3-25-3506/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3506

Määruse kuupäev

3. november 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses temalt

alusetult vabaduse võtmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 19. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule Viru Vangla

kinnipeetava X-i (kaebaja) nimel kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebajalt

alusetult vabaduse võtmisega. Kaebuse kohaselt tunnistati kaebaja Tartu Maakohtu 13.

jaanuari 2025. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-5943 süüdi ja teda karistati 4-aastase reaalse

vangistusega, mida vähendati lühimenetlusega 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat ja

8 kuud, mille kandmist arvestati kaebaja kinnipidamisest 24. augustil 2024. Tartu Maakohus

ja Lõuna Ringkonnaprokuratuur ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja oli kinni peetud samas

kriminaalasjas ka 17. augustist kuni 19. augustini 2024 ning seda aega ei arvestatud tema

karistusaja hulka. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, kuid loobus

sellest talle riigi õigusabi korras määratud esindaja soovitusel. Tartu Ringkonnakohus võttis

õigusvastaselt apellatsioonkaebusest loobumise vastu, kuigi maakohus rikkus oluliselt

õigusnorme, jättes eelvangistuse aja karistusaja hulka arvestamata. Kaebaja esindaja ei

esitanud ka ise Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebust. Kaebaja esitas Riigikohtule riigi

õigusabi taotluse teistmisavalduse esitamiseks, kuid Riigikohus keeldus 13. oktoobril 2025

kaebajale õigusabi andmisest. Kaebaja peab viibima kolm päeva alusetult vangistuses, mis on

oluline inimõiguste rikkumine.

3-25-3506

2. Tartu Halduskohus jättis 20. oktoobri 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta ning andis

kaebajale kaebuse heakskiitmiseks tähtaja 5 päeva määruse kättesaamisest arvates.

Halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud

ning kohtule teadaolevalt ei vasta Y eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Seega ei ole

kohtul võimalik lubada Y-l kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal

tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Y esitatud kaebuse heaks.

3. Y esitas 20. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles soovis teada, miks ei ole

talle haldusasja materjale avalikus e-toimikus (AET) nähtavaks tehtud. Kohus selgitas 20.

oktoobri 2025. a kirjaga Y-le, et ta ei vasta HKMS § 32 lg-s 1 toodud tingimustele. Kohtul ei

ole võimalik lubada tal kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ega talle kohtuasja

materjale AET-is nähtavaks teha.

4. Y esitas 20. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse kaasata ta haldusasja menetlusse

kaebaja nõustajana HKMS § 36 mõistes. Kaebaja on sellega nõus.

5. Y esitas 20. oktoobril 2025 Riigikohtule kaasamata isiku teistmisavaldusena pealkirjastatud

avalduse, milles palub teda kaasata haldusasja menetlusse kaebaja volitatud esindajana või

määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindaja. Riigikohus edastas kaebaja avalduse

lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

6. Tartu Halduskohtule esitati 23. oktoobril 2025 paberkandjal riigi õigusabi taotlus.

Avalduse esitajaks ja koostajaks on märgitud Viru Vanglas paiknev kaebaja, kuid avaldus

saabus kohtusse Tartu Vanglast ümbrikus, millel on saatjana kaebaja maha tõmmatud ning

saatjaks on märgitud Y ja saatmise asukohaks Tartu Vangla. Avalduse kohaselt palub kaebaja

määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna ta pole võimeline ennast kohtus ise

esindama.

7. Y esitas 23. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et koostas

kaebaja eest riigi õigusabi taotluse, kuid Tartu Vangla keeldub seda välja saatmast, öeldes, et

kaebaja peab ise taotluse koostama ja kirja välja saatma. Kohtul on kohustus määrata

kaebajale riigi õigusabi korras esindaja.

8. Y esitas 23. oktoobril 2025 Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2025.

a määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus 31. oktoobri 2025. a määrusega

tagastas. Ringkonnakohus põhjendab, et esiteks ei ole halduskohtu määrus vaidlustatav ning

teiseks, kuna Y ei ole haldusasjas menetlusosaline ega mõne menetlusosalise esindaja, siis

puudub tal õigus halduskohtu määruse peale määruskaebust esitada.

KOHTU SEISUKOHT

9. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda.

10. Kaebajal on etteheited kriminaalasja nr 1-24-5943 menetlusele, mille tulemusena peab

kaebaja tema hinnangul viibima mitu päeva alusetult vangistuses. Kaebaja nõuab sel põhjusel

mittevaralise kahju hüvitamist. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-

3-25-3506

õiguslik, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seadus (SKHS). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud

menetluskorrast tuleb lähtuda nii juhul, kui kahju võimalikuks tekitaks oli prokuratuur, kui ka

siis, kui selleks olid kohtud (Riigikohtu erikogu 25. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-18-

1652, p 9). Kriminaalasja nr 1-24-5943 menetlus on praeguseks lõppenud ning 1. märtsil 2025

jõustus Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2025. a kaebajat süüdimõistev kohtuotsus. Kui kaebaja

leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-5943 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada

taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1, § 11 lg-st 2 ja § 21 lg-st

4. 11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Isegi juhul, kui käesoleva vaidluse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, siis kuuluks

kaebus tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 5, mille kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud

oma esindusõigust. Kaebaja nimel esitas kaebuse Tartu Halduskohtule Y, kes kohtule

teadaolevalt ei vasta HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud tingimustele ega saa

halduskohtumenetluses kaebaja volitatud esindajaks olla, s.t et Y-l ei olnud õigust kaebaja

nimel kaebusega ega muude avaldustega kohtusse pöörduda. Kohus saaks lugeda kaebuse

kaebaja poolt esitatuks, kui ta kiidaks Y esitatud kaebuse heaks (HKMS § 35 lg 3). Kohus

andis kaebajale 20. oktoobri 2025. a määrusega vastava heakskiidu esitamiseks tähtaja viis

päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse kätte 20. oktoobril 2025,

heakskiidu esitamise 5-päevane tähtaeg hakkas kulgema 21. oktoobril 2025 ning möödus 25.

oktoobril 2025, mis oli laupäev. Kuna tähtpäev ei langenud tööpäevale, siis möödus

heakskiidu esitamise tähtaeg järgmisel tööpäeval, s.o 27. oktoobril 2025 (HKMS § 67 lg 4).

Kaebaja ei ole praeguseni kohtu nõutud heakskiitu esitanud.

13. Haldusasjas on esitatud taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. RÕS § 10 lg 3

näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu

õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega

seonduv nõustamine) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise

eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine

halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi

saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule

esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh

prokuratuurile kahjunõude esitamise, saab otsustada üksnes kaebaja ise, siis ei edasta

halduskohus käesolevas kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel

vastavalt kuuluvusele. Riigi õigusabi taotluse sisulist läbivaatamist takistab ka asjaolu, et seda

ei ole kohtule esitanud kaebaja ise, vaid Y, kellel puudub õigus kaebajat esindada ning kelle

esitatud avaldusi ei ole kaebaja heaks kiitnud (HKMS § 55 lg 2).

14. Kohus on juba käesolevas haldusasjas selgitanud, miks ei saa Y olla kaebaja volitatuks

esindajaks. Samuti ei ole põhjendatud Y taotlus kaasata ta haldusasja menetlusse nõustajana.

Nõustaja pädevus piirdub koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste

andmisega. Kirjalikus menetluses nõustaja kasutamist halduskohtumenetluse seadustik ette ei

näe. Ühtlasi ei oma Y kohtule teadaolevalt vaidluse esemega seonduvalt spetsiifilisi erialaseid

teadmisi.

3-25-3506

15. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et Y esitas Tartu Halduskohtule 23. oktoobril

2025 käsikirjalise riigi õigusabi taotluse, milles proovis jätta muljet, et avalduse on koostanud

ja esitanud kaebaja, kuigi tegelikult oli selle koostajaks ja esitaks Y ise. Sisuliselt proovis Y

esitada kohtule kaebaja nimel võltsitud dokumenti. Selline tegevus ei ole lubatav. Dokumendi

võltsimine võib tingida süüteomenetluse algatamise (karistusseadustiku § 344 lg 1).

16. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider