1-11-13135/5 · 1-11-13135/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-13135

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-13135 (11231500088) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi R.M süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav R.M

ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, ametlik

töökoht puudub, elukoht: ajutiselt xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 05.03.2011 kuni 06.03.2011, 13.08.2011 kuni 15.08.2011, 15.08.2011, 24.10.2011, kokku 6 päeva, alates 24.10.2011 elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON

1. R.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

05.03.2011 kuni 06.03.2011, 13.08.2011 kuni 15.08.2011, 24.10.2011, kokku 6 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 4 (neli) päeva.

4. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta R.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 5 (viis) kuud ja 4 (neli) päeva R.M suhtes kohaldamata, jättes selle

täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.M temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.M-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.01.2012.

2

6. R.M suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. R.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 64

(kuuskümmend neli) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 28 (kakskümmend kaheksa) euro ja

77 (seitsekümmend seitse) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „R.M, 1-11-13135, kaitsjatasu“.

8. R.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2,

180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180

lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43

(nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) euro sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.M , 1-11-13135, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. AT esitatud tsiviilhagi 165,92 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.M-ilt AT kasuks 165

(ükssada kuuskümmend viis) eurot ja 92 (üheksakümmend kaks) euro senti, mis tuleb

tasuda AT arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena „R.M , 1-11-13135, tsiviilhagi“.

11. Maxima Eesti OÜ esitatud tsiviilhagi 64,75 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3; § 132 lg 2; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.M-ilt

Maxima Eesti OÜ kasuks 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 75

(seitsekümmend viis) euro senti, mis tuleb tasuda Maxima Eesti OÜ arveldusarvele nr

XXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena „R.M, 1-11-13135, tsiviilhagi“. 12. Rimi Eesti Food AS-i esitatud tsiviilhagi 9,09 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3; § 132 lg 2; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.M-ilt Rimi Eesti Food AS-i kasuks 9 (üheksa) eurot ja 9 (üheksa) euro senti, mis tuleb tasuda Rimi Eesti Food AS arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena „R.M, 1-11-13135, tsiviilhagi“. 13. Asitõendid: 6 CD plaati videosalvestustega kriminaaltoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: R.M süüdistatakse selles, et tema 23.02.2011 kella 13:17 paiku Tallinna linnas Pae tn 78 asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära viis pakki sigarette Marlboro maksumusega kokku 15 eurot.

3 Samuti tema 23.02.2011 kella 14.30 paiku Tallinna linnas Ümera tn 3 asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära kuus pakki sigarette Marlboro maksumusega kokku 18 eurot.

Samuti tema 26.02.2011 kella 14.07 paiku Tallinna linnas Linnamäe tee 61 asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära viis pakki sigarette maksumusega kokku 13,75 eurot.

Samuti tema 27.02.2011 kella 15.15 paiku Muugal Altmetsa tn 1 asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära kuus pakki sigarette Marlboro väärtusega kokku 18 eurot. Samuti tema 05.03.2011 kella 15.20 paiku Tallinna linnas Linnamäe tee 61 Maxima Eesti OÜ kaupluses vastavalt oma ettekujutusele alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, läbides kaupluse kassaderivi, olles seal müüjanna nähes jätnud tasumata 4 paki sigarettide Kent eest väärtusega kokku 10.20 eurot, kuid kuritegu tal lõpule viia ei õnnestunud, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema 13.08.2011 kella 16.59 paiku Tallinna linnas Põhja pst 17 asuvas Rimi Eesti Food

AS kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ära pudeli brändit Ibis XO väärtusega 9,09 eurot.

Samuti tema 24.10.2011 kella 09.27 paiku AS Tallink Grupp reisilaeva Victoria tax-free kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära ühe 0,5 liitrise pudeli konjakit Hennessy väärtusega 27,89 eurot ja viis pakki sigarillosid RI™.Mood koguväärtusega 36.68 eurot.

Samuti tema 06.02.2011 Tallinna linnas XXX korteris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis AT ära tema Swedpanga krediitkaardi, mille järel suundus Rävala

pst 12 asuvasse Solarise keskusesse, kus ta sularahaautomaadi HAN0059 kaudu võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AT pangakontolt ära sularaha 160 eurot.

Seega pani R.M oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata s.o. KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav R.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Vargusi Maxima Eesti OÜ kauplustest tõendavad:

• 05.03.2011, 06.03.2011 koostatud tunnistaja JO´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema 05.03.2011 töötades Maxima kaupluses aadressil: Linnamäe tee 61, pööras kell 15.20 tähelepanu mehele kollast värvi halliga jopes, helesinistes teksapükstes ja musta värvi poolsaabastes, kes ületas kassade liini sigarettidega taskutes, mille eest ei maksnud, öeldes kassapidajale, et läheb raha välja võtma, ta väljus kaupluse väravast ja ta peeti uste vahel kinni, kontrolli käigus avastati

jope taskutest 4 (neli) pakki suitsu Kent, maksumusega 2 eurot 55 senti pakk ja kogumaksumusega 10 eurot 20 senti. 26.02.2011 sama noormees kell 14.07 varastas kassast nr 5 viis pakki Marlborot, ühe paki maksumusega 2,75 ja kogumaksumusega 13.75 eurot. (t/l 3-4)

4

•

05.03.2011, 06.03.2011, 14.08.2011 ja 15.08.2011 koostatud kahtlustatava R.M

ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 05.03.2011 läks kauplusse Maxima, sest tahtis suitsu teha, tal ei olnud raha kaasas. Võttis letilt kassa juures 4 pakki suitsu KENT pruuni värvi, pani suitsupakid jope taskusse, ütles kassapidajale, et tal ei ole sularaha ja võtab pangast raha juurde, et ta ei takistaks lahkumast. Seejärel astus poest välja ja

pangaautomaadi juurde ei läinud, tal ei olnudki raha pangaarvel. Siis pidas teda kinni

turvamees, kellele andis vabatahtlikult välja neli suitsupakki KENT, need olid rikkumata. Kahetseb toimunut. Loodab hüvitada tekitatud kahjud. Nädal enne 06.03.2011 lõuna paiku läks

Maxima poodi eesmärgil osta toitu ja suitsu. Tal oli raha kaasas, kuid suitsude jaoks raha ei olnud. Siis mõtles ringi ja ei tahtnud toitu osta, tahtis vaid suitsu. Võttis kassa juurest letilt 5

pakki Marlboro Gold, pani jope taskusse ja lahkus kauplusest. Keegi teda ei peatanud.

Suitsupakid tarvitas ise ära. Kahetseb toimunut, aga tahtis väga suitsu teha. Veebruari lõpus 2011 käis 4 korda Maxima kauplustes, nimelt Pae tänaval, Ümera tänaval, Linnamäe tänaval ja Altmetsa teel asuvates Maxima kauplustes. Iga kord võttis kassa juures olevalt letilt mitu pakki sigarette, pani need oma taskusse, ütles kassapidajale, et tal on vaja sularahaautomaadist raha

välja võtta, jättis ülejäänud kaubad kassalindi peale ja lahkus kauplusest sigaretipakkide eest tasumata. (t/l 13-15, 25-27, 53-54, 67-70)

• 18.08.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks 3 CD-R plaati Acme, mille salvetustelt oli näha kuidas 23.02.2011 kella 13:17 paiku aadressil Pae 78, Tallinn asuva Maxima Eesti OÜ kaupluse parempoolse kassa juures oli meesterahvas, seljas oranži-halli värvi jope kapuutsiga ja hallid püksid. Meesterahvas viis kassast läbi kaupa, pakkis seda kilekoti ja osa kaupa pani jopetaskusse. Hiljem meesterahvas vestles kassapidajaga, jättis kilekoti asjadega kassaletile ja lahkus.

Teiselt videosalvestuselt oli näha kuidas 23.02.2011 kella 14:30 paiku aadressil Ümera 3, Tallinn asuva Maxima Eesti OÜ kaupluses kassa nr. 5 juures oli meesterahvas, seljas oranži- halli värvi jope kapuutsiga ja hallid püksid. Meesterahvas viis kassast läbi kaupa, pakkis seda kilekotti ja osa kaupa pani jopetaskusse. Hiljem meesterahvas võttis jopetaskust rahakoti, vaatas rahakoti sisse, vestles kassapidajaga, jättis kilekoti asjadega kassaletile ja lahkus. Kolmandast videosalvestusest nähtus kuidas 27.02.2011 kell 15:15 paiku aadressil Altmetsa 1, Muuga asuva Maxima Eesti OÜ kaupluse kassa juures oli meesterahvas, kes viis kassast läbi

kaupa, pakkis seda kilekotti ja osa kaupa pani jopetaskusse. Hiljem meesterahvas vestles kassapidajaga, otsis oma jopetaskud läbi, jättis kilekoti asjadega kassaletile ja lahkus. (t/l 73-77)

13.08.2011 toimepandud vargust tõendavad:

• 13.08.2011 koostatud tunnistaja DI´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema oli 13.08.2011

tööl turvatöötajana Rimi kaupluses aadressil Põhja pst 17 kella 16:59 ajal, kui meesterahvas (halli kapsuni ja pükstega) 6 kassas ütles, et tema pangakaardil ei ole raha ning ta toob raha teda

kaupluse ees ootavast taksost. Meesterahva väljumisel andsid turvaväravad häiret. Videosalvestuselt oli näha, et sama meesterahvas võttis alkoholi osakonnast pudeli brändit Ibis X.O maksumusega 9,09 eurot, kassa juures pani selle endale taskusse ning möödus kassadest

jättes kauba eest maksmata. Kell 18.00 lahkus töölt Rimi töötaja, kes nägi, et politsei pidas

kinni Põhja pst bussipeatusest sama noormehe. Tunnistaja tundis politsei poolt kinnipeetud noormehes ära Rimi kaupluses 13.08.2011 varguse toimepannud isiku. (t/l 39)

• ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 14.08.2011 koostatud kahtlustatava R.M tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 13.08.2011 tarvitas alkoholi, läks poodi, kus riiulist võttis brändit. Läks kassa juurde, et maksta selle eest. Tahtis maksta pangakaardiga, kuid tuli välja, et kaardil ei ole nii palju raha. Võttis brändi ja väljus poest. Ta ei mäleta kuhu läks, teda pidas kinni politsei. Brändit ta ei tarvitanud. Väga kahetseb. (t/l 53-54)

• 30.08.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks kaks CD plaati, mille peale on salvestatud videofailid aadressilt Põhja pst 17, Tallinn. Videofaililt oli näha kuidas kell 16:57:11 noormees tumeda juustega, hele-pruuni värvi kampsunis ja hallides

lühikise püksides võttis alkoholi riiulilt pudeli, pani ostukorvi ning liikus edasi müügisaalis.

Kell 16:57:10 isik väljus kaamera vaateväljast. Teise videofailidelt nähtus nimetatud meesterahva liikumine kaupluse müügisaalis. (t/l 78-80)

24.10.2011 toimepandud vargust tõendavad:

5

• 24.10.2011 koostatud tunnistaja KK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 24.10.2011 tema olles

tööl reisilaeval Victoria poes Tax Free poe müüjana 24.10.2011 kella 09.30 ajal märkas

müügisaalis kahte noormeest, kellest kõhnema kehaehitusega, musta jopega noormees võttis

konjaki riiulilt pudeli. Seejärel jalutasid noormehed müügisaalis ringi ning panid hiljem kassaletile 4 GIN purki. Kanget alkoholi nad kassasse ei toonud aga riiulilt oli üks pudel puudu.

Turvaülem teostas noormeeste suhtes kontrolli ning nende juurest avastati pudel „Hennesy VSOP“. Kõhnema kehaehitusega noormehe seljakotist avastati 5 pakki sigarillosid. Kogu kaup kuulus Tax Free kauplusele. Tunnistaja arvab, et sigarillod olid varastatud kella 09:00 paiku, kuna kella 09:30 ajal noormehel seljakotti kaasas ei olnud. (t/l 93)

• 24.10.2011 koostatud tunnistaja VP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 24.10.2011 reisilaeval Victoria turvaülemana sai kella 09:30 Tax Free kaupluse juhatajalt teate kahe noormehe kohta, kes arvatavasti varastasid nende kauplusest kaupa. Tunnistaja vaadanud

läbi videosalvestuse, pidas nimetatud noormehed kinni ning kaupluses Tax Free andis R.M

tagasi konjaki Hennesy VSOP maksumusega 27,82 eurot ning tunnistas varguse toimepanemist. KK nimele dokumendid esitanud noormees süüd ei tunnistanud. Tunnistaja nägi

kotis veel 5 pakki sigarillosid Ritm. MOODS kogumaksumusega 36,68 eurot, mis kaupluse juhataja tunnistas Tax Free kaupluse kaubaks. R.M sigarillode vargust ei eitanud. (t/l 94)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab 24.10.2011 koostatud kahtlustatava R.M

ta end süüdi ja selgitab, et 24.10.2011 kella 09.30 ajal olid koos tuttavaga Kert Kuusikuga

Viktoria reisilaeva pardal olevas Tax-free kaupluses. Vaatasid kaupu. Viljol oli ostukorv käes.

Võttis kaupluse alkoholi osakonnast ühe pudeli konjakit Hennessy VSOP ja pani selle endale ostukorvi. Seejärel võttis veel sigarillod, 5 pakki. Peale seda pani pudeli konjakit ja sigarillod endale

seljakotti. Kert ei näinud, kuidas ta seda tegi. Pärast võtsid GINni ja maksid selle eest kassas. Konjaki ja sigarillode eest ei maksnud ja lahkus kauplusest. Mõni minut hiljem, umbes 15-20 minutit, tuli nende juurde laeva turvamees ja pidas neid kinni. Tema palus ette näidata, mis seljakotis on ja Viljo ise seljakotist andis välja pudeli konjakit Hennessy ja sigarillod. Väga kahetseb. (t/l 112-115)

• 24.10.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks turvavideosalvestus CD-plaadil, millest nähtus kuidas 24.10.2011 kell 09:22:01 kaks noormeest

- üks helesiniste T-särgis, heledates pükstes, teine tumedates spordiülikonnas, ostukorv käes,

liikusid alkoholiosakonnas kaubariiulitest mööda. Tumedates riietuses noormees võttis riiulilt ühe pudeli ja pani endale ostukorvi. Esimene noormees (helesinises T-särgis) läks juba edasi. Kell 09:27:48 noormehed maksid kassas kahe purgi GINni eest. Kell 09:49:22 tumedates riietes

meesterahvas seisis kassa juures, tema kõrval seisis turvatöötaja ja noormees võttis oma seljakotist varastatud kaubad (pudel ja karp). (t/l 117-128)

06.02.2011 toimepandud kuritegusid tõendavad:

• 07.02.2011 ja 23.03.2011 koostatud kannatanu AT´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 06.02.201la kella 16.00 paiku avastas, et tema elukohas Tallinnas Lembitu 7-19 korteris ei ole enam rahakotis Swedbanki krediitkaarti. Helistas panka ja sai teada, et 06.02.2011 kell 13.09 on

tema krediitkaardiga võetud 160 eurot välja Tallinnas Solarise keskuse Swedbanki sularahaautomaadis, tehingult läks maha veel teenustasu 5,92 eurot. Kaardi peale jäi veel raha 6

eurot. Krediitkaardi PIN koodi ta ei ole kuhugile kirjutanud ega pole seda kellelegi öelnud. Arvab, et kaardi võis varastada tema sõber R.M. On koos Viljoga käinud mitmeid kordi poes ja sularahaautomaadis raha välja võtmas, kus ta on olnud tema kõrval ja võis kaardi

PIN koodi teada saada. Viljo oli mitmeid päevi kannatanu juures ja 06.02.2011 kella 13.00 paiku ta lahkus. Kedagi teist tol päeval kannatanu juures ei viibinud. Keegi teine kannatanu PIN koodi näha ei saanud. Viljoga pärast seda enam ühendust saanud ta ei ole, sest tal ei ole telefoni. Kokku tekitati kannatanule vargusega kahju 165,92 eurot. (t/l 131-132, 133-134)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab 24.10.2011 koostatud kahtlustatava R.M ta end süüdi ja selgitab, et tunneb AT umbes kolm aastat. 2011 veebruarikuu alguses kutsus AT

teda enda juurde külla. See võis olla 4-nda veebruarikuu paiku. Pidutsesid koos sõpradega Annika korteris 2 päeva. Selle ajal jooksul käisid koos poes ja Annika maksis poes Swedpanga

6

krediitkaardiga. Nägi tema pangakaardi PIN-koodi. Mingil hetkel teised lahkusid korterist ja 06.02.2011 olid korteris Annikaga kahekesi. Enne lahkumist võttis süüdistatav korterist kaasa kannatanu krediitkaardi. Läks korterist otse Solarise keskusesse ja seal ühes pangaautomaadis (võis olla Swedbanki oma) sisestas Annika pangakaardi sularahaautomaati, sisestas PIN-koodi

ja võttis tema arvelt välja 160 eurot. Pangakaardi viskas peale seda kusagile minema. Võttis Annika arvelt raha välja, kuna seda oli vaja. Kulutas raha oma tarbeks. Annikaga peale seda

suhelnud ei ole. Kahetseb tehtut ja hüvitab Annikale tekitatud kahju lähiajal. Käib Rootsis mitteametlikult tööl ehitusel ning Eestis käib korra kuus. (t/l 138-140)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 87)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava R.M süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AT´i ütlusi, tunnistaja JO´i, DI´i, KK ja VP ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolle, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava R.M käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse R.M kaheksa varguse toimepanemises. Inkrimineeritud vargused on toime pandud vähem kui aasta jooksul. Varguse objektiks olnud esemete kasutusotstarve ja rahaliste vahendite

vargus viitab sellele, et süüdistatav sai esmatarbevahendeid varguste teel. Seejuures varastati

põhiliselt sigarette, samuti alkoholi. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on

süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9

järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Peale selle 05.03.2011 ja 13.08.2011 varastas süüdistatav võõraid vallasasju selliselt, et ta teadis, et tema käitumist on märgatud ja selle eesmärgist aru

saadud, kuid sellele vaatamata jätkas ta varguse toimepanemist ning esimesel juhul püüdis vargust lõpule viia, püüdes ebaseaduslikku valdust võõra vallasasja üle säilitada ja teisel juhul

viiski varguse lõpule, teades, et turvaväravad andsid signaali ja tema poolt varguse toimepanemine on avastatud. Sellele vaatamata viis ta varguse lõpule. Kohus leiab, et taoline käitumine on hinnatav varguse toimepanemisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata KarS §

199 lg 2 p 5 mõttes. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on

kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on AT esitanud tsiviilhagi 165,92 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud pangakaardiga väljavõetud sularaha ja teenustasu suurust. Kohus asub seisukohale, et

kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva pangakaardi varastas ja sularaha kannatanu kontolt võttis välja R.M, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus

leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega

käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud

süüdistatava R.M poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas

kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 165,92 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju

on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab

teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises

7 süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.M-ilt AT kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 9,09 euro nõudes,

milline sisaldab endas varastatud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva kauba varastas R.M, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või

moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava R.M poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 9,09 eurot. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju

tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju

tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.M-ilt Rimi Eesti Food AS-i kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on Maxima Eesti OÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 64,75 euro nõudes,

milline sisaldab endas varastatud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad kaubad varastas R.M, kes seda

on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või

moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava R.M poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 64,75 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju

tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju

tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.M-ilt Maxima Eesti OÜ kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava

ülekuulamistel avaldatud kahetsust võib kohtu arvates arvestada suhteliselt siirana, kuivõrd suurem osa vargusi pandi toime veebruaris ja märtsi jooksul lühikese ajaperioodi vältel, sellele

järgnevalt veel kaks vargust ning pärast seda ei ole süüdistatavat enam varguste toimepanemiselt tabatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et süüdistatav tegi omad järeldused.

8

Samas peeti süüdistatavat korduvalt kinni, kuid sellele vaatamata jätkas ta eesmärgipärast ja

sihikindlat käitumist võõraste vallasasjade äravõtmisel. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek ning vaatamata

süüdistatava selgitustele sissetuleku olemasolu kohta tulevikus, tuleb asuda seisukohale, et

kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal süüdistataval alaline sissetulek puudub, mis kohtu

arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Peale selle tuleb süüdistataval hüvitada

tekitatud varalised kahjud ning tasuda kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja inkrimineeritud kuritegude iseloomu, tuleb süüdistatava

suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus

toimepandud kuritegude rohkusest ning sellest, et varguste toimepanemisega tekitati kolmele

kannatanule varalised kahjud. Seejuures viis ta kuus vargust lõpule ja vaid kahel korral ei jõudnud ta kuritegu lõpule viia ja varastatu saadi kätte tema tahtest olenemata põhjustel. Sellest

tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et süüdistatava süü oleks väike. Samas ei tekitatud kannatanutele olulist varalist kahju, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et

tingiks temale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab

võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik, kuigi kohtu andmetel karistati süüdistatavat Rootsi Kuningriigis varguste toimepanemise eest lühiajalise vangistusega, mis on käesolevaks ajaks kantud ja teda on korduvalt karistatud

erinevate väärtegude toimepanemise eest. Süüdistusakti kohaselt pani süüdistatav viimase

kuriteo toime 2011 oktoobris ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks Eesti Vabariigi piires jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt, samuti

arvestades süüdistatava kahetsust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatav plaanib asuda alaliselt elama ja töötama väljaspool Eesti Vabariigi piire,

siis ei ole tema suhtes võimalik kohaldada KarS § 74 või § 69 sätteid, kuivõrd need sätted eeldavad käitumiskontrollile allutamist ja kui süüdistatav ei ela alaliselt Eesti Vabariigis, siis ei ole võimalik ka süüdistatavat käitumiskontrollile allutada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava

suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid, kuivõrd teda ei ole Eesti Vabariigis varem vangistusega karistatud, määrates süüdistatavale minimaalse pikkusega katseaja.

Märt Toming kohtunik