2-25-102614/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-102614

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102614

Hagi ese

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla ja viiviste

saamiseks

Tsiviilasja hind

295,96 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks järelmaksu lepingust nr

L89014265399 tulenev põhivõlg 143,86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 19,93

eurot ja jooksev viivis 22% aastas alates 05.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 123,93 eurot.

3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.

4. Jätta menetluskulud 64,27% ulatuses X ja 35,73% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 269 eurot ja X

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

6. Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 172,89

eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p.2).

9. Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus

tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).

2-25-102614

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Kooskõlas TsMS § 405 lg.1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Tulenevalt TsMS § 444 lg.2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

2. Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui

hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses

esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

2-25-102614

hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei

ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise

eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

3. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt

on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi

võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).

4. Kuigi kohus ei esita tulenevalt TsMS § 444 lg.3 tagaseljaotsuses kirjeldavat ja põhjendavat

osa, selgitab kohus järgmist.

5. Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul

omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduv

intressikokkulepe (VÕS § 4034 lg 7) võib olla tühine. Kohus peab nimetatud asjaolusid

kontrollima ka tagaseljaotsuse tegemisel, sest kohus saab tagaseljaotsusega hagi rahuldada

üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg.1).

6. Kohtud peavad tagama ametiülesannete korras kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse

(eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui

võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul

(RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25). Ringkonnakohus on olnud seisukohal, et kohtutel

tuleb püüda järgida viidatud juhist ka nn jätkumenetlustes, sh maksejõuetus- ja täitemenetluses

(TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.1).

7. Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus eelnevalt kirjeldatud kontrolli tegema

samuti omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises

korras (st muul kui PankrS § 100³ lg 4 p 1 alusel) ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud

vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi

lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks

oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p

7.3). PankrS § 100³ lg.1 ja lg 4 p 1 kohaselt kontrollib kohus nii omal algatusel kui ka teiste

menetlusosaliste (sh halduri) väidete alusel, kas tarbijakrediidi tunnustega nõude kohta

esitatud kohtulahend kajastab piisavaid, st vähemalt kokkuvõtvaid põhjendusi. Kui neid

põhjendusi kohtulahendist ei nähtu, tuleb kohtul samuti kas omal algatusel või teiste

menetlusosaliste väidete alusel kontrollida lepingu kehtivust. Kui halduri esitatud andmetest ja

dokumentidest ei nähtu kõik kontrolli aluseks vajalikud asjaolud, saab kohus kohustada

võlausaldajat neid esitama ja selgitades talle ühtlasi, et kohtu nõutud andmete esitamata

jätmise korral võib jääda vastav nõue võlausaldajate nimekirja kandmata (TlnRnKm

28.03.2025, 2-24-1214, p 7.4).

8. Eeltoodust tulenevalt ja vältimaks tagaseljaotsusega lahendatud tsiviilasja sisulist

uuestimenetlemist võimalikus hilisemas maksejõuetusmenetluses osundab kohus järgmisele.

9. Puudub vaidlus selles, et krediidiandja ja kostja vahelise lepingu näol on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg.1 mõttes. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi

krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingut eeldatakse, kui majandus-

või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti (RKTKo

11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).

10. Kohus on asja kirjaliku menetluse käigus kontrollinud Võlaõigusseaduses sätestatud

tarbijakrediidilepingu tingimuste täitmist ning kohtu hinnangul on krediidiandja järginud

tarbijakrediidilepingu vorminõudeid (VÕS § 404, § 405, § 408 lg.1) ning krediidi kulukuse

määra ülempiiri (VÕS § 4062 lg.1). Seega on tarbijakrediidileping kehtiv. Kohtu hinnangul on

2-25-102614

aga krediidiandja lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

millest tulenevalt on tühine lepingutes sätestatud intressikokkulepe.

11. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda

tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga.

Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema

eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Riigikohtu tsiviilkolleegium on täpsustanud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause

tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja

nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda

tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098 p. 24). Vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020,

nr 2-18-12417, p 11).

12. Eeltoodust tulenevalt on hagi õiguslikult põhjendaud osaliselt ning tuleb rahuldada hageja

poolt esitatud ümberarvestuse ulatuses. Rahuldamata tuleb jätta ümberarvestuses esitatud

sissenõudekulude hüvitamise nõue. Seda seetõttu, et sissenõudmiskulud on käsitletavad VÕS

§ 403⁴ lg-s 7 nimetatud muude tasudena, mida tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral laenuandjale ei võlgne (03.09.2025, 2-23-124753/36, p 3). Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb sissenõudmiskulude nõue jätta rahuldamata

(08.07.2025, 2-23-10921/21, p 24). Kohus ei käsitle põhinõudega sama aluse ja esemega

alternatiivnõuet eraldi nõudena. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82

lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1,6, lg.2, § 113 lg.1, § 4034 lg.1,6,7,13 ja TsMS § 367 alusel.

Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on

piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja

tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui

viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja

seda tõendanud ei ole.

13. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt

(TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning

jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-

145432/8, p 23).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

15. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

osalise rahuldamise korral kannavad korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg.1).

16. Hageja hagiavalduses esitatud nõue oli 254,86 eurot. Kohus pidas sellest õiguslikult

põhjendatuks 163,79 eurot. Seega rahuldas kohus hagi 64,27% ulatuses (163,79x100:254,86).

Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 64,27% hageja menetluskuludest ja

hagejalt kostja kasuks välja mõista 35,73% kostja menetluskuludest.

17. TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

2-25-102614

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid.

18. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega tuleb lugeda, et kostjal puuduvad

hagejalt väljamõistetavad menetluskulud.

19. Hageja on esitanud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot ja

esindajakulu 442,50 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajakulu koosneb: (i) maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamisest (20 eurot) ja nõude alusdokumentidega tutvumine ja

nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 tundi ja 30 minutit. Hageja esindaja

osutas hagejale õigusteenust tunnitasu määraga 169,00 eurot (ilma käibemaksuta).

20. Riigilõiv menetluskuluna on kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3.

21. Maksekäsu kiirmenetluse kulu on põhjendatud TsMS § 44 p.7, § 172 lg.9, § 4842 alusel.

22. Tulenevalt TsMS § 175 lg.1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus hindama esindajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Kohus ei pea peale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ja enne hagiavalduse koostamist dokumentidega

täiendavat tutvumist põhjendatuks, sest hoolas ja professionaalne hageja pidanuks nõude

alusdokumentidega tutvuma juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Seega

sisaldub selle eest tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasus. Kohus hindab

antud asjaoludel ja hageja poolt tavaliselt sarnastes asjades esitatud menetluskuludest lähtuvalt

hagiavalduse koostamise ja lisade komplekteerimise vajalikuks ajakuluks 2 töötundi. Kohus ei

pea antud asjaoludel põhjendatuks hageja esindaja tunnitasumäära 169 eurot ilma

käibemaksuta. Seda seetõttu, et tegemist ei olnud niivõrd mahuka ja keeruka õigusvaidlusega,

mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist aga ka seetõttu, et

menetlusdokumentides esinesid asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste menetluskuludega

menetlemist takistavad puudused, milliste esinemise korral ei ole põhjendatud tunnitasumäära

169 eurot (ilma käibemaksuta) rakendamine. Kohtu hinnangul on antud juhul mõistlik

tunnitasumäär 84,50 eurot tunnis (169/2). Eeltoodust tulenevalt peab kohus antud asjaoludel

vajalikuks ja mõistlikuks esindajakuluks 2 töötundi tasumääraga 84,50 eurot, kokku 169 eurot

ilma käibemaksuta.

23. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 269 eurot

(100+169) ja kostjal 0 eurot.

24. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 64,27% ulatuses tuleb TsMS § 163 lg.1 alusel kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 172,89 eurot (269x0,6427).

25. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste

Kohtunik