4-24-3016/36 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-24-3016 Otsuse kuupäev 3. november 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kohtuasi Taotlus Hannes Toodule tehtud suulise hoiatuse tühistamiseks või selle õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 3. aprilli 2025. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hannes Toodu esindaja vandeadvokaat Triin Väljaots, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamine 15. oktoober 2025, kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB 1. Tühistada Harju Maakohtu 3. aprilli 2025. a otsus ja jätta Hannes Toodu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27. oktoobri 2023. a suulise hoiatuse peale läbi vaatamata. 2. Mõista Eesti Vabariigilt Hannes Toodu kasuks välja 781 eurot 20 senti lepingulisele esindajale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Hannes Toodule 27. oktoobril 2023 relvaseaduse (RelvS) § 894 lg 1 tunnustele vastava teo eest suulise hoiatuse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 3 p 1 alusel, sest ta ei andnud oma relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval, 24. oktoobril 2023, relvi PPA- le üle (RelvS § 44 lg 1). 2. Kohtuvälise menetleja hoiatuse vaidlustas esindaja vahendusel H. Toodu, kes palus tunnistada väärteomenetluse seadustik kaebeõiguse puudumise osas põhiseadusega vastuolus olevaks, tühistada suuline hoiatus ja kohustada PPA-d eemaldama vastav märge andmebaasist. Alternatiivselt palus esindaja tuvastada suulise hoiatuse õigusvastasus ja kohustada PPA-d seda andmebaasist kustutama. 3. Harju Maakohus tegi 3. aprillil 2025 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Kuigi asjas puudus nii kohtuvälise menetleja otsus kui ka kaebekord, juhindus kohus asja läbivaatamisel VTMS § 123 lg-st 2, sest kaebaja palus läbi viia suulise menetluse ja kontrollida edasikaebeõiguse puudumise põhiseaduspärasust. Maakohus leidis, et H. Toodu suuline hoiatamine oli õiguspärane. See, et seadusandja välistas suulise hoiatuse vaidlustamise menetlusökonoomia kaalutlustel, ei tähenda, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale ei saaks kaevata VTMS §-de 76–80 kohaselt. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus, sest suuline hoiatus ei koorma isikut vahetult ega kitsenda tema õigusi ja vabadusi.

4-24-3016

2(5) KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Kassatsioonis taotletakse kaebeõiguse puudumise põhiseadusvastaseks tunnistamist, suulise hoiatuse tühistamist, PPA kohustamist hoiatusmärke kustutamiseks andmebaasist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuse kohaselt on suulisel hoiatusel isikule negatiivsed tagajärjed, kuivõrd sellele tuginetakse relvaloa äravõtmise põhjendamisel. Maakohus lahendas asja sisuliselt, kuigi leidis, et kaebeõigus puudub. Kohtu põhjenduste järgi oleks tulnud tuvastada kaebekorra puudumise vastuolu põhiseadusega ning kaebus rahuldada. Seadus ei näe ette menetluskorda, kus isik saaks maakohtus vaidlustada PPA ametniku tegevust väljaspool väärteomenetlust. Väärteomenetluse alustamata jätmist ei saa vaidlustada isik, kelle suhtes pole menetlust alustatud. 5. Täiendavas seisukohas juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et väidetav väärtegu aeguks karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 kohaselt 27. oktoobril 2025, kuid seadus ei näe ette aegumist suulise hoiatuse puhul ja sellele saab tugineda teadmata aja jooksul. Lünk seaduses illustreerib samuti kaebaja põhiõiguste rikkumist. 6. PPA kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Maakohus vaatas sisuliselt läbi ja lahendas otsusega kaebuse, milles vaidlustati suulise hoiatuse tegemist relvaseaduses sätestatud nõude rikkumise eest. Selliselt toimides väljus maakohus oma pädevuse piiridest. 8. Kohus ei saa irduda seadusega ettenähtud kaebekorrast seda eelnevalt põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamata (nt RKKK 14.06.2019, 1-18-1860/57, p 18). Praegusel juhul vaatas maakohus asja sisuliselt läbi, tuginedes VTMS 12. peatükis sätestatud kaebekorrale (täpsemalt VTMS §-dele 120 ja 132), kuigi nentis samas, et seadus ei näe ette võimalust maakohtule kaebuse esitamiseks ja kaebeõiguse puudumine ei ole ka põhiseadusega vastuolus. 9. VTMS § 114 lg 1 kohaselt on maakohtule kaebuse esitamise õigus üksnes menetlusosalisel ehk menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal (VTMS § 16). Menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust (VTMS § 18 lg 1). Suulise hoiatuse tegemise korral väärteomenetlust alustatud ei ole. Nimelt lubab väärteomenetluse seadustik jätta alates 29. märtsist 2015 väärteomenetluse alustamata, kui tegu on kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis, ning piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega (VTMS § 31 lg-d 1, 2 ja lg 3 p 1). Seega ei ole hoiatatud isikul menetlusaluse isiku staatust ega ka õigust esitada suulise hoiatuse peale kaebust VTMS § 114 korras. Kui selline kaebus maakohtule laekub, tuleb jätta see VTMS § 117 lg 1 p 2 ja § 118 lg 2 p 2 alusel määrusega läbi vaatamata. 10. Seega tegi maakohus kaebekorda eirates sisulise lahendi asjas, kus VTMS § 31 lg 2 järgi väärteomenetlust ei toimu, sedastamata samas vastuolu põhiseadusega. Sel moel toimides rikkus kohus VTMS § 150 lg 2 tähenduses oluliselt menetlusõigust. 11. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selleski, et suulise hoiatuse puhul saab isik esitada kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale VTMS §-des 76–80 sätestatud korras. Taotledes suulise hoiatuse tühistamist, soovib isik sisuliselt, et tema käitumisele antaks uus õiguslik hinnang. Väärteo faktilisi asjaolusid ja neile antavat õiguslikku hinnangut oleks võimalik vaidlustada VTMS § 114 lg 1 alusel VTMS 12. peatükis ette nähtud korras, mitte VTMS §-des 76–80 sätestatud korras (RKKK 23.11.2004, 3-1-1-122-04, p 14). Nagu kolleegium eespool tõdes, ei võimalda VTMS § 114 aga suulist hoiatust vaidlustada.

4-24-3016

3(5) 12. Kaebaja hinnangul on kaebeõiguse puudumine põhiseadusega vastuolus, sest suulise hoiatuse tegemine tõi relvaloa pikendamata jätmise näol kaasa olulise sekkumise tema õigustesse ja vabadustesse. 13. Kolleegium märgib, et suuline hoiatus ei ole isiku suhtes toimetatud väärteomenetluse tulemus, milles antakse tõenditel põhinev õiguslik hinnang tema käitumisele. Suuline hoiatus ei ole karistus formaalses ega materiaalses tähenduses, seda ei kanta karistusregistrisse (vt karistusregistri seadus (KarRS) § 6) ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Väärteomenetluse alustamata jätmine kajastub küll e-toimiku süsteemis (VTMS § 811 lg 2 p 1), kuid sellel kandel on vaid informatiivne tähendus (Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ § 14 lg 1). Kuigi kaebeõiguse puudumine riivab paratamatult isiku põhiseaduse (PS) §-s 15 sätestatud põhiõigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, puuduvad viited sellele, et otseselt hoiatustrahvi tegemisega oleks praeguses asjas kaasnenud oluline sekkumine kaebaja õigustesse ja vabadustesse (vrd RKEK 22.01.2008, 3-3-1-17-07, p-d 14 ja 18). 14. Relvaloa pikendamist välistavad tingimused on loetletud RelvS § 41 lg-s 12. Väärteomenetluses tehtud suuline hoiatus nende hulka ei kuulu, mistõttu ei välista ükski suuline hoiatus automaatselt relvaloa pikendamist. Siiski lubab RelvS § 41 lg 12 koosmõjus § 36 lg 4 p-ga 3 haldusorganil keelduda sellise taotleja relvaloa pikendamisest, kes on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu relva soetama ja omama. Osutatud säte annab haldusorganile laia kaalutlusõiguse selle otsustamisel, kas isik on sobiv relva omama. Isiku usaldusväärsust on võimalik hinnata tema käitumisharjumusi ja õiguskuulekust arvestades. Seetõttu võib haldusorgan kaalutlusõigust teostades tugineda kogu isiku kohta olemasolevale teabele, sh kustutatud ja arhiivi kantud karistustele (KarRS § 20 lg 1 p 16), aga ka andmetele, mida sinna ei kantagi, nagu näiteks mõjutustrahvid (TlnRnK 31.10.2024, 3-22-1400/22, p 12). Seega ei saa välistada, et suulisel hoiatusel võib koos muude arvestatavate andmetega olla mõju relvaloa pikendamise menetluse tulemusele. Olukorras, kus suulise hoiatuse saanud isiku relvaluba ei pikendata, saab ta taotleda kohtulikku kontrolli selle kaalutlusotsuse üle, mille PPA tegi relvaloa pikendamise menetluses (vrd RKHK 02.11.2016, 3-3-1-33-16, p-d 11–14.1). Kassatsioonist nähtuvalt ongi kaebaja sellise kaebuse halduskohtusse esitanud. 15. Eeltoodut arvestades ei ole põhjust väita, et suulise hoiatuse vaidlustamise võimaluse puudumine riivaks ülemäära kaebaja PS §-s 15 sätestatud põhiõigust. 16. Ehkki suulise hoiatuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine VTMS 12. peatüki sätteid kohaldades oli ekslik, peab kolleegium vajalikuks juhtida tähelepanu selle kaebemenetluse reeglitele ja vajadusele hoida ära kohtumenetluse viibimine. 17. Maakohus määras 29. oktoobril 2024 asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, lubades teha lahendi teatavaks 20. detsembril, kuid läks üle suulisele menetlusele, sest esindaja esitas 6. detsembril 2024 täiendava seisukoha ja koos sellega taotluse kuulata istungil üle kaks tunnistajat. Uute tõendite asjakohasust kohus ei hinnanud, tõdedes vaid, et kaebajal on õigus valida, millistele tõenditele ta soovib asjas tugineda. 18. VTMS 12. peatüki kohaselt vaatab maakohus kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi eelduslikult kirjalikus menetluses (vt VTMS § 117 lg 1 p 4 ja § 120 lg 1). Praegusel juhul tugines maakohus asja suulisele läbivaatamisele määramisel VTMS § 120 lg-le 3 ja eksis seda tehes. Viidatud sätte kohaselt võib olukorras, kus kohtumenetluse pool on esitanud maakohtule koos kaebusega uue tõendi, mille kohus vastu võtab, asja kirjalikus menetluses lahendada vaid siis, kui kohtumenetluse

4-24-3016

4(5) pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Menetletavas asjas ei taotletud tunnistajate ülekuulamist kaebuses, vaid mitu kuud hiljem, pärast kaebuse menetlusse võtmist. Maakohtu korraldavast määrusest ega otsusest ei selgu, miks võttis kohus vastu hilinenult esitatud tõendid ja mil moel olid need asjakohased. Seega ei saanuks praeguse juhtumi asjaoludel olla alust kaebuse läbivaatamiseks suulisel istungil. 19. Lisaks on maakohus lähtunud ekslikult eeldusest, et kõik kaebaja soovitud tunnistajad peab kohtusse kutsuma. Riigikohus on rõhutanud, et ehkki menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus tõendeid esitada, keelab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2861 lg 1 sellise tõendi vastuvõtmise ja kogumise, millel ei ole asjas tähtsust. Väärteomenetluse põhjendamatute tõenditega koormamine ei pruugi viia kaitseõiguse parema tagamiseni, vaid üksnes venitada menetlust ja kahjustada tõhusat õigusemõistmist. (Vt ka RKKK 01.06.2023, 4-22-3036/61, p-d 15 ja 17.) 20. VTMS § 125 lg 1 kohaselt võib maakohtunik lükata kaebuse arutamise VTMS §-st 42 lähtudes kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Maakohus lükkas 29. jaanuariks 2025 planeeritud istungi kaitsja (tegelikult kaebaja esindaja) haiguse tõttu edasi 18. märtsile 2025 ehk enam kui üheks kuuks. Ka ei nähtu kohtumäärusest, et praegustel asjaoludel oleks esinenud VTMS § 42 lg-s 2 nimetatud mõjuv põhjus istungi edasilükkamiseks. Kaitsja osavõtt ei ole väärteomenetluses üldjuhul kohustuslik (VTMS § 19 lg 3). Kaitsja vajalikkuse ja menetluse õigluse kontekstis tuleb kohtul hinnata, kas menetlusalune isik on õigusküsimuse keerukust ja isiku õigusalast tausta ning teadmisi arvestades võimeline menetluses toimuvat iseseisvalt mõistma ja enda õigusi ise kaitsma. Seetõttu ei pruugi kaitsja puudumine istungilt tingida alati asja arutamise edasilükkamist. Menetletavas asjas on kaebaja ise vandeadvokaat. 21. Väärteo aegumistähtaeg on üldjuhul vaid kaks aastat (KarS § 81 lg 3). Osutatud säte peegeldab mh seadusandja arusaama, et väärteoasju, mis on kriminaalasjadest eelduslikult lihtsamad ja väiksema kaaluga, tuleb kohtus menetleda kiiremini. (Viidatud RKKK 4-22-3036/61, p 13) Maakohtus toimuvas kaebemenetluses on asja arutamise edasilükkamiseks seetõttu äärmiselt kitsad võimalused (VTMS § 125). Lubamatu on lükata väärteoasja arutamist edasi kergekäeliselt, tuginedes üksnes poole sellekohasele soovile. Kirjaliku menetluse põhjendamatu asendamine suulise menetlusega, istungite alusetu ja seaduses lubatust kauemaks edasilükkamine ning uute tõendite suulisel istungil uurimine, ilma et kohus hindaks tõendite asjakohasust ja lubatavust, venitab asjatult väärteomenetlust. 22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 2, tühistab kolleegium Harju Maakohtu 3. aprilli 2025. a otsuse ning jätab H. Toodu kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 27. oktoobri 2023. a suulise hoiatuse peale läbi vaatamata. 23. Lepinguline esindaja esitas maakohtule taotluse hüvitada H. Toodule õigusteenuse osutamisele kulunud 1317 eurot 60 senti. Selle kulu hüvitamiseks seaduses alust ei ole. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, kui menetlus lõpetatakse VTMS § 29 lõike 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel (vt nt RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12, p 7). Praeguses asjas ei ole viidatud sättes nimetatud menetluskulude hüvitamise tingimused täidetud ning seetõttu jäävad maakohtus kantud menetluskulud isiku enda kanda. 24. Kassatsioonimenetluses taotletakse kulude hüvitamist summas 1562 eurot 40 senti. Taotluse kohaselt kulus esindajal õigusteenuse osutamisele 7 tundi hinnaga 180 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kolleegium peab õigusteenuse hinda mõistlikuks, kuid vaidluse keerukust ja mahtu arvestades ei ole põhjendatud kaebuse koostamisele kulunud aeg. Kolleegium peab KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks ja vajalikuks tasuks pool taotletud tasust ehk 781 eurot 20 senti (sh

4-24-3016

5(5) käibemaks 151 eurot 20 senti). Kolleegium mõistab selle kulu VTMS § 38 lg 1 ning KrMS § 186 lg 1 alusel kassatsioonimenetluses esindajale makstud tasu katteks riigilt välja. (allkirjastatud digitaalselt)