2-24-12534/56 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-12534

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Narva

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

Z.G ja K.L-i hagi M.W vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Z.G osas 2246,31 eurot ja K.L-i osas 2246,31 eurot

Menetlusosalised

esindajad

ja

nende

Hageja Z.G (isikukood XXX)

Hageja K.L (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja C.D (isikukood XXX)

Kostja M.W (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Istung 24.10.2025

KOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada Z.G ja K.L-i hagi M.W vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Mõista M.W-lt (isikukood XXX) Z.G (isikukood XXX) kasuks välja sissenõutavaks

muutunud elatis 3722,29 eurot ajavahemiku 17.08.2024–31.10.2025 eest, sh 2025. a

oktoobrikuu eest tasumisele kuuluv elatis.

3. Mõista M.W-lt (isikukood XXX) Z.G (isikukood XXX) kasuks alates 01.11.2025 kuni

Z.G täisealiseks saamiseni (09.04.2042) välja igakuine elatis 264,24 eurot (282,31

(baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest) - 37,50 (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja seejärel laste

arvuga, kes saavad toetust)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates

toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista M.W-lt (isikukood XXX) K.L-i (isikukood XXX) kasuks välja sissenõutavaks

muutunud elatis 3577,46 eurot ajavahemiku 17.08.2024–31.10.2025 eest, sh 2025. a

oktoobrikuu eest tasumisele kuuluv elatis.

2-24-12534

5. Mõista M.W-lt (isikukood XXX) K.L-i (isikukood XXX) kasuks alates 01.11.2025 kuni

K.L-i täisealiseks saamiseni (09.04.2042) välja igakuine elatis 254,24 eurot (09.04.2042)

(282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50

eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Elatis tuleb tasuda Z.G ja K.L-i ema C.D (isikukood XXX) nimetatud pangakontole

(otsuse tegemise ajal C.D pangakonto nr XXX) selgitusega „Z.G ja K.L-i elatis“.

Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15.

päevaks järgmise kuu eest ette, märkides makse selgitusse „Z.G ja K.L-i elatis” ning

kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

630 lg 1 ja § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagejate nõue ja põhjendused

1. Z.G ja K.L (hagejad) esitasid 17.08.2025 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi M.W

(kostja) vastu, milles palusid kostjalt hagejate kasuks välja mõista igakuise elatise

perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummääras muutuva suurusena alates hagi

esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni (09.04.2042).

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hagejad kostja ja C.D ühised lapsed. Kostja elab

perekonnast eraldi. Kostja ei osale laste kasvatamises. Ta ei ole andnud hagejatele ülalpidamist

alates 2024. a. maist-juunist, kui vanemate kooselu lõppes. Kummagi hageja igakuised

vältimatud kulud on 565 eurot. Kostjal ei ole mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla

miinimumsumma. Kostja on erialalt keevitaja. Hagejate ema ei pea oma varalist seisundit välja

tooma, sest ta nõuab elatist seaduses sätestatud miinimumsummas. Hagejate emal on kolm

alaealist laps ning talle makstakse kolme lapse eest lasterikka pere toetust 450 eurot.

2(7)

2-24-12534

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja ei nõustunud elatise suurusega. Kooselu ajal võttis kostja hagejate emaga koos laene,

mida kooselu lõppemisel üksinda tasub. Kostjal ei ole isegi toidu jaoks raha. Pärast võlgnevuste

tasumist jääb talle palgast 300 eurot. Korter, kus ta elab, on elamiskõlbmatu, ning ta elab sinna

püstitatud telgis. Kostjal on keevitaja kutse ja ta on töötanud ehituses, kuid tal pole võimalik

rohkem sissetulekut teenida. Tal on halb nägemine. Hagejate ema sissetulek on kostja

sissetulekust suurem ja hagejatel pole millestki puudus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab Z.G ja K.L-i hagi M.W vastu elatise väljamõistmiseks.

4. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas

muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni.

5. Hagejate nõude aluseks on PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1. Nende sätete järgi on vanem

kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud

vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis)

alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100

lg 2).

6. Pooled ei vaidle, et hagejad on kostja alaealised lapsed ning hagejad elavad kostjast

eraldi (vt 17.08.2024. a hagi lisad 2 ja 3, dtl 8–9, 11–14). Seega võivad hagejad nõuda kostjalt

elatist raha perioodilise maksmisega. Pooled vaidlevad ülalpidamiskohustuse ulatuse üle, s.o

kui palju peab kostja hagejatele elatist maksma.

7. Ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja arenguks piisavate

vahendite tagamist. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Eelduslikult vajab laps ülalpidamist

ühelt vanemalt PKS § 101 alusel arvutatud summas. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on

igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Nõnda kujunenud summast arvatakse maha pool lapsetoetusest ja pool

lasterikka pere toetusest, mis on jagatud vanemate ja toetust saavate laste arvuga, samuti

arvestatakse proportsionaalselt teise vanemaga koos veedetud aega, kui see jääb vahemiku

keskmisel 7–15 ööpäeva kuus. Kui mitme elatist saama õigustatud lapse vanusevahe on

väiksem kui kolm aastat, vähendatakse iga järgmise lapse elatist 15% võrreldes esimese

lapsega. Elatist ei vähendata siiski mitmike puhul. Kahekordse elatise miinimumsumma

ulatuses ei ole vaja lapse kulusid tõendada (RKTKo

13.06.2025, 2-23-8691, p-d 12, 20.1; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 20.2 ja 28.2; 08.01.2014, 3-

2-1-165-13, p-d 12, 15; 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17; 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13;

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 14–16).

8. Hagejad on nõudnud elatist PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummas. PKS § 101

lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma oli kuni 31.03.2025 272,76 eurot ja

korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, millest 3% on 54,96 euro ning alates

01.04.2025 olid samad näitajad vastavalt 282,31 eurot ja 59,43 eurot. Hagejate ema saab Z.G

3(7)

2-24-12534

eest lapsetoetust 80 eurot ja K.L-i eest 100 eurot, samuti lasterikka pere toetust 450 eurot kolme

lapse eest (vt PHS § 17 lg 3 ja § 21 lg 2). Lisaks hagejatele on peres veel üks alaealine laps O

K . 19-aastase M K eest hagejate ema toetust ei saa. Hagejad ei ööbi kostja juures. Kuna

hagejad on kaksikud, siis elatist laste vanusevahest tulenevalt ei vähendata. PKS § 101 alusel

arvutatud elatise miinimumsumma on pärast lubatud mahaarvamisi ajavahemikul 17.08.2024–

31.03.2025 Z.G puhul 250,22 eurot ja K.L-i puhul 240,22 eurot ning alates 01.04.2025 Z.G

puhul 264,24 eurot ja K.L-i puhul 254,24 eurot. Kohtu hinnangul saab eeldada hagejate

vajadusi PKS § 101 alusel kahekordse miinimumsumma ulatuses. Hagejad ei ole tõendanud

suuremaid kulusid ning kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagejate igakuised kulud on

PKS § 101 järgi kujunenud summast väiksemad. Kostja möönis selliseid kulusid ka

21.02.2025. a istungil (dtl 76).

9. Kostja väitel ei ole tal majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik hagejatele

miinimumsumma ulatuses ülalpidamist anda. Kostja sõnul maksab ta kohustuste eest, mille ta

võttis koos hagejate emaga. Tal ei ole ka võimalik rohkem sissetulekut teenida ja erialaselt

keevitajana töötada, sest tema nägemine on halb. Hagejatele miinimumsummas elatise

maksmisel ei jää talle endale raha ülalpidamiseks. Kostja sõnul oleks tal võimalik anda

hagejatele elatist igakuiselt kokku 150–300 eurot. Üksiti on kostja sõnul hagejate ema varaline

seisund tema omast tunduvalt parem.

10. Ülalpidamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lapse vajaduste kõrval

arvestada ka vanemate võimalustega. Elatist on võimalik vähendada alla miinimumsumma PKS

§ 102 lg 2 järgi mõjuval põhjusel, mille peab välja tooma kohustatud vanem. Kohtupraktika

järgi võib elatise vähendamise aluseks olla vanema halb majanduslik seisund koostoimes

muude asjaoludega, nagu puuduv või osaline töövõime, lapse tegelikud vajadused,

vabatahtlikult antava elatise suurus, teise vanema varaline seisund jms asjaolud. Seejuures tuleb

silmas pidada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk, st lapse igapäevased vajadused

peavad olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Seega peab kohus

tuvastama vanema varalise seisundi. Kohus ei nõustu hagejaga, et miinimumsummas elatise

nõudmisel ei pea kindlaks tegema teise vanema varalist seisundit. Kui üks vanem väidab, et

elatist tuleb vähendada alla miinimumsumma varalise seisundi tõttu, siis peab kohus hindama

mõlema vanema varalist seisundit. Kohtul ei ole muul viisil võimalik veenduda, et lapse

igapäevased vajadused oleks tagatud. Samuti peab vanem kandma lapse ülalpidamisest osa,

mille eest vanem vastutab. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb

kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile. Kohus arvestab majandusliku seisundi hindamisel vanema võimalust

sissetulekut teenida, mitte tegelikku sissetulekut. Kui sissetulekust ei piisa, tuleb hinnata muud

vara. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema

vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid

asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema

kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid , kui sissetulekust ei

piisa (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11; 07.02.2018, 2-16-118651, p 12–13, 18;

09.06.2017, 3-2-1-35-17, 28.2).

11. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla

miinimumsumma. Kostja ei ole näidanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda tal maksta

hagejatele elatist miinimumsummas ja et hagejate ema parem sissetulek annaks põhjuse

vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda.

11.1.

Kohus on vanemate varalise seisundi analüüsimiseks teinud päringud Maksu- ja

Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, töötukassale ning krediidiasutustele. Kohus

4(7)

2-24-12534

kogus ka registritest andmed vanemate registervara kohta. Samuti arvestab kohus poolte

omaks võetud väiteid.

11.2.

Kogutud andmetest nähtub, et kostja töötab H M N AS tehases liinitöötajana

(21.02.2025. a istung, dtl 73). Kostjal on alates aprillikuust ka teine töökoht A OÜ-s

laadijana. 24.10.2025. a istungil antud selgituste kohaselt tähendab see, et kostja töötab

S asuvas sadamas dokkerina (töötamise registri väljavõte, dtl 213). Maksu- ja

Tolliameti teatise järgi on ajavahemikul 01.02.2024–31.01.2025 kostjale tehtud

väljamakseid

13 446,44 eurot, sh 11 680,74 eurot palgatulu, 393,60 eurot toetus töötajale lapse sünni puhul,

1091,74 eurot vanemahüvitis, 141,67 eurot tööandja haigushüvitis, 17,70 eurot haigekassa

ajutise töövõimetuse hüvitis, 120,84 eurot muu tulu, 0,15 eurot intressid. Kostjal on

pangakontod AS-s SEB Pank. Enam kasutatavale pangakontole nr XXX laekus ajavahemikul

25.08.2024–25.02.2025 10 913,80 eurot ning kulus 10 819,16 eurot, konto lõppjääk 25.02.2025

seisuga oli 112,39 eurot (dtl 93–134). Pangakontole laekusid maksed selgitusega palk H M

563,49–1172,86 eurot kuus. Samuti on laekumised V G OÜ-lt alates 2024. a oktoobrist 77–

695 eurot. Väljavõttest nähtuvad ka aeg-ajalt tehtavad suuremad sularaha sissemaksed.

Täiendavalt toimuvad laekumised krediidikontolt, kuid neid võib käsitada laenu, mitte

sissetulekuna. Hoiukontole laekuvad väiksed sissemaksed digikassaga, mida seejärel

arveldusarvele kantakse. Hoiukonto jääk 25.02.2025. a seisuga oli 3,48 eurot (dtl 139–146).

Kostja sõnul on ta erialalt keevitaja ja töötanud ehituses ning hagejad võtsid selle väite omaks.

Kostja sõnul kulub tal suur osa sissetulekust laenu tagasimakseteks. Kostjale kuulub kaks

korterit. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi on kostja XXX korteriomandi omanik (registriosa

nr XX; dtl 215–218). Samuti kuulub talle enda sõnul korter N , mille ta on saanud pärandusena.

Kostja sõnul ei ole korterid sees elatavad. Teises korteris elab üürnik, kes maksab üksnes

kommunaalkulusid. Hagejad ei ole neile kostja väidetele vastu vaielnud. Kostja sõnul soovib ta

selle korteri lastele jätta (21.02.2025. a istung, dtl 75–76).

11.3. Hagejate ema töötas H OÜ-s ettekandjana. Kohtumenetluse ajal on hagejate ema olnud

lapsehoolduspuhkusel ja tema töösuhe on peatatud (töötamise registri väljavõte, dtl 214).

Maksu- ja Tolliameti teatise järgi on hagejate emale ajavahemikul 01.02.2024– 31.01.2025

tehtud väljamakseid 8361,39 eurot, sh vanemahüvitis 7535,74 eurot ja 825,65 eurot ajutise

töövõimetuse hüvitis (dtl 153–156). Sotsiaalkindlustusameti teatise järgi makstakse hagejate

emale alates 01.07.2024 peretoetusi 710 eurot, vanemahüvitist ajavahemikul 24.06.2024–

11.10.2025, kokku 475 päeva, päevamääras 29,53 eurot (bruto). Kohtumenetluse aegne

elatisabi maksmine lõppes 31.01.2025 (dtl 208). C.D-l on pangakontod S AS-s. Enam

kasutatavale pangakontole laekus ajavahemikul 27.08.2024–27.02.2025

24 138,02 eurot ning kulus 24 325,28 eurot, konto lõppjääk 27.02.2025 seisuga oli 0,88 eurot

(dtl 177–204). Sissetulekuteks on pangakonto järgi vanemahüvitis 786,72–857,92 eurot,

peretoetused 710 eurot, sotsiaaltoetus 161,09 eurot O K eest, elatisabi ajavahemikul 2024. a

september kuni 2025. a jaanuar 400 eurot, kohtutäituri ülekanded 50 eurot. Kohus peab

sissetulekuks ka suuremaid sularaha sissemakseid, nt 2024. a septembris 835 eurot, oktoobris

265 eurot, novembris 600 eurot, detsembris 685 eurot, jaanuaris 350 eurot, veebruaris 600

eurot. Kohus loeb sissetulekuks ka pojalt laekuvad suuremad ülekanded, nt 2024. a oktoobris

1368 eurot, novembris 300 eurot, detsembris 100 eurot, 2025. a jaanuaris 50 eurot, sest hagejate

ema ei ole samas suuruses ülekandeid pojale teinud. Samuti loeb kohus sissetulekuks ülekanded

Helen Ennuksonilt 2024. a novembris 1750 eurot ja detsembris 1800 eurot, sh oli ühe makse

selgituse nimi kissa, mis tähendab soome keeles kassi. Hageja ei ole eitanud kostja väidet, et ta

tegeleb mingis ulatuses kasside müügiga. Täiendavalt toimuvad üksikud laekumised

5(7)

2-24-12534

krediidikontolt, kuid neid võib käsitada laenu, mitte sissetulekuna. Liiklusregistri väljavõtte

järgi kuulub hagejate emale 2006. a sõiduauto Audi Q7 registreerimismärgiga XXX ja 1992. a

kaubik Ford Transit registreerimismärgiga XXX (dtl 211). Hagejate emale kuulub ka XXX

asuv korteriomand, kus hagejad elavad (dtl 219–222).

12. Kohus järeldab eelnevast, et kostja ei ole veenvalt näidanud, et tema majanduslik

seisund ei võimalda tal maksta hagejatele elatist miinimumsummas. Kostja sissetulekud on igas

kuus u 1150 eurot. Sellele lisandub alates kevadest täiendav sissetulek teisest töökohast. Kostja

ei ole oma igakuiseid kulusid tõendanud, kuid kui võtta aluseks Statistikaameti

elatusmiinimum, siis on tema igakuised kulud 345,80 eurot. Kostja ei ole laenudega seotud

asjaolusid selgitanud ega tõendanud, sh kas laenud on seotud hagejatega ja kas laene makstes ta

teeb hagejatele vabatahtlikult kulutusi. Kohus andis kostjale asjaomase võimaluse nii

21.02.2025. a istungil kui 12.09.2025. a määruses. Kulusid arvestades piisab kostja

sissetulekust, et miinimumsummas elatist maksta. Lisaks on kostjal kaks korterit, millest üht ta

ei kasuta. Hagejad elavad S ning on u pooleteist aastased, seega vajavad nad ennekõike

jooksvat ülalpidamist rahas, mitte tulevikus kinnisasja. Kostjal on võimalik korter müüa ja selle

eest anda lastele ülalpidamist. Kostja on enda sõnul erialalt keevitaja ja töötanud ehitajana,

mistõttu tal on eelduslikult võimalik teenida piisavalt sissetulekut elatise maksmiseks.

Üldteadaolevalt on nendel ametitel palgad tavapärasest kõrgemad. Kostja väitis küll, et tal ei

ole võimalik erialast tööd teha kehva nägemise tõttu, kuid ta ei ole vaatamata kohtu selgitustele

seda faktilist asjaolu kinnitavaid tõendeid esitanud. Hagejate ema sissetulek on tõepoolest

kostja sissetulekust ligi kolm korda suurem. Samas on hagejate ema lisasissetulekud

ebastabiilsed. Samuti tuleb arvestada, et hagejate ema ülalpidamiskohustus on suurem.

Hagejate ema peab lisaks hagejatele ülal veel üht alaealist last – O K . Hageja ema tõi hagi

tagamise taotluses välja, et ka selle lapse isa ei anna lapsele piisavalt ülalpidamist ning ta saab

lapse eest elatisabi 50 eurot kuus. Seda kinnitab hagejate ema pangakonto väljavõte. Samuti

elab hagejate ema sõnul tema juures 19-aastane poeg M K . Kostja ei ole hagejatele üldse

ülalpidamist andnud ega ole osalenud hagejate kasvatamises. Eelnevat arvestades puudub

põhjus vähendada elatist alla miinimumsumma.

13. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise PKS § 101 alusel

arvutatud miinimumsummas järgmiselt:

-

Välja mõista M.W-lt Z.G kasuks ajavahemiku 17.08.2024–31.10.2025 eest 3722,29

eurot (250,22 : 31 x 15 + 250,22 x 7 + 264,24 x 7 ≈ 3722,29).

-

Välja mõista M.W-lt Z.G kasuks alates 01.11.2025 kuni Z.G täisealiseks saamiseni

(09.04.2042) igakuiselt 264,24 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 (pool lasterikka pere

toetusest jagatud kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

-

Välja mõista M.W-lt K.L-i kasuks ajavahemiku 17.08.2024–31.10.2025 eest 3577,46

eurot (240,22 : 31 x 15 + 240,22 x 7 + 254,24 x 7 ≈ 3577,46).

-

Välja mõista M.W-lt K.L-i kasuks alates 01.11.2025 kuni K.L-i täisealiseks saamiseni

(09.04.2042) igakuiselt 254,24 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 (pool lasterikka pere

toetusest jagatud kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust)), mis muutub iga aasta 1.

6(7)

2-24-12534

aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

14. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

15. Kohus määrab hagejate taotlusel TsMS § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda nende ema

C.D nimetatud pangakontole selgitusega „Z.G ja K.L-i elatis“. Igakuine elatis tuleb tasuda

iga järgmise kalendrikuu eest ette kuu 15. päevaks, märkides makse selgitusse „Z.G ja

K.L-i elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

16. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud,

siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

17. Kui kostja on hagejale ülalpidamist kohtumenetluse kestel rahas maksnud, tuleb see välja

mõistetud elatisega tasaarvestada.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)