2-25-12440/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtuasja number

2-25-12440

Määruse tegemise aeg

03. november 2025, Rakvere

Kohtunik

Tsiviilasi

Angelina Abol

A. L. avaldus A. B. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Menetlusosalised

avalduse läbivaatamine

Avaldaja: A. L. (isikukood XXX); lepinguline esindaja Roman

Kartõšev (e-post XXX)

Võlgnik: A. B. (isikukood XXX, suri XXX) pärandvara

Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (Soola 3, Tartu 51013; tel 504

6694; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A. B. (isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara pankrotiavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused.

2. Vabastada Tiia Kalaus A. B. pärandvara ajutise halduri kohustustest.

3. Määrata ja mõista pärandvara arvelt välja ajutise halduri tasu summas 1 023.00

eurot (sisaldab käibemaksu). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb, so OÜ Civilex arvelduskonto nr XXX, XXX AS.

4. Anda ajutisele haldurile luba tasu maksmiseks realiseerida pärandvara hulka

kuuluvad A. B. pensionikonto osakud summas 1 023.00 eurot.

5. Tühistada Viru Maakohtu 15.09.2025 määrusega A. B. pärandvara suhtes

rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud (pärandvara suhtes toimuva

sundtäitmise peatamine ja ajutise halduri nõusolekul pärandvara käsutamine).

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja käsutuskeelu tühistamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Saata kohtumäärus ajutisele pankrotihaldurile ja avaldajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tasuda

riigilõiv.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtule on 31.07.2025 esitatud A. L. avaldus A. B. pärandvara pankroti

väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on üks A. B. pärijatest. Pärandvara inventuuri

viis läbi kohtutäitur T. A.. Inventuuriaktist nähtub, et pärandaja vara on kokku summas 2 539.14

eurot (konto jääk ja pensioniosakud). Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt pärandaja ja

tema abikaasa O. B. ühisvara hulka kuulub sõiduk CHRYSLER PT CRUISER

registreerimismärgiga XXX, 2004.a, sõidukil on käsutamise keelumärge. Avaldaja leiab, et

pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma

vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus võttis 15.09.2025 määrusega avalduse menetlusse ning nimetas A. B. pärandavara

ajutiseks halduriks Tiia Kalause. Sama määrusega peatati pärandvara suhtes toimuv sundtäitmine

ning keelati pärijatel ja muudel isikutel ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta A. B.i

pärandvara käsutamine.

Ajutine pankrotihaldur esitas 09.10.2025 aruande võlgniku vara ja kohustuste kohta. Aruandest

nähtub, et võlgnik oli abielus kahel korral. Perioodil 06.01.1994 – 15.09.1999 abikaasa O. L. (IK

XXX), abielu lõppes lahutusega; abielu ajal omandatud ühisvara ei ole tuvastatud. Perioodil

16.02.2001 – XXX abikaasa O. B. (IK XXX), abielu lõppes pärandaja surmaga; abikaasadel

kehtis ühisvara vararežiim; pärandaja üleelanud abikaasa O. B. suri XXX, tema pärijaks on

Narva linn.

Pärandaja või tema üleelanud abikaasa omandisse ei ole kinnisasju surma hetkel registrisse

kantud. Abikaasade ühisvarasse kuulusid: kaubik FORD Transit (vl. 1989) (XXX), mis on

lammutatud ja kaubik SEAT Inca (vl. 2000) (XXX), mis on samuti lammutatud. Võlgniku

nimele registreeritud sõidukeid ei ole. Pärandaja üleelanud abikaasa O. B. nimele on

registreeritud sõiduauto Chrysler PT Cruiser (vl. 2004) (XXX), sõiduki asukoha kohta info

puudub. Registrisse on nimetatud sõidukile seatud 2020.a. käsutamise keelumärked kohtutäiturite

A. K. ja T. A. poolt. Kohtutäitur on inventuuris hinnanud selle väärtuseks kuni 2 000 eurot, kuid

puudub teave, kelle valduses sõiduk on. Haldur hindab vara väärtusetuks, sest vallasasja

võimaliku asukoha ja tegeliku valdaja kindlaks tegemine on ilmselgelt aja- ja ressursikulukam

selle väärtusest.

Võlgnikul on arvelduskontod XXX AS-is ja AS-is XXX. XXX AS-i arvelduskonto jääk oli 3.91

eurot. Üleelanud abikaasal oli pärandvara inventuuri kohaselt arvelduskonto XXX AS-is, mille

jääk oli surmahetke seisuga 1.66 eurot. Halduri poolt ei tuvastatud võlgniku nõudeid kolmandate

isikute vastu, äriregistris ei ole tuvastatud võlgniku seoseid äriühingutega. Ajutise halduri poolt

on tuvastatud, et võlgnikule kuuluvad lahusvarana pensionikonto osakud väärtusega 2 729.48

eurot, mis on muutuv ja sõltub tagasiostu päeval kehtivast kursist (kohustuslik pensionikonto nr

XXX, mille saldoks on XXXX pensionifond 1970-79 sündinutele 1443.79 osakut, väärtusega

1.89053 eurot).

Täitemenetluse registrist nähtub, et võlgniku suhtes on algatatud kolm täitemenetlust: N XXX

korteriühistu – 2 306.72 eurot (maksekäsk XXX); Osaühing V – 158.69 eurot (maksekäsk XXX);

H AS – 5 858.78 eurot (maksekäsk XXX). Täitemenetlusi läbiviivate kohtutäiturite tasu ja

kulude nõuded moodustavad kokku 1 399.20 eurot. Kokku on tuvastatud, et pärandaja vastu on

täitmisel nõudeid, mille suhtes ei saa kohaldada aegumist, summas 9 723.39 eurot. Lähtudes

asjaolust, et pärandvara väärtus on 2 729.48 eurot, siis on võlgnik ajutise halduri hinnangul

maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on seisukohal, et

maksejõuetuse põhjuseks oli pärandaja surm. Ajutine haldur leiab ka, et pankrotivara väärtus ei

taga pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikke kulusid ning seega on alus pärandvara

pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara

tagasivõitmise aluseid või muul viisil võimalust pankrotivara suurendamiseks. Isegi kui

arvestada, et pärandaja üleelanud abikaasa O. B. pärandvara pankrotimenetluses jagataks

abikaasade ühisvara, siis ei jätkuks sellest varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tuginedes

inventuurile olid ka O. B.l täitmata kohustused, mistõttu mõlema puhul on kohustused suuremad

kui teadaolevad varad. Juhul, kui avaldaja või muu huvitatud isik soovib täismahulise

pankrotimenetluse läbiviimist, siis tuleks tasuda pankrotimenetluse läbiviimise kuludeks kohtu

deposiiti 1 000 eurot.

Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda menetluse raugemise

vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 000 eurot, tasumise tähtajaga

27.10.2025. Deposiidi tasumise ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded

20.10.2025. Nõutud rahasummat ei ole kohtu kontole deposiidina laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 4 järgi loetakse võlgniku surma korral pärandvara

pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada PärS §

142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see

suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata PärS § 142 lõike 1

punktis 3 nimetatud nõudeid. PankrS § 9 lõike 2 kohaselt võib võlgniku surma korral

pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka pärija. Sellisel juhul kohaldatakse

pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lõike 3 kohaselt ei lõpeta

kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus

pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused vara mahtu ning pärandvara on

püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud surm, seega muu asjaolu PankrS

§ 22 lg 5 tähenduses. Puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ning tasutud ei ole

pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti kohtu poolt nõutud summat. Kohtu hinnangul on

täidetud eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohus lõpetab seega PankrS § 29 lg 1 alusel A. B. pärandvara pankrotiavalduse menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgniku pärandvarast ei jätku

pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Kohus vabastab ka Tiia Kalause ajutise halduri kohustustest. Samuti tühistab kohus Viru

Maakohtu 15.09.2025 kohtumäärusega võlgniku A. B.i pärandvara suhtes rakendatud

pankrotiavalduse tagamise abinõud.

PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on

ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

Aruandest nähtub, et ajutine haldur on teinud tööd 8 tundi ja 15 minutit, tunnitasuga 100.00

eurot, millest tulenevalt palub ta välja mõista tasu summas 1 023.00 eurot (sisaldab käibemaksu

24%). Ajutise halduri tasu maksmiseks palub haldur lubada realiseerida pärandaja pensionikonto

osakuid summas 1 023.00 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ning kutseoskusi, on

ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu määr mahub

kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 023.00 eurot (sh käibemaks).

Ajutise halduri tasu 1 023.00 (sh käibemaks) tuleb välja mõista pärandvara arvelt ning anda

ajutisele haldurile luba tasu maksmiseks realiseerida pärandvara hulka kuuluvad pensionikonto

osakud summas 1 023.00 eurot. Väljamakse tuleb teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb, so OÜ Civilex arvelduskonto nr XXX, XXX AS.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik