3-25-3720/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 3.11.2025, Jõhvi Haldusasja number 3-25-3720 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised

Taotluse esitaja – X Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT

1.Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 24. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotlus on sõnastatud järgmiselt: „Halduskohtutes on menetlemisel hulgaliselt minu kaebuseid/taotlusi ,millede osas on kohtud andnud minule negatiivseid lahendeid Lihtsalt mul ei ole võimalik kõikide asjadega seoses kaitsta oma õigusi, see on inimesele ülejõu käiv, ma ei ole seaduse ees võrdne kohtunikega et nende lahendeid vaidlustada vanglas kasutusel olev tahvelarvuti ei võimalda korrektselt kasutada kaebeõigust, mul tuleks lahendid ümber kirjutada, mis aga pole reaalne Ükski minu poolt esitatud kaebus või taotlus pole esitatud aja surnuks löömiseks, pöördumised on olnud põhjendatud ja mul tuleb kõikides asjades kasutada oma õigusi kuni kõrgema kohtuni välja endal puuduvad vahendid õigusabi palkamiseks“.

2.Kirjeldatud taotleja taotlusest jääb küll ebaselgeks, kas X soovib riigi õigusabi enda esindamiseks vangla tegevusetuse vaidlustamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 6) või halduskohtumenetluses kaebuse esitamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 5), kuid mõlemal juhul oleks tegemist riigi õigusabi taotlusega, mida on pädev lahendama halduskohus (RÕS § 10 lg-d 1-3).

3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

3-25-3720

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

4.Taotlusest saab järeldada, et taotleja eesmärk on vaidlustada vangla tegevust või tegevusetust.

5. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Halduskohus peab vajalikuks esmalt märkida, et taotlejal on suur ja pikaajaline kogemus vangla tegevuse vaidlustamisel nii kohutuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses ning ta on esitanud korduvalt iseseisvalt pöördumisi (vaided, kahju hüvitamise nõuded) vanglale ja kaebusi halduskohtule. Ainuüksi 2025. a 10 kuu jooksul on X esitanud Tartu Halduskohtule 47 uue kohtuasjana registreeritud kaebust või taotlust. Kohus leiab, et X on võimeline oma õigusi vangla tegevuse(tuse) vaidlustamisel haldusmenetluses või ka halduskohtumenetluses ka praeguses taotluses kirjeldatud olukorda arvestades iseseisvalt kaitsma. Kaebaja senine tegevus kohtumenetluses näitab, et tal on võimekus koostada pöördumisi nii vanglale kui ka kaebusi halduskohtule. Kui hilisema kohtumenetluse käigus ilmneb, et kaebaja vajab siiski professionaalset õigusabi vaidluse sisulise lahendamise etapis, saab halduskohus ka ise otsustada kaebajale riigi õigusabi andmise. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Riigi õigusabi mitteandmist toetab ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip, mille kohaselt haldusorgan või kohus suunab ja abistab isikut ning selgitab ise välja vajalikud asjaolud ja seadusesätted, mistõttu ei ole menetluslikult kogenud isikul üldjuhul võimatu neis menetlustes ka ilma riigi õigusabita hakkama saada.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)