3-25-2316/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2316

Määruse kuupäev

31. oktoober 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu vangiportaali iseseisva

sisenemise piiramisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

4. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg

1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 14. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt keelati kaebajal vanglas

iseseisvalt näotuvastusega vangiportaali ja e-toimikusse sisse logida. Kaebaja ei saa iseseisvalt

vangiportaali ja e-toimikusse sisse logida juba pikemat aega, vähemalt alates 7. veebruarist

2025. Portaali sisselogimine käib ainult läbi ametniku kinnituse. Kaebaja leiab, et selline

tegevus on õigusvastane, sest see on tema suhtes ebaproportsionaalne ja seab ohtu tema

isikuandmed. Tõendamist ei ole leidnud, et ta oleks rikkunud näotuvastusega sisselogimise

reegleid. Kaebaja arvates peab ta saama vangiportaali ja e-toimikusse sisse logida teistega

võrdsetel alustel. Vangiportaali kasutamise kontrollimine ametniku poolt põhjustab kaebajale

3-25-2316

stressi, vaimseid pingeid, heaolu- ja elukvaliteedi langust, tekitab alaväärsustunnet, alandab

tema väärikust ning kahjustab eraelu puutumatust. Kaebajale on põhjustatud kahju

inimväärikuse alandamisega summas 1250 eurot ja tervise kahjustamisega summas 1250 eurot,

s.o kogusummas 2500 eurot.

Kaebaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Samuti

taotleb ta riigi õigusabi ning palub tõendite hulka lisada tema suhtes algatatud kriminaalasja

materjalid ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ning kriminaalasja nr 2592200018

materjalid.

2. Tartu Vangla edastas 13. augustil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 25. märtsi 2025. a

pöördumised, Tartu Vangla 31. märtsi 2025. a vastused märgukirjadele nr 2-2/2-25/1854-2 ja

2-2/2-25/1867-2, kaebaja 14. mai 2025. a kahjunõude ja selle täiendused ning Tartu Vangla 14.

juuli 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/237-2.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille

vangla tekitas talle sellega, et alates 7. veebruarist 2025 kuni kahju hüvitamise nõude

esitamiseni ei ole võimaldatud tal siseneda vangiportaali ja selle kaudu ka e-toimikusse

näotuvastusega, vaid üksnes ametniku autentimisega.

Kaebaja on kaebuses küll märkinud, et tema suhtes kohaldatud sisselogimise eripiirang tuleb

lõpetada ja ta peab saama sisse logida teistega võrdsetel alustel, kuid kohus ei käsita praegust

kaebust selliselt, et kaebaja on soovinud esitada lisaks hüvitamiskaebusele ka

kohustamiskaebuse. Vastava kohustamisnõude esitas kaebaja eraldi kaebusena haldusasjas nr

3-25-2062. Praegusest kaebusest nähtub selgelt kaebaja soov esitada Tartu Vangla vastu üksnes

kahjunõue.

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.

Tartu Vangla 14. juuli 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/237-2 kohaselt vastab tõele, et 2025. a

veebruarikuus lõpetati kaebaja osas näotuvastusega vangiportaali sisenemine ja tal oli võimalik

siseneda vangiportaali üksnes ametniku autentimisega. Tartu Vanglale teadaolevalt lõpetati

näotuvastusega vangiportaali sisselogimise võimalus 19. veebruaril 2025 ning 22. veebruaril

2025 kaebajal ebaõnnestus sellisel viisil sisenemine. Praktikas tähendab näotuvastusega

autentimisvõimaluse äravõtmine seda, et süsteemist on eemaldatud kinnipeetava pildid, mis

võimaldasid seadmel kaamerapildi vahendusel tuvastada, kas vangiportaali soovib sisse logida

isik, kelle parooli ja kontoga sisse logida üritatakse. Autentimine ametniku poolt tähendab seda,

vangiportaali sisselogimisel peab ametnik käsitsi kinnitama, kas seadme kaamerast nähtuv

näopilt vastab sisse logida soovivale isikule. Ametnikule ilmub süsteemi sisse logida sooviva

isiku nimi, tema paiknemise andmed ja seadme kaamerapilt. Seega erineb sisselogimise viis

ainult selles, kas sisenemiseks annab kinnitusevangiportaal kui seade või konkreetne ametnik.

3-25-2316

Vangla selgituste kohaselt lõpetati näotuvastusega vangiportaali sisenemise võimalus seetõttu,

et kaebaja logis korduvalt vangiportaali kaaskinnipeetava kontot kasutades (23. jaanuari 2025.

a ettekanne nr 2-25-282). Ka Tartu Halduskohtust laekus vanglale 14. jaanuaril 2025 kohtunõue

haldusasjas nr 3-25-98, milles kohus viitas kinnipeetavate omavahelisele kirjalikule suhtlusele

avaliku e-toimiku kaudu kui võimalikule julgeolekuohule. Seega kuritarvitasid kinnipeetavad

näotuvastusega sisselogimise võimalust. See sai võimalikuks seeläbi, et süsteem ei teinud

selgelt vahet, kas kaamera taga on päris inimene või on kaamera ette asetatud inimese pilt (nt

nimesildi pilt). Teise kinnipeetava nimesildi pildi abil sisselogimine võimaldas sisse logida

kaaskinnipeetavate vangiportaali kontodesse. E-toimikut kuritarvitati viisil, kus vanglavälised

isikud edastasid esindusõiguse kaudu e-toimiku kaudu kinnipeetavatele erinevaid vanglas

keelatud meediafaile või kinnipeetavad suhtlesid omavahel keelatud viisil.

Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et kehtiv õigus ei kohusta võimaldama vangiportaali

sisselogimist üksnes automaatselt näotuvastusega, ilma vanglaametniku vahenduseta. Kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta saaks vangiportaali sisse logida just automaatse

näotuvastusega. Olukorras, kus sisselogimiseks on ka muud võimalused, ei riku vangla kaebaja

õigusi sellega, et ei võimalda talle automaatset näotuvastusega sisselogimist. Vanglaametniku

kinnitusega portaali sisselogimine ei mõjuta portaali enda kasutamist võrreldes automaatse

sisselogimisega. Ka kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kaebaja portaali alates

veebruarist 2025 aktiivselt kasutanud, esitades vangiportaali vahendusel hulgaliselt kaebusi ja

pöördumisi halduskohtule. Seega pole autentimine mõjutanud kaebaja õiguste teostamist. Tartu

Vangla selgitustest nähtuvalt kontrollib vangla kaebaja kui varem vangiportaali

sisselogimisvõimalust kuritarvitanud isiku puhul sinna sisse logides tema isikusamasust. Seega

pole vangla kaebajat meelevaldselt teistest kinnipeetavatest erinevalt kohelnud. Kuna teise

isiku nimel varjatult ja volituseta tegutsemine võib tekitada kinnipeetavate vahel tõsiseid

konflikte, ohustab selline tegevus vangla julgeolekut. Vanglal on õigus ohu ennetamiseks ja

tõrjumiseks tegutseda ka olukorras, kus pole täpselt teada isik, kellest oht lähtub. Seega ei pea

kohus tõenäoliseks, et vangla tegevus on õigusvastane.

Samuti ei pea kohus tõenäoliseks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja kahju

hüvitamise taotlustest ega kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud ülemääraseid

kannatusi. Kaebaja üldsõnalised viited stressile, vaimsetele pingetele ning elukvaliteedi

langusele ei osuta kahju tekkimisele. Kohtule teadaolevad asjaolud ei osuta, et kaebajal oleks

tekkinud hingelisi üleelamisi või kannatusi, mis küündiksid mittevaralise kahju tekkimiseni.

4.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.

Võimaldades kaebajal logida vangiportaali sisse ametniku autentimisega, ei sekku vangla

märkimisväärselt kaebaja eraellu ega riiva intensiivselt tema õigust isikuandmete kaitsele.

Ametnik ei tutvu autentimise käigus vangiportaalis olevate kaebaja andmetega ega sekku tema

toimingute sisusse. Kaebaja ei ole väitnud, et vangiportaali sisselogimise erisus mõjutaks

portaali funktsionaalsust või seal tehtavaid tegevusi. Seega võib eeldada, et kaebaja saab

kasutada portaali sarnaselt teiste kinnipeetavatega ning erisus puudutab üksnes portaali

sisselogimise toimingut. Kinnipeetava iseseisev sisselogimine võib küll võtta vähem aega, kuid

mõningane viivitus sisselogimisel (s.o aeg, mis kulub vanglaametnikul kinnituse andmiseks) ei

saa riivata kaebaja õigusi intensiivselt.

4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3-25-2316

5. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

6. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja

koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata

(HKMS § 62 lg 2).

7. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi

õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses

kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Asjaolust, et

kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei järeldu, et kaebaja poleks ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Samuti ei ole kaebajal takistusi vanglaportaali kaudu kohtule dokumentide esitamiseks

– seda kinnitab muu hulgas ka praeguses asjas esitatud kaebus. Kohus ei pea kaebajale riigi

õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen