2-25-9988/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9988

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi X vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

4847.27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, e-post jurist@julianus.ee);

kostja X (isikukood XXX):

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1343.16

eurot ja intress 87.95 eurot.

3. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed summas kokku 838.05 eurot ja intress 2.86 eurot alates maksetähtajale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Põhivõlg

(eurot)

Intress

(eurot)

Osamakse

kokku

1.

15.11.2025

88.10

1.51

89.61

2.

15.12.2025

89.63

1.35

90.98

3.

15.01.2026

90.53

90.53

2-25-9988

4.

15.02.2026

91.77

91.77

5.

15.03.2026

93.66

93.66

6.

15.04.2026

94.31

94.31

7.

15.05.2026

95.73

95.73

8.

15.06.2026

96.91

96.91

9.

15.07.2026

97.41

97.41

4. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevuselt 1343.16 eurot alates 04.09.2025 kuni põhinõude 1343.16 eurot

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi X (isikukood

XXX) vastu rahuldamata põhivõla 942.67 eurot, intressi 85.21 eurot, haldustasu 10

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 990.67 eurot

nõudes.

7. Jätta menetluskulud 48% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 52% osas X (isikukood XXX) kanda.

8. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 52% ulatuses s.o summas

478.40 eurot.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X’l (isikukood XXX)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr XXXXXXX,

viitenumbriga xxxx.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 26.06.2025 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja

palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3123.88 eurot, intress

176.02 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 990.67 eurot,

võla sissenõudmiskulud 50 eurot, viivised alates 26.06.2025 kuni põhinõude summas

3123,88 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 15,90% aastas, riigilõiv 560

2-25-9988

eurot, õigusabikulud 507 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks AS Inbank Finance ja kostja vahel 02.07.2021

sõlmitud remondilaenu leping nr L89005992419. Kostja jättis lepingust tulenevad

kohustused täitmata, mistõttu ütles AS Inbank Finance lepingu 27.06.2023 üles. 30.06.2023

loovutas AS Inbank Finance kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 22.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

22.08.2025 kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud 23.09.2025 kättetoimetamisportaali

KÄPO kaudu. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

03.09.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega.

Hagejale väljastati laen summas 4000 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele

võlausaldajale perioodil 15.08.2021 kuni 18.02.2023 kokku summas 1947.94 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhiosa 2181.21 eurot, intressid summas 90.81 eurot ja viivised.

03.09.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhinõue 1170.12 eurot, intress 84.47 eurot

ning viivis 115.26 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa maksed 1011.09 eurot ja intressi osamaksed 6.34 eurot alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivise määras

15,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa

osamakse tasumiseni.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2-25-9988

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult

põhjendatud ja rahuldab hagi osaliselt.

5. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

2-25-9988

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud

päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud

Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku

taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute

suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kohustuste kohta objektiivseid

järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Hagejale väljastati laen summas 4000 eurot.

Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale perioodil 15.08.2021 kuni

18.02.2023 kokku summas 1947.94 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa

2181.21 eurot, intressid summas 90.81 eurot ja viivised.

03.09.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhinõue 1170.12 eurot, intress 84.47 eurot

ning viivis 115.26 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa maksed 1011.09 eurot ja intressi osamaksed 6.34 eurot alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivise määras

15,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa

osamakse tasumiseni.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas

esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole alates 27.06.2023 täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning kostja ei osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid.

Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud tasumata laen 1343.16 eurot

(15.05.2024-15.10.2025) ja sissenõutavaks muutunud intress 87.95 eurot (15.05.2024-

2-25-9988

15.10.2025). Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas

838.05 eurot (15.11.2025-15.07.2026) ja intress 2.86 eurot.

7. Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s

6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid sh haldustasu 10 eurot.

Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei

ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue VÕS 1132 lg 2 alusel summas 50 eurot.

Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju

hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale

seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24).

Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses

sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude

eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9;

TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴

lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele

tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-

147731, p 40).

Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 1343.16 eurot ja intress 87.95 eurot, viivis alates 04.09.2025 kuni põhinõude

1343.16 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, tulevikus

sissenõutavaks muutuv põhivõlg 838.05 eurot ja intress 2.86 eurot ning viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni.

Kohus jätab rahuldamata põhivõla 942.67 eurot, intressi 85.21 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 990.67 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-25-9988

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

10. Hageja nõude suurus kokku oli 4350.57 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt

välja 2272.02 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 52%. Menetluskulud tuleb

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 48% ulatuses hageja kanda ning 52% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

560 eurot ja õigusabikulud 507 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 560 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja

lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses põhjendatud. Seega on põhjendatuks esindaja

kulu (3 x 120) 360 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (560+360) 920 eurot, millest kostja

kanda jääb 52% ehk 478.40 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

XXXXXXX viitenumbriga xxxx.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik