.

3. Tartu Halduskohus jättis 27. augusti 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Kuivõrd

kaebusest ei selgunud, millise nõudega kaebaja kohtu poole pöördub ning mis on nõude alus,

tuli kaebajal selgelt välja tuua, millise nõudega ta kohtu poole pöördub ning lühidalt ja

konkreetselt kirjeldada, mis on nõude aluseks.

4. Tartu Halduskohtusse pikendas 2. septembri 2025. a vastuskirjaga Tartu Halduskohtu 27.

augusti 2025. a määrusega antud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega. Kaebajal tuli

3-24-3261

kaebuse puudused kõrvaldada viie (5) päeva jooksul 2. septembri 2025. a kirja kättesaamisest

arvates.

5. Kaebaja osutas 6. septembril 2025 kohtule esitatud pöördumises, et Tallinna Vanglas on 5

telefoni, aga Tartu Vanglas peab kaklema helistamise võimaluse eest. Vangla toetab sellist

käitumist. Vangla ausus piirama telefoni kasutamise aega, et kõigile jätkuks helistamiseks

aega. Kaebaja on seisukohal, et see ei ole lahendus, vaid raskendab ja ohustab olukorda.

Kaebaja hinnangul tuleb paigaldada sektorisse viis telefoni ja ajapiirang tühistada.

6. Vastuseks kohtunõuetele esitas Tartu Vangla 12. septembril 2025 kaebuse asjaoludega

seonduvad kohtueelse menetluse materjalid ning 17. septembril 2025 X.X.-i telefonikõnede

väljavõtte alates novembrist 2024. Vangla selgitas, et kaebaja viibis perioodil 4. juuli 2024

kuni 14. mai 2025 Tartu Vangla S-hoone 8. osakonnas ning alates 14. maist 2025 S-hoone 6.

osakonnas. Ühtlasi teatas vangla, et kõikides S-hoone avatud osakondades on kolm

telefoniaparaati.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. Kohus märgib esmalt, et tulenevalt HKMS § 2 lõike 4 teisest lausest ning HKMS § 44

lõikest 1 mõistab kohus kaebust selliselt, et see on suunatud üksnes kaebaja, mitte kõigi S-

hoone esimese korruse kinnipeetavate õiguste kaitseks.

Lähtuvalt kaebusest ja 6. septembri 2025. a kaebuse täpsustusest mõistab kohus, et kaebaja

eesmärk on, et osakonnas, kus ta Tartu Vanglas viibib, oleks kokku viis telefoniaparaati ning

helistamisele seatud ajaline piirang tühistataks, siis tõlgendab kohus kaebust selliselt, et

kaebaja on esitanud kohustamisnõude Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada eluosakonda

(kus ta viibib) juurde kaks telefoniaparaati ning Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a

käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamise nõude

(HKMS § 37 lõike 2 punktid 1 ja 2). Saavutamaks eesmärki, et vanglas ei piirataks ajaliselt

kaebaja helistamisõigust, tuleb kaebajal vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13,

kuna see säte ei võimalda helistada üle 60 minuti päevas ilma põhjendatud vajaduseta ja

vanglaametniku loata.

9. Kohus võtab esmalt seisukoha tühistamisnõude lubatavuse osas (I), seejärel

kohustamisnõude menetlemise võimalikkuse osas (II), siis lahendab kaebaja riigi õigusabi

taotluse (III) ja viimasena võtab seisukoha riigilõivust vabastamise taotluse lahendamise

vajalikkuse osas (IV).

I

10. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikele 5 on kaebaja tühistamisnõude

lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on

kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale

kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt

esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

3-24-3261

lahendamata jätnud. Kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast, siis tuleb kohtul kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 1

punkti 4 alusel tagastada.

11. Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a

käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamise nõude

osas.

Kuna Tartu Vangla 12. septembril 2025 esitatud vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud

vanglale vaiet, milles ta vaidlustaks kehtiva Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13, siis ei saa

nimetatud nõude osas VangS § 1¹ lõikest 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks

lugeda. Seega on kaebajal täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise nõue ja kaebus Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a

käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamiseks tuleb

HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastada.

II

12. Kaebaja on esitanud nõude Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada osakonda kokku viis

telefoniautomaati. Tartu Vangla 17. septembri 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et S-

hoone avatud osakondades on kolm telefoniaparaati. Seega taotleb kaebaja paigaldada enda

osakonda juurde kaks telefoniautomaati.

13. Vastavalt HKMS § 121 lõike 2 punktile 2¹ võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

14. Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 2¹ on diskretsiooniline kaebuse tagastamise

alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes

nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades

asjaolusid, on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul kuulub

kaebus kohustamisnõude osas eeltoodud alusel tagastamisele.

15. Kaebaja väljendab rahulolematust selles osas, et osakonnas, kus ta vanglas viibib, ei ole

viit telefoniautomaati, mistõttu ei saa ta enda hinnangul piisavalt helistada.

Vangistusseaduse (VangS) § 28 lõige 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja

telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused.

Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras.

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51

lõige 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas

ja täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras.

Kaebajal on eeltoodud sätete alusel õigus nõuda, et talle luuakse võimalus kasutada

telefoniaparaati helistamiseks vähemalt kord nädalas. Kaebajale ei tulene ühestki

õigusnormist subjektiivset õigust nõuda, et helistamise võimaldamine peab olema tagatud

talle meelepärasel viisil, antud juhul viie telefoniaparaadiga osakonnas. Sarnaselt paljude

teiste vangistusseaduses reguleeritud kinnipeetava õigustega (võimalus kasutada arvutit,

vaadata telerit, lugeda ajakirjandust, kasutada raamatukogu jne) on tegemist piiratud ressursi

jagamise küsimusega ning vangla peab vastavad võimalused looma mõistlikus ulatuses.

3-24-3261

Kaebaja ei ole väitnud, et talle olemasolevate telefoniaparaatide kasutamist ei võimaldata.

Tartu Vangla on esitanud kohtule kaebaja telefonikõnede väljavõtte alates 1. novembrist 2024

kuni 12. september 2025. Väljavõttest nähtub, et kaebaja on saanud kasutada telefoniaparaati

ulatuslikumalt, kui VSkE miinimumina ette näeb. Tartu Vangla on seega loonud kaebajale

võimaluse telefoniaparaadi kasutamiseks ja kaebaja on saanud seda kasutada. Asjaolu, et

kaebajal on võimalik helistada kolme telefoniaparaadiga viie asemel, ei saa põhjustada

kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kohus mõistab, et kaebaja heaolu võib teatud ulatuses

langeda, kuna ta võib olla sunnitud ootamata telefoniaparaadi vabanemist et helistada, kuid

kaebajale on tagatud reaalne võimalus helistada ning vangla tegevus ei saa kaebajale kaasa

tuua ülemääraseid ebamugavusi ja kannatusi.

16. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõikest 1 tulenevalt võib isik nõuda haldusakti

andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma

või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Isik ei saa nõuda avalikult võimult

sooritusi, milleks seadus talle õigust ei anna.

Nagu kohus eelnevalt osutas, siis kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla tagaks

helistamise võimalikkuse viie telefoniaparaadiga. Seetõttu ei pea kohus perspektiivseks

kaebaja nõuet kohustada Tartu Vanglat paigaldama osakonda, kus ta viibib, juurde kaks

telefoniaparaati (et kokku oleks osakonnas viis telefoniautomaati). Õigusaktid ei kohusta

vanglat võimaldama kinnipeetaval helistada eluosakonnas viie erineva telefoniautomaadiga, st

Tartu Vanglal ei ole kohustust paigaldada kaebaja eluosakonda kokku viis telefoniaparaati.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne

ning kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus

kohustamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹ alusel tagastada.

III

18. Kaebaja on kaebuses palunud anda talle advokaat, kuna tema tervis on halvenenud. Kohus

mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas

haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi

õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

19. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7

lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma

õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esineb RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei

mõjuta.

20. Kaebaja selgitas, et ta ei ole suuteline oma õigusi kaitsma, kuna tema tervis on halb.

21. Kaebaja on esitanud kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele üldjoontes

arusaadava kaebuse, kust nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtute infosüsteemi

kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse.

3-24-3261

See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest

järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Eeltooduga on tõendatud,

et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi

abi. Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt

põhjendatud. Lisaks on kohtu hinnangul kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka

põhjusel, et tühistamiskaebuse osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset

menetlust ja kohustamiskaebuse eduväljavaadet on kohus hinnanud väga väheseks ning

tagastab kaebuse käesoleva määrusega HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 2¹

alusel. Seega on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks vähesed.

22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike

1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.

IV

23. Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis ei ole riigilõivust vabastamise

küsimust vaja lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)