Legislator Case Law & Legislation
2-25-17086/11 AI generated

2-25-17086/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-17086/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kostja Y tasub elatisraha hagejale X ülalpidamiseks alates 11.10.2025 kuni X täisealiseks eurot). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

Legislator headnote

AI generated

2-25-17086/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

Keywords

AI generated
reduction of child maintenance childcare allowance compensatory allowance right to price reduction target agreement cost of living adjustment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Saaliste

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja

koht

31.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-17086

Tsiviilasi

X hagi Yi (Y) vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), seaduslik esindaja C (isikukood

XXX)

Kostja Y (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X ja Yi, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevas:

1.1. Kostja Y tasub elatisraha hagejale X ülalpidamiseks alates 11.10.2025 kuni X täisealiseks

saamiseni 15.11.2033 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3 % keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Käesoleva kompromissi punktis 1.1 nimetatud kohustused tuleb kostjal Yil täita C

arvelduskontole nr XXXXXXX AS-is SEB Pank. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest 15.

kuupäevaks.

1.3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-17086.

3. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on X (hageja) hagi Yi (kostja) vastu elatise nõudes.

2. 30.10.2025 esitasid X ja Y kohtule kompromisslepingu. Pooled sõlmisid

kompromisslepingu alljärgnevalt:

1.1. Kostja Y tasub elatisraha hagejale X ülalpidamiseks alates 11.10.2025 kuni X

täisealiseks saamiseni 15.11.2033 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31

eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Käesoleva kompromissi punktis 1.1. nimetatud kohustused tuleb kostjal Yil täita

C arvelduskontole nr XXXXXXX SEB Pank AS. Elatis makstakse iga kalendrikuu

eest 15. kuupäevaks.

1.3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-17086 X hagis Y vastu elatise nõudes, seoses

kompromissi kinnitamisega.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele

lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele

nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule

esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

6. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS

§-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei

ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

7. Kui Y vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. X ja Y leppisid kokku, et

poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste

Kohtunik