3-25-3123/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Kohtuasja number

3-25-3123

Määruse tegemise aeg ja koht 3.november 2025, Tallinn

Kohtuasi

Osaühing Balti Intermed kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni 10.09.2025 otsuse nr 189-25/292949

tühistamiseks osas, millega jäeti Osaühing Balti Intermed

vaidlustus rahuldamata Quantum Eesti AS pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsuse osas, ja Aktsiaselts Lääne-

Tallinna Keskhaigla 30.07.2025 otsuse tühistamiseks,

millega tunnistati riigihanke osas 1 Quantum Eesti AS

pakkumus vastavaks

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing Balti Intermed, esindajad v.adv Erki

Fels ja adv Gregor Saluveer

Vastustaja (hankija) – Aktsiaselts Lääne-Tallinna

Keskhaigla, esindaja Kaisa Suvi

Kolmas isik – Quantum Eesti AS, esindaja vandeadvokaat

Aarne Akerberg

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-3123 menetlus.

2. Tühistada Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 10.09.2025 otsus nr 189-25/292949.

3. Tagastada OÜ-le Balti Intermed kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot.

4. Mõista Aktsiaseltsilt Lääne-Tallinna Keskhaigla OÜ Balti Intermed kasuks välja

vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud summas 3520 eurot (käibemaksuta).

5. Mõista Aktsiaseltsilt Lääne-Tallinna Keskhaigla OÜ Balti Intermed kasuks välja

kohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulud summas 1091,60 eurot (käibemaksuta).

6. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1 ja lg 2, § 155

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus võttis 24.09.2025 määrusega menetlusse Osaühing Balti Intermed

(kaebaja) kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.09.2025 otsuse nr 189-25/292949

3-25-3123

tühistamiseks osas, millega jäeti Osaühing Balti Intermed vaidlustus rahuldamata Quantum Eesti

AS pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse osas ja Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla

30.07.2025 otsuse tühistamiseks, millega tunnistati riigihanke osas 1 Quantum Eesti AS pakkumus

vastavaks (haldusasi nr 3-25-3123). Kohus kaasas sama määrusega kolmanda isikuna menetlusse

Quantum Eesti AS.

2. Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla (vastustaja) edastas 30.09.2025 Tallinna Halduskohtule

30.09.2025 korralduse nr 1-2/480, millega otsustas tunnistada riigihangete seaduse § 73 lg 3 punkt

6 alusel hankemenetlus osas 1 kehtetuks ning lõpetada hankemenetlus. Muu hulgas tunnistati

kehtetuks 30.07.2025 korralduse nr 1-2/362 punktides 2, 3, 4, 5 ja 8 tehtud vastavaks

tunnistamise, tagasi lükkamise ja edukaks tunnistamise otsused ja tunnistada kehtetuks 30.07.2025

korralduse nr 1-2/364 punktis 1 tehtud kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused.

3. Kaebaja nõustus 07.10.2025 menetlusdokumendis menetluse lõpetamisega, kuid palus lõpetada

haldusasja menetlus kõige varasemalt 16.10.2025. Samuti palus kaebaja mõista Aktsiaseltsilt

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebaja kasuks välja kohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulu

2860 eurot käibemaksuta ja riigilõiv 1280 eurot ning vaidlustusmenetlus välja mõistmata jäänud

lepingulise esindaja kulu 2583,33 eurot käibemaksuta ja riigilõiv 426,67 eurot.

4. Lääne-Tallinna Keskhaigla leidis, et kaebaja lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud vaid

osaliselt.

KOHTU SEISUKOHT

Menetluse lõpetamine ja VAKO otsuse tühistamine.

5. RHS § 73 lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega

hankija enda otsusega, mis võib põhjendatud vajaduse korral toimuda ka hankija enda algatusel.

Hankija on teatanud käesoleva vaidluse tinginud hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest. Sellest

tulenevalt on kehtivuse kaotanud ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud hankija otsused.

6. Kuna kaebuses taotletud haldusakt on vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud, tuleb asja menetlus

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kaebaja ja vastustaja on menetluse lõpetamisega nõustunud.

Kolmas isik ei ole kohtumenetluses seisukohta avaldanud. Eeltoodust tulenevalt lõpetan

haldusasja nr 3-25-3123 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

7. HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas

kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.

8. Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKHKm 09.06.2021, nr 3-3-1-38-11, p-d 9 ja 10) tuleb

hankeasjas menetluse lõpetamise korral tühistada ka asjas tehtud VAKO otsus, et tagada

õigusselgus ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mis võiksid jääda menetlusosaliste vahelisi

õigussuhteid mõjutama. Seetõttu tühistab kohus menetluse lõpetamise tõttu ka Riigihangete

Vaidlustuskomisjoni 10.09.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 189-25/292949.

Menetluskulude jaotamine

9. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja kaebaja poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud kokku

5960 eurot, mis koosnevad kaebaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280

eurot ja kaebaja lepingulise esindaja kuludest summas 4680 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks

palub kaebaja mõista vastustajalt välja kaebaja poolt seoses käesoleva halduskohtumenetlusega

kantud kuludena kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1280 eurot ja kaebaja

lepingulise esindaja kulud summas 2860 eurot (ilma käibemaksuta).

10. Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab menetluskulud üldjuhul

vastustaja (HKMS § 108 lg 6). HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui

kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses

nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Viidatud

normi järgi peab kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise määravaks põhjuseks

2(5)

3-25-3123

olema kaebuse esitamine kohtule.

11. Riigihangete seadus (RHS) § 198 lg 51 sätestab asjassepuutuvas osas järgmist: kui

vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud

vaidlustatud riigihanke menetluse kehtetuks, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt

vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses,

välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud

vaidlustuse esitamisest.

12. Sellest tulenevalt on kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas vajalik võtta seisukoht, kas

hankemenetluse kehtetuks tunnistamine oli tingitud vaidlustuse ja kaebuse esitamisest. Seda tehes

ei kontrolli kohus, kas hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks õiguspäraselt.

13. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 108 lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda

jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis

akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus võis olla

ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja

menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju

vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks

samamoodi toiminud ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud. (Tallinna Ringkonnakohtu

21.05.2024 määrus haldusasjas 3-23-2652 p 8). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel

kandma menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi saavutamise tingis näiteks oluliste asjaolude

muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seega peab kohtumenetluses

vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja kaebuse esitamise vahel esinema otsene

põhjuslik seos (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, 10).

14. Leian, et käesoleval juhul on alust seostada hankemenetluse kehtetuks tunnistamist kaebuse

esitamisega sellisel määral, et vastustajal tuleb kanda kaebaja menetluskulud.

14.1 Vastustaja on tunnistanud hanke kehtetuks põhjusel, et riigihanke alusdokumentides on

puudused, mida hankijal hankemenetluse kehtetuks tunnistamise üle otsustamise hetkel enam

parandada ei õnnestunud. Riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused IVD ja RUO

tarkvara ning tsütoloogiliste uuringute osas ei väljenda hankija vajadusi piisavalt selgelt ning

sõnastuse ebaselgusest tulenevalt ei ole riigihanke alusdokumendid võimaldanud pakkujatel

ühetaoliselt mõista esitatud tingimuste täpset ulatust. Lisanduvalt ei vasta hankija tegelikule

vajadusele riigihanke alusdokumentides objektiivile esitatud nõue. Vastustaja märgib, et tema

vajadustele vastab tingimus, mis võimaldaks pakkuda ka sätestatust parema objektiiviga seadet või

sama eraldusvõime saavutamist muude tehnoloogiliste lahendustega (nt kõrgresolutsioonilise

kaameraga).

14.2 Andmata hinnangut hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasusele leian, et

käesoleval juhul oleks ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda põhjusel, et

hankija ei ole hanke kavandamisel ja hankedokumendi sõnastamisel näidanud üles piisavalt hoolt

oma vajaduste välja selgitamisel ning oma vajaduste kirjeldamisel ja sõnastamisel RHAD-is ning

on sellega põhjustanud pakkujates arusaamatuse tingimuste täpse ulatuse osas. Samuti olid

vaidluse esemeks just nimelt RHAD-i tingimused, mis puudutavad IVD ja RUO tarkvara ning

tsütoloogiliste uuringute teostamise võimekust. Mõistlikult pole võimalik järeldada, et vastustaja

oleks sel põhjusel vaidlustatud otsused või hankemenetluse kehtetuks tunnistanud

omaalgatuslikult. Asjaolu, et hankija leidis menetluse käigus täiendavalt, et tema vajadustele ei

vasta ka objektiivile esitatud nõue, ei oma tähtsust.

14.3 Eelnevast tulenevalt leian, et siinses asjas on põhjendatud mõista vastustajalt välja kaebaja

poolt vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluse kantud menetluskulud. Olukorras, kus hankija

tunnistab kohtumenetluse kestel hankemenetluse kehtetuks temapoolse tegevuse/tegevusetuse

tulemusel, oleks ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

15. Vaidlustusmenetluse kulud.

3(5)

3-25-3123

15.1 Kaebaja on vaidlustusmenetluses tasunud riigilõivu 1280 eurot ning kandnud õigusabikulusid

summas 4680 eurot käibemaksuta, 21,2 tunni õigusabi osutamise eest keskmise tunnihinnaga 220

eurot.

15.2 RHS § 198 lg-st 51 tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja

vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kohus tühistab käeoleva määrusega VAKO otsuse

tervikuna, hõlmab tühistamine ka otsuse resolutsiooni punkti 2, millega VAKO otsustas mõista

aktsiaseltsilt Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud ja

riigilõiv proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega summades vastavalt 2346,67 eurot

käibemaksuta lepingulise esindaja kuludeks ja 853,33 riigilõivuks ja punkti 3, millega VAKO

otsustas mõista kaebajalt Quantum Eesti AS-i (kolmas isik) kasuks välja lepingulise esindaja

kulud proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamata jätmisega summas 520 eurot käibemaksuta.

15.3 VAKO on pidanud kaebaja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks ja vajalikuks 16 tunni

ulatuses, st summas 3520 eurot, millest VAKO mõistus vastustajalt välja proportsioonis

vaidlustuse rahuldamisega summa 2346,67 eurot käibemaksuta. Lisaks mõistis VAKO vastustajalt

kaebaja kasuks välja riigilõivu samas proportsioonis, so 853,33 eurot.

15.4 Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on põhjendatud mõista vastustajalt kaebaja

kasuks välja lepingulise esindaja kulutused 16 tunni ulatuses, st summas 3520 eurot

(käibemaksuta), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

16. Kaebaja on tasunud vaidlustust esitades riigilõivu 1280 eurot. RHS § 198 lg 51 ei käsitle

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu menetluskuluna, mis tuleks hankijalt välja mõista.

Kujunenud menetluslikus olukorras, kus hankija on hankemenetluse ise kehtetuks tunnistanud,

tuleb RHS § 198 lg-st 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p-st 5 lähtuvalt vaidlustuse esitamisel

tasutud riigilõiv tagastada. Kuna tegemist ei ole kohtu võetava riigilõivuga, ei ole kohus pädev

otsustama vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, vaid sellekohane taotlus tuleb

vastavalt RLS § 12 lg -le 1 esitada riigilõivu võtjale (vt ka RLS § 13). Taotlus tuleb esitada enne

kahe aasta möödumist selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti ning taotlus peab vastama RLS § 12

lg 2 nõuetele.

17. Kolmas isik esitas VAKO-le taotluse lepingulise esinda kulude hüvitamiseks kogusummas

1560 eurot käibemaksuta, 8 tunni 40 minuti õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 180 eurot.

VAKO leidis, et arvestades asja mahtu ja keerukust on kolmanda isiku kulud vajalikud ja

põhjendatud, millest tuleb Vaidlustajalt välja mõista 1/3, so 520 eurot käibemaksuta.

18. RHS § 198 lg 8 sätestab, et kui vaidlustusmenetluses osaleb kolmas isik, mõistab

vaidlustuskomisjon kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud kolmandale isikule välja tema poole vastaspoolelt

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku

poolt tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud kolmanda isiku

enda kanda. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad

kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd hankija tunnistas menetluses kaebaja

poolt vaidlustatud haldusakti kehtetuks siis jäävad kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses

kantud lepingulise esindaja, kui kaebaja vastaspoole kulutused tema enda kanda.

19. Menetluskulud kohtumenetluses.

19.1

Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kaebaja poolt seoses käesoleva

halduskohtumenetlusega kantud lepingulise esindaja kulud kokku summas 2860 eurot

käibemaksuta. Kaebaja lepinguliste esindajate ajakulu kohtumenetluses on kokku 13,1 tundi ja

esindajate keskmiseks tunnihinnaks 218,32 eurot.

19.2 Kui kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4

4(5)

3-25-3123

alusel, siis tagastatakse HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kaebajale kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv. Seega pole riigilõivu välja mõistmine vastustajalt kohane. Kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv summas 1280 eurot kuulub kaebajale tagastamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

19.3 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud vaid

osaliselt, kuivõrd kaebuse põhjendused ühtivad suures osas vaidlustuse põhjendustega. Kaebaja

lepingulised esindajad on juba vaidlustuse koostamisel tutvunud asja materjalidega ja kujundanud

õigusliku positsiooni. Seega leiab kohus, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks mõista välja

lepinguliste esindajate kulud 5 tunni ulatuses, st summas 1091,60 eurot (käibemaksuta).

19.4 Kolmas isik kohtumenetluses seisukohti ega menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud.

Seega jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Nurm

5(5)