1-24-7106/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-24-7106

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Marina Ninaste, Erkki Hirsnik

Kriminaalasi

Kalju Kütt süüdistuses KarS § 3312

järgi

lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 2. juuni 2025 otsus

Apellatsiooni esitajad

süüdistatav Kalju Küti kaitsja vandeadvokaat Robert

Sprengk

Prokurör

ringkonnaprokurör Ainar Koik

Süüdistatav

Kalju Kütt, isikukood: 35207055716, elukoht: XXX;

vanaduspensionär; varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 2. juuni 2025 otsus süüdistatavale Kalju Kütile mõistetud

karistuse osas.

2. Mõista Kalju Kütile KarS § 3312 järgi karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära

(päevamäära suurus 15,30 eurot), s.o 2295 eurot.

3. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt Kalju Kütile mõistetavat liitkaristust ühe

kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 100 päevamäära, s.o 1530 eurot.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo LMP Tartu esindus kaudu 133,92 eurot, sealhulgas käibemaks 25,92

eurot vandeadvokaat Robert Sprengkile süüdistatav Kalju Kütile määratud korras

kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.

7. Punktis 6 nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Süüdistataval Kalju Kütil tasuda väljamõistetud rahaline karistus otsusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

Kalju Kütt anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 3312 järgi. Tartu

Maakohtu 9. augusti 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-11238 keelati Kalju Kütil hagi

tagamise korras mistahes kontakt K.I. i, L.I. i ja A.M. iga. Tartu Maakohtu 20. septembri

2024 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-11238 keelati Kalju Kütil seoses suhtluskeelu

rakendamisega algatada mistahes suhtlust L.I. i, K.I. i ja A.M. iga, sh keelati nende

kõnetamine. Kalju Kütt rikkus hagi tagamise määrust ja kohtuotsust. Ta pöördus ise suhtlust

algatades paljukordselt ja ühepoolselt Valga maakonnas Tõrva linnas K.I. i, L.I. i ja A.M. i

poole, sealjuures alati neid inimesi oma sõnadega solvates ja mõnitades või oma käitumisega

neid hirmutades. Eelnimetatud pöördumised toimusid 10. aprillil 2023, 31. juulil 2023, täpselt

tuvastamata ajal 2023 augustis või septembris, 9. septembril 2023, 10. oktoobril 2023, 27.

oktoobril 2023, 22. detsembril 2023, 16. veebruaril 2024, 19. veebruaril 2024, 19. augustil

2024, 18. septembril 2024 kahel korral, 5. oktoobril 2024 (täpsemalt süüdistusaktis).

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohus mõistis 2. juuni 2025 otsusega Kalju Küti süüdistuses KarS § 3312 järgi

õigeks 10. aprillil 2023 L.I. i, 2023 augustis või septembris K.I. i, 9. septembril 2023 K.I. i ja

L.I. i, 18. septembril 2024 kella 10.32 paiku L.I. i ning 5. oktoobril 2024 A.M. i suhtes Tartu

Maakohtu 9. augusti 2022 hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumises.

2. Sama otsusega karistas maakohus Kalju Kütti KarS 3312 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega,

mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt ning mõistis Kalju

Kütile lõplikuks karistuseks 4 kuu pikkuse vangistuse. Kohus jättis KarS § 73 lg-te 1 ja 3

alusel mõistetud karistuse täielikult täitmisele pööramata, kui Kalju Kütt ei pane 1 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Maakohus mõistis Kalju Kütilt Eesti Vabariigi kasuks välja kriminaalmenetluse kuludena

õigusabikuludest kohtueelses ja kohtumenetluse 382,14 eurot ning sundraha 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus riigi kanda kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise

ekspertiisi kulu 2600 eurot ning KrMS § 181 lg 1 alusel õigusabikuludest 238,84 eurot.

Menetluskulud summas 1711,14 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisel 30 päeva jooksul.

4. Tartu Maakohtu 9. augusti 2022 hagi tagamise määruse (tsiviilasi nr 2-22-11238)

resolutsiooni punktiga 3 keelati Kalju Kütil mistahes suhtlemine K.I. i, L.I. i ja A.M. iga.

Sealhulgas vahetult verbaalselt, sidevahendi(te), kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist

võimaldava kanali kaudu, sh kolmandate isikute kaudu. Määrus kuulus viivitamata täitmisele

ning jõustus 30. augustil 2022.

5. Valvekaamera salvestised ei ole lubatav tõend. Aadressil XXX , (s.o I. ite kinnistu) asunud

valvekaamera salvestistel ei ole salvestatud üksnes sama kinnistu territooriumi. Umbes poole

kaadri ulatuses näitab see hoopis XXX tänavat ning on otseselt suunatud XXX , asuva

kinnistu ehk Kalju Küti kinnistu poole. Lisaks pildile on kaameraga salvestatud ka heli.

Andmekaitse inspektsiooni selgituste kohaselt tohib eramaja külge paigaldatud kaameraga

filmida avalikku ruumi üksnes väga erandlikel juhtudel. Kui kaamera filmib ka avalikku ala,

peab enne videovalve ala olema paigutatud videovalvest teavitav silt ja koostatud

andmekaitsetingimused ning kaamera omanik peab olema valmis isikutele nende kohta

käivaid salvestisi avaldama. Naaberkinnistu filmimine ei ole ühelgi juhul lubatud. Samuti ei

ole lubatud heli salvestamine. XXX kinnistule paigaldatud kaamera neid nõudeid ei täida.

Filmimine ja heli salvestamine riivavad väga oluliselt põhiõigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele, samuti sõna- ja otsustusvabadust. Kuivõrd tõendi kogumisel ei ole järgitud

kehtivat õigust, ei saa valvekaamera salvestisi pidada lubatavaks tõendiks ning tuleb jätta

tõendikogumist välja.

6. Tõendina jääb kõrvale ka 16. veebruari 2024 salvestis, mis kajastab Tõrva Tikste Konsumis

juhtunut. Salvestist nähtub, et video- ja helisalvestamist võimaldava seadmega on filmitud

arvuti ekraani, millel näidatakse poe turvakaamera salvestist. Salvestile juurdepääsu saamine

on teadmata – teadmata on, kuidas on sellele salvestisele ligi pääsetud ning kas ja kuidas on

keegi selle filmimiseks loa andnud. Tegemist ei ole lubatava tõendiga.

7. 10. aprilli 2023, 2023 augusti või septembri, 9. septembri 2023, 18. septembri 2024 kella

10.32 ja 5. oktoobri 2024 episoodides mõistis maakohus Kalju Küti õigeks põhjusel, et

puuduvad tõendid, mis kinnitaksid suhtluskeelu rikkumist.

8. 31. juuli 2023 episood on tõendatud L.I. ja K.I. i ütlustega. L.I. i ütluste kohaselt tuli ta 31.

juulil 2023 kell 12.18 koos isaga koju, väljusid autost. Kalju Kütt oli oma kinnistul, kust

karjus talle erinevaid solvanguid. Aru saada olid üksikud sõnad, kuid tema süüdistatavaga

vestlusesse ei laskunud. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel nentinud, et ta on

kahtlustuses kirjeldatud viisil K.I. i, L.I. i ja A.M. i kohta öelnud. Neid asju on öelnud oma

kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on I. e või A.M. it läheduses näinud. Solvanguid

ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. Kalju Kütt on ütlustes tunnistanud, et tal on L.I.

kohta järgmine luuletus: rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas raisk, maksumaksja

raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe,

oksekott. Lisaks on Kalju Kütt märkinud, et „luuletus on suunatud täisoksekotile L.I. le“.

Kuigi süüdistatav väidab, et solvanguid ütleb ta vaid siis, kui teda provotseeritakse, on

usaldusväärsemad L.I. i ütlused sellest, et ta Kalju Kütiga vestlusesse ei laskunud. Kõik kolm

kannatanut on märkinud, et just Kalju Kütt terroriseerib neid oma käitumisega, on korduvalt

rikkunud hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu ning alustab nendega suhtlust,

sõimates neid ebatsensuursete ja väärikust alandavate väljenditega. Ka on süüdistatav välja

toonud väljendeid, mida ta L.I. i kohta kasutab ning mis suuremas osas langevad kokku L.I. i

ütlustes märgitud väljenditega: nagu „raisk“, „käega pihku taod“, „täisoksekott“, „vasakuga

või paremaga, kumma käega taod pihku või paned mammale taha“. L.I. i ütlustest selgub, et

Kalju Kütt „karjus“ eeltoodud sõnu ja väljendeid ajal, mil oli jõudnud koos isaga koju ja nad

olid autost väljunud. Kohus on veendunud, et tegemist ei olnud pomisemisega, nagu on oma

tegevust kirjeldanud Kalju Kütt, sest L.I. kuulis Kalju Küti öeldut ning on nimetanud seda

„karjumiseks“.

9. Google Maps andmete kohaselt asuvad Tõrvas kinnistud XXX ja XXX teineteisest

diagonaalselt üle tee ja minimaalselt lahutab neid kinnistuid paarkümmend meetrit. Seega

pomisemise korral ei oleks Kalju Kütti jutt mingil viisil kostnud kannatanuni. Sellega rikkus

Kalju Kütt L.I. i suhtes kohaldatud suhtlemiskeeldu.

10. 10. oktoobri 2023 suhtlemiskeelu rikkumine on tõendatud L.I. i ja Kalju Küti ütlustega.

L.I. i ütluste kohaselt liikus tema isa kell 11, tänavale ja istus autosse, ise liikus ka tänavale

auto juurde ja samal ajal karjus Kalju Kütt oma kinnistult talle „kuule täisoksekott anna see

kuradi kaevurõngas, mis sul turja peal on raisk seal hõlmas; kuradi küürakas raisk, anna see

ära kaevurõngas raisk, täisoksekott; türa on raisk, peidad seal raisk, pane ära raisk“.

Kuuldes mõnda aega Kalju Küti solvanguid, istus autosse ja siis Kalju Kütt ütles veel „kuradi

pihkutaguja raisk“.

11. 27. oktoobril 2023 episood on tõendatud L.I. i ja Kalju Küti ütlustega. L.I. i ütluste

kohaselt kõndis ta 27. oktoobril 2023 kella 13.24 paiku mööda XXX tänavat linna poolt

suunaga kodu poole. Möödudes Kalju Küti kinnistust, hakkas süüdistatav teda sõimama

erinevate solvavate sõnadega nagu oksekott ja täisoksekott. Tema kõndis koju ja Kalju Kütiga

vestlusesse ei laskunud.

12. 22. detsembri 2023 suhtluskeelu rikkumine on tõendatud L.I. i ja Kalju Küti ütlustega. L.I.

i sõnul saabus ta 22. detsembril 2023 kell 12.25 koos isaga autoga koju. Samal ajal

deklameeris Kalju Kütt oma kinnistul talle korduvalt luuletust „rasva täis ja küür on seljas,

iial raibe pole näljas raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe

käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott“. Tema Kalju Kütiga vestlusesse ei

laskunud ja liikus koos isaga tuppa.

13. 16. veebruari 2024 suhtluskeelu rikkumine on tõendatud L.I. i ja Kalju Küti ütlustega.

Kalju Küti ütlused on samad nagu varem. L.I. on selgitanud, et ta möödus 16. veebruaril

2024 kell 15.30 Tõrva Tikste Konsumis Kalju Kütist. Kalju Kütt ootas, kui L.I. möödus,

misjärel hõikas üle poe „oksekott“ ja „ematrukkija“. Kuna Kalju Kütt kasutab selliseid sõnu

vaid tema solvamiseks, siis sai aru, et Kalju Kütt suhtleb temaga.

14. 19. veebruari 2024 suhtlemiskeelu rikkumine on tõendatud L.I. i ja Kalju Küti ütlustega,

millest viimase ütlused on samad nagu eelnevalt ning ka maakohus asus nende osas samale

seisukohale. L.I. i ütluste kohaselt väljus ta 19. veebruaril 2024 kell 09.52 oma koduhoovist ja

kõndis mööda XXX teed linna suunas. Möödudes Kalju Küti majast Kalju Kütt solvas teda

sõnadega „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas, maksumaksja raha eest, ööl ja

päeval pihku lööb…“. Lisaks solvas Kalju Kütt teda sõnadega „mädanenud orikas, raisk,

raibe“. Tema Kalju Kütiga vestlusesse ei laskunud ja liikus koju.

15. 19. augusti 2024 suhtlemiskeelu rikkumine on tõendatud A.M. i ja Kalju Küti ütlustega.

A.M. i ütluste kohaselt tegi ta 19. augustil 2024 kella 7 paiku kodus aadressil XXX , Tõrva

linn tagatrepi peal suitsu. Kalju Kütt tuli oma maja teisel korrusel asuva rõdu peale vaipa

kloppima. Kuna vaiba kloppimisega kaasnes metallikolin, siis tõusis püsti ja vaatas, mida

Kalju Kütt seal teeb. Kalju Kütt keeras ringi ja hakkas teda ropu suuga sõimama, öeldes talle

„türa, pederast“ ja näitas käega liigutust, et tõmbab tal kõri läbi. Tema Kalju Kütiga

vestlusesse ei laskunud ja läks tuppa. Kalju Küti ütlused luges maakohus osaliselt

usaldusväärseks. Kalju Kütt tunnistab, et on A.M. ile korduvalt näidanud käega liigutust, et

tõmbab kõri läbi. Seda liigutust on näidanud ka I. ide kaamerasse.

16. 18. septembri 2025 kella 05.40 paiku suhtlemiskeelu rikkumine on tõendatud K.I. i ja

Kalju Küti ütlustega. K.I. i ütluste kohaselt väljus ta 18. septembril 2024 kell 05.40 kodust

XXX majast, et minna Tõrvasse bussi peale ja sõita surnuaeda. Kõndis mööda XXX tänavat

linna poole. Möödudes XXX majast oli hoovis Kalju Kütt, kes tuli teda nähes tänavale ja jäi

oma väravate ette seisma. Kalju Kütt hakkas teda sõimama sõnadega „paks lehm, poeg on su

täis pumbanud“. Tema Kalju Kütile midagi ei vastanud, vaid kõndis kiirel sammul edasi, kuna

tal on süüdistatava ees hirm.

17. Kalju Kütt tegutses kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Tartu Maakohtu hagi

tagamise määruse punktis 8 oli Kalju Kütile selgitatud, et lähenemiskeelu või muu isikuõiguse

kaitse abinõu korduva rikkumise eest näeb seadus ette kriminaalkaristuse. Kannatanutega

2023. ja 2024. aasta jooksul korduvalt suhtlust alustades teadis Kalju Kütt, et rikub korduvalt

talle Tartu Maakohtu hagi tagamise määrusega kohaldatud keeldu võtta kontakti ja suhelda

L.I. i, K.I. i ja A.M. iga ning tahtis seda. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

18. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. Tegemaks kindlaks, kas Kalju Kütil esines

kuritegude toimepanemise ajal psüühikahäireid ning kas ta oli tegude toimepanemise ajal

vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist

vastavalt sellele arusaamisele juhtima, viidi kohtueelses menetluses tema suhtes läbi

ambulatoorne kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiis. Eksperdi arvamuse

kohaselt esineb ja esines ka kuritegude toimepanemise ajal Kalju Kütil psüühikahäire

segatüüpi isiksushäire kujul, kuid psüühikahäirete põhjuslik seostamine õigusvastaste

tegudega pole teaduslikult põhjendatud. Samuti leiti ekspertiisi käigus, et Kalju Kütt oli

õigusvastaste tegude toimepanemise ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama

oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima.

19. Kalju Kütt rikkus maakohtu määrusega kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud kokku

kaheksal korral ning kõigi kolme isiku suhtes, kelle suhtes suhtlemiskeeldu oli kohaldatud.

Seejuures ei piirdunud Kalju Kütt kannatanutega viisakas vormis kontakti ja suhtluse

otsimisega, vaid alustas suhtlust kannatanute suhtes solvavaid ja ebatsensuurseid sõnu ning

väljendeid kasutades. Kalju Kütt pani teo toime otsese tahtlusega. Seega on Kalju Küti süü

keskmisest suurem. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna

arvestas maakohus, et Kalju Küti puhul on tegemist kõrges eas inimesega (KarS § 57 lg 1 p 7)

ning ekspertiisiakti kohaselt esineb Kalju Kütil segatüüpi isiksushäire (KarS § 57 lg 2).

Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Arvestades rikkumise pikaajalisust, ei

ole rahaline karistus piisav. Kalju Kütti tuleb karistada 6 kuu pikkuse vangistusega, mida

vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt ja mõista talle karistuseks 4 kuu pikkune vangistus.

Kuivõrd Kalju Kütil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused, on põhjendatud jätta

karistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kalju Kütt ei pane 1

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Apellatsioon

20. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava Kalju Küti kaitsja

vandeadvokaat Robert Sprengk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja Kalju Küti

õigeksmõistmist.

21. 31. juuli 2023 episoodi osas ei ole süüdistatav tunnistanud, et ta on L.I. ile solvanguid

öelnud. Kannatanu oli autos ja sõitvas autos oleva isiku poole verbaalne pöördumine on

väheusutav ega pruugi olla võimalik. Kohus on valesti hinnanud Kalju Küti ja L.I. i ütlusi.

Kumbki neist ei kinnita sama sisuga pöördumist. Kalju Kütt pole ütlustes tunnistanud, millal

ta on L.I. ile solvanguid öelnud. 10. oktoobri 2023, 27. oktoobri 2023, 22. detsembri 2023, 16.

veebruari 2024, 19. veebruari 2024 ja 19. augusti 2024 ja 18. septembri 2024 episoodide osas

on kaitsja argumendid samad.

22. Kalju Kütt kinnitab, et ütles solvanguid oma kinnistult või väravate tagant. Kuna see on

toimunud distantsilt, mitte nende vahetus läheduses, siis saab pidada usutavaks Kalju Küti

ütlusi, et ta on neid pomisenud omaette. Pomisemist ei saa pidada verbaalseks pöördumiseks

kannatanute poole.

23. Kui kohus leiab, et süüdimõistmine on õige, siis taotleb kaitsja karistuse kergendamist.

Kalju Kütt ei ole varem kuritegusid toime pannud. Kohtupsühhiaatriaekspertiisist nähtub, et

süüdistatav on ebastabiilne, impulsiivne ning tal esinevad raskused emotsioonide

kontrollimisega. Verbaalne pöördumine on väheintensiivne. Vangistuse asemel on

põhjendatud mõista rahaline karistus.

Prokuratuuri vastus

24. Prokurör palub jätta apellatsiooni rahuldamata. Apellatsioonis ei sisaldu maakohtu

järeldusi kummutavat tõendite analüüsi ning kaitsja pole ka põhjendanud, miks peaks

ringkonnakohus pidama Kalju Küti ütlusi usaldusväärsemateks võrrelduna kannatanute

ütluste ja teiste maakohtu poolt käsitletud tõenditega. Kalju Küti valjuhäälset kõnet oli kuulda

ikka paljudel kordadel väga selgelt tema kinnistult üle tee asuvale teisele kinnistule.

25. Ka ei näe prokurör alust karistuse kergendamiseks. Süüdistatava isikust tulenevaid

asjaolusid on maakohus arvestanud. Tema süü suurust ja kuritegeliku käitumise ajalist

ulatuslikkust arvestades pole karistus kindlasti liiga range ja rahalise karistuse mõistmine pole

põhjendatud.

26. Prokurör avaldas pahameelt videosalvestiste tõendina kõrvale jätmise osas ning ootab

seoses sellega vastust, kuidas ometi tuleb kannatanutel ennast kaitsta sellise tõenäoliselt ka

tulevikus kiusliku ja vaenuliku naabri eest, nagu selle kriminaalasja kontekstis Kalju Kütt

kahtlemata on. Maakohus justkui ei mõistnud põhjust, miks I. id oma kinnistule valvekaamera

paigaldasid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kalju Küti tegevus tuleb kvalifitseerida KarS §

3312 järgi ning vastupidises ei veena kohut ka esitatud apellatsioon. Kuna ringkonnakohus

jätab maakohtu otsuse süüdi tunnistamise motiivide osas muutmata, ei pea kohus KrMS § 342

lg 3 tuginevalt vajalikuks maakohtu põhjendusi üle korrata. Küll tuleb rahuldada kaitsja

apellatsioon osas, millega vaidlustatakse Kalju Kütile mõistetud karistust ning süüdistatavale

tuleb mõista karistuseks rahaline karistus.

28. Prokurör palub hinnangut videokaamerate paigaldamise osas. Maakohus kujundas

videosalvestiste osas oma seisukoha ning mõistis Kalju Küti süüdi. See tähendab seda, et

prokuratuuril puudub KrMS § 318 lg 3 p 2 mõttes kaebeõigus ning prokuratuur ei ole selles

osas ka apellatsiooni esitanud. Kaitsja ei ole maakohtu seda järeldust vaidlustanud. Seega jääb

prokuratuuri taotlus videokaamerate paigaldamise nõuete selgitamise osas tähelepanuta.

29. Tegemist on olemuselt lihtsa kaasusega, kus süüdistatav ei täida hagi tagamiseks

kohtulahendiga pandud suhtlemiskeeldu ning avaldab pidevalt valjuhäälselt naabrite

(kannatanute) osas pahameelt, kuigi see on tal kohtumäärusega keelatud.

30. Apellatsiooni ei saada edu väite osas, et solvanguid on öeldud kinnistult või värava tagant,

mis justkui poleks suhtlus. See ei muuda kommunikatsiooni olematuks, sest see on

kannatanutele olnud selgelt kuulda. Kalju Kütt väidab, et tegemist on lihtsalt omaette

pomisemisega. Ometi on kannatanute ütlustega tõendatud, et need on olnud selgelt kuulda.

Arvestades veel maakohtu analüüsi sellest, kus paikneb süüdistatava kinnistu ja kus

kannatanute kinnistud, siis ei saa kuidagi olla tegemist lihtsalt omaette pomisemisega.

31. Kalju Kütt kinnitab, et ütles solvanguid oma kinnistult või väravate tagant, aga tsiviilasjas

nr 2-22-11238 reguleeriti Kalju Küti ja kannatute õigussuhteid selliseid, et süüdistataval

keelati mistahes kontakt hagejatega (K.I. , L.I. , A.M. ), sealhulgas vahetult verbaalselt,

sidevahendite, kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu, sh

kolmandate isikute kaudu. Kannatanutele esitatud solvavaid väljendeid kinnitavad nii

kannatanute enda ütlused kui ka süüdistatava ütlused, kes oma ülekuulamisel on tõdenud, et ta

on osaliselt toime pannud kuriteod, milles teda kahtlustatakse. See, et ta ei oska välja tuua

konkreetset kuupäeva, mil ta solvanguid ütles, ei muuda solvanguid olematuks, sest need on

kooskõlas kannatanute avaldatuga.

32. Kalju Küti kohtueelses menetluses antud ütlustest tuleneb, et ta ei salli ei I. e ega A.M. it,

kuna nad ei ole normaalsed inimesed. Süüdistatav valib taktika, kus ta süüdistab kannatanuid

ja peab neid konflikti juurpõhjuseks. Kannatanute käitumine on viinud Kalju Küti viimse

piirini, mistõttu on ta kahtlustuses kirjeldatud viisil K.I. i, L.I. i ja A.M. i kohta sõnaliselt

väljendanud, kuid ta ei mäleta kuupäevaliselt mida ja millal on öelnud. Ta on neid asju öelnud

oma kinnistult või oma kinnistu väravate tagant, kui on K.I. i, L.I. i ja A.M. it läheduses

näinud. Solvanguid ütleb väidetavalt, kui teda provotseeritakse. Kalju Kütt selgitab, et L.I. i

kohta on tal luuletus: „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas raisk, maksumaksja

raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe,

oksekott“. Selle luuletuse on kleepinud ka oma kinnistu väravatele väljapoole. Luuletust loeb

oma kinnistult. I. id istuvad kodus ja tööl ei käi, mistõttu on ta neile öelnud, et nad ainult

söövad, situvad, varastavad ja tööl ei käi. Samuti on L.I. le öelnud, et tal on kaevurõngas turja

peal, kuna ta varastas ilmselt Kalju Küti kinnistult kaevurõnga. Süüdistatav tunnistab

kohtueelses menetluses antud ütlustes ka seda, et ta on A.M. ile korduvalt näidanud käega

liigutust, et tõmbab kõri läbi. Seda on näidanud ka I. idele kaamerasse. Teeb seda, kuna nad

tohutult ärritavad teda.

33. Ringkonnakohus rõhutas siinkohal süüdistatava ütlused veel kord üle, sest kaitsja väidab,

et süüdistatav pole tunnistanud, et ta on L.I. ile solvanguid öelnud ning leidnud, et kohus on

nii süüdistatava kui kannatanu ütlusi valesti tõlgendanud. Samas näitavad süüdistatava

kahtlustatavana antud ütlused vastupidist ja isik pole seda ka ise eitanud, et on selliseid

väljendeid öelnud. Miks – ei olegi antud kontekstis oluline, sest Kalju Kütil oli kannatanutega

igasugune suhtlus keelatud. Samuti on maakohus põhjendatult ümber lükanud süüdistatava

väited justkui kannatanud oleks teda provotseerinud.

34. Alternatiivselt esitas kaitsja taotluse kergendada Kalju Kütile mõistetud karistust, kuna

süüdistatav ei ole varem kuritegusid toime pannud, ta on ebastabiilne isik ja tema pöördumine

oli väheintensiivne. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud mõista Kalju Kütile rahaline

karistus. Maakohus on küll arvesse võtnud, et süüdistatav rikkus korduvalt suhtlemiskeeldu

ning ei teinud seda mitte ainult kontakti otsimisega, vaid ka solvavate ja ebatsensuursete

sõnadega, teod on toime pandud otsese tahtlusega, süüdistatava süü suurus on keskmine ning

tegemist on eaka teo toimepanijaga ning tal on segatüüpi isiksushäire, kuid ei ole seejuures

veenvalt põhjendanud Kalju Kütile vangistuse mõistmist. Maakohus küll jättis süüdistatava

suhtes vangistuse täielikult kohaldamata KarS § 73 alusel, kuid ka nimetatud karistus ei vasta

süüdistatava süüle. Nii võib KarS § 56 lg 2 kohaselt mõista süüdistatavale karistuseks

vangistuse ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel ajal põhjendatud Kalju Kütile vangistuse

mõistmine, vaid karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka rahalise karistusega.

Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata.

35. KarS § 44 lg 1 järgi võib rahaliseks karistuseks mõista 30 kuni 500 päevamäära. Teatisest

kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Kalju Küti keskmise

päevasissetuleku suurus (päevasissetulekust pärast mahaarvamist kogusumma lahutamist

saadud summa) 2023. aastal oli 15,30 eurot. Maakohus leidis, et Kalju Küti süü oli keskmine.

Küll esineb tema puhul 2 karistust kergendavat asjaolu ja karistust raskendavaid asjaolusid ei

esine, seega on põhjendatud mõista karistuseks 150 päevamäära, s.o 2295 eurot. Seda tuleb

lühimenetluses KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks jääb

rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1530 eurot. Tegemist on küllaldase karistusega, et

mõjutada Kalju Kütti edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest.

36. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsus Kalju Kütilt menetluskulude väljamõistmise osas

ja jätta maakohtus tekkinud menetluskulud riigi kanda. Maakohtu otsus jääb süüdimõistmises

muutmata. Ringkonnakohus muudab üksnes mõistetud karistust. Seega ei ole põhjendatud

sekkuda maakohtu väljamõistetud menetluskuludesse.

37. Tuginedes eeltoodule ja lähtudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4, § 340 lg 2 p-st 2,

tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 2. juuni 2025 otsuse Kalju Kütile mõistetud

karistuse ning teeb uue otsuse, millega mõistab Kalju Kütile rahalise karistuse. Apellatsioon

rahuldada osaliselt.

38. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk esitas ka taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb

apellatsiooni koostamise eest 90 minuti ulatuses tasu 133,92 eurot, sh käibemaks 25,92 eurot.

39. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid apellatsiooni koostamisele kulunud ajale ning leiab, et

tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu

otsuse mõistetud karistuse osas, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud Eesti

Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)