3-25-3307/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3307

Määruse kuupäev

31. oktoober 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu tuvastamis- ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tekstitöötluse

funktsioonid vangiregistris)

Menetlusosalised

Kaebaja: X.X.

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

6. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1. Kaebaja X.X. esitas 10.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse

nõudeks on vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ja mittevaralise kahju 2500 euro

hüvitamine. Kaebuse aluseks on, et alates 01.07.2024 ei saa vangiregistris avalduste

elektroonilisel koostamisel kasutada lõika, kopeeri ja aseta funktsioone. See raskendab

avalduste koostamist. Kaebaja vajab neid funktsioone, kuna tal ei ole juriidilisi teadmisi.

Vastustaja saab neid funktsioone kasutada. Kaebaja peab koostama dokumente käsitsi

trükkides. See põhjustab kaebajale ebameeldivusi. Kaebaja ei saa enam esitada avaldusi, mis

sisaldavad viiteid õigusaktidele.

Kaebaja väitel on ta läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse: ta esitas vastustajale kahju

hüvitamise taotluse ja vastustaja ei ole seda tähtaegselt lahendanud, tähtaeg lõppes

08.10.2025.

Kaebaja taotles vabastamist riigilõivu tasumisest ja riigi õigusabi. Kaebaja taotles lõika,

kopeeri ja aseta funktsioonide keelamise põhiseaduse vastaseks tunnistamist.

Kohtu seisukoht

2. Kaebus sisaldab

- tuvastamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks

vangiregistris lõika, kopeeri ja aseta funktsioonide puudumise õigusvastasuse;

- hüvitamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist

alusel, et vangiregistris avalduste koostamisel ei saa kasutada lõika, kopeeri ja aseta

funktsioone.

3. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2

kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Kui kaebaja on esitanud tõhusama nõude ehk hüvitamisnõude, siis ei ole

tuvastamisnõude esitamine lubatud. Nõude aluseks oleva vastustaja tegevuse õiguspärasuse

hindamine on hõlmatud hüvitamisnõude lahendamisega.

4. Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

5. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt

hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot. Kohus ei ole seotud sellega, millise väärtuse omistab mittevaralise kahju

hüvitamise nõudele kaebaja.

See, et kaebajal tuleb avalduse tekst trükkida ning kaebaja ei saa kasutada lõika, kopeeri ja

aseta funktsioone, ei kujuta endast kaebaja õiguste intensiivset riivet. See ei vähenda mingil

viisil kaebaja võimalusi esitada vastustajale avaldusi (taotlusi haldusakti andmiseks või

toimingu tegemiseks, vaideid, kahju hüvitamise taotlusi, märgukirju jne). Määrava tähtsusega

on avalduse see osa, kus kaebaja toob välja konkreetse juhtumi faktilised asjaolud ja esitab

oma sõnadega sisulised põhjendused, mida ta soovib avalduse esitamisega saavutada või miks

ei ole vastustaja antud haldusakt või tehtud toiming kaebaja hinnangul õige. See osa

avaldusest tuleb igal juhul eraldi koostada. See, et kaebaja võimalused elektroonika

kasutamisel on piiratud, on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus

vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 tähenduses. On vähe tõenäoline, et kaebaja saavutab

rahalise hüvitise väljamõistmise mittevaralise kahju eest alusel, et kaebaja ei saa

vangiregistris kasutada lõika, kopeeri ja aseta funktsioone, rääkimata sellest, et hüvitis ületab

1000 eurot.

6. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju

hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Kohus peab vähe

tõenäoliseks, et kohus hindab lõika, kopeeri ja aseta funktsioonide puudumise vangiregistris

õigusvastaseks.

VangS § 11 lg 4 sätestab, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või

haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole

määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu

korral võib vangla võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning

esitamist kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis.

VangS § 11 lg 4 annab vanglale võimaluse ja õigusliku aluse avalduste elektroonilist esitamist

lubada, kuid ei pane vanglale kohustust seda teha või kohustust võimaldada seejuures mingeid

konkreetseid funktsioone. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, millised funktsioonid on

avalduse elektroonilise koostamise ja esitamise korral kasutatavad.

7. Kohus märgib, et kaebaja õiguste teostamisele ei aita kaasa see, kui kaebaja esitab

mahukaid avaldusi, mis on valdavas osas kopeeritud mõnest teisest avaldusest. Pigem nähtub

sellest, et kaebaja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Menetlust aeglustab ja raskendab

see, kui haldusorgan või kohus peab otsima kaebaja faktiväiteid ja sisulisi põhjendusi suure

hulga kopeeritud teksti hulgast. Selle heaks näiteks on käesolevas asjas esitatud kaebus

pikkusega 11 lehekülge. Võimalus teksti kopeerida ja kleepida ei ole muutnud kaebust

sisukaks, vaid vastupidi. HKMS § 52 lg 1 alusel on menetlusosalisel kohustus sõnastada

kohtule esitatav avaldus võimalikult selgelt ja lühidalt. Kaebuse asjakohase sisu oleks kohtu

hinnangul saanud esitada maksimaalselt kolmel leheküljel.

8. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg).

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks või kindlaks teha, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

10. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7

lg 1 p 5 ja 6 alusel. Määruse punktis 3-8 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguse

kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku

huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma

majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg

1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.

11. Kohus jätab läbi vaatamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks. HKMS § 158 lg 4 tuleneb, et seda menetlust saab läbi viia seaduse või muu

õigustloova akti suhtes. Kaebaja peab põhiseadusega vastuolus olevaks vastustaja tegevust -

lõika, kopeeri ja aseta funktsioonide keelamist vangiregistris.

12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks