3-25-3454/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-3454

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i tõendite kogumise taotlus ja menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinnipeetav isik Siim Grossberg esitas kaaskinnipeetav X-i nimel 14. oktoobril

2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja

kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud kahju sellega, et vangla koridorid ja

muud ühiskasutatavad ruumid on räpased. Eeltooduga on alandatud kaebaja väärikust ning talle

on tekitatud tervisekahju. Kaebaja soovib hüvitiseks 3000 eurot. Kaebuses sisaldub menetlusabi

taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

3-25-3454

2. Tulenevalt sellest, et S. Grossberg ei saa halduskohtumenetluses kaebajat esindada, kuna ta ei

vasta HKMS § 32 lg-s 1 toodud tingimustele, jättis kohus X-i kaebuse 15. oktoobri 2025. a

määrusega käiguta. Kaebaja pidi kohtule teatama, kas ta kiidab S. Grossbergi poolt esitatud

kaebuse ja selles esitatud taotlused heaks. Kaebaja teatas 16. oktoobril 2025 kohtule, et ta kiidab

S. Grossbergi esitatud kaebuse ja taotlused heaks ja jääb nende juurde.

3. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 23. oktoobril 2025 kohtule S. Grossbergi poolt

tema enda ning X-i nimel vanglale esitatud pöördumised ning Viru Vangla 2. oktoobri 2025. a

vastuse nr 1-9/2-25/449-2, millega jäeti S. Grossbergi poolt X-i nimel esitatud kahjunõuded läbi

vaatamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

5. Kohus leiab, et olenemata sellest, kas vangla tagastas kaebaja kohtueelses menetluses esitatud

kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt või mitte ning kas tema kaebuse puhul tuleb lugeda

kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks (vt vangistusseaduse § 11 lg 8) , esineb praegusel juhul

HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kaebajat häirib asjaolu, et tema hinnangul on Tartu Vangla koridorid ja muud ühiskasutatavad

ruumid räpased. Kaebuse kohaselt on trepikojad kaetud kruusa, tolmu ja räpasuse kihiga.

Ühiskasutatavad pinnad on pesemata ning valitseb äärmine ja äärmuslik korralagedus. Kaebaja

leiab, et esineb oht nakkushaiguste ja parasiitide levikuks. Räpased ruumid on tekitanud

kaebajale hingelisi kannatusi ning tema heaolu on langenud. Tema väärikust on alandatud ning

talle on tekitatud tervisekahju.

7. Kohus leiab, et kaebaja kirjeldused Tartu Vanglas valitseva äärmusliku korralageduse ning

parasiitide ja nakkushaiguste leviku reaalse ohu kohta on suure tõenäosusega ülepaisutatud.

Kohus ei pea usutavaks, et Tartu Vangla üldkasutatavates ruumides ja koridorides oleks niivõrd

räpane, et see riivaks intensiivselt kaebaja õigusi. Kohtule teadaolevalt koristavad vanglas

ühiskasutatavaid ruume kinnipeetavad, kes on määratud tööle majandustööde abitööliseks. Tartu

Vangla kodukorra punkti 1.6.4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma isikliku hügieeni

nõudeid, pidama korras ja puhtana oma riietuse ning voodivarustuse, hoidma puhtad oma

elukambri (sh WC) ja osakonna olmeruumid, peale hommikust äratust seadma korda oma

magamiskoha. Seega on ka kaebajal endal kohustus hoida osakonna olmeruumides puhtust.

Arvestades seda, et lisaks kinnipeetavatele viibivad vangla ühiskasutatavates ruumides ka

vanglateenistujad, ei pea kohus usutavaks, et ruumid saaksid olla nii räpased, et tegemist võiks

olla kaebaja õiguste intensiivse riivega. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud

kaebuse rahuldaks. Vangla ühiskasutatavad ruumid ja trepikojad ei saa eeltoodut arvestades olla

nii räpased, et see tooks kaasa kinnipeetava inimväärikuse alandamise, talle tervisekahju

tekkimise ning eeltoodu tõttu mittevaralise kahju hüvitise määramise. Kaebaja ei ole ka

täpsemalt selgitanud, milles tema tervisele tekitatud kahju seisneb ning kuidas oleks võimalik

tõendada, et see on põhjuslikus seoses just ühiskasutatavate ruumide puhtusega. Kohtule ei ole

3-25-3454

teada, et Terviseamet riikliku järelevalve organina oleks teinud vanglale ettekirjutusi seoses

ühiskasutatavate ruumide puhtusega. Kohtu hinnangul puudub kaebusel seega eduväljavaade.

8. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

9. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi

enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Kaebaja

märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal asjatundliku õigusteenuse eest tasuda ning

ta ei suuda ennast ise esindada, sest tal puuduvad selleks vastavad teadmised ja haridus. Kaebajal

pole kogemusi menetlustes osalemiseks.

10. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

11. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kohus leiab, et X on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning

kohtul puudub alus arvata, et ta ei saaks enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Kaebaja

ei vaja selleks õigusalaseid teadmisi. Halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus

juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Lisaks on kaebajale riigi õigusabi

andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks

ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

12. Eelnevat arvestades jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel

rahuldamata.

Muud menetluslikud otsustused

13. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust tõendite (kaamerate

väljavõtted) kogumiseks ning taotlust menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.

14. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik