2-15-2787/170 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Neve Uudelt, Kairi Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-2787

Kohtuasi

A.W ja E.T hagi VKI Investments OÜ,

CONDOR INKASSO OÜ ning P.D vastu

hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise

tuvastamise,

kinnistusraamatu

kannete

muutmiseks vajalike tahteavalduste saamise ja

valduse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.W ja E.T apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

199 861,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: A.W (isikukood XXX)

Hageja II: E.T (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Helmeri Indela

Kostja I: VKI Investments OÜ (registrikood

11667894), seaduslik esindaja KK (endine KK)

Kostja II: Condor Inkasso OÜ (registrikood

11081243), seaduslik esindaja AR

Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Kostja III: P.D (isikukood XXX)

Kostja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja

Santašev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A.W ja E.T taotlus nõuda VKI Investments OÜlt , Wlt ja P.D-

lt välja W ja kostja I vahel sõlmitud võlaõiguslikud lepingud, mis tõendavad W

rahalisi nõudeid kostja I vastu.

2-15-2787

2. Jätta rahuldamata hagejate taotlus kuulata tunnistajana üle W.

3. Jätta vastu võtmata hageja 15.05.2025 arvamusele lisatud dokumentaalsed

tõendid.

4. Jätta vastu võtmata kostja II 17.07.2025 seisukohale lisatud dokumentaalsed

tõendid.

5. Jätta Harju Maakohtu 20.03.2024 otsus muutmata.

6. Jätta A.W ja E.T apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.W ja E.T kanda solidaarselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.W (hageja I) ja E.T (hageja II) esitasid 20.11.2013 Harju Maakohtule hagi

kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks nõusoleku andmise

kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning omandiõiguse tunnustamiseks ja asja

ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse väljanõudmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kanti hageja I 24.10.2005 Tallinnas, Jakobi tn 22 asuva kinnisasja

kaasomanikuna (511/5504 kaasomandist) kinnistusraamatusse. 18.12.2008 kinnistusraamatu

kande alusel suurenes hageja I kaasomandiosa kinnistust 768/5044-ni.

1.2. 06.12.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel kanti 28.12.2006 Noel Enterprises OÜ-le

kuuluvale kinnistu 1071/5504 mõttelisele osale hüpoteek summas 2 470 000 eurot.

26.04.2011 kanti kinnistu 1071/5504 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse VKI

Investments OÜ (kostja I). 21.11.2011 sõlmiti kinnistu kaasomandiosa müügileping,

hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingud, hüpoteegi

seadmise leping ja asjaõigusleping, millega kostja I müüs 1071/5504 mõttelise osa kinnistust

Condor Inkasso OÜ-le (kostja II) hinnaga 42 000 eurot ning W loovutas müügilepinguga

kostjale II müüdud kinnistu kaasomandi 1071/5504 mõttelist osa koormava hüpoteegi Danske

2-15-2787

Bank A/S Eesti filiaalile. Kostja II kanti 1071/5504 mõttelise osa ulatuses kinnistu

kaasomaniku kinnistusraamatusse 29.11.2011.

1.3. Hageja esitas 22.02.2012 notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse kinnistu

1071/5504 mõttelise osa ostmiseks. 31.05.2012 sõlmiti kinnistu kaasomandi 1071/5504

mõttelist osa koormava hüpoteegi loovutamise ja üleandmise leping, hüpoteegiga tagatavate

nõuete muutmise leping ning asjaõigusleping, millega Danske Bank A/S Eesti filiaal loovutas

kostja II nõusolekul müügilepinguga kostjale II müüdud kinnistu kaasomandi 1071/5504

mõttelist osa koormava hüpoteegi P.D-le (kostja III).

1.4. Hagejad palusid kohtul tuvastada Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr

19166601 kantud kinnisasja 1071/5504 suurusele mõttelisele osale kostja III kasuks seatud

hüpoteegiga tagatud nõuete puudumine. Üksnes eeltoodud tuvastusnõude rahuldamise korral

palusid hagejad kohtul rahuldada järgnevad nõuded: 1) tuvastada, et kostjal II on kohustus

anda nõusolek Tallinnas, Jakobi tn 22 asuva kinnisasja kohta tehtud kande kustutamiseks,

mille kohaselt on 1071/5504 kaasomandi osa omanik kostja II; 2) tuvastada, et kostjal I on

kohustus anda nõusolek Tallinnas, Jakobi tn 22 asuva kinnisasja kohta kande tegemiseks

nõusoleku andmiseks, mille kohaselt on 1071/5504 kaasomandi osa omanik hageja I; 3)

tunnustada hageja omandiõigust Tallinnas, Jakobi tn 22 asuva kinnisasja 1071/5504

mõttelisele osale ning nõuda see välja kostja II ebaseaduslikust valdusest. Samuti palusid

hagejad hagi tagamise korras seada Tallinnas, Jakobi tn 22 asuvale kinnisasjale kostjale II

kuuluvale 1071/5504 mõttelisele osale keelumärge käsutamise keelamiseks A.W kasuks.

21.11.2013 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise taotluse.

1.5. Hagejale I kui ostueesõigust teostanud kaasomanikule on vajalik enne edasiste

asjaõiguslike toimingute ja kannete nõudmist selgus, kas vaidlusalust mõttelist osa koormab

sisutühi hüpoteek või mitte.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I kinnitas, et

jagunemislepingu alusel on kõik 21.11.2011 müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused

üle läinud ABC Concept OÜ-le. Algne ostja (kostja II) on kogu ostuhinna kostjale I tasunud.

3. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II leidis, et

hagejatel puudub tuvastushuvi, sest see saab olla vaid kinnistu omanikul. Hagejad on

ostueesõigust teostanud tingimuslikult, mis ei ole AÕS § 120 lg 2 kohaselt lubatud. Hagejate

müügilepingust tulenev nõue kostja I vastu on aegunud. Hagejad ei ole tasunud ostuhinda, mis

välistab nende nõuded kaasomandi osa suhtes. Kostja II palus määrata, et teda kohustatakse

andma nõusolek omanikukande kustutamiseks ja hagejate kandmiseks kinnistusraamatusse

üksnes juhul, kui hagejad on eelnevalt tasunud ostuhinna (42 000 eurot).

4. Kostja III palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal III on

kehtivad nõuded kostja II vastu, mis on tagatud hüpoteegiga, ning hüpoteegi realiseerimiseks

on alustatud täitemenetlus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus jättis hagejate tuvastusnõude rahuldamata ning teised nõuded läbi vaatamata.

5.1. Maakohus tuvastas, et hagejad on abielus ja nende ühisvara režiim on varaühisus.

Hagejate ühisomandisse kuulub Tallinnas Jakobi tn 22 asuva kinnisasja 768/5504 suurune

2-15-2787

kaasomandi mõtteline osa, mis on omandatud abielu ajal ja moodustab hagejate ühisvara.

21.11.2011 tõestas Tallinna notar Gunnar Savisaar kostja I, kostja II, W ja Danske Bank A/S

vahelise kinnistu kaasomandi mõttelise osa müügilepingu, hüpoteegi loovutamise lepingu,

hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise kokkulepped ja hüpoteegi seadmise lepingu.

Müügilepingu kohaselt võõrandas kostja I 42 000 euro eest kostjale II 1071/5504 suuruse

kaasomandi mõttelise osa kinnistust Jakobi tn 22, Tallinn. Kostja II kanti 21.11.2011 sõlmitud

asjaõiguslepingu alusel kaasomandi mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse

29.11.2011. Kostjale I kuulunud kaasomandi mõttelist osa koormas W kasuks seatud

hüpoteek summaga 2 470 000 krooni. Samas notariaalaktis leppisid kostja II ja Danske Bank

A/S kokku tagatiskokkuleppe muutmises selliselt, et alates müügilepingu sõlmimisest ei taga

hüpoteek enam W nõudeid, vaid Danske Bank A/S nõudeid kostja II vastu.

5.2. Hagejad said 21.11.2011 sõlmitud müügilepingust teada 16.01.2012. Jõgeva notar Kaja

Tenisson tõestas 22.02.2012 hagejate ostueesõiguse teostamise avalduse, millega hagejad

teostasid kostja I ja kostja II vahelise müügilepingu esemeks oleva kaasomandi mõttelise osa

suhtes ostueesõigust. Tallinna notar Aivar Mesikäpp tõestas 31.05.2012 Danske Bank A/S,

kostja III ja kostja II vahel sõlmitud hüpoteegi loovutamise lepingu ja tagatavate nõuete

muutmise lepingu, mille alusel loovutas Danske Bank A/S kaasomandi mõttelist osa

koormava hüpoteegi kostjale III. Ühtlasi leppisid Danske Bank A/S, kostja III ja kostja II

kokku, et alates 31.05.2012 ei taga kostjale III loovutatud hüpoteek Danske Bank A/S

nõudeid kostja II ega kolmandate isikute vastu, vaid hüpoteegiga on tagatud kostja III nõuded

kostja II vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud laenulepingust ning muudest lepingutest.

5.3. 16.09.2013 sõlmiti kostja I kui jaguneva ühingu ja ABC Concept OÜ kui omandava

ühingu vahel jagunemisleping, mille alusel andis jagunev ühing omandavale ühingule üle

kõik jaguneva ühingu õigused ja kohustused, mis tulenesid 21.11.2011 notariaalselt tõestatud

müügilepingust, millega kostja I müüs kostjale II kinnistu 1071/5504 mõttelise osa hinnaga 42

000 eurot. Jagunemine kanti äriregistrisse 27.01.2015.

2-15-2787

5.4. Kuigi hagejad ei teosta ostueesõigust tingimuslikult, tuleb tuvastushagi lahendamisel

kontrollida õigusliku huvi olemasolu. AÕS § 349 lg 1 järgi võib hüpoteegi kustutamist või

selle kandmist enda nimele nõuda koormatud kinnisasja igakordne omanik; hagejad ei ole

vaidlusaluse mõttelise osa omanikud, ei ole sõlminud asjaõiguslepingut ega ole kantud

kinnistusraamatusse, mistõttu puudub neil õigus nõuda hüpoteegi kustutamist ja sellest

johtuvalt ka hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamist oma õiguste kaitseks.

Varasemates menetlustes (2014. aasta otsused) oli tuvastatud 31.05.2012 tagatiskokkuleppe

muutmise kehtetus, kuid üksnes see asjaolu ei muuda hüpoteegikannet ebaõigeks ega anna

hagejatele kui mitteomanikele iseseisvat nõuet hüpoteegi kustutamiseks.

5.5. Isegi kui kohus tuvastaks praegu tagatavate nõuete puudumise, ei välistaks see tulevikus

uute nõuete tekkimist kehtiva tagatiskokkuleppe alusel või selle õiguspärase muutmisega;

seetõttu ei ole ainuüksi negatiivse asjaolu tuvastamine hagejate nõutava lõpptulemuse

(hüpoteegivaba omandi omandamine) saavutamiseks sobiv ega piisav õiguskaitsevahend.

5.6. Kuna hagejad olid palunud kõiki järgnevaid nõudeid (kannete kustutamise nõusolekud,

asjaõiguslepingu tahteavaldus, hüpoteegi kustutamise tahteavaldus, valduse üleandmine)

menetleda ja rahuldada üksnes juhul, kui tuvastatakse hüpoteegiga tagatud nõuete puudumine,

jättis kohus need nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, lähtudes hagejate enda

nõuete järjestusest ja tingimuslikust seotusest.

Apellatsioonkaebus

6. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse täies

ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6.1. Kohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus jättis

tuvastusnõude rahuldamata ning ülejäänud nõuded läbi vaatamata, kuigi hagejad olid palunud

nende järjestikust läbivaatamist. Kohus eiras TsMS § 370 lg 1 põhimõtet, mille kohaselt võib

hageja esitada mitu nõuet ja paluda nende menetlemist kindlas järjekorras. Selle asemel

hindas kohus esmalt hüpoteegi kustutamise nõuet, mis oli hagi lõpus, ja andis sellele sisulise

hinnangu, kuigi formaalselt jättis selle läbi vaatamata.

6.2. Hagejatel on selge õiguslik huvi tuvastada, kas hüpoteegiga tagatud nõuded puuduvad.

Nad on teostanud ostueesõigust ja sõlminud müügilepingu kostjaga I, mistõttu sõltub nende

omandiõiguse vormistamine hüpoteegi õiguslikust seisundist. Kui hüpoteek tagab tegelikke

nõudeid, võib tekkida olukord, kus hagejad tasuvad ostuhinna, kuid kaotavad omandi

sundtäitmise tõttu. Seetõttu on tuvastusnõue otseselt seotud hagejate õiguste kaitsega ja ei ole

piiratud üksnes kinnisasja omanike õigusega.

6.3. Maakohus tõlgendas AÕS § 349 lg 1 ja TsMS § 368 lg 1 valesti, järeldades, et

tuvastusnõue ei ole esitatud hagejate õiguste kaitseks. Seadus ei piira tuvastushagi esitamise

õigust üksnes kinnisasja omanikule, vaid nõuab õigusliku huvi olemasolu. Hagejad on

põhjalikult motiveerinud, miks neil on õigustatud huvi hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise

tuvastamiseks, ning selgitanud, et see mõjutab otseselt nende õigust omandada kinnistu

hüpoteegivabalt. Maakohus jättis need seisukohad tähelepanuta ja piirdus formaalse

põhjendusega, et hagejad ei ole omanikud.

6.4. Maakohtu otsus on vastuoluline, ühes punktis leiab kohus, et hagejatel puudub

tuvastushuvi, teises aga, et selle olemasolu ei ole kindel, ning lisab, et hagi on ilmselgelt

põhjendamatu. Selline arutluskäik on õigusvastane ja vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis

2-15-2787

lubab tuvastushagi ka isikutele, kelle õigused sõltuvad tuvastatavast asjaolust. Õiguslik huvi

on olemas, kui tuvastatav asjaolu mõjutab isiku õiguslikku positsiooni või toob kaasa

õiguslikke tagajärgi.

6.5. Maakohus eiras varasemaid jõustunud kohtulahendeid, millega on tuvastatud, et

31.05.2012 sõlmitud tagatiskokkuleppe muutmine oli tühine ja kehtivat tagatiskokkulepet ei

ole. Sellest tulenevalt ei saa hüpoteek tulevikus tagada uusi nõudeid, mistõttu maakohtu

oletuslik arutlus võimalike tulevaste nõuete kohta on põhjendamatu. Kohus ei saa rajada

otsust oletustele, vaid peab lähtuma tuvastatud asjaoludest ja kehtivast õigusest. Seetõttu on

otsus sisuliselt ja menetluslikult vigane.

Vastustajate seisukoht

7. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

Edasine menetlus

8. Ringkonnakohus arutas asja kohtuistungil 24.04.2025. Kolleegium leidis, et hagi ese on

puudusega TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes ja andis TsMS § 3401 järgi hagejatele võimaluse

nõude täpsustamiseks. Hagejatel tuli hagi esemes välja tuua, kes on võlausaldaja (eeldatavalt

W) ja kes võlgnik (kostja I) õigussuhtes, mille puudumist palutakse tuvastada. TsMS § 370 lg

2 ega ükski teine säte menetlusseadustikus ei võimalda nõuet esitada nii, et kui rahuldatakse

esimene nõue, siis vaadata läbi ka teised nõuded.

9. Hagejad esitasid ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles jäid oma varasemate

seisukohtade juurde. Hagis toodud viisil nõuete järjestamine on lubatud. Õiguskirjanduses on

leitud, et Saksa erialakirjanduses on tunnustatud võimalust esitada kaks nõuet selliselt, et

hageja palub kohtul tagumises järjekorras esitatud nõuet menetleda üksnes juhul, kui

eespoolne nõue rahuldatakse. Ilmselt peaks sellisel viisil nõuete järjestamine olema lubatud ka

TsMS järgi, kuigi § 370 lg 2 nimetab vaid nõuete järjestamist juhuks, kui eespool nõuet ei

rahuldata.

9.1. Hagejatel on TsMS § 368 lg 1 alusel õiguslikult kaitstud tuvastushuvi hagis märgitud

viisil nõuete esitamiseks. Kostja III kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi 14.04.2011

tagatiskokkuleppe järgi tagab hüpoteek W võimalikke nõudeid kostja I vastu. Wl puuduvad

mistahes hüpoteegiga tagatud nõuded kostja I vastu.

9.2. Hagejad paluvad ringkonnakohtul nõuda kostjalt I, W ja kostjalt III

originaaleksemplaridena välja W ja kostja I vahel sõlmitud võlaõiguslikud lepingud, nende

võimalikud muudatused ja/või lisad, mis tõendavad W rahalisi nõudeid kostja I vastu.

Hagejad paluvad tunnistajana üle kuulata W.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hagejad kannavad menetluskulud

ringkonnakohtus.

11. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejatel ei ole tuvastushuvi

hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamiseks ja tulenevalt hagejate nõude esitamise

2-15-2787

tingimustest tuleb ülejäänud nõuded jätta läbi vaatamata. Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

12. Täiendavalt märgib kolleegium, et lisaks tuvastushuvi puudumisele ei ole võimalik

hagejate nõudeid rahuldada seetõttu, et hagis toodud viisil nõuete esitamine ei ole võimalik

TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi.

13. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue.

TsMS § 370 lg 2 sätestab, et hagis võib esitada mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada

mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Õiguskirjanduses on märgitud, et

objektiivse nõuete paljususe korral, mida § 370 reguleerib, peavad kõik nõuded olema

esitatud sama hageja poolt sama kostja vastu (TsMS II komm, § 370 p 3.4.b).

Menetlusseadustik ei reguleeri küsimust, kas hageja võib esitada mitu nõuet selliselt, et palub

menetleda mõnda nõuet üksnes juhul, kui esimene nõue rahuldatakse.

14. Kolleegium mõistab viidatud sätteid selliselt, et TsMS § 363 lg 1 p 1 ja § 370 lg 1 ja 2

järgi ei ole igal juhul võimalik esitada nõudeid selliselt, et hageja palub rahuldada nõuded

kostjate I, II ja III vastu üksnes juhul, kui kostja III vastu rahuldatakse nõue, millega

tuvastatakse kohustuse puudumine menetlusosaliseks mitte oleva isiku ees.

15. Viidatud kujul nõude esitamisel on esimeseks takistuseks see, et nõuded ei ole esitatud

sama kostja vastu. Praegusel juhul on hagejad esitanud nõude hüpoteegiga tagatud nõuete

puudumise tuvastamiseks kostja III vastu. Ülejäänud nõuetest on hagejad esitanud nõude

kostja III vastu eraldiseisvalt üksnes hüpoteegikande kustutamiseks. Teistes nõuetes on

kostjateks kostja III koos teiste kostjatega või kostja III osalus puudub.

16. Maakohus on selgitanud, et hüpoteegikande kustutamise eeldus AÕS § 349 lg 1 järgi on,

et nõude esitaja on saanud kinnisasja omanikuks, kuid hagejad ei ole seda asjaolu esile

toonud. Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja märgib täiendavalt, et ka hagejate kõikide

nõuete rahuldamisel ja vastava kohtuotsuse jõustumisel ei saaks hagejad kohe kinnisasja

omanikeks, vaid see eeldab kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemist (AÕS § 641) ja

võib vajada ka eelnevalt ostuhinna tasumist. Seetõttu ei ole asjakohane hagejate arusaam, et

AÕS § 349 lg 1 järgi esitatava nõude materiaalne eeldus võiks saabuda samaaegselt ülejäänud

hageja nõuete rahuldamisega.

17. Teiseks takistuseks nõuete menetlemisel hagis toodud kujul on asjaolu, et hagejad paluvad

hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamiseks teha kindlaks, et Wl ei ole nõudeid

kostja I vastu olukorras, kus W ei ole menetlusse kaasatud ning ülejäänud nõuded temaga ei

seondu. Hagejad tõid 15.05.2025 seisukohas esile, et kostja III hüpoteegi 14.04.2011

tagatiskokkuleppe järgi tagab hüpoteek W võimalikke nõudeid kostja I vastu. Isegi juhul, kui

kohus tuvastaks, et Wl ei ole nõudeid kostja I vastu, ei oleks selline kohtulahend Wle siduv

TsMS § 457 lg 1 järgi ega takistaks hüpoteegi realiseerimist.

18. Kolleegium ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus eiras varasemaid jõustunud

kohtulahendeid, millega on tuvastatud, et 31.05.2012 sõlmitud tagatiskokkuleppe muutmine

oli tühine ja kehtivat tagatiskokkulepet ei ole. Maakohus tegi õigesti kindlaks, et 31.05.2012

sõlmitud tagatiskokkuleppe muutmine on tühine osas, millega sooviti tagatiskokkulepet

muuta nii, et tagatud oleksid kostja III nõuded kostja II vastu. Sellest ei saa aga järeldada, et

kehtivat tagatiskokkulepet ei ole, vaid sel juhul kehtib enne 31.05.2012 kehtinud

tagatiskokkulepe. 14.04.2011 tagatiskokkuleppe järgi tagab hüpoteek W võimalikke nõudeid

kostja I vastu.

2-15-2787

19. Kolleegium juhtis hagejate tähelepanu sellele, et hagis toodud viisil nõuete esitamine ei

ole võimalik TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi, kuid hagejad oma nõudeid ei muutnud. Et hagejate

nõuete menetlemine ei ole võimalik, ei ole asjakohased hagejate ja kostja II taotlused tõendite

kogumiseks ning need tuleb jätta rahuldamata TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 171 lg 1 järgi jätab kolleegium menetluskulud ringkonnakohtus hagejate kanda

solidaarselt. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee

seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)