4-11-3229/16 · 4-11-3229/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-11-3229

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-3229 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Tõlk Diana Arhipova Menetlusalune isik E.R, isikukood XXX, elukoht xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva Väärteoasi E.R-i kaebus Ida Prefektuuri Narva korrakaitsebüroo

politsei oskonna patrullteenistuse ja välijuht Mihhail Denissov

27.07

otsuse

.2011.a üldmenetluse le väärteoasjas nr 2330,11,005168. Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja: E.R

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Tunnistajad R H , J M , P A Kohtuistungi toimumise aeg 23.01.2012.a. RESOLUTSIOON juhindudes VTM 1

S § 132 p ja § 135 lg 2

Jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva E.R-i kaebus rahuldamata ja

politseijaoskonna patrull ht Mihhail Denissovi 27.07 tluse otsus teenistuse valijü .2011.a üldmene väärteoasjas nr 2330,11,005168 E.R-i suhtes muutmata.

2(2) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 29. .2012.a. 02

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov tegi ,11,005168 27.07.2011.a otsuse väärteoasjas nr 2330 , millega määrati liiklusseaduse (edaspidi LS) § trahviühiku u 234 lg 1 alusel E.R-ile karistuseks rahatrahv 100 latuses, s.o

400 eurot ja LS § 234 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuks, kuna ta

04.07.2011.a kell 23:45 Ida-Virumaal Narva- juhtide Jõesuus Vabaduse tn maja 88 juures, s mootorsõidukit politseiametniku poolt antud sõiduki KIA Carnival reg.nr xxx APA, tahtlikult eiras

kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt

politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ütlusega, vaatlusprotokolliga, tunnistaja Roman

Hütti ütlus sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga

tega, ettekandega

ja . Vastulauset ei ole

menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik tunnista oma menetlusalune isik on ei süüd, varasemalt toime pannud mitu sarnast ja süstemaatilist väärtegu, mille eest määratud karistused ei

ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise

huvidest kohaldati tema suhtes lisakaristust. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse

, milline on kvalifitseeritud LS (LS) § 38 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo § 234 lg 1 . LS järgi § 234 lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ning lusel kohaldati . LS § 234 lg 2 a lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuks

II KAEBUS E.R 17.08.2011.a kaebuse Viru kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas

Maakohtu Narva kohtumajja Ida Prefektuuri roo Narva , milles palus tühistada korrakaitsebü

politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissovi üldmenetluse otsuse 27.07.2011.a väärteoasjas nr 2330 005168 täielikult ja kaebus läbi vaadata kohtu poolt kohtuistungil. ,11,

Kaebuse kohaselt leidis kaebuse esitaja, et ta ei pea enn Denissovi poolt ast süüdlaseks M.

väljatoodud süüteo eest, kuna ei pannud seda toime. Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine (KarS § 23). Ta ei viibinud temale kuuluva sõiduki rollis ja ei viinud täide väljatoodud

väärtegu Vabaduse tänava maja nr 88 ees kell 23.45, 04.07.2011.a. Tema jaoks jääb selgituseks

kuidas ja millisel viisil tegid politseinikud kindlaks, et nende poolt väljatoodud väärtegu on ellu

viidud tema poolt. Kaebuse esitaja leidis, et tunnistajana teise patrullpolitseiniku kasutamine on vastuolus KarS § 66 lg 2 kuna ta on alluv tema suhtes protokolli teinud ametnikule ja ei saa olla

erapooletu antud olukorras. Antud tunnistaja on samuti ka ametnik samas asutuses, kus viidi läbi

väärteomenetlust. Tõenditeks tema poolt toime pandud süüs peavad olema ainult KarS § 63

vastavad. Kaebuse esitaja arvab, et väärteoasja materjalides puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et ta viibis

Vabaduse tänav maja nr 88 ee kell 23.45, 04.07.2011.a. Kaebuse esitaja soovis osaleda kohtuistungil ja palus kutsuda tunnistajad M ja H . Samuti esitas kaebuse esitaja avalduse võtta kaebuse menetlusse Viru Maakohtu Narva kohtumajja.

3(2) 14.09.2011.a

kohtumäärusega võeti kaebuse menetlusse.

III MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil aja enda kaebuse juurde ning seletas, et jäi kaebuse esit ta ei ole nõus, kuna ta ei ole

seda teinud. Politseinik koostas protokolli, pani tema ütlused kirja. Kui kaebuse esitaja oleks teadnud, et nii läheb, siis ta poleks midagi allkirjastanud. d tõendeid selle Ta arvab, et ei ole mingei kohta, et ta on süüdi. Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja leidis, et puudub alus kaebus rahuldamiseks. e

IV KOHTUISTUNGIL JA

UURITUD TÕENDID KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse esitaja E.R andis ütlusi, et ta ei toime pannud süütegu. Päeval tegeles ta autoga. Meil on oma maja, meil on kaks väljapääsu aiast. Ühel pool, seal kus on metsapoolne ala, seal seisab juba pikemat aega tema auto. Veel päeval ta ajas auto garaaži teisele poole, seal tegeles

õliga jne. Pärast jä auto maja ette, et järgmisel päeval saaks auto jälle tagasi panna. Auto jä i i aia juurde ja võtmed ka autosse. Auto oli aeda väljaspool, lahti, sest ei olnud kartust. Ta pani selle auto

niimoodi kuskil kella 18-19 ajal. Pärast läks majast välja. Sõbraga veetis aega ja veel paari tüdrukuga. Temale helistas ema, ei mäleta mis kell. Olid üksikud fraasid. Nad olid mere ääres, jõid

õlut, oli taustaks muusika. Ema helistas ja ütles, et Dima, Dima kus sa oled. Ema muretses tema pärast. Tol päeval see tundus tavaline. Ta helistab tihti niimoodi. Ta rääkis, et Dima, kus on auto,

politsei, tule koju jne. E.R vastas, et millest sa räägid, varsti olen kodus.Ema sõnu ei võtnud

üldse tõsiselt. Ainult siis, kui ta koju jõudis, sai ta aru, mida tähendasid tema sõnad: „Dima, politsei,

mis sinuga toimub“. Kui ta koju jõudis, nägi, et autot ei ole, läks tuppa, helistas 112, seal ühendati

min 110 ja sealt edasi ühendati nende kahe politseinikuga H ja M . Nemad hakkasid ta kohe süüdistama, et auto ei olnud mitte ärandatud, tunnista kõik üles, me nägime sind, seal, Kudrukülas.

Aitab peitust mängida. Pärast siis M ütles, et hea küll, esmaspäeval tuled

tema juurde, sest ilma

temata autot niikuinii keegi ei saa. Siis helistas kuskil 15 min hiljem, et saame kokku. Ta tuli, koostas protokolli, pani ütlused kirja. Ütles, et midagi hullu ei ole. Kui E.R oleks teadnud, et nii läheb, siis t ngeid tõendeid selle kohta, et t süüdi a poleks midagi allkirjastanud. Ei ole mi a on . Oma külma käitumise eest, et ta jätis auto laokile, ta juba sai karistada. Peale selle, kui ta auto tagasi sai, siis oli auto läbi otsitud, kõik oli segi paisatud, kuid enne seda seal ei olnud. Politsei seda tähele ei pannud.

Kuna E.R-i ütlustes olid vastuolud, kohtuvälise menetleja taotlusel avaldas kohus

menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärsuse kontrollimiseks KrMS § 289 lg 1 alusel. Peale ütluste avaldamist seletas E.R, et avaldatud ütluse ei ole tõesed, sest politsei lisas mõn d e asja juurde.

Tunnistaja R H ütluste kohaselt oli õhtune vahetus. Said väljakutse Narva–Jõesuusse. Peale

väljakutset sõitsid veel Narva Jõesuus, teostasid liiklusjärelvalvekontrolli. Sõitsid ringteel, Vabaduse tee tn suunas, seal oli liiklusmärk peatu ja anna teed. Jäid seisma, samal ajal neist möödus

sõiduauto Kia, see ala oli hästi valgustatud. Nägid, et kaebuse esitaja juhib autot. Vaatasid kohe KAIRIst, kes on auto omanik. KAIRI näitas, et see on omanik. Sõitsid järgi ja tahtsid kontrollida, võ olla on isik joobes. Tunnisdtaja tundis isiku kohe ära. Ta keeras vasakule, andis gaasi, hakkas ib- kihutama. Politsei pani aurtojuht ei reageerinud sellele kuidagi. Umbes 5- vilkurid tööle, sireenid, 7

min sõitis linnas, siis keeras metsateele. Baltika juures, ta sõitis väravatesse, väravad olid

lukustatud, siis hüppas autost välja, nägi väga hästi. tunjistaja autojuhi Nende vahel oli umbes meeter. Autojuht tunnistaja põgenes, hakkas tema järgi jooksma. Väravad olid lukus, oli veel üks auk ja veel suurem. Autojuht tunnistajal oli kuulivest seljas ja tema jooksis väiksest august sisse, aga

sealt sisse ei mahtunud. Paarimees helistas talle, telefon ei vastanud. Võtsi ühendust auto d kasutajaga, isa, kes ütles, et ei tea, kus poeg on, aga püüab temaga ühendust võtta ja siis helistab tagasi. Isa helistas tagasi ja ütles, et tema poeg on täiskasvanud ja hakkab ise vastutama oma tegude

4(2)

eest. Poeg oli oma isale öelnud, et mine magama, need on minu probleemid. Oli kutsutud

evakuaator kohale ja 1- s korrapidaja mulle, et mingi noormees helistas ja 2 tunni pärast helista

teatas, et tema auto on kadunud, ärandatud, see oli sama auto nr, mis oli teisaldatud. Siis sõitsid

politseitöötajad selle noormehe juurde, tema maja juurde, tal olid seljas teised riided. Ta ütles, et tema ei juhtinud seda autot, tema oli sellel ajal kuskil mujal. , kus tema auto oli Politseinikud küsisid pargitud, ütles, et maja juures, uksed olid lahtised. See on loomulik nende jaoks, et nii pargivad kõik

Narva Jõesuus. See ei vasta tõele. Nii ei pargita. Tunnistaja hästi nägi, et nimelt E.R juhtis

sõiduautot. Tunnistaja P A ütluste kohaselt on talle kaebuse esitaja tuttav. Tema kinnitab, et oli tol öösel koos

E.R-iga.Mis täpselt juhtus, ta ei mäleta, vist see oli auto ärandamine. Nad kohtusid õhtul,

kellaaega oli 19- -21 Meresuu 20. ajal rannas, meil oli kokkusaamine tüdrukutega planeeritud 20 juures Trafficus. Veetsime koos aega 24- 01-ni, saatsime neiud koju, ja kuskil 01 ajal läksime ise ka

koju. midagi politseist ja autost. Tunnistaja Vahepeal helistas E.R-ile ema, rääkis ei pööranud sellele tähelepanu.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid.

Väärteoprotokoll ), millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust (tl 8

üldmenetluse sätete järgi selle kohta, et E.R 04.07.2011.a kell 23:45 juhtides

mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel

ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Oma käega kohapeal kinnitas E.R kohapeal, et protokolliga on tutvunud, sisu on arusaadav ja tõlki pole vaja; Vaatlusprotokoll (tl 10), mille kohaselt vaatluse objekt on rohelist värvi auto KIA Carnival, reg. nr.

xxx APA. Auto - on pargitud Baltika AÜ s ja seisab esiosaga suletud metallist väravate vastas.

Vaatluse käigus on tuvastatud järgmised kahjustused: hulgalised kriimustused esitiibadel ja külgustel, autoosade vahel on näha puuoksi ja rohtu. Süütelukul lõhkumise jälgi ei ole, võti puudub. Esistangel on värv maha läinud ja kriimustus, vasakul tagumisel uksel mõlk 20x40 cm, mootorist alt tilgub tosool. Auto salongis vedelevad tööriistad, käsisaag ja tungraud; Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt 05.07.2011.a (tl 14), mille kohaselt avariipolitseinik J i

M xxx kuuluv tegi paigutamisotsuse selle kohta, et E.R, sünd. 27.10.1986a., elukoht sõiduk KIA Carnival, reg. nr. APA, mis asus AÜ Baltika paigutatakse hoiukohta xxx

x xxx. OÜ aadressil Väärteootsus (tl 15), mille ärakirja sai menetlusalune isik kätte 04.08.2011.a.

Tunnistaja J M oli kutsutud kohtuistungile kaebuse esitaja taotlusel, kuid tunnistaja ütlustele ja avaldatud ettekandele ei anna kohus hinnangu endamisese asjaolude kohta, sest J M tõ

on antud väärteoasjas menetleja (RKKK 3 09) ja võib anda ütlusi menetlustoimingute -1-1-7- läbiviimise kohta.

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistajad, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et E.R-i

kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS - § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

LS § 74 1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras -15 lg

märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb

5(2)

seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta

näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.

LS § 234 järgi õidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest – s

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

Kohus leiab, et pole alust kahelda tunnistaja R H ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja andis

ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. R H ei ole isiklikult tutvunud ega kaebuse esitaja kui ka teise tunnistajaga, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. on politseitöötaja, kelle igapäevane töö on ka liiklusjärele R H

valve teostamine. Oma igapäevases töös peab tunnistaja kontrollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust

ning rikkumise ilmnemisel peab ta koheselt reageerima. Tunnistaja

ütlustes ei esine vastuolusid

vaatlusprotokollis fikseeritud andmetega. Kohtu hinnangul on veenev tunnistaja seletus, mille

kohaselt on ta kindel, et just E.R juhtis 04.07.2011.a kell 23:45 Ida-Virumaal Narva- Jõesuus mootorsõidukit X tn maja xx juures KIA Carnival reg.nr xxx APA.

Tunnistaja nägi E.R-i mitu korda: nägi autojuh i, kui ta sõitis t oma autoga politseiauto st

mööda, peale mida tunnistaja kontrollis autojuhti foto järgi politsei sisesüsteemi kaudu (KAIRI) ning jälle nägi E.R-i pärast auto peatamist, kui ta jooksis politseiautost mööda, seega on kohus veendunud, et antud väärteoasjas on eksimus välistatud.

Kohtul on alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et tunnistaja R H ütlused saavad olla

antud juhul küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks. Kohtu hinnangul vaatlusprotokoll, mille

k , ohaselt „sõiduauto süütelukul puudus võti“ suurendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust, sest juhul, kui hakkaks aega raiskama ning maha sõiduauto oleks ärandatud, siis ärandaja ei oleks jätnud auto koos auto ga. võtme

Kohus ei loe kaebuse esitaja ja tunnistaja P A allkirjeldatud motiividel. ütlusi usaldusväärseteks

Kohus kahtleb kaebuse esitaja ütlustes, kaebuse esitaja ütlused on vastuolulised. Kohus avaldas usaldusväärsuse kontrollimiseks kaebuse esitaja ütlusi, mis olid antud kohtuvälises menetluses ning kus E.R kirjutas oma käega, et „tema sõnade järgi kirjutatud õigesti ja tema poolt läbi loetud“. Kaebuse esitaja use

ei saanud kohtule tõepäraselt selgitada ütluste vastuolulis põhjust. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kohus ei loe kaebuse esitaja eluliselt usutavamaid, sest ei ole usutav, et ütlusi E.R e - valvamata territooriumile, siinjuures

paneb oma auto tänaval ei lukusta autot ning jätab

veel autosse auto võtme. Samuti kohtu hinnangul ei ole "eluliselt usutav", et juhul, kui keegi helistab ja räägib isiku isik jä le, et teda otsib politsei, et tema autoga midagi juhtus, äb rahulikuks, ükskõik ja ei kiirusta olukorda välja selgita seks m a.

Kohus leiab, et tunnistaja P A on E.R-i ütlused õigustavad ning antud soovist vabaneda E.R-i E.R ja P A on pikaajalised väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. head tuttavad ning kohus ei saanud kaebuse esitajalt selget vastust, miks E.R taotles A

ülekuulamist 6 kuu möödumisel peale väärteoprotokolli koostamist – 23.01.2012 toimunud kohtuistungil.

See

ga, kõrvutanud tunnistaja Roman Hütti ütlusi, sõiduki vaatlusprotokolli ning kaebuse esitaja ja

tunnistaja P A P.A , ütlustega, peab kohus menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlustest

6(2) usaldusväärsemaks tunnistaja ütlusi R H rikkumis toimumise asjaolude kohta. e

Süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist vaid ühele tõendile, antud juhul tunnistaja otsesele R H ütlustele, ei ole välistatud ka senises kohtupraktikas. Süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile. Vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab aga olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti

selgesti jälgitav. Kõnealustel juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ning

erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvaltkummutanud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-109-10, 3-1-1-85-00, 3-1- 1-21-09).

Maakohus on eeltoodu alusel jõudnud ütluste alusel, et siseveendumusele tunnistaja R H E.R-i

tegu on süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § lg 1 järgi. Täidetud on kõik 234 nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Kohus leiab, et täitis objektiivse E.R koosseisu otsese tahtlusega, sest ta nägi kohustusliku peatamise märguannet, vaid eiras seda ja püüdis autoga politseitöötajatelt põgeneda.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et on talle süüks E.R arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 234 lg 1 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja tegevuses väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Karistuse mõistmine

Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd. Peale

selle arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel

tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Puutuvalt karistuse kohaldamisse on kohtuväline menetleja kirjutanud käsitletavasse otsusesse järgmist: Kergendavad asjaolud: ei ole. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast ja süstemaatilist väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra huvidest tuleb

kohaldada süüdlase suhtes lisakaristust. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest

1…

Asjaolu, et otsuses puudub viide raskendavatele asjaoludele näitab, et kohtuväline menetleja ei leidnud ka karistust raskendavaid asjaolusid.

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt selles lahendis karistuse kohaldamise kohta kirjutatu on minimaalne võimalik karistuse põhjendamiseks. Nii on kohtuväline menetleja õigesti

osutanud -le, st karistuse kohaldamise alusele- samuti kergendavate KarS § 56 lg isiku süüle,

asjaolude puudumisele, hinnanud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest (seda on tehtud sõnadega

7(2)

Kohtu hinnangul esinevad E.R toimepandud väärtegudes

sarnasust (kõik rikkumise Liiklusseaduse järgi) ja süstemaatilisust ( väärtegu aasta jooksul viis

04.05.2009-14.01.2010). Karistuse suuruse mõistmisel ja lisakaristuse kohaldamise kaalumisel

lähtus kohtuväline menetleja õiguskorra kaitsmise huvide . Sellega on kohtuväline menetleja

st arvesse võtnud kõiki KarS § s 56 lg.1 loetletud karistuse määramisel arvessetulevaid asjaolusid ja - ei ole alust teha etteheidet VTMS § 133 p.7 küsimuses.

Analüüsides süüdlase tegu, luvad süü juures arvesse võtmisele – süüdlane kuu

rikkumise asjaolusid

mitte ainult eiras politsei poolt kohustusliku peatamise märguannet, vaid püüdis autoga põgeneda

politseitöötajatelt, mida temal õnnestus. LS § 38 lg 1 järgi rikkumise puhul on kohtu hinnan

gul

tegemist mitte ainult liiklusalas rikkumisega, vaid ka avaliku võimu vastase rikkumisega. E.R pani toime väärteo otsese tahtlusega.

Kohus leiab, et kohaldatud karistus- rahatrahv eurot ja lisakaristus 100 trahviühiku ulatuses ehk 400

juhtim ne 8 kuuks- isõiguse äravõtmi kogumis on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi.

Valitud karistuses- istus - rahatrahv sanktsiooni keskmises määras ja lisakar keskmises määras

kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral.

LS § loovad karistusraamid § järgi kvalifitseeritava 234 lg 1 ja lg 2 234 lg 1 le rikkumisele ja

määratud karistus mahub neisse raamidesse. Kohtu hinnangul on rahatrahvi määr valitud rikkumisele vastavalt. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud vajadusega

isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma (varasemad karistused ei ole mõjunud) ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas

omab eripreventiivset eesmärki ja on et kohaldatud põhjendatult. teantud karistusraamide piires

Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute rikkumiste toimepanemine

sellesama isiku poolt. Sama menetlusaluse isiku poolt on toime pandud kuus Liiklusseaduse

rikkumist,

. Fakt, et varasemate mille eest on määratud rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmised

rikkumiste eest määratud rahatrahvid ei ole hoidnud ära uute väärtegude ja lisakaristused

toimepanemisest, tähendab, et noil eelmistel kordadel süüle ja üldpreventiivsetele eesmärkidele

vastavad trahvid ja lisakaristused t hoiduma uute rikkumiste ei ole mõjutanud isiku

toimepanemisest ja seekord tuleb rakendada süüle ja ka eripreventiivsetele eesmärkidele vastavat karistuse kombinatsiooni nii karistuse liigi kui ka määra valikul.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule E.R-ile kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

Kõike eelnevat arvestades jätab kohus VTMS § 132 p.1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja E.R-i kaebuse rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Larissa Prokopenko Kohtunik