1-11-4281/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-4281

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.jaanuaril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-4281 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretä , tõlk r

Merike Erisalu juuresolekul

ga Kaljus , tõlk In Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne P.D

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 30.01.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.D, isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta P.D talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalve

ga vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

P.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.D on süüdi tunn kohtuotsusega KarS § 121, §

istatud Viru Maakohtu 01.04.2011 274 lg 1, § 275 järgi ning KarS § 64, § isega mõisteti liitkaristuseks

65 lg 2 kohaldam 1 aasta 7 kuud vangistust. 17 päeva Karistuse kandmise algus 01.04.2011 18.11.2012. ja lõpp

P.D andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 167 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.01.2012.

2(4) Kinnipidamisasutusest P.D

kinnipeetav kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et omab 18 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sõltuvusainete

tarvitamise muutmist motiveerivas rehabilitatsiooni programmis, läbinud on sotsiaalprogrammi

„Viha juhtimine“ ja noortele mõeldud programmi EQUIP. Kinnipeetav on käinud psühholoogi nõustamisel. Vabanemisel asub elama isa juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Isik

omab põhiharidust, kutset ei oma. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud

isikud. Isik on vabaduses proovinud narkootikume (amfetamiini). Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt vabanemisel kindel elukoht aadressil on P.D

xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava isa ja vanaema. Vabanemise korral garanteerib kinnipeetavale töökoha OÜ

xxx. P.D da - isikut on käitumist vabaduses võivad mõjuta sõltuvusprobleemid

mitmel korral karistatud Alkoholiseaduse alusel, kuritegevus- kahel korral karistatud

kriminaalkorras, on olnud kriminaalhooldusel-katseajal olid probleemid lisakohustuste ja registreerimiskohustuse täitmisega, karistus pöörati täitmisele.

P.D kohtult tingimisi ennetähtaegselt taotleb vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elu-

ja töökoht.

Prokurör ei toeta P.D tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve

alla. Isik on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Samuti viimane kuritegu on toime pandud vanglas ja seotud vägivalla kasutamisega vanglatöötaja suhtes.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamused, leiab, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu

et P.D tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on

süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest Kohus võtab vabastamine. taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud

r Harju Maakohtu 26.02.2010 öövimise ja kehalise väärkohtlemise eest tingimusliku karistusega.

kohtumäärusest on näha, et P.D täitnud registreerimisnõuet ja ei kohtu poolt

määratud lisakohustusi -mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume (4 korral rikkus alkoholi

tarvitamise keeldu) ja osaleda sotsiaalabiprogrammis ega pöördunud võõrutusravile, karistus

pöörati täitmisele. Viimase kuriteo pani P.D toime vanglas karistust kandes.

Viru

Maakohtu 01.04.2011 kohtuotsusega karistati teda kehalise väärkohtlemise ja võimuesindaja solvamise ja vägivalla toimepanemise eest.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 5-7) on on 7 korral näha, et P.D

väärteokorr 2 korral võimuesindaja as karistatud, nendest 5 korral Alkoholiseaduse alusel ja seadusliku korralduse eiramise eest ja ühel korral avaliku korra rikkumise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistet ja määratud inaalhooldus P.D ud karistused krim

puhul ei o - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid le täitnud eesmärki järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

3(4)

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et P.D on 18 kehtiv at

distsiplinaarkaristust. vanglateenistuja solvamise, laimamise, Karistused on muuhulgas määratud

ahistamise, ähvardamise eest, vanglaametniku korralduste eiramise eest, keelatud esemete omamise eest.

Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangi se ajal ei ole P.D oma käitumist ega stu

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli

alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- - 91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on rehabilitatsiooniprogrammi Eluviisitreening, läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja EQUIP (tunnistused isiklikus toimikus).

Isikul on keh v -kaart ke ti isikuttõendav dokument ID htivusega kuni 10.02.2015 ja Välismaalase pass kehtivusega kuni 04.05.2015.

Kriminaalhooldusametniku ettekan

dest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu

elama isa Vxxx Mxxx juurde aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub

kinnipeetava isale. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava isa Valeri P.D aldamisega nõus ja andis on elektroonilise seadme paig selle kohta oma allkirja

(kohtu toimik lk 13 Antud korteris elab veel kinnipeetava vanaema, kes on andnud suulise ). nõusoleku. Vabanemise korral garanteerib Valeri P.D-le töökoha laotöölisena (garantiikiri isiklikus xxx toimikus).

Arvestad

poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid es P.D karistusi (muuhulgas röövimine, korduvad vägivallateod a käitumist kriminaalhoo ) ja tem lduse all olles (katseajal

) ja vangistuses käitumiskontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumine ja mittetäitmine viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), on kohus s tingimisi eisukohal, et P.D enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektro ei ole õigustatud. Süüdimõistetu onilise valve alla

on varem määratud kriminaalhooldusele, katseajal -l korral rikkus ei käinud registreerimisel, 4

alkoholi tarvitamise keeldu, ei täitnud sotsiaalprogrammi nõuet ning ei pöördunud xxxHaiglasse

võõrutusravile, karistus pöörati täitmisele. P.D-le Seega kriminaalhooldus ei osuta

piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda

käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla

režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue

kuriteo. Tema vabastamine ei oleks Tema kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu

võimalused vabanemisel mamine ja tõenäoliselt ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat elukoha o

käitumist ja kuritegude asjaolusid. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu on . Karistusaja lõpuni veel , mis on piisavalt pikk aeg. üle 9 kuu

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

P.D mõistetud vangistuse kandmisest enne temale Viru Maakohtu 01.04.2011 kohtuotsusega tähtaega vabastamata.

4(4) /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu