4-11-4305/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuaril 2012 Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-11-4305 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Kalli Metspalu kaebus Lõuna Prefektuuri 13. oktoobri 2011. a otsusele väärteoasjas nr 2602,11,005898 Kaebuse esitaja Kalli Metspalu (isikukood: 47612262718, elukoht: XXX, töökoht: XXX) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) §-dest, 30 lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133-135, kohus

OTSUSTAS:

Tühistada Lõuna Prefektuuri 13. oktoobri 2011. a otsus väärteoasjas nr 2602,11,005898 ja lõpetada käesolevas väärteoasjas väärteomenetlus VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

Lõuna Prefektuuri 13. oktoobri 2011. a otsusega väärteoasjas nr 2602,11,005898 (tl 4) karistati Kalli Metspalu liiklusseaduse (LS) § 259 lg 2 p 2, 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Väärteootsuse kohaselt toimus 12. septembril 2011. a kella 11.35 ajal Tartus Õpetaja tänaval maja nr 9 juures liiklusõnnetus, kus jalgratast Minerva juhtinud Kalli Metspalu ei hoidnud sõidu ajal nõuetekohaselt juhtrauast kahe käega kinni, tegeles juhtimise asemel toiminguga, mis segas juhtimist, mille tõttu kaotas juhitavuse ning sõitis otsa pargitud sõidukile Seat Toledo registreerimismärgiga XXX. Sellega põhjustas Kalli Metspalu liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduki omanikule parempoolse esitiiva defekti näol ja tervisekahjustuse iseendale. Rikkudes LS § 33 lg 11 p 1 ja § 32 lg 1 p 2 nõudeid pani Kalli Metspalu toime LS § 259 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteootsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tunnistaja ütlustega, teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikust ning menetlusaluse isiku ütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud väärteootsuse kohaselt puuduvad.

04. novembril 2011. a esitas Kalli Metspalu Tartu Maakohtule kaebuse (tl 2), milles palub temale Lõuna Prefektuuri 13. oktoobri 2011. a otsusega väärteoasjas nr 2602,11,005898 määratud rahatrahvi tühistamist, kuna enese vigastamisega sai ta juba piisava karistuse ning peab veel ka autojuhile kahjud tasuma. Samuti leiab kaebuse esitaja, et tema karistamine ei ole vajalik, kuna ta on oma õppetunni juba saanud.

27. detsembril 2011. a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht (tl 9), milles kohtuväline menetleja nõustub Lõuna Prefektuuri 13. oktoobri 2011. a otsuse tühistamisega väärteoasjas nr 2602,11,005898 ja menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel, kuivõrd asjas puudub avalik menetlushuvi ja menetlusalune isik on ka ise kannatada saanud ning kahetseb juhtunut.

Kohtuotsuse põhjendid

Kohus, arvestanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et käesolevas väärteoasjas tuleb väärteomenetlus VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.

LS § 32 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi jalgrattur sõita juhtrauast kahe käega kinni hoidmata, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal. LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist. LS § 259 lg 2 p 2, 3 kohaselt karistatakse jalgratturi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis ja kui sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus või kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Kohus leiab, et Kalli Metspalu on toime pannud talle etteheidetava väärteo LS § 259 lg 2 p 2, 3 järgi, kuid ei pea põhjendatuks väärteo toimepanemise põhjalikumat

analüüsimist. Kalli Metspalu poolt temale etteheidetava väärteo toimepanemist tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokollid koos lisaga (tl 10-11, 13-14), teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isikust (tl 12), tunnistaja ütlused (tl 15) ning menetlusaluse isiku enda ütlused (tl 16). Samuti ei ole Kalli Metspalu väärteo toimepanemist vaidlustanud Tartu Maakohtule väärteootsuse peale esitatud kaebuses.

VtMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel.

Riigikohus on oma 9. detsembri 2003. a lahendis nr 3-1-1-146-03 märkinud, et kuigi väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, võib need tuletada kriminaalmenetluse seadustiku §-st 202, mille kohaselt võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Väärteomenetluse otstarbekuse kaalutluse lõpetamise otsustamisel peab kohus arvestama väärteoga õigushüve kahjustamise olulisust, väärteo ühiskonnas esinemise sagedust, toimepanemise asjaolusid, kuriteoks ülekasvamise võimalikkust ja menetlusalust isikut.

Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, kuna puudub oluline avalik huvi menetluse jätkamiseks, Kalli Metspalu süü ei ole suur ja asja edasine menetlemine ei ole kooskõlas menetluökonoomia põhimõttega. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, menetlusalust isikut ja tema varasemat seadusekuulekat käitumist, ei ole edasine menetlemine vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides ning menetlusaluse isiku mõjutamiseks edasipidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma. Samuti arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik on ka ise õnnetuse läbi kannatada saanud, mis on ilmselt juba iseenesest talle mõju avaldanud ning ta kahetseb juhtunut.

VtMS § 132 p 3 kohaselt, kui kohus lõpetab oma otsusega väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, siis tühistab kohus ka kohtuvälise menetleja otsuse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Lõuna Prefektuuri 13. oktoobri 2011. a otsus väärteoasjas nr 2602,11,005898 tuleb tühistada ja lõpetada käesolevas väärteoasjas väärteomenetlus VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Peet Teidearu Kohtunik