2-25-12402/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-12402

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi K. K. vastu võlgnevuse 18 634,29 euro,

intressi 631,99 euro, lepingu haldustasu 38,30 euro ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

20 621,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Leana Land

Kostja K. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K. K.lt Bigbank AS-i kasuks krediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus

(põhinõue) 6081,27 eurot, intress 249,12 eurot ja lepingu haldustasu 6,30 eurot ning

krediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus (põhinõue) 12 553,02 eurot, intress 382,87

eurot, lepingu haldustasu 32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 211,85 eurot.

3. Välja mõista K. K.lt Bigbank AS-i kasuks viivis 8,8% põhinõudelt (lepingu nr XXX

põhisummalt 12 553,02 eurolt) aastas alates 1. augustist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada tagaseljaotsus K. K.le avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud K. K. kanda.

2. Välja mõista K. K.lt Bigbank AS-i kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 1260

eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Bigbank AS (hageja) ja K. K. (kostja) on sõlminud 08.01.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX ja

09.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Lepingu XXX alusel andis hageja kostjale üle 14 000

eurot. Krediidi kulukuse määraks oli 13,73% ning lepingu muudatuse järgselt 14%. Lepingu järgi

oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 11,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta

kohta ning igakuine lepinguhaldustasu oli 1,50 eurot kuus. Hageja ja kostja sõlmisid 02.01.2023

lepingu lisa nr 1, millega hageja andis kostjale maksepuhkust 5 kuud. Alates 08.01.2021 kuni

lepingu ülesütlemiseni 22.05.2025 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks

hagejale ülekandeid kogusummas 12 961,74 eurot, millest 4906,52 eurot arvestati intressi katteks,

7918,73 eurot krediidisumma katteks, 72 eurot lepingu haldustasu katteks, 45 eurot lepingu

muutmise tasu katteks, 15 eurot sissenõudekulu katteks ja 4,49 eurot viivise katteks. Lepingu

XXX alusel andis hageja kostjale üle 15 950 eurot. Krediidi kulukuse määraks oli 10,38% ning

lepingu muudatuse järgselt 10,64%. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi

8,80% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta ning igakuine lepinguhaldustasu oli 8 eurot

kuus. Hageja ja kostja sõlmisid 05.01.2024 lepingu lisa nr 2, millega hageja andis kostjale

maksepuhkust 6 kuud. Alates 09.08.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.05.2025 on kostja

teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 6881,92 eurot,

millest 3159,38 eurot arvestati intressi katteks, 3396,98 eurot krediidisumma katteks, 232 eurot

lepingu haldustasu katteks, 75 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 15 eurot sissenõudekulu

katteks ja 3,56 eurot viivise katteks. Hageja ütles lepingud üles 22.05.2025

ülesütlemisavaldustega.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (13,73%, 14%, 10,38% ja 10,64%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud

hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima

kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et krediidilepingu nr

XXX alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1471 eurot ning

igakuisteks kohustusteks arvestati 51,53% ja krediidilepingu nr XXX alusel laenu andmise eel

tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 1968 eurot ning igakuisteks kohustusteks arvestati

54,59%. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2020

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09% ning alates

31.05.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%.

Seega vastasid lepingu krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus

kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg-le 1 ega ole

tühised.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1260 eurot, mis on kohtu hinnagul

põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista riigilõiv summas 1260 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte

toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)