3-25-3887/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3887

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Q.T kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Margit Paas

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

Q.T (sünd. XX.XX.XXXX).

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 31.10.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Q.T kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 31. detsembrini 2025 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.T (edaspidi ka isik või puudutatud isik) esitas 29.07.2022 PPA Tartu teeninduses ajutise

kaitse taotluse ning isikule väljastati tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 55 lg 1 ja VRKS § 53 lg 1 alusel kehtivusega 29.07.2022

kuni 29.07.2023. Isiku ajutise kaitse alusel väljastatud elamisluba on kahel korral pikendatud,

esimesel korral 25.05.2023 kuni 25.05.2024 ning teisel korral 25.06.2024 kuni 03.03.2025.

2. 15.09.2025 mõistis Tartu Maakohus kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX isiku

süüdi karistusseadustik (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõistis

isikule karistuseks viis (5) aastat vangistust. Nimetatud kohtuotsusega on isikule kohaldatud

KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos Eesti Vabariigi

sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Kohtuotsus jõustus 01.10.2025.

3. 01.10.2025 registreeriti Q.T Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse

ametnike poolt ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna ning kell 10.47 peeti 48 tunniks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) alusel kinni ning PPA esitas

taotluse Tartu Halduskohtusse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kaheks kuuks.

4. 02.10.2025 rahuldas Tartu Halduskohus kohtumäärusega nr 3-25-3208 PPA taotluse Q.T

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni aluste äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks, kui 2.detsembrini 2025 (k.a).

5. 31.10.2025 võttis PPA Q.T vastu tema ajutise kaitse pikendamise taotluse, alustas

menetlust nr 62510310013 ning vormistas ümber kinnipidamise protokolli ning pidas kell

10:54 isiku kinni VRKS § 62 lg 6 p 2 alusel 48 tunniks.

6. Tallinna Halduskohtus registreeriti 31.10.2025 PPA loataotlus Q.T (sünd. XX.XX.XXXX)

kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 62 lg 6 p 2 alusel.

7. Tallinna Halduskohtus arutati käeolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 31.10.2025

toimunud kohtuistungil. Istungil tõi puudutatud isik välja, et see on ainult oletus, et ta võib

kuritegusid toime panna. Isikul on olemas Eestis elukoht. Samuti soovib ta töötada. Samuti

võib ta end registreerimas käia politseis, kas üks või kaks korda kuus, nagu vajalik. Tartus

elab puudutatud isiku isa, kes on haige ja kellele detsembris tehakse operatsioon ja isik peab

tema eest hoolitsema, lisaks on kass, kelle eest peab ka hoolitsema. Puudutatud isikul oleks

vabaduses lihtsam tõestada, et ta pole tagaotsitav, et saada Ukraina pass. Puudutatud isik

soovib ajutist kaitset vaid selleks, et välja saada ja Eestist ära sõita.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2

kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

VRKS § 62 lg 6 p 2 kohaselt võib elamisloa taotlejat halduskohtuniku loal kinni pidada ja

kohustada kinnipidamiskeskuses viibima kui elamisloa taotleja viibimine

kinnipidamiskeskuses on vajalik riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise huvides. VRKS §

62 lg 6 p 2 eesmärk on välistada ajutise kaitse menetluse ajal vabaduses viibimine isikutel,

kes kujutavad endast ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. PPA taotlusest selgub, et Q.T

esitas ajutise kaitse pikendamise taotluse ning 31.10.2025 võttis PPA selle vastu. Isik on

uuesti avaldanud soovi pikendada Eestis oma ajutise kaitse alusel antud elamisluba. Kuna

PPA-l on ajutise kaitse menetlus pooleli, see ei ole ilmselgelt alusetu ja PPA ei ole teinud

kirjalikku keelduvat otsust, siis on puudutatud isik jätkuvalt selle menetluse subjekt ning PPA

saab taotleda ajutise kaitse taotleja kinnipidamist VRKS § 62 lõike 6 punktis 2 sätestatud

alusel.

VRKS § 62 lg 6 p 2 kohaldamine saab olla põhjendatud üksnes olukorras, kus esineb piisav

alus arvata, et isiku puhul esineb mõni VRKS § 57 lg-s 1 loetletud alustest, mis annab PPA-le

õiguse keelduda temale ajutise kaitse kohaldamisest ja elamisloa andmisest või tunnistada

tema elamisluba kehtetuks (vt VRKS § 58 lg 1 p 4). Seejuures saavad asjassepuutuvad olla

üksnes need alused, mis on seostatavad riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise vajadusega.

VRKS § 57 lg 1 alusel võib PPA keelduda ajutise kaitse kohaldamisest ning ei anna

elamisluba välismaalasele ega pikenda seda välismaalasel VRKS § 57 lg 1 p 5 alusel, mille

kohaselt võib keelduda ajutise kaitse elamisloa pikendamisest kui isik on lõplikult süüdi

mõistetud raske kuriteo toimepanemises ja kes ohustab ühiskondliku turvalisust. VRKS § 57

lg 2 kohaselt lähtub PPA kaalumisel proportsionaalsuse põhimõttest ning arvestab konkreetse

välismaalase tegusid.

Taotlusest selgub, et isik saabus Eesti riiki sõjapõgenikuna ja Eesti riik andis temale ajutise

kaitse, kui abivajavale isikule, kuid isik kuritarvitas Eesti riigi poolt temale antud usaldust

ning pani Eesti Vabariigi territooriumil toime KarS § 184 lg lg 2 p 1 alusel kvalifitseeritava

kuriteo. Isikut süüdistati isikute grupi poolt suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus

käitlemises, sealjuures leidis kriminaalasjas X-XX-XXX tuvastamist, et Q.T pakendas ja

peitis narkootilisi ja psühhotroopseid aineid peidikusse vähemalt 460 korral ajavahemikul

10.05.2024 – 03.08.2024, st tegemist on laiaulatusliku narkoäris osalemisega. Isikule määrati

karistuseks viis (5) aastat vangistust. Nimetatud kohtuotsusega on isikule kohaldatud KarS §

54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos Eesti Vabariigi

sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Kohtuotsus jõustus 01.10.2025. Kohus nõustub PPAga,

et isiku viibimine KPK-s on vajalik riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise huvides, kuna

vabaduses viibides võib isik jätkata kuritegude sooritamist ja olla jätkuvalt ohtlik avalikule

korrale Eesti Vabariigis.

Selleks, et isiku kinnipidamine oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, tuleb igal

üksikjuhtumil arvestada rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA ja

kohtud ei saa prognoosotsuse tegemisel loobuda isiku varasema käitumise hindamisest. Isiku

ohtlikkuse prognoosimisel tuleb lisaks ohtlikkust tõendavatele asjaoludele võtta arvesse ka

tema kasuks rääkivaid olulisi asjaolusid (nt perekondlikud sidemed, majutuskoha või piisava

sissetuleku eeldatav olemasolu jms). Kui isiku suhtes on varem läbi viidud menetlusi, nagu

praegusel juhul, tuleb kasutada ka neis menetlustes kogutud andmeid (RKHKm 17.04.2020 nr

3-19-1068/39, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Tartu Halduskohus andis 02.10.2025 loa

isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks (haldusasi nr 3-25-3208).

Eelnimetatud määruse kohaselt leidis kohus, et toimepandud kuriteo iseloom näitab, et isik on

valmis õigusnorme eirama ka enda huvide teenimise nimel. Seega tõestab isiku minevik, et

hoolimata sellest, et ta mõistab, et mingi tegevus on keelatud, võib ta ikkagi teadlikult keelust

üle astuda. Lisaks leidis kohus, et kuigi isikul elab Tartus isa, elab isiku ema Itaalias ja

seetõttu esineb isiku põgenemisoht. Käesolevas menetluses toimunud kohtuistungil andis

puudutatud isik samuti mõista, et soovib minna Eestist ära. Puudutatud isik aga keeldub

minemast Ukrainasse. Eeltoodu kohaselt on jätkuvalt oht, et vabaduses olles võib puudutatud

isik liikuda teise riiki, vältimaks tema väljasaatmist Ukrainasse. Kokkuvõtvalt võttes arvesse

isiku soovi igal juhul vältida tema väljasaatmist Ukrainasse, isiku karistatust raskes

narkokuriteos, on põhjendatud isiku julgeolekukaaltulustel kinni pidamine KPK-s. Kohtu

hinnangul annavad puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis kokkuvõttes piisava aluse

järeldada, et oht avalikule korrale on piisavalt tõsine. Kui isikut ei oleks väljasaatmise

eesmärgil vanglast vabastatud, kannaks isik jätkuvalt vanglakaristust. Ka selle tõttu on tema

kinnipidamine õigustatud.

9. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja on kohustatud elamisloa menetlemise ajal elama

rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või Sotsiaalkindlustusameti määratud kohas

(VRKS § 62 lg 1). See tähendab, et reegliks on, et elamisloa taotleja peab viibima

kindlaksmääratud kohas ning kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on erand, mida saab

kohaldada üksnes VRKS § 62 lõikes 6 toodud alusetel. Seetõttu peab kohtu hinnangul olema

äratuntav, miks eelnimetatud järelevalvemeetmed ei ole kohaldatavad. isikuga seondub

põgenemisoht, mis ei võimalda leebemaid järelevalvemeetmeid (VRKS § 62 lg 1) kohaldada.

Isikuga seotud menetluses nr 3- 25-3208 on isiku põgenemisoht leidnud tõendamist. Isik ei

soovi Ukrainasse kui oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi minna, sest tal pole seal enam

kodu ja ta ei taha sõtta minna. Isik soovib, et ta saadetaks välja mõnda teise riiki. Ta soovib

taotlusi esitada Lätti, Soome ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Haldusasjas nr 3-25-3208

antud määrusest leidis kohus, et isikul ei ole oma Eestis elava isaga nii tugevat emotsionaalset

sidet, et võimatuks saaks pidada isiku Eestist põgenemist. Isik viibis Tartu Vanglas 12.

septembrist 2024 kuni 1. oktoobrini 2025, s.o üle aasta. Selle aja jooksul külastas isa teda

lühiajalise kokkusaamise raames ühe korra, ehkki isa elas samas linnas ja tal oli olemas

inimene, kes oleks saanud teda abistada vanglas käimisel. Välistada ei saa võimalust, et isikul

ja tema emal oli plaan koos Eestist Itaaliasse minna.

10. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse Q.T kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 31.12.2025 (k.a.).

11. Kuna määrus sisaldab andmeid ajutise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel

asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik