2-25-4062/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-4062

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-4062

Tsiviilasi

A.J-i hagi N.E vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.J (isikukood XXX; elukoht XXX),

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marina

Kelpman;

Kostja: N.E (isikukood XXX; elukoht XXX ),

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Orav

Kohtuistungi aeg

18.08.2025. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A.J-i hagi N.E vastu elatise suurendamise nõudes.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

1. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

A.J (hageja), seadusliku esindaja T.T vahendusel, esitas 14.03.2025. a kohtusse hagiavalduse

N.E (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes.

2-25-4062

Hagiavalduse kohaselt on hageja A.J T.T ja kostja N.E ühine laps, sündinud XXX a. Hageja

elab koos emaga. Kostja elab eraldi ja hagejal puudub kontakt kostjaga. Tartu Maakohtu

03.10.2010. a määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitati kompromiss, mille kohaselt peab kostja

maksma hageja ülalpidamiseks elatist 168,22 eurot (2632 krooni) kuus kuni hageja täisealiseks

saamiseni (s.o 09.09.2025. a). Kohtulahendi tegemisest on möödunud ca 15 aastat, elu on

kordades kallimaks läinud ja hageja vajadused on suurenenud. Hageja igakuised kulud ühes

kuus on 475 kuni 500 eurot, sh eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused

transpordile 20 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30-40 eurot, kulutused riietele

ja jalanõudele 50-60 eurot, muud vältimatud püsikulud 50 eurot, trenn ja taskuraha 30-40 eurot.

Aprillist alustab hageja ka autokooliga, millega kaasnevad lisakulud. Hageja ema sissetulekuks

on töötasu 1200 eurot. Peres kasvab koos hagejaga kokku kolm last. Hageja on lastest vanim ja

temale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus. Perele makstakse ka lasterikka pere toetust 450

eurot kuus.

Hagiavalduses taotles hageja, et kohus suurendaks kostja poolt hagejale makstavat elatist alates

2025. aasta märtsist kehtiva elatismiinimumini.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud.

Arvestades, et hageja vajadused on kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel on

kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi miinimumelatiseks 264,24 eurot. Hageja leiab, et

kostja ei ole põhistanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust mõista elatise välja

miinimumist väiksemas summas.

Kostja tugineb hagile vastu väites sellele, et ta tasub lisaks elatisele hageja elukohaks oleva

korteri igakuiseid laenumakseid ja kindlustusmakseid ning kommunaalkulusid pooles ulatuses.

Hageja märgib esiteks, et kostja ei ole maksnud 03.10.2010. a kohtumääruse alusel elatist,

elatise sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlus ja täitetoimiku andmetel oli kostjal

13.08.2025. a seisuga elatise võlgnevus summas 20 316,11 eurot ja elatisabi võlgnevus riigile

8095,34 eurot. Seega on väär kostja väide, et ta on hageja ülalpidamiseks elatist tasunud.

Iseenesest ei vaidlusta hageja seda, et kostja on tasunud hageja elukohaks oleva korteri

laenumakseid, kindlustusmakseid ning ka kommunaalmakseid. Samas korteri kaasomanikud on

hageja ema ja kostja, elatise nõudes on aga õigussuhte poolteks hageja kui laps ja kostja. Seega

ei saa kostja poolt kantud kaasomandi kulutuste nõuet hageja elatise nõudega tasaarvestada. Kui

ka vanemate vahel oleks taoline kokkulepe sõlmitud, siis ei võta see lapselt õigust nõuda

toimetulekuks elatist. Kostja vastuväited hageja kulude suurusele on alusetud. Kuna hageja

nõuab elatise suurendamist miinimumini, siis ei pea ka hageja oma vajaduste suurust tõendama.

Kuna hageja elab koos emaga vanemate kaasomandis olevas korteris, siis saab hageja

eluruumis elades kasutuseeliseid, mida saab elatise nõudmisel hageja eluasemekulude

määramisel arvestada. Samas ei saa lähtuda kasutuseelise väärtuse arvutamiseks kostja poolt

tasutud laenumakseid ja kulusid, vaid lähtuda tuleb eluruumi kohalikust keskmisest üürihinnast,

arvestades ka teisi eluruumi kasutajaid. Kinnisvara portaali kv.ee andmete kohaselt on sarnase

asukohaga värskelt renoveeritud väga heas seisukorras korteri üürihinnaks keskmiselt 500

eurot. Hageja elab korteris, mis vajab remonti ja mille seisukord on ülaltoodud variandist

halvem, mistõttu ka korteri üürihind oleks palju väiksem. Kuid isegi kui võtta korteri

võimaliku üürihinnaaluseks 500 eurot, siis ka sellisel juhul oleks sellest kostja osaks pool, sest

korter on vanemate kaasomandis ½ mõttelistes osades. Hageja elab korteris koos ema ja kahe

vennaga. Seda arvestades on hageja tegelik kasutuseelis veelgi väiksem ja moodustab

üürihinnast vaid ¼ osa summas 62,50 eurot (250/4). Arvestades, et kostja oli kohustatud

tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissiga tasuma elatis summas 168,22 eurot, siis ka

kasutuseelise arvestamise juhul (168,22+62,50 =230,72) on kostja panus PKS § 101 sätestatud

elatise miinimummäärast väiksem. Hageja märgib ka, et käesolevaks ajaks on tekkinud olukord,

mil kostja korteri osa on võlgnevuste tõttu arestitud ja välja kuulutatud enampakkumisel müük.

2-25-4062

2. KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

Kostja, N.E hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu.

Kostja väitel on ta andnud hagejale ülalpidamist alates sünnist nii vahetult kui ka elatise

maksmise teel. Hageja elab juba viimased 15 aastat koos oma ema T.T ja viimase abikaasaga

hageja ema ja kostja kaasomandisse kuuluvas korteris Nõo alevikus XXX. Hageja elukohaks

olev korter on ostetud kostja poolt võetud laenuga. Korteri kasutamise eest ei ole hageja ema ja

tema abikaasa tasunud kostjale üüri ega kasutuseeliseid. Veelgi enam, kostja tasub hageja

elukohaks oleva korteri igakuiseid laenumakseid ja kindlustusmakseid ainuisikuliselt ning

korteri kommunaalmakseid võrdselt hageja emaga. Seda vaatamata asjaolule, et korteris elab

lisaks hagejale ja tema emale, viimase abikaasa ja uus laps. Hageja elukohaks oleva korteri

igakuine laenumakse on suuruses 231,05 eurot ja kindlustusmakse summas 23,34 eurot. Kostja

on tasunud korteri laenumakseid alates 2007. aastast kokku summas 44 856,12 eurot,

kindlustusmakseid kokku summas 2918,82 eurot ja kommunaalkulusid summas 13 772,31

eurot. Kusjuures korteris elab lisaks hagejale ja tema emale ka viimase abikaasa ja uus laps.

Mistahes üüri või kasutuseeliseid ei ole hageja ema ja tema abikaasa kostjale tasunud. See

tähendab, et hageja ema on saanud oma uue perega elada kostja kulul juba viimased 15 aastat.

Kostja on taganud hagejale elukoha ja tasunud sellega seotud kulud. Lisaks laenumaksetele ja

kindlustusmaksetele, tasub kostja hageja elukohaga seotud kommunaalkulusid pooles ulatuses,

kuigi korteris elab lisaks hagejale veel 3 inimest.

Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud kokku vahemikus 475-500 eurot. Hageja

emale laekub igakuiselt riiklik lapsetoetus summas 80 eurot ja lasterikka pere toetus summas

450 eurot. See tähendab, et 80 euro ulatuses saab hageja igakuiseid vajadusi katta lapsetoetuse

arvel ja 75 euro ulatuses (225/3) lasterikka pere toetuse arvel. Isegi, kui hageja igakuised

vajadused on kokku maksimaalselt 500 eurot, saab riiklike toetuste arvel katta hageja vajadusi

kokku summas 155 eurot (80+75). Vanemate osalus hageja kulude katmisel on seega 500 – 155

eurot ehk 345 eurot kuus. Arvestades, et vanematel on võrdne kohustus oma lapsi üleval

pidada, oleks kummagi vanema kanda hageja kulud summas 172,5 eurot (345/2) kuus. Seega,

ei ole hageja igakuised vajadused sedavõrd suured, mis tingiksid elatise tasumise kostja poolt

suuremas ulatuses, kui 172,50 eurot kuus. Arvestades, et kostja tasub lisaks kehtivale elatisele

summas 168,22 eurot kuus hageja eluasemega seotud laenumakseid summas 231,05 eurot ja

kindlustusmakseid summas 23,34 eurot kuus ning panustab võrdselt igakuiste

kommunaalkulude kandmisesse, ei ole põhjendatud kehtiva elatise suurendamine mingil

määral. Vastupidi, olukorras, kus kostjal on hageja ülalpidamisega seoses kulusid, mille

kandmises hageja ema ei osale, esineb alus hoopis elatise vähendamiseks. Seoses hageja

igakuiste kuludega, vaidleb kostja vastu hagiavalduses toodud eluasemekuludele, kuna neid,

välja arvatud elekter, tasub kas kostja ainuisikuliselt või siis võrdselt hageja emaga. Hageja

eluasemekulud, mille tasumises peaks kostja osalema, ei ole mingil juhul 80 eurot kuus. Selle

võrra väheneb hageja igakuiste vajaduste suurus veelgi. Selleks, et hageja saaks nõuda PKS §

101 alusel arvutatud miinimumelatist summas 264 eurot kuus, peaksid hageja kulud olema

suuruses, mis vastaksid vähemalt kahekordsele miinimumelatisele (528 eurot) + lapse toetusele

(80 eurot) + hagejale langev osa lasterikka pere toetusest (75 eurot). Kokku peaksid hageja

igakuised kulud olema vähemalt summas 683 eurot. Hageja on märkinud, et tema igakuised

vajadused on maksimaalselt 500 eurot, millest tuleb täiendavalt elamiskulud maha võtta,

kuivõrd need kannab kostja.

Ebaõige ja pahatahtlik on hageja väide, nagu ei oleks kostja üldse hageja ülalpidamiseks elatist

tasunud. Kohtutäitur on kinnitanud, et täitemenetluse raames on kostja kontolt tasutud hagejale

elatist kokku summas 4143,71 eurot ja elatisabina on hageja ülalpidamiseks tasutud elatist

kokku summas 8095,34 eurot.

2-25-4062

Kostja töötab Soome ettevõttes XXX ehitajana ning tema keskmine kuu sissetulek 2200 eurot.

Kostja ainus väärtust omav vara on hageja emaga kaasomandisse kuuluv korter, asukohaga

Nõo alevikus XXX, mis on ühtlasi hageja elukohaks. Lisaks kuulub kostjale sõidukõlbmatu ja

seetõttu väärtusetu vana XXX . Muu vara kostjal puudub.

Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja nõue elatise suurendamiseks on alusetu ja

pahatahtlik. Kostja osaleb hageja ülalpidamises nii vahetult tema eluasemekulude kandmise

näol kui ka elatise tasumise teel. Hageja igakuised vajadused ei anna alust elatise

suurendamiseks, mistõttu palub kostja jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Hageja

ema on hageja seadusliku esindajana esitanud hagi kohtusse, et veel 5 kuud enne hageja

täisealiseks saamist pigistada kostjast välja viimane. Hageja ema on teinud kõik selleks, et

hageja ei suhtleks oma isaga, millist käitumist ei saa kuidagi pidada lapse huvidega kooskõlas

olevaks. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata.

3. KOHTU SEISUKOHT

3.1.

Kohus leiab, et A.J-i hagi N.E vastu elatise suurendamise nõudes ei ole põhjendatud ja

tuleb jätta rahuldamata.

3.2.

Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



Hageja, A.J on T.T ja kostja, N.E ühine alaealine laps, sündinud XXX a. Hageja sai

09.09.2025. a täisealiseks.



Hageja vanemate kooselu lõppes 2009. aastal. Pärast vanemate kooselu lõppemist on

hageja elanud koos emaga. Kostja elab eraldi ja hageja kostja juures ei viibi.



Tartu Maakohtu 10.03.2010. a määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitati poolte

kompromiss, mille kohaselt kohustub kostja alates 01.01.2009. a maksma hageja

ülalpidamiseks elatist summas 2632 krooni (168,22 eurot) kuni hageja täisealiseks

saamiseni.



Kostjale peale hageja rohkem lapsi ei ole.



T.T-l on lisaks hagejale veel kaks nooremat last: XXX , sündinud XXX a, ja XXX,

sündinud XXX a. Nende laste isa on XXX , kellega T.T on alates 21.05.2021. a abielus.



Hageja koos ema ja kahe noorema vennaga elavad korteris, XXX. Korterit kasutab

elukohana ka hageja ema abikaasa. Korteriomand on hageja vanemate, s.o T.T ja kostja

kaasomandis ½ mõttelistes osades.

Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis nõuab hageja Tartu Maakohtu 10.03.2010. a määrusega

kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatise suurendamist kehtiva PKS alusel arvutatud

elatise miinimumsummani alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o alates

14.03.2025. a kuni 09.09.2025. a.

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et elatise suurendamine ei ole

põhjendatud. Muu hulgas tugineb kostja sellele, et hageja koos ema ja viimase abikaasa ning

nende kahe lapsega kasutavad eluasemena korteriomandit, mis kuulub pooles mõttelises osas

kostjale, kostja maksab korteriomandi laenu-, kindlustuse- ja kommunaalmakseid, ning hageja

kulud ei ole nii suured, et õigustaks elatise suurendamist.

3.3.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1 näeb ette, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis

nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2)

hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

2-25-4062

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt

võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 26.11.2014. a, p 13), et TsMS § 459 lg 1 alusel võib

muu hulgas muuta kohtumäärust, millega kinnitati kompromiss elatise maksmise kohta.

Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 1 on hageja elatise suurendamise nõude rahuldamise eelduseks

see, et on oluliselt muutunud asjaolud, mille alusel kompromiss elatise kohta sõlmiti. Elatise

vähendamisel tuleb arvestada ka kehtivaid elatise maksmise põhimõtteid.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega vaidluse korral peab

hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh asjaolude, mille põhjal kohtulahend elatise

suuruse kohta tehti, olulist muutumist. Kostja peab oma vastuväiteid tõendama.

3.4. Poolte vahel 2010. aasta oktoobris kompromissi sõlmimise ajal kehtis PKS § 101 lg 1,

mille kohaselt ei võinud elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 oli

kehtestatud alates 1. juulist 2009. a kuni 31.12.2010. a kuutasu alammääraks 4350 eurot. Seega

oli poolte kompromissi sõlmimise ajal, 2010. aastal miinimumelatis 2175 krooni (139 eurot).

Pooled leppisid kompromissiga kokku, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist 2632

krooni (168,22 eurot), mis on miinimumist veidi suurem summa (457 krooni, s.o 29,20 eurot

rohkem). Samas lepiti kokku kindel elatise summa ega määratud elatise suuruse muutumist

vastavalt miinimumelatise muutumisele.

01.01.2022. a jõustus PKS § 101 muudatus. Alates 01.01.2022. a kehtiv PKS § 101 lg 1 näeb

ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud

summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt

lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on

200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige

6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja hageja

perele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaotub pere kolme lapse vahel.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja kostja juures ei viibi. Neid asjaolusid arvestades on kehtiva

PKS § 101 alusel arvutades alates 2025. aasta 1. aprillist elatis hagejale 264,24 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot; 1981 * 0,03 = 59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 –

(225/2)/3=304,24; 304,24- (80/2)=264,24).

Seega on 2010. aastal kohtuliku kompromissiga kokkulepitud elatis, s.o 168,22 eurot väiksem, kui

käesoleval ajal kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatis. Kohus leiab aga, et antud juhul ei anna

see alust elatise muutmiseks.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101

alusel arvutatud elatise summa.

2-25-4062

PKS §-s 101 alusel arvutatud elatis katab eelduslikult ka lapse miinimum eluasemekulud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab korteris, mis kuulub tema ema ja kostja

kaasomandisse ½ mõttelistes osades ning kostja maksab korteriomandi soetamiseks võetud

laenumakseid ja kindlustusmakseid, samuti kommunaalmakseid. Iseenesest nõustub kohus

hagejaga selles, et kostja poolt kaasomandile tehtud kulutusi ei saa elatise nõudega tasaarvestada.

Samas leiab kohus, et elatise määramisel on põhjendatud arvesse võtta seda, et korter, kus hageja

elab kuulub hageja vanemate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades ning kostja maksab

eluaseme soetamise laenumakseid ja samuti kommunaalkulud vähemalt pooles ulatuses.

Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse vajaduste, sh eluasemevajaduse rahuldamisel.

Seega saab kohtu hinnangul lugeda, et kostja rahuldab hageja eluasemevajadused vahetult ning

seega ei ole põhjendatud eluasemekulusid elatise suuruse määramisel arvestada.

PKS § 101 alusel miinimumelatise arvutamisel saab eeldada, et lapse kulud on kahekordne

miinimumelatis (2 x 264,24=528,48 eurot) + lapsetoetus (80 eurot) + pool lasterikka pere toetusest

hagejale langev osas (450/2/3=75 eurot), s.o kokku kulud 683,48 eurot.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulud on kokku maksimaalselt kuni 500

eurot kuus, sh eluasemekulud 80 eurot. Kui arvestada, et hageja vajadused on kaetud lapsetoetuse

(80 eurot) ja lasterikka pere toetuse arvel temale langevas osas (75 eurot), siis on kulude summa,

mida vanemad peaksid võrdes osas kandma 345 eurot, sh kostjale langev osa 172,50 eurot. Kui

arvestada ka, et kostja kannab vahetult vähemalt pool hageja eluasemekuludest, siis on see summa,

mida kostja peab kandma veelgi väiksem ja jääb samasse suurusjärku elatisesummaga, mida kostja

10.03.2010. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt peab hagejale kuni tema

täisealiseks saamiseni maksma (168,22 eurot).

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ei ole alust 10.03.2010. a kohtumäärusega kinnitatud

kompromissiga kokku lepitud elatist suurendada ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et käesolevas elatise muutmise vaidluses ei oma tähtsust see, millisel viisil ja mis

ulatuses on kostja 10.03.2010. a kohtumäärust varasemalt elatise maksmise osas täitnud. Seega ei

anna kohus ka sellele hinnangut ega käsitle poolte poolt vastava asjaolu tõendamiseks esitatud

tõendeid. Kui kostja ei ole lahendit kohaselt täitnud, siis on õigus jätkuvalt nõuda sisse elatise

võlga täitemenetluses.

Menetluskulude jaotus

3.5. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Käesolevas asjas on tegemist alaealise ülalpidamise asjaga, mistõttu jätab kohus TsMS § 164 lg

1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristiina Kask. Kohtunik