1-07-15987/39 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-07-15987

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.jaanuaril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-07-15987 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Prok

urör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid D.E (D.E) tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.01.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu D.E, isikukood: xxx, kannab xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta D.E vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

D.E i Tartu Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega

tunnistati süüd KarS § 200 lg 2 p 8, KarS §

121 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat, KarS § 121 järgi

karistati KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusega 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel ar

vati eelvangistuses viibitud aeg alates 30.07.2007 karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus 30.07.2007 29.07.2012. ja lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.01.2012.

Kinnipidamisasutusest D.E kohta koostatud iseloomustuse kinnipeetavat st nähtub, et

vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Isik väidab, et vabanedes on olemas elukoht xxx, tütrele kuuluvas korteris. Rahvastikuregistri järgi ei ole võimalik tuvastada, et antud korter reaalselt eksisteeriks või sinna oleks keegi konkreetne isik üldse sisse kirjutatud. Iiskul on

2(3)

omandatud keskharidus. Ametlikult on töötanud elu jooksul 4 kuud. Vanglas on hõivatud majandustöödega alates 10.06.2010. Kinnipeetaval puudub vabanedes reaalne töökoht, kuhu oleks

võimalik koheselt tööle asuda. Kinnipeetav sooritas isikuvastased kuriteod alkoholijoobes. Alkoholiprobleemi ja vägivaldsust eitab ning ei ole nõus sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammides

osalema. Uue kuriteo sooritas kriminaalhooldusel viibides. Isikule on omane agressiivne

suhtumisstiil, enesekeskne mõtlemine, paindumatus eriarvamuste ja kriitika suhtes, teiste

süüdistamine ja enda süü eitamine. Isikul puudub motivatsioon vabaneda ennetähtaegselt.

Sooritatud kuritegude iseloom viitab agressiivsele käitumisstiilile, mis valdavalt avaldunud hetkeajel joobeseisundis. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul puudub elukoht ning ta ei ole motiveeritud vabanema tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht ja

töökoht. Vabanemisjärgseks elukohaks on kinnipeetav , kuid Rahvastikuregistri järgi ei ole xxx

võimalik tuvastada, et antud korter reaalselt eksisteeriks või sinna oleks keegi konkreetne isik

üldse sisse kirjutatud. Kodukülastuse käigus ei olnud võimalik korter nr 7 antud majast leida. Samuti puudub info, et vabanemise korral oleks isikul olemas toetav tugivõrgustik. Kinnipeetav on 7 korral kriminaalkorras karistatud, korduvalt kandnud karistust kinnipidamisasutuses ning olnud

katseajal, viimane kuritegu on sooritatud katseajal. Kinnipeetaval endal puudub motivatsioon vabaneda ennetähtaegsena.

D.E ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Prokurör enne tähtaega vabastamist. ja töökoht ja toetav ei toeta isiku Vabanemisel puudub elu- võrgustik.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arvamused, leiab, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu

et D.E Kohtu hinnangul on tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda.

Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude (vargused) toimepanemise eest, eelviimasel korral karistati ähvardamise ning omavolilise sissetungi eest ning viimasel korral juba röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest, kusjuures vägivallateod (4 episoodi) olid toime pandud elukaaslase ja abikaasa suhtes. Isikut on varem kahel korral karistatud tingimusliku karistusega,

kuid mõlemal korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid panemata.

Viimased kuriteod röövimise ja kehalise väärkohtlemise pani toime kehtiva katseaja jooksul.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3- korral karistatud 5) on näha, et kinnipeetavat on 1

väärteokorras . Samas on näha, et antud rikkumine on to Alkoholiseaduse rikkumise eest ime pandud katseajal. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus D.E puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on

3(3)

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vanglas hõivatud majandustöödega.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab D.E-le . enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus

D.E on ID kaart kehtivusega 09.12.2015. isikuttõendav dokument

Vabanedes puudub D.E kindel elukoht. Kindla elukoha olemasoluta ei ole võimalik

teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning

käitumiskontrolli alla. Kindla elukoha puudumine on käesoleval ajal D.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist välistavaks asjaoluks. Va

Samuti puudub kinnipeetaval banedes ei ole D.E kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades D.E poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi

(viimane karistus muuhulgas röövimise eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all

olles (uued kuriteod katseajal) - ja elukoha, toetava ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töö

lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses

toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks Isik oli kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud et isik uute , kuid see ei täitnud oma eesmärki –

süütegude toimepanemisest ära hoiduk Süüdimõstetu ei teadvustanud endale s.

kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta

D.E-le . Samas alkoholi tarvitamine ja suured omakorda piisavalt mõju rahalised nõuded suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõist tingimisi ennetähtaegselt etud karistus ning riik ei loo vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kindlasti arvestab kohus süüdimõistetu enda seisukohaga, kes ei soovi ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh s süüdimõistetu D.E u

temale Tartu Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsustega vangistuse kandmisest enne mõistetud tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu