2-24-136420/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-136420

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U L vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806;

asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: T I (PlusPlus Legal OÜ; e-post:

xxx);

Kostja: U L (isikukood xxx, elukoht xxx).

Asja läbivaatamine lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt U L hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja xxx AS ja U L vahel

04.03.2024 sõlmitud Ostulimiit lepingust nr. xxx-1 tulenev võlgnevus 499,47 eurot,

viivised 133,31 eurot ja viivis 0,065% päevas põhivõlalt summas 499,47 eurot alates

01.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja U L kanda ja 4% ulatuses hageja AS

PlusPlus Capital kanda.

2. Mõista kostjalt U L hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud summas

304,32 eurot.

3. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista välja kostjalt hageja kasuks

xxx AS ja U L vahel 04.03.2024 sõlmitud Ostulimiit lepingust nr. xxx-1 tulenev võlgnevus

499,47 eurot, viivised 70,1 eurot, sissenõudekulud 20 eurot, hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 499,47 eurot jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 13.11.2024.

2. Hagi aluseks olevata asjaolude kohaselt kostja ja xxx AS (edaspidi xxx) sõlmisid

Lepingu, mille kohaselt võimaldas xxx Kostjale ostulimiidi 500,00 euro kasutamist, et osta

kaupu edaspidi xxx kuuluvate kuuluvates xxx kauplustes maksepäeva edasi lükates. Xxx

Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes Xxxkaardiga sooritatud

jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Kostja kohustus jooksva kuu

ostude eest tasuma arvega järgmise kuu alguses – täpselt nii nagu oled harjunud tasuma

elektri- või mobiiliarveid. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise,

kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul

ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis

on krediidikulukuse määraks 0%. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes

kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7

kalendripäeva jooksul. Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka

ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas xxx.

3. XXX tegutses majandustegevuse raames, võimaldas osta kostjal kaupu kalendrikuu

vältel ning esitas järgmisel kuul kostjale koondarve ostetud kaupade eest. Seega ei ole hageja

hinnangul XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid

ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud seatud maksetähtaja

andmiselt arvestusliku intressi ning XXX-il ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt, näiteks

jooksva aasta jooksul VÕS § 94 mõttes.

4. XXX ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud

lepingu kehtivuse aega. Lepingu üldtingimused seavad üksnes kitsenduse xxxkaardi

kehtivusele, mis sätestab, et kui klient ei uuenda oma Xxxkaarti 3 kuu jooksul alates kaardil

märgitud aegumise kuupäevast, on XXX-il õigus ühepoolselt lõpetada ka limiidileping. Seega

ei lõpeta Xxxkaardi kehtivusperioodi lõppemine automaatselt lepingut ning seetõttu on

tegemist tähtajatu lepinguga.

5. Kõnesoleval juhul puuduvad sõlmitud lepingul ka arvelduskrediidilepingu tunnused

VÕS § 407 sätestatult, sest kostjaga puudus arvelduskrediidi andmise kokkulepe ja kostjale

võimaldati arve eest tasumise tähtaega üksnes 7 päeva alates arve esitamisest. Kuna lepinguga

ei olnud määratud sooritatud ostude eest tasumist osamaksetena, vaid esitatud arve alusel 7

päeva jooksul, siis ei saanud lepingule rakenduda ka VÕS § 416 kitsendust lepingu

ülesütlemise piirangute kohta, sest lepingus ei ole määratud üksteisele järgnevaid

tagasimakseid.

6. Eelnevale tuginedes on hageja arvamusel, et XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingule ei

kohaldu tarbijakrediidilepingu sätted, kostja on kinnitanud Lepingule alla kirjutamisega, et on

selle ja selle tingimustega tutvunud ning nõustunud.

2 / 8

7. Kostja asus XXX poolt võimaldatud Ostulimiiti kasutama kasutades perioodil

04.03.2024 - 30.04.2024 ostulimiiti summas 499,47 eurot. Tingimuste punkti 4.1. alusel

esitab XXX kõikide ühes kalendrikuus xxx sooritatud ostude eest tasumiseks ostule järgneva

kuu alguses kliendile koondarve. Punkti 4.1.2 kohaselt kohustus Kostja tasuma arve sellel

näidatud rekvisiitidel ja tähtajaks. Kostja rikkus Lepingu Tingimuste punkti 4.1.2 ning ei

tasunud Xxx kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 793477 alusel

tähtajaga 10.04.2024 ja arve nr 817812 alusel tähtajaga 10.05.2024. Kostja võlgnevus tuleneb

talle väljastatud arvest. Nimetatud arve ei sisaldanud intressi ega muid kõrvalkulusid, vaid

tegemist on kaupade ostuhinnaga.

8. Hageja ei ole hagi esitamisel arve 81781 arvestanud kajastatud viivise ja

sissenõudekulude summasid 11,48 eurot ning esitab nõude põhisummas 499,47 eurot.

9. Tingimuste p 7.1 järgi oli XXX-il õigus Leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt

Lepingu täitmist teatades Tingimuste p 7.1.2 alusel Lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist.

Tingimuste p 7.3.1 järgi ütleb XXX Ostulimiidilepingu erakorraliselt üles ilma punktis 7.1.2

nimetatud tähtaega järgimata, kui kliendil on XXX-i ees võlgnevus 50 kalendripäeva.

Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas

XXX 25.06.2024 Lepingu lõpetamisest ja võlgnevuse loovutamisest AS-ile PlusPlus Capital.

Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile xxx.

10. Vastavalt Lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS §

1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 euro, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis

toodud nõue kostja vastu on põhivõlgnevusega 499,47 eurot.

11. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus

Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist

meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 28.06.2024 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot, 18.09.2024 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid

kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot.

12. XXX loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat

kirjalikult 28.06.2024. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma Lepingust

ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud

Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

13. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest

viivisemäär 0,065% päevas. Kostja kinnitas Lepingule alla kirjutamisega, et on selle ja selle

tingimustega tutvunud ning nõustunud.

14. Riigikohus on 10.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 leidnud, et viivise "mõistlik

määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi

arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

3 / 8

seadusjärgset viivisemäära. XXX ja Kostja on lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on

0,065% päevas, s.o 23,73% aastas. Seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär

oli lepingu sõlmimise hetkel 24%. Eeltoodust tulenevalt ei ole viivisemäär ebamõistlikult

suur.

15. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla

põhisumma x viivitatud päevade arv 216 x 0,065% päevas kokku 70,1 eurot. Hageja nõuab

kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni: (499,47 eurot * 0,065% päevas = 118,5 eurot)

Kostja seisukoht

16. Kostja palus jätta hagi jätta rahuldamata.

17. Kostja vastuse kohaselt vaidlust pole selle üle, et xxx (XXX) ja kostja vahel on sõlmitud

Xxx/ostulimiidi leping (ostulimiit 500 eurot, leping nr xxx-1, viivis 0,065% päevas).

18. Käesoleval juhul on saadetud arved: 793477 Maksetähtaeg 10.04.2024, Viitenumber

709077512 summas 498.14 eurot ja 842712 Maksetähtaeg 10.06.2024 Viitenumber

709077512 summas 521.00 eurot viitavad, et kostja ei kohustunud tasuma ostetud teenuste ja

kaupade eest mitte ostu sooritamise hetkel, vaid järgneva kuu alguses talle väljastatud arve

alusel, s.o hiljemalt arvetel näidatud maksepäevadeks. Samuti leppisid lepingupooled kokku

maksetähtaja ületamise korral viivise tasumise kohustuses (0,065% päevas). Seega kaasnevad

arvega tasumisega viivitamisel kostjale täiendavad kulud. Oma olemuselt on Xxx Kuukaardi

lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga, sest kostja kasutusse anti ostulimiit

(krediidilimiit), mida ostja sai kasutada konkreetsetes xxx AS-i kauplustes ning ta sai kaupade

ja teenuste eest tasuda maksepäeva edasi lükates. Tegemist on sisuliselt tähtajatule

krediitkaardile sarnase tootega, sest hagis esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et leping

oleks sõlmitud tähtajaliselt. Selleks, et XXX sai sõlmida kostjaga Xxx Kuukaardi lepingu,

pidi ettevõte hindama kostja krediidivõimet. Eeltoodust tulenevalt, kohaldub ka Xxx

Kuukaardi lepingule VÕS § 4034, s.o vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohustus. Hageja esitatud hagiavalduse faktilistest asjaoludest ei nähtu, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet oleks järgitud. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral tõendama laenuandja. Arvestades, et

nõue oli loovutatud hagejale, lasus ka hagejal vastav tõendamiskoormis. Hageja nimetatud

asjaolusid esile toonud ega tõendanud pole.

Kohtuotsuse põhjendused

19. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

20. Kohus tuvastab, et xxx (edaspidi XXX) ja U L vahel on 04.03.2024 sõlmitud Ostulimiidi

leping nr. xxx-1, mille kohaselt võimaldas XXX kostjale ostulimiidi 500,00 eurot kasutamist,

et osta kaupu edaspidi xxx kuuluvates xxx kauplustes maksepäeva edasi lükates (dtl 29-36).

Kostja kasutas perioodil 04.03.2024 - 30.04.2024 ostulimiiti summas 499,47 eurot. XXX on

väljastanud kostjale arve nr 793477 summas 498,14 tähtajaga 10.04.2024 ja arve nr 817812

summas 1,33 eurot tähtajaga 10.05.202 (dtl 37-38). Vaidlust pole selle üle, et kostja on

eelnimetatud arved kogusummas 499, 47 eurot jätnud tasumata.

21. Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on

kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole xxx kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud

laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda

4 / 8

kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale).

VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna.

Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et xxx on kauba müüja ees võtnud

üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et

müügihinnale vastav summa võlgnetakse xxxle laenuna.

22. Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga).

VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1

kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi

maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse

rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest.

Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei

ole selleks tasuks.

23. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt,

st arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude summas 499,47

eurot VÕS § 369 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

24. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja on selgitanud, et

XXX ja kostja on lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73%

aastas ning et seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise

hetkel 24%. Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning

leiab, et kokku lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur.

25. VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said

nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101

lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel.

26. Hageja on arvestanud viivist perioodi 11.04.2024 – 12.11.2024 eest summas 70,01 eurot.

Kohus arvestab täiendavalt viivise alates 13.11.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.10.2025

(k.a) summas 63,09 eurot.

27. Kohus määrab viivise vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sissenõutavaks muutunud viivis on otsuse

tegemise seisuga 133,31 eurot (70,01+63,09).

28. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 20 eurot

tuginedes lepingu tingimuste p-le 7.8. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8

sätestab: Xxx kaardi aegumisel toimub kasutatud Ostulimiidi eest tasumine vastavalt

käesolevatele tingimustele. Kliendile määratud Ostulimiit ja Xxx Kuukaardi kontol olevad

vabad vahendid liiguvad automaatselt uuele kaardile pärast selle aktiveerimist. Kui klient ei

uuenda oma Xxx kaarti 3 kuu jooksul alates kaardil märgitud aegumise kuupäevast, on XXX-

il õigus ühepoolselt lõpetada ka Ostulimiidileping käesolevates tingimustes toodud korras.

Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist tuginedes ostulimiidi tingimust

punkt 7.8 alusel. Kohus märgib, et ostulimiidi tingimuste punkt 7.10 näeb ette, et

ostulimiidilepingu lõppemine ei mõjuta enne selle lõppemist tekkinud rahaliste nõuete

sissenõutavaks muutumist ega rahuldamist, seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude

kindlakstegemise ja sissenõudmisega seotud kulutused. Kohus märgib, et kohtule esitatud

ostulimiidi lepingust ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe

sissenõudmiskulude suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasumäärade kaudu).

5 / 8

29. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

30. Õiguskirjanduses on selgitatud, et erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat

nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka

üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid,

mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu 1131 lg-s 1. Säte ei

nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127-140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 580).

31. Hageja ei ole toonud hagiavalduses välja, et tal oleks tekkinud meeldetuletuskirjadega

seoses kahju, vaid nimetanud ainult abstraktsed meeldetuletuskirjade maksumused lähtuvalt

VÕS § 1132 sätestatud piiridest. Hageja selgitas, et volitas võlgnevust sisse nõudma ja

meeldetuletuskirju teenusena kohale toimetama PlusPlus Baltic OÜ, kuid nimetatu ei nähtu

esitatud tõenditest.

Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet

meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirja saatmisega tekkis

kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude eeldused täidetud ja

võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

33. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

34. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud

koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas

427 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-24-130561

menetluses ja hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on

piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

35. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

36. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 175

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks.

6 / 8

37. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud

summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20

eurot põhjendatud ja vajalik.

38. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

39. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

40. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot

koos käibemaksuga (100 + 22). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja esitamine 2

tundi.

41. Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega

ning kohus arvestab, et sama hageja on sama esindaja kaudu esitanud samasuguseid nõudeid

hulgaliselt. Seega on sellise nõude esitamine hagejale standardiseeritud protsess. Kostja ei ole

menetluses osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise

tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Kohtu hinnangul ei saa sellise hagi esitamisele

pidada põhjendatuks suuremat ajakulu kui 1 h, mis vastab ka menetlusse esitatud

dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Seega on hageja põhjendatud

õigusabikulu kokku 122 eurot (1 tund × 122 eurot) koos käibemaksuga.

42. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 317 eurot, millest riigilõiv on 175

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 122 eurot.

43. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

44. Hagi hind on 708,08 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 499,47 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 13.11.2024 – 31.10.2025 eest summas 133,31

eurot ja viivisenõude põhinõudelt alates 12.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse

viivisemääraga 0,065% päevas. Kohus jättis hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 20 euro

nõudes. Kohus on rahuldanud hagi seega 96% ulatuses.

45. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS §

163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 96 % ulatuses kostja kanda.

46. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 96 % hageja põhjendatud menetluskuludest,

millele vastab summa 304,32 eurot.

47. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Kostja ei ole menetluses osalenud ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja.

Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

48. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis,

et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

49. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

7 / 8

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik

8 / 8