1-24-6914/58 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

3. november 2025

Kohtuasja number

1-24-6914

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Tõlk

Alla Lašmanova

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Tatjana Aleksejeva süüdistuses karistusseadustiku

§ 121 lg 2 p 2 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 6. juuni 2025. a otsus

Apellant

Tatjana Aleksejeva kaitsja vandeadvokaadi abi Aleksei

Forstiman

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Tatjana Aleksejeva, isikukood 48606282216, elukoht XXX,

kriminaalkorras karistatud, tõkendit pole kohaldatud

Kaitsja

-

Vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman (määratud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Margit Pärn

Kannatanu

-

A.D.

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

25. september 2025, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Süüdistatav Tatjana Aleksejeva

Kaitsja Aleksei Forstiman

Prokurör Margit Pärn

Ekspert Georgi Belotserkovski

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. juuni 2025. a otsus Tatjana Aleksejevale mõistetud karistuse

osas.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Tatjana Aleksejevale KarS § 121 lg 2 p 2, §

35 ning § 60 lg-te 1 ja 2 järgi karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev. Jätta 7 kuud ja 29 päeva vangistust KarS

§ 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Tatjana Aleksejeva ei pane 1

aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1

p-des 1–6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) ei tarvita alkoholi;

8) osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.

3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa Tatjana Aleksejeva süüdivust puudutavas osas käesoleva

otsuse põhjendustega.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Narlex apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 835 eurot 76 senti (sealhulgas käibemaks 161 eurot 76 senti).

Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Tatjana Aleksejevat süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et ta lõi

17. juunil 2024 kella 00.25 paiku Narvas asuvas korteris alkoholijoobes olles oma elukaaslast

A.D. i korduvalt rusikaga näkku. Sellega põhjustas T. Aleksejeva kannatanule valu ja

hematoomid näo piirkonnas.

Maakohtu otsus

(a) Resolutiivosa

2. Viru Maakohtu 6. juuni 2025. a otsusega tunnistati T. Aleksejeva süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud 1 päev. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistuse kandmata

2(12)

osa, 11 kuud ja 29 päeva, täielikult tingimisi kohaldamata, kui T. Aleksejeva ei pane 1 aasta ja 6

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg-s sätestatud

kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 ette nähtud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja

osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja taotlus hüvitada T. Aleksejevale kinnipidamisega tekitatud

kahju jäeti rahuldamata. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

(b) Põhiosa

3. A.D. helistas 17. juunil 2024 kell 00.35 Häirekeskusesse ja teatas, et tema naine pole

adekvaatne ning A.D. soovib fikseerida vigastused. A.D. i väitel tunnistas ta T. Aleksejevale, et

suudles naabrinaist, mille peale süüdistatav vihastas ja lõi teda hooga kaks korda vastu nina.

Süüdistatav ütles, et kui ta sai teada, et tema abikaasa suudles naabrinaist, tabas ta tahtmatult

lahtise käega kaks korda vastu kannatanu nägu. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 289 lg

1 alusel avaldati T. Aleksejeva kohtueelses menetluses antud ütlused, mille järgi lõi ta

kannatanut rusikaga vastu nägu. Seetõttu pole T. Aleksejeva ütlused löömise viisi osas

usaldusväärsed.

4. 17. juuni 2024. a isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et A.D. il tuvastati sinikas vasaku silma

all, hematoom parema silma all ja hematoom ninajuurel. Vigastused on näha ka fototabelist.

Läbivaatuse protokollis pole märgitud, et läbivaatusel oleks osalenud kohtuarst,

tervishoiutöötaja või muu asjatundja KrMS § 88 lg 2 järgi. Protokolli koostas grupijuht E.T. ja

uurimistoimingus osales patrullpolitseinik D.R. . Läbivaatus tehti 17. juunil 2024 kell 00.55–

1.00. Vormikaamera salvestiselt on näha, et kannatanu läbivaatuse ajal olid korteris ka

kiirabitöötajad, kes vaatlesid koos politseiametnikuga kannatanu silmaaluseid. Samuti katsus

kiirabitöötaja kannatanu nina. Ehkki protokolli pole märgitud, et läbivaatusel oleks osalenud

tervishoiutöötaja, toimus see tervishoiutöötajate juuresolekul ja on seetõttu lubatav tõend.

5. D.R. kinnitas, et kiirabi fikseeris hematoomid tema juuresolekul. Kaitsja leidis, et D.R. i ütlused

ei ole lubatavad, kuna ta ei selgitanud kannatanule õigust keelduda T. Aleksejeva vastu ütluste

andmisest ning prokuratuur valmistas tunnistaja ristküsitluseks ette. D.R. i sõnul vestles ta

kannatanuga väga vähe, kuna sai esmase info kätte ja kiirabi viis kannatanu haiglasse. T.

Aleksejevaga tunnistaja ei kõnelenudki. D.R. i ütluste usaldusväärsust ei mõjuta asjaolu, et ta ei

selgitanud kannatanule õigust keelduda ütluste andmisest. Samuti on mõistlik tunnistajal enne

kohtuistungit meenutada, millega seoses ta peab ütlusi andma. Patrullpolitseinik ei pea pidama

meeles iga väljakutset. KrMS § 288 lg 9 p 3 võimaldab värskendada tunnistaja mälu isegi

ristküsitluse käigus.

6. Kannatanu kõneles kohtuistungil, et tal ei tekkinud vigastusi ja ta helistas Häirekeskusesse vaid

selleks, et politsei rahustaks ta abikaasa maha. Punetuse tekkimine alkoholi tarvitades on tal

tavaline. Ka T. Aleksejeva sõnul kutsus kannatanu politsei üksnes seetõttu, et süüdistatavat

rahustada ning punetus kannatanu näol polnud seotud tema löögiga. Kannatanu ja süüdistatava

ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need ei haaku kannatanu läbivaatuse protokolliga, millest

nähtub, et kannatanu näol olid hematoomid. Seda kinnitas ka D.R. , kelle sõnul ütlesid

kiirabitöötajad, et kannatanu näol on hematoomid. Samuti on tunnistaja näinud läbipekstud

inimesi ja tema väitel polnud kannatanu näol tavalist punetust. Lisaks ütles kannatanu kõnes

Häirekeskusele, et soovib fikseerida vigastusi ning tal on hematoom silma all ja korralik

paistetus kogu silmal. Seega osutas kannatanu samadele vigastustele, mis hiljem tuvastati. Pole

eluliselt usutav, et kannatanu soovis kutsuda politsei vaid süüdistatava rahustamiseks, et jõuda

hommikul tööle, kuid nõustus minema haiglasse väidetavaid olematuid vigastusi fikseerima.

Usutav ei ole seegi, et kiirabi oli nõus viima haiglasse inimese, kes ei vaja meditsiinilist abi.

Seega on tõendatud, et süüdistatav lõi kannatanut näkku ja viimasel tekkisid selle tõttu

3(12)

hematoomid. Kuna süüdistatav lõi kannatanut kahe hoogsa löögiga näkku, on hematoomide

tekkimine ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav löömise tüüpilise tagajärjena.

Seetõttu polnud tegu kannatanu keha vähese intensiivsusega mõjutamisega. Kannatanu aga

kinnitas, et valu ta ei tundnud, mistõttu pole see koosseisualternatiiv täidetud.

7. T. Aleksejeva tegutses otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Ta ütles, et lõi kannatanut

tahtmatult, kuid tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud ütluste järgi sõnas ta

kohtueelses menetluses, et sai vihaseks ja lõi paar korda kannatanut rusikaga näkku. Korduvad

löögid näkku ei saanud olla tahtmatud. Nii süüdistatav kui ka kannatanu kinnitasid, et T.

Aleksejeval oli vihahoog. Süüdistatav möönis kannatanut korduvalt lüües tervisekahjustuse

tekkimist.

8. T. Aleksejeva teo õigusvastasust ei välista kannatanu nõusolek. A.D. i ütlustest ei nähtu, et neil

oleks olnud süüdistatavaga kokkulepe, et konflikti käigus võib üksteist lüüa. Kannatanu sõnas, et

tegemist oli lihtsalt olmetüliga, kuid varem sellist löömist ette tulnud pole ja see oli ootamatu.

Kui kannatanu oleks pidanud juhtunut lubatavaks, poleks ta Häirekeskusele helistanud. Kõnest

ei kostu, et kannatanu oleks helistanud vaid selleks, et süüdistatav maha rahustada. Ta soovis

hoopis vigastuste fikseerimist. Kannatanu ja süüdistatav on praeguseks leppinud, mistõttu on

arusaadav, et kannatanu ei soovi T. Aleksejevale negatiivseid tagajärgi ja on asunud tegu

pisendama. See aga ei muuda T. Aleksejeva tegu toimepanemise hetkel õiguspäraseks.

9. Ekspertiisiakti järgi esineb T. Aleksejeval ebastabiilne isiksus ja alkoholi kuritarvitamine. Tal on

kalduvus impulsiivselt tegutseda ja vihapursked viivad vägivallani. Kuriteo pani ta toime

alkoholijoobes psühhotraumeeriva olukorra foonil. Isiksushäire ei välista tema võimet oma

tegudest aru saada ja käitumist juhtida. Kohus rõhutab, et kannatanu sõnul pole süüdistatav teda

varem löönud, mis osutab sellele, et isiksushäirest hoolimata on süüdistatav suutnud oma

käitumist kontrollida.

10. T. Aleksejevat on Viru Maakohtu 6. veebruari 2022. a otsusega karistatud KarS § 424 lg 2 järgi

1 aasta 7 kuu ja 3 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Kuna T.

Aleksejevat on karistatud vangistusega, ei saa talle mõista rahalist karistust. T. Aleksejeva ei

tööta ja ta saab pensioni. Kaitsja tõi välja, et rahalise karistuse korral tasuks selle A.D. .

Karistuse eesmärk pole karistada kannatanut, vaid see peab mõjutama süüdistatavat edaspidi

kuritegudest hoiduma. T. Aleksejeva ei kasutanud intensiivset vägivalda: ta lõi kannatanut kaks

korda tavalise löögiga näkku, millest tekkisid hematoomid. KarS § 57 lg 1 p 9 mõistes

kergendab karistust kannatanuga leppimine. Tema süü on keskmisest väiksem. T. Aleksejeva

pani uue kuriteo toime pool aastat pärast üldkasuliku töö tegemist. Tema süü suurusele vastab 1-

aastane vangistus.

11. T. Aleksejeva tuleb karistusest KarS § 74 alusel tingimisi vabastada. Kannatanu ja süüdistatav

on teineteisele andestanud ja nende kooselu on rahulik. Seega on T. Aleksejeva käitunud pärast

juhtunut õiguskuulekalt. Kuigi teda on varem karistatud, on vägivaldne käitumine ühekordne

juhtum. Võttes arvesse, et ta pani kuriteo toime alkoholijoobes ja tema varasemadki kuriteod on

seotud alkoholi tarvitamisega, tuleb talle määrata alkoholi tarvitamise keeld. Samuti vajab ta

sotsiaalprogrammi sõltuvuse, peresuhte või muudel teemadel. See aitab vältida tagasilangust.

12. Kuna T. Aleksejeva tuleb tunnistada süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, jääb taotlus kahju

hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p-de 1 ja 2

alusel jätta rahuldamata.

4(12)

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kaitsja apellatsioon

13. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb T. Aleksejeva õigeksmõistmist. Lisaks taotleb

kaitsja eksperdi Georgi Belotserkovski ülekuulamist. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.

14. A.D. i ütluste järgi oli ta 17. juuni 2024. a öösel alkoholijoobes ja helistas Häirekeskusesse, et

rahustada purjus T. Aleksejevat. Süüdistatav sai teada, et kannatanu oli truudusetu, ja lõi teda

seetõttu kaks korda käega. Kannatanu ei tundnud valu ja tema nägu punetas põhjusel, et ta

polnud sel päeval pärast tööd maganud. See, mida kannatanu Häirekeskusele oma

terviseseisundi kohta ütles, ei vasta tõele. Ta soovis, et politsei kiiremini kohale jõuaks, kuna T.

Aleksejeva ajas A.D. i korterist välja, kuid viimane tahtis sinna ööseks jääda. Kannatanu valetas

Häirekeskusele.

15. T. Aleksejeva sõnul on tal raske psüühikahäire ja ta oli 17. juuni 2024. a öösel purjus. Kuna

A.D. kinnitas, et oli truudusetu, tekkis süüdistataval stress, mida ei saa kontrolli all hoida, ning

tema avatud käsi puutus kaks korda kokku kannatanu näoga. T. Aleksejeva selgitas, et tema

kolm sõrme on vigastatud ja ta ei saa kätt rusikasse suruda, mille kohta esitas ka tõendi. A.D.

kutsus politsei kõigest T. Aleksejeva rahustamiseks, sest kannatanu ei tahtnud korterist lahkuda.

Kui kannatanu tarvitab alkoholi, siis tema nägu punetab või vererõhk tõuseb. Punetus tema näol

polnud seotud süüdistatavaga.

16. Ainult Häirekeskuse kõnesalvestisest ja alkoholijoobes toimunud vestlusest politseiametnikuga

ei saa järeldada, et A.D. sai kehavigastuse. A.D. i läbivaatuse protokoll pole KrMS § 88 lg 2

järgi lubatav tõend, sest selles puuduvad andmed, et läbivaatusel oleks osalenud kohtuarst,

tervishoiutöötaja või muu asjatundja. Läbivaatuse protokollis pole kirjas, et see vastaks kohal

olnud kiirabitöötajate hinnangule. A.D. kinnitas, et ta toimetati haiglasse enda soovil, mitte

vigastuste tõttu. Ka fototabel ilma meditsiinilise hinnanguta ei tõenda, et punetuse kannatanu

näos tingis süüdistatava löök.

17. D.R. rääkis ristküsitlusel seda, mida ta sai teada A.D. ilt ja T. Aleksejevalt 17. juuni 2024. a

öösel nende kodus, kuid ta ei selgitanud kannatanule ja süüdistatavale õigust ütluste andmisest

keelduda. Seetõttu on D.R. i ütlused lubamatu tõend. D.R. i ütlused on lubamatu tõend ka

seepärast, et prokuratuur valmistas tunnistaja ette ja andis talle võimaluse lugeda oma

kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kui tunnistaja ei oleks oma ütlusi lugenud, poleks ta

ristküsitlusel tõendamiseseme asjaolusid mäletanud.

18. T. Aleksejeva ei löönud kannatanut rusikaga, kuna ta ei suuda kätt rusikasse suruda. T.

Aleksejeva käe kolm sõrme on vigastatud, mistõttu oli tema käe kannatanu näoga kokku

puutumise puhul tegu vähese intensiivsusega vägivallaga, millega üldjuhul ei kaasne

tervisekahjustust või valuaistingut.

19. Tõendatud pole ka subjektiivne koosseis. Tegu oli nii madala intensiivsusega jõu kasutamisega,

et ei saa tõdeda, et süüdistatav oleks pidanud möönma A.D. ile kehavigastuste tekitamist.

Kannatanu kinnitas, et ei tundnud valu ega saanud kehavigastusi.

20. Süüdistatava tegu ei ole õigusvastane. A.D. i sõnul nõustus ta T. Aleksejeva teoga. Selles peres

oli madala intensiivsusega jõu kasutamise osas ühine arusaam ja nii kannatanu kui ka

süüdistatav on üksmeelel, et süüdistatava tegu oli lubatav. A.D. i nõusolek õigushüve

kahjustamiseks oli teadlik ja vabatahtlik.

5(12)

21. Kui kohus peaks leidma, et T. Aleksejeva pani toime kehalise väärkohtlemise, tuleb karistust

kergendava asjaoluna arvestada KarS § 57 lg 1 p 6 järgi kuriteo toimepanemist tugeva hingelise

erutuse mõjul. T. Aleksejevale tuleks mõista rahaline karistus ning jätta kontrollnõuded ja

kohustused määramata.

22. Ekspertiisiakti põhjal pole võimalik tuvastada, kuidas ekspert jõudis järeldusele, et T.

Aleksejeval polnud 17. juunil 2024 takistusi teo keelatusest arusaamiseks ja vastavalt sellele

käitumise juhtimiseks. Maakohus jättis aga kaitsja taotluse eksperdi ülekuulamiseks

rahuldamata.

Ringkonnakohtu istung

23. Tartu Ringkonnakohtus 25. septembril 2025 toimunud istungil jäi kaitsja apellatsioonis esitatud

taotluse ja seisukoha juurde. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokuratuuri esindaja palus

jätta apellatsiooni rahuldamata.

24. Istungil kuulati üle ekspert G. Belotserkovski, kes sõnas, et T. Aleksejeval on diagnoositud

depressioon ja ebastabiilne isiksusehäire. Eksperdi hinnangul ei takista see tal oma käitumisest

aru saada. T. Aleksejeval ei avaldunud A.D. iga konflikti ajal psühhootilisi häireid. T.

Aleksejeva käitumine oli tingitud alkoholi joomisest. Kui politseiametnik teda õhtul küsitles, ei

mäletanud T. Aleksejeva juhtunut detailselt, mis on iseloomulik alkoholijoobele. Kui inimesel

pole skisofreeniat, ei takista alkoholi tarvitamine tal enda käitumist mõistmast. Ütlemaks seda, et

inimene ei saa oma käitumisest aru, peab ta olema teadvusetu või tegutsema

hallutsinatsioonidest tingituna, kuid T. Aleksejeva käitumine oli sihipärane. Ebastabiilse

isiksusehäirega inimene võib kergemini ärrituda, kuid see ei tähenda, et ta ei saaks aru, mida

teeb. Samuti oli T. Aleksejeval võimalik oma käitumist juhtida, ehkki see oli tal tema

isiksusehäire tõttu tavapärasest keerulisem.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sissejuhatus

25. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS § 121 lg 2 p 2

järgi. Kohus tuvastas süüküsimuse lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud

nõuetekohaselt ja ringkonnakohus ei pea tarvilikuks seda osa vaidlustatud otsusest täies mahus

korrata. Väljaspool apellatsiooni piire leiab kolleegium aga seda, et maakohus jättis tähelepanuta

T. Aleksejeva piiratud süüdivuse küsimuse ja eksis seetõttu ka karistuse mõistmisel. Kolleegium

vastab kõigepealt apellatsioonis esitatud väidetele kehalise väärkohtlemise koosseisu täidetust ja

õigusvastasust puudutavas osas (a). Seejärel osutab ringkonnakohus kaebuse piirest väljudes T.

Aleksejeva võimalikule piiratud süüdivusele KarS § 35 järgi ja mõistab KarS §-le 35 ning § 60

lg-tele 1 ja 2 tuginedes uue karistuse (b). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku kaebemenetluse

tulemuse ja lahendab riigi õigusabi tasu taotluse (c).

(a) Koosseisupärasus ja õigusvastasus

Objektiivne koosseis

26. Maakohus tuvastas nõuetele vastavalt süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlustele ning

Häirekeskuse kõnele, vormikaamera salvestisele ja kannatanu läbivaatuse protokollile tuginedes,

et T. Aleksejeva lõi 17. juunil 2024 käega A.D. i näkku, millega põhjustas kannatanu näole

hematoomid (vt maakohtu otsuse p-d 3–11).

6(12)

27. Kaitsja väidab, et T. Aleksejeva ei saanud A.D. i rusikaga lüüa, kuna tema sõrmed on vigastatud

ja ta ei saa kätt rusikasse suruda. Kohtuistungil sõnas süüdistatav, et lõi kannatanut lahtise

käega. KrMS § 289 lg 1 alusel avaldati tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks kahtlustatavana

antud ütlused, kus T. Aleksejeva lausus, et lõi kannatanut rusikaga. Seetõttu leidis maakohus

õigesti, et süüdistatava ütlused löömise viisi kohta pole usaldusväärsed. (Vt maakohtu otsuse p

6.) Samas on kriminaalasjas nõuetekohaselt kindlaks tehtud, et T. Aleksejeva lõi A.D. i kaks

korda käega näkku. Seda kinnitasid nii kannatanu kui ka süüdistatav (vt maakohtu otsuse p-d 5

ja 6) ning kaitsja seda asjaolu ei vaidlusta. Kannatanu ütlustest ei nähtu, kas süüdistatav lõi teda

lahtise või rusikas käega (dtl 260). Seega on tuvastatud, et süüdistatav lõi kannatanut kaks korda

näkku, kuid pole võimalik tuvastada täpset käe asendit löömise ajal.

28. Kaitsja on seisukohal, et A.D. il ei tekkinud T. Aleksejeva löökidest tervisekahjustust. Seda

põhjusel, et kannatanu kohtuistungil antud ütluste järgi punetas tema nägu alkoholi tarvitamise

tõttu ja Häirekeskusele hematoomide kohta öeldu oli vale. Kolleegium leiab maakohtuga

nõustudes, et kannatanu ütlused on selles osas ebausaldusväärsed ja need tuleb jätta kõrvale (vt

maakohtu otsuse p 10). Häirekeskuse salvestiselt kostab, kuidas kannatanu kutsus abi just

seetõttu, et elukaaslane lõi teda ja põhjustas sellega silma alla hematoomi (KrTo tl 26–27).

Vormikaamera salvestistelt ja läbivaatuse protokollile lisatud kannatanust tehtud fotodelt on

selgelt näha, et A.D. il on mõlema silma all ja ninajuurel hematoomid ning pole eluliselt usutav,

et tegu on pelgalt alkoholi tarvitamisest tingitud punetusega (KrTo tl 28 ja 13–16). Ka

patrullpolitseinikuna töötanud D.R. sõnas varasema kogemuse põhjal, et A.D. i näol olid

hematoomid, mitte tavaline punetus. Lisaks kinnitasid seda talle sündmuskohal olnud

kiirabitöötajad. (Vt maakohtu otsuse p 10.)

29. Kolleegium möönab, et kannatanu läbivaatuse protokollist ei nähtu, et sellel oleks osalenud

kohtuarst, tervishoiutöötaja või muu asjatundja, nagu näeb ette KrMS § 88 lg 2. Tõendi saab aga

lugeda üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka

KrMS § 64 lg 1). Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on

kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid, tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku

põhiõiguste olulise rikkumisega või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku

õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet (vt nt RKKK 14.06.2022,

1-20-1208/172, p 32). Praegu selliseid rikkumisi ei esine. Maakohus osutas, et ehkki

vaatlusprotokoll seda ei kajasta, toimus kannatanu läbivaatus kiirabitöötajate juuresolekul.

Vormikaamera salvestisest nähtub, et politseiametnik vaatas koos kiirabitöötajaga kannatanu

silmaaluseid, kiirabitöötaja katsus tema nina ja seejärel politseinik pildistas teda (vt maakohtu

otsuse p 7). Seda kinnitas D.R. , kelle sõnul fikseeris hematoomid A.D. i näol just kiirabitöötaja

(vt maakohtu otsuse p 8). Lisaks on vaatlusprotokollile lisatud fotod A.D. ist KrMS § 63 lg 1

järgi eraldiseisev tõend, mille lubatavuses pole alust kahelda. Seetõttu sai kohus vigastused

tuvastada muu hulgas kannatanust pärast sündmust tehtud fotodele tuginedes. Kolleegium leiab

maakohtuga nõustuvalt sedagi, et tõendid kogumis osutavad ilma kahtlusi jätmata sellele, et T.

Aleksejeva tekitas A.D. i näkku lüües talle tervisekahjustuse.

30. D.R. i ütlused on lubatav tõend. KrMS § 66 lg 2 ls 2 järgi võib uurimisasutuse ametnik, kelle

menetluses on kriminaalasi olnud, olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse

kontrollimiseks. Maakohus tugines D.R. i ütlustele osas, milles tunnistaja kirjeldas kannatanu

läbivaatuse käiku ja sellest protokolli vormistamist (vt maakohtu otsuse p 8). Seetõttu jätab

ringkonnakohus edasise tähelepanuta kaitsja väite, et D.R. ei selgitanud sündmuskohal

süüdistatavale ja kannatanule õigust ütluste andmisest keelduda. Samuti ei muuda tunnistaja

ettevalmistamine tema ütlusi lubamatuks tõendiks. KrMS § 2763 järgi võib kohtumenetluse pool

hoolitseda juba enne kohtuistungit selle eest, et tunnistajal on olnud aegsasti võimalus

7(12)

meenutada sündmusi, mille kohta nad on varem ütlusi andnud. Ülekuulatava ettevalmistamine

on oluline iseäranis siis, kui tunnistaja mälestused võivad suure tõenäosusega olla lünklikud või

suisa kustunud. (Vt RKKK 09.03.2023, 1-17-11773/167, p 27.)

31. Kaitsja osutas ka sellele, et T. Aleksejeval polnud võimalik A.D. i piisava jõuga lüüa, sest tema

käe kolm sõrme on vigastatud ja kannatanu ei tundnud tema löökidest valu, mis välistab

süüdistatava vastutuse. Kolleegium leiab, et praegu ei saa kõneleda väheolulisest kehalisest

kontaktist (vrd RKKK 12.11.2019, 1-18-7833/63, p 27). Süüdistatava tegu vastab sellise

intensiivsusega löögile, millega üldjuhul kaasneb tervisekahjustus, aga ka valuaisting. Näkku

löömise tüüpiliseks tagajärjeks on näovigastused (vt RKKK 23.12.2020, 1-19-4422/107, p 14).

Menetletavas asjas on tuvastatud, et kannatanu näole tekkisid süüdistatava löökide tõttu

hematoomid. Sellise vigastuse tekkimist saab üldise elukogemuse põhjal pidada süüdistatava

tehtu tüüpiliseks tagajärjeks. Tõik, et A.D. ei tundnud väidetavalt valu, seda ei välista.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kannatanu ei pruukinud tunda valu alkoholijoobe tõttu

(vt maakohtu otsuse p 12).

Subjektiivne koosseis

32. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatava tegu polnud tahtlik, kuna väidetavad löögid polnud

intensiivsed. Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas nõuetekohaselt, kuidas süüdistatav vihastas

ja lõi kannatanut korduvalt hooga näkku, ning osutas, et nägu on õrn koht, mille löömine tekitab

kergesti vigastusi (vt maakohtu otsuse p 18). Samadel põhjustel märgib ka kolleegium, et

süüdistatav teadis kannatanut mitu korda näkku lüües, et põhjustab talle tervisekahjustuse, ning

möönis seda. Seega pani T. Aleksejeva kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega KarS §

16 lg 3 järgi.

Õigusvastasus

33. KarS § 27 näeb ette, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule

ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise

konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Karistusseadustikus sätestamata õigusvastasust

välistav asjaolu võib olla kannatanu nõusolek, mis on teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase

õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks

asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve

rikkumise hetkel. (Vt RKKK 22.09.2010, 3-1-1-60-10, p 17.2.)

34. Praegusel juhul ei saa rääkida enne teo toimepanemist antud teadlikust ja vabatahtlikust

nõusolekust. Kaitsja väidab, et kannatanu ja süüdistatav olid löömise osas üksmeelel. Maakohus

tuvastas, et A.D. ei andnud enne menetletavat tegu T. Aleksejevale luba end näkku lüüa.

Kannatanu sõnas ristküsitlusel, et löömine oli tema jaoks ootamatu ja varem seda juhtunud pole.

Samuti polnud nad süüdistatavaga kunagi vestelnud sellest, et viimane võib teda lüüa. (Vt

maakohtu otsuse p 22.) Seetõttu ei saanud süüdistatav ka ekslikult arvata, et kannatanu on

andnud nõusoleku enda löömiseks. Seda kinnitab asjaolu, et kannatanu helistas pärast löömist

Häirekeskusesse, et vigastused fikseerida (vt maakohtu otsuse p 23). See, et süüdistatav ja

kannatanu on nüüdseks leppinud ning väitsid kohtuistungil, et löömine oli nende jaoks

väidetavalt lubatav, ei kujuta endast õigustavat asjaolu. Seega oli T. Aleksejeva tegu

õigusvastane.

(b) Süüdivus, piiratud süüdivus ja karistus

8(12)

35. Seoses süüga jõudis maakohus ekspertiisiaktile tuginedes järgmisele järeldusele: „Seega

olenemata asjaolust, et T. Aleksejeval esineb isiksushäire, ei välistanud see tema võimet oma

tegudest aru saada ja oma käitumist juhtida. Kohus rõhutab, et kannatanu on kinnitanud, et

varem sellist löömist ette tulnud ei ole, mis viitab, et T. Aleksejeva on varem oma isiksushäirest

hoolimata suutnud oma käitumist kontrollida“ (vt maakohtu otsuse p 26). Kolleegium nõustub

sellega, et T. Aleksejeva isiksusehäire ei välistanud tema süüd, märkides aga järgmist.

36. 26. veebruari 2025. a ekspertiisiaktist nähtub, et T. Aleksejeval tuvastati ebastabiilne isiksus

(F60.3) ja alkoholi kuritarvitamine (F10.1). Kolleegium leiab, et süüdistatava isiksusehäiret saab

käsitada muu raske psüühikahäirena KarS § 34 p 5 mõistes. Ekspertiisiaktist selgub, et ta

kannatas selle psüühikahäire all ka menetletava juhtumi ajal 17. juunil 2024. Aktis on kirjas

seegi, et T. Aleksejeva ebastabiilset isiksust iseloomustab kõikuv meeleolu ning tugev kalduvus

käituda impulsiivselt ja tagajärgi arvestamata. Sellise isiksusehäirega inimesel on ettenägemise

võime minimaalne ja tal on tugevad vihapursked, mis viivad vägivalla või

käitumisplahvatusteni. Ekspertiisiaktis on kajastatud T. Aleksejeva haiguslugu, millest nähtub,

et ta viibis viimati 11. septembrist kuni 30. septembrini 2024 haiglas ravil muu hulgas

ebastabiilse isiksuse tõttu. Lisaks muule nähtub haigusloo kirjeldusest, et T. Aleksejeva ärritub

ja võib käituda agressiivselt. (Vt KoTo tl 184 ja 184 pd.) Süüdistatava sõnul nägi ta umbes kuu

aega enne kuriteosündmust, kuidas kannatanu suudles naabrinaist, ent ei sekkunud sellesse. T.

Aleksejeva küsis 17. juunil 2024 A.D. ilt, kas vastab tõele, et ta suudles naabrinaist, mispeale

kannatanu kinnitas talle seda. T. Aleksejeva tundis väidetavalt vihahoogu ja äkilist soovi midagi

lõhkuda ega suutnud end kontrolli all hoida ning see tingis löögid A.D. i näo pihta. (Dtl 317–

318.) Süüdistatava sellisele käitumisele osutas ka kannatanu (dtl 260–265). Võttes arvesse T.

Aleksejeval tuvastatud ebastabiilset isiksust ja seda, kuidas see on varem avaldunud, aga ka

asjaolu, mis vallandas A.D. i löömise, on põhjust pidada T. Aleksejeva isiksusehäiret raskeks

psüühikahäireks KarS § 34 tähenduses.

37. Kolleegium nõustub aga maakohtuga ega kahtle ekspertiisiaktis märgitus, et T. Aleksejeva

isiksusehäire ei välistanud KarS § 34 järgi tema arusaamis- ega juhtimisvõimet. Miski ei osuta

sellele, et ta polnud üldse võimeline aru saama enda käitumise keelatusest ega käitumist juhtima.

See seisukoht on kooskõlas ka erialakirjandusega, milles on leitud, et isiksusehäire ei tingi

peaaegu kunagi süüdimatust (vt Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 34, komm 4.5 ja

Venzlaff, Foerster, Dreßing, Habermeyer. Psychiatrische Begutachtung. 6. Auflage, S 296).

38. Samas jättis maakohus tähelepanu pööramata T. Aleksejeva võimalikule piiratud süüdivusele

KarS § 35 järgi, mis lubanuks kohtul KarS §-st 60 juhindudes karistust kergendada. Piiratud

süüdivusest saab rääkida siis, kui toimepanija võime oma teo keelatusest aru saada või oma

käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on oluliselt piiratud (vt lähemalt RKKK

20.06.2022, 1-20-6745/88, p-d 32–37). Kolleegium leiab, et maakohus pidanuks hindama ka

seda, kas ja kuivõrd võis T. Aleksejeva võime enda käitumist juhtida olla isiksusehäirest

tingituna 17. juunil 2024 A.D. i lüües piiratud. Nii ekspertiisiaktis toodu kui ka T. Aleksejeva ja

A.D. i maakohtus antud ütlused osutavad arvestatavale võimalusele, et süüdistatav ei suutnud

enda käitumist tal lasuva isiksusehäire tõttu piisavalt juhtida, kui kannatanu tunnistas talle, et oli

kuu aega tagasi naabrinaist suudelnud (vt KoTo tl 184, samuti dtl 260–265 ja 317–318). See

võimaldab rääkida piisava kahtluse olemasolust, et T. Aleksejeva võime enda käitumist juhtida

oli vahetult A.D. i löömise ajal isiksusehäirest tingituna oluliselt piiratud. Selline kahtlus tuleb

KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada süüdistatava kasuks.

39. Ekspertiisiakti järgi lõi T. Aleksejeva A.D. i psühhotraumeeriva olukorra ja alkoholi

kuritarvitamise tõttu, kuid isiksusehäire ei välistanud tema võimet oma teost aru saada ega

käitumist juhtida (vt KoTo tl 184 pd). Ringkonnakohtu istungil kordas ekspert seisukohta, et T.

9(12)

Aleksejeva isiksusehäire ei takistanud tal oma tegudest aru saada, ent möönis, et normaalse

psüühikaga inimesega võrreldes oli tal raskem oma käitumist juhtida. Ka T. Aleksejeva väitel oli

tal raske oma käitumist kontrolli all hoida, kui sai teada, et tema elukaaslane suudles naabrinaist

(dtl 317 –318). A.D. i sõnul pole süüdistatav varem vägivallatsenud tema kallal, kuigi neil oli ka

varem konflikte olnud (dtl 263). Lisaks ei ole T. Aleksejevat varem karistatud vägivallakuriteo

toimepanemise eest (vt maakohtu otsuse p 35). Kohtu tuvastatud asjaoludel saab öelda, et A.D. i

löömisega irdus T. Aleksejeva tavapärasest käitumismustrist. Oluline on seegi, et niisuguse

ebatavalise käitumise vallandas vestlus kannatanuga, kes kinnitas süüdistatava petmist. Seetõttu

leiab kolleegium, et T. Aleksejeva võime enda käitumist juhtida võis olla juhtunu ajal oluliselt

piiratud.

40. KarS § 36 järgi ei välista süüd tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund,

mistõttu pole üldjuhul joobes toimepanija puhul põhjust kõneleda ka piiratud süüdivusest (vt

RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 56). T. Aleksejeva suhtes tehtud ekspertiisaktis on märgitud

järgmist: „Inkrimineeritava kuriteo pani toime tavalises alkoholijoobes psühhotraumeeriva

olukorra foonil [--] Toimepandud õigusvastane tegu oli enamasti tingitud psühhotraumeerivast

olukorrast ja uuritava poolsest alkoholi kuritarvitamisest“ (KoTo tl 184 pd). Ekspertiisiaktist ei

selgu aga seda, kuidas jõudis ekspert seisukohale, et T. Aleksejeva löökide üheks vallandajaks

oli just alkoholijoove. Samas pole see ka peamine, sest ekspertiisiaktis on lisaks leitud sedagi, et

löögid tingis veel „psühhotraumeeriv olukord“. Kuna kolleegiumi hinnangul on olemas kahtlus,

et impulsiivset käitumist põhjustava isiksusehäirega T. Aleksejeva ei suutnud enda käitumist

piisaval määral impulsiivsuse tõttu juhtida, kui ta sai elukaaslase petmisest teada, võis seegi olla

löökide vallandajaks. Tähelepanu väärib, et varem pole süüdistatav alkoholijoobes olles

väidetavalt vägivalda tarvitanud. Seega ei saa välistada, et T. Aleksejeva suutlikkus

naabrinaisega suudlemise tunnistamise peale A.D. i löömisest hoiduda oli oluliselt piiratud just

seepärast, et ta on ebastabiilne isiksus. Neil põhjustel leiab kolleegium, et praegu on võimalik

kõneleda kahtlusest, et T. Aleksejeva oli isiksusehäire tõttu piiratult süüdiv KarS § 35 mõistes.

41. T. Aleksejeva puhul pole erandlikke asjaolusid, mis karistuse kergendamise välistaksid (vt ka

RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p-d 58 ja 59). Seega tuleb T. Aleksejevale KarS § 121 lg 2 p

2 järgi karistust mõistes lähtuda sellest, et KarS § 35 ja § 60 lg-te 2 ja 3 ning § 45 lg 1 järgi on

mõistetava vangistuse vahemikuks 30 päeva kuni 3 aastat ja 4 kuud.

42. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. (Vt RKKK 20.06.2022, 1-20-

6745/88, p 62.)

43. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et T. Aleksejeva süü on keskmisest väiksem.

Süüdistatav lõi kannatanut kaks korda näkku, mille tõttu tekkisid hematoomid. Maakohus

tuvastas karistust kergendava asjaoluna õigesti selle, et süüdistatav ja kannatanu leppisid (KarS

§ 57 lg 1 p 9). Kaitsja on arvamusel, et karistust kergendab ka süüdistatava tugev hingeline

erutus. KarS § 57 lg 1 p 6 järgi on karistust kergendav asjaolu kuriteo toimepanemine

õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Maakohus tuvastas, et

T. Aleksejeva lõi A.D. i, kuna oli saanud teada, et viimane suudles naabrinaist (vt maakohtu

otsuse p-d 6 ja 34). Selline kannatanu käitumine ei kujuta endast aga õigusvastast tegu, mistõttu

ei saa kõneleda karistust kergendavast asjaolust KarS § 57 lg 1 p 6 tähenduses. Seda, et T.

10(12)

Aleksejeva oli ebastabiilse isiksusehäire tõttu impulsiivne ja tal oli keerulisem emotsionaalselt

raskes olukorras oma käitumist juhtida, võtab kolleegium arvesse KarS § 60 järgi karistust

kergendades.

44. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb muu hulgas ette ka rahalise karistuse. Kolleegium leiab maakohtuga

nõustudes, et T. Aleksejevale rahalist karistust mõista ei saa. Viru Maakohtu 1. juuni 2021. a

otsusega karistati teda KarS § 424 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1

ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata. Ta pani aga katseajal toime uue kuriteo. Viru

Maakohtu 6. veebruari 2022. a otsusega tunnistati T. Aleksejeva süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja

teda karistati KarS § 65 lg 2 alusel 2-aastase vangistusega, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel

üldkasuliku tööga. T. Aleksejevale menetletavas asjas süüks arvatud teo pani ta toime pool

aastat pärast üldkasuliku töö sooritamist. Järelikult on T. Aleksejeva pannud toime uue, ehkki

teiseliigilise kuriteo pärast seda, kui teda on karistatud vangistusega. Lisaks tuvastas maakohus,

et kui mõista T. Aleksejevale rahaline karistus, tasuks selle kannatanu, sest süüdistatav ei tööta

(vt maakohtu otsuse p 32). Seepärast pole võimalik T. Aleksejevale rahalist karistust mõista.

45. Arvestades T. Aleksejeva keskmisest väiksemat süüd ja karistust kergendavat asjaolu ning tõika,

et teda on kaks korda kriminaalkorras karistatud, tuleb talle mõista karistuseks 8-kuuline

vangistus. Kolleegium arvab sellest KarS § 68 lg 1 järgi maha eelvangistuses viibitud 1 päeva. 7

kuud ja 29 päeva vangistust jääb KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata 1

aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (vt ka maakohtu otsuse p-d 39 ja 40).

46. KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema maakohtu otsuse kuulutamisest 6. juunil 2025 (vt

RKKK 26.01.2024, 1-22-454/58, p 11).

(c) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu

47. Eelneva põhjal ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4 ning § 340 lg-st l ja

lg 2 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 6. juuni 2025. a otsuse osaliselt ja

teeb uue otsuse, mõistes T. Aleksejevale uue karistuse. Lisaks muudab ringkonnakohus

maakohtu otsuse põhiosa T. Aleksejeva süüdivust puudutavas osas käesoleva otsuse

põhjendustega. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Kolleegium rahuldab apellatsiooni

osaliselt.

48. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude 1008,12

euro (sh käibemaksu 195,12 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal istungil

osalemiseks 90 minutit, apellatsiooniteate koostamiseks 12 minutit, apellatsiooni koostamiseks

390 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 90 minutit ja tasutaotluse koostamiseks 10

minutit. Lisaks taotleb kaitsja tasu ja sõidukulude hüvitamist Narvast Tartusse kohtuistungile

sõitmise eest.

49. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 3 järgi on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest

kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja

esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid

kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Korra § 1 lg 1 järgi arvestatakse tasu ühe minuti

täpsusega ja ümardatuna järgmise täiseuroni ning § 1 lg 4 järgi arvatakse kohtuistungi alguse

viibimine istungil osalemise aja hulka. Kohtuistung oli planeeritud algama kell 10 ja see kestis

kuni kella 11.26-ni, mistõttu saab selle eest taotleda tasu 86 minuti ulatuses ehk 104 eurot.

11(12)

50. Samas ületab kaitsja taotletud tasu korra järgi sätestatud tasu maksimaalmäära üldmenetluses

ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi

õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise

eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt

töömahukas. Sellist põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu ringkonnakohtule esitanud. Pelgalt

tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos

ajakuluga ei piisa. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute

tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. (Vt

RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 16.) Kolleegium ei näe tasu suurendamiseks ka põhjust,

võttes arvesse praeguse kriminaalasja väikest mahtu ja seda, et asja lahendamisel pole kuigi

keerukaid õiguslikke küsimusi. Samuti sai kaitsja apellatsioonimenetluses tugineda suuresti

argumentidele, mille esitas ka maakohtu menetluses. Seetõttu on põhjendatud tasu toimingute

eest kokku 432 eurot. Sõidule kulutatud aja eest on kaitsja tasu korra § 151 lg 1 p 4 järgi 30 eurot

ja sõidukulu korra § 17 lg 2 järgi 108 eurot. Seega loeb kolleegium kaitsjale

apellatsioonimenetluses makstava tasu suuruseks 835,76 eurot (sh käibemaks 161,76 eurot).

KrMS § 185 lg 1 järgi jääb see menetluskulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)