2-25-17137/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 3. november 2025

Tsiviilasja number

2-25-17137

Tsiviilasi

R.L-i

hagi J.R-i

vastu eluruumi

ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R.L (isikukood XXX, elukoht, XXX ,

Tartu Maakond), lepinguline esindaja S.D. (e-post

XXX)

Kostja J.R (isikukood XXX, elukoht, , , e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.L-i 13.10.2025 hagi J.R-i vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks menetlusse võtmata, sest R.L on hagi tagasi võtnud.

2. Jätta menetluskulud J.R-i kanda. Mõista J.R-ilt R.L-i kasuks välja

menetluskulud 372 eurot (sh km) ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (372 eurot) alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3. Rahuldada R.L-i 30.10.2025 riigilõivu tagastamise taotlus. Tagastada R.L-ile

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot arvelduskontole nr XXX,

märkides selgitusse „riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-25-17137“.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada määruse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5

kohaselt kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.L (hageja) esitas 13.10.2025 hagi J.R-i (kostja) vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks. Hagiavalduse järgi kuulub hagejale korteriomand Tartu linnas aadressil

XXX (korteriomand). Kostja kasutas hagejale kuuluvat korterit poolte vahel 02.12.2024

sõlmitud üürilepingu alusel. Tegemist oli tähtajalise üürilepinguga, kasutusperiood oli

01.12.2024–30.11.2025. Hageja esitas 29.08.2025 kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse,

mille tagajärjel lõppes üürileping hageja väitel 06.09.2025. Kostja korteri valdust hagejale

tagasi ei andnud. Kostjal puudub valdamiseks õiguslik alus, sest üürileping on lõppenud.

Hageja palub korteriomandi kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda välja kostja

ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse ning vabatahtlikust valduse üleandmisest

keeldumise korral tõsta kostja korterist aadressil XXX, Tartu välja koos kostjale kuuluva

varaga.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning esitas kohtule menetluskulude nimekirja,

mille järgi on tal tekkinud menetluskulusid 905 euro 80 sendi ulatuses, millest 385 eurot on

riigilõiv ja 520 eurot 80 senti (sh km) on õigusabiteenus. Hageja lepinguline esindaja osutas

õigusabiteenust 3,5 tundi tunnihinnaga 148 eurot 80 senti (sh km).

2. Hageja esitas 30.10.2025 kohtule avalduse, milles märkis, et kostja on hageja nõude

rahuldanud. Hageja palus keelduda hagi menetlusse võtmisest, sest kostja on pärast hagi

esitamist hageja nõude rahuldanud. Kostja kirjutas hagejale 29.10.2025 kell 17.34, et korteri

võtmed asuvad korteri postkastis. Hageja sai korteri valduse 30.10.2025. Hagiga taotletud

eesmärgi saavutamine ei ole seda arvestades enam võimalik. Hageja esitas 30.10.2025 kohtule

ka taotluse, milles palus hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu TsMS § 150 lg 1 p 2

kohaselt tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot.

3. Kostja esitas kohtule 30.10.2025 seisukoha, milles märkis, et ta on alates 29.10.2025

korterist välja kolinud ning selgitas, et tal oli lihtsalt aega vaja, et ambulatoorset ravi jätkata

ning uut elukohta Tartus otsida. Need on nüüd lahendatud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus selgitab, et hageja võib hagi TsMS § 424 kohaselt kostja nõusolekuta tagasi võtta

kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus menetleb TsMS § 4 lg 1 kohaselt tsiviilasja üksnes juhul, kui

seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta

TsMS § 4 lg 1, § 8 lg 2 ja § 423 lg 1 p 2 kohaselt menetlusse võtmata, sest hageja on enne

hagi menetlusse võtmise otsustamist avaldanud, et ta ei soovi asja menetluse jätkamist.

4. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle TsMS § 372 lg 4 järgi koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega hagejale. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse

võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et hagi ei ole esitatud

ja et see ei ole olnud kohtu menetluses.

5. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaselt kostja kanda. Kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta TsMS § 168 lg 4 järgi üldiselt kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praeguses asjas võttis hageja hagi tagasi,

sest kostja rahuldas hageja nõude. Kostja kirjutas 29.10.2025 kell 17.34 hagejale, et korteri

võtmed asuvad korteri postkastis. Kostja andis 30.10.2025 kohtule teada, et ta on alates

29.10.2025 korterist välja kolinud. Kuivõrd hageja võttis hagi tagasi, sest kostja rahuldas tema

nõude, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 168 lg 5 järgi, mis sätestab, et kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

6. Kohus määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 kohaselt kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi

on tal tekkinud menetluskulusid 905 eurot 80 senti, millest 385 eurot (tegelikult 490 eurot) on

riigilõiv ning 520 eurot 80 senti (sh km) on lepingulise esindaja kulud osutatud õigusabi eest.

Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabiteenust 3,5 tundi tunnihinnaga 148 eurot 80 senti

(sh km). Hageja lepinguline esindaja kinnitas kohtule 03.11.2025 telefonivestluses, et

menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada TsMS § 174 lg 10 mõttes ning palus seetõttu lepingulise esindaja

kulud hüvitada käibemaksuga.

7. Kohus märgib, et iseenesest on riigilõiv TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille

tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kuivõrd hageja võttis hagi tagasi, hagi menetlusse

võtmisest keeldutakse ning hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi õigus nõuda riigilõivu

tagastamist, ei ole riigilõiv kindlaksmääratav menetluskulu, mis tuleks kostjalt välja mõista.

Kohus rahuldab TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel hageja taotluse tagastada hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 490 eurot (menetluskulude) Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 kohaselt

riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Hageja on palunud tagastada 490 euro suuruse riigilõivu enda

pangakontole nr pangakontole nr XXX.

8. Lepingulise esindaja kulude kohta on hageja märkinud, et lepinguline esindaja osutas

õigusabiteenust 3,5 tundi tunnihinnaga 148 eurot 80 senti (sh km). Kohus leiab, et hageja

menetluskulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

8.1. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus

üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega

hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning

kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase

õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega,

asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega

lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm

17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

8.2. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu 2,5 tundi, põhjendatud juristi tunnitasu määr 148 eurot 80

senti (sh km). Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120

eurot + km. Kohus arvestab põhjendatud ajakulu hulka hagi ja menetluskulude nimekirja

koostamise, kohtule hagi tagasivõtmise avalduse ja riigilõivu tagastamise taotluse esitamise.

Hageja lepinguline esindaja kinnitas, et käibemaksu tagasi arvestada ei saa ning palus seetõttu

hüvitada lepingulise esindaja kulud kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 käibemaksuga.

Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus TsMS § 175 lg 1 mõttes

on hageja lepingulise esindaja kulu 372 eurot 2,5 tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga

148 eurot 80 senti (sh km). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin