2-24-9325/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9325

Kohtuasi

V.H avaldus täisealisele isikule O.H-le eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja V.H (isikukood XXX)

Puudutatud isik I O.H (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Argo

Küünemäe, lepinguline esindaja vandeadvokaat Deniss

Matvejev

Puudutatud isik II E.C (isikukood XXX)

Puudutatud isik III Tallinna Linnavalitsus (Haabersti

Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. veebruari 2025 määrus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule uueks lahendamiseks.

2. V.H määruskaebus rahuldada.

3. Võtta asja materjalide juurde Tallinna Linnavalitsuse (Haabersti Linnaosa

Valitsuse kaudu) 24.03.2025 seisukohale lisatud algatuskiri (dtl 670). Jätta asja

materjalide

juurde

võtmata

samale

seisukohale

lisatud

rehabilitatsioonimeeskonna hinnang (dtl 669).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. V.H (avaldaja) esitas 14.06.2024 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule O.H

(puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avaldaja palus tunnistada

puudutatud isiku teovõimetuks ning piirata puudutatud isiku teovõimet tehingute tegemisel ja

temale kuuluvate rahaliste vahendite käsutamisel. Avaldaja palus määrata eestkostjaks enda.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku ema. Puudutatud isik kannatab Aspergeri

sündroomi haigestumise all. Haigestumise tagajärjel teostab puudutatud isik tegevusi, milliste

tagajärgedest ei anna ta endale aru ning millised on toimepandud hoolimatute isikute mõjul,

kes omavad puudutatud isiku üle psühholoogilist mõju ning kes tekitavad talle kahju.

Puudutatud isik ei saa aru raha tähendusest, tal puudub arusaam asja hinnast ning ta annab

raha kõrvalistele isikutele ja võtab põhjendamatuid laene, mida ei kasuta enda vajaduste

rahuldamiseks. Puudutatud isik hoidub kontaktidest oma sugulastega, ei tasu korteriühistule

makseid. Avaldaja tasus puudutatud isiku eest korteriühistule võlgnevuse summas 1618,56

eurot. Puudutatud isik on sattunud pahatahtlike inimeste mõju alla ja tal puudub arusaam

sellest, et ta vajab abi. Perioodil 02.08.2023-05.03.2024 sõlmis puudutatud isik laenulepingud

TF Bank Eesti filiaaliga summas 8400 eurot ja HLÜ-ga Gedex Eesti summas 26 761 eurot ja

summas 15 500 eurot. Kohustuste täimine HLÜ Gedex Eesti ees on tagatud hüpoteekidega,

mis seati puudutatud isiku omandis olevale korterile. Laenuks võetud summad kandis

puudutatud isik Q. Zle ja viimase nõudel erinevatele kolmandatele isikutele. Puudutatud isiku

sissetulekuks on töövõime kaotuse hüvitis summas 638 eurot ja töötasu 700-800 eurot.

Puudutatud isiku igakuised kulud on vähemalt 1210 eurot (sh laenu tagasimaksed 600 eurot).

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 522 lg 1 kohaselt määras kohus puudutatud

isiku tervisliku seisundi ja eestkoste seadmise vajaduse hindamiseks ekspertiisi. Eksperdi

hinnangu kohaselt esineb puudutatud isikul kombineeritud psüühikahäire Aspergeri sündroom

ja käitumis- ja isiksusehäired ajudüsfunktsioonist (Aspergeri sündroomist), mille tõttu ta ei

suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada. Isik ei ole võimeline

aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.

Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ega teha tehinguid, välja arvatud

pisitehinguid. Puudutatud isiku vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Tema

vaimne seisund ei luba tal anda seisukohta eestkoste määramise suhtes ning eestkostja isiku

suhtes. Isiku huve ei saa kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja ta vajab

eestkostjat. Arvestades temal välja kujunenud püsivat psüühilist seisundit, mille olulist

paranemist ei ole ette näha, vajaks ta eestkoste määramist pikaajaliselt, kuid mitte vähem kui

viieks aastaks, jättes eestkostja ülesandeks kõik tehingud (välja arvatud pisitehingud).

Puudutatud isik vajab eestkostet majanduslikes, õiguslikes ja perekonnaõiguslikes küsimustes.

3. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas, et olles tutvunud

tsiviilasjas sisalduvate tõenditega ning vestelnud põgusalt puudutatud isikuga telefoni

vahendusel, ei nähtu avaldusest selliseid asjaolusid, mis annaks tõsikindlalt alust arvata, et

eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Esindaja täiendas hilisematel ärakuulamistel, et

jõudis hiljem ka isiklikult puudutatud isikuga kohtuda ja vestelda ning lisaks küsitles

puudutatud isikut täiendavalt kohtus toimunud ärakuulamisel.

4. Puudutatud isik oli arvamusel, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Aspergeri sündroom ei

tähenda, et inimene kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Enamik

Aspergeri sündroomiga isikuid üldse ei vaja ravi selle traditsioonilises tähenduses.

Puudutatud isik kinnitas, et ta oli Q. Z mõju all, võttis laene ja andis raha Q. Zle ning

kolmandatele isikutele. Tänapäeval satub Eestis väga palju inimesi petturite mõju alla, kuid

see ei tähenda, et igal isikul, keda on petetud, isegi korduvalt, tuleks piirata teovõimet.

Puudutatud isik on täisealine isik ning ta ei soovi suhelda oma emaga. Puudutatud isik ei

palunud avaldajal tasuda korteriühistu võlgnevust, kuna tal oli soov ja võimalus see probleem

iseseisvalt lahendada. Samuti jättis avaldaja mainimata, et 21.06.2024 müüs ta, kasutades

puudutatud isiku poolt 02.03.2018 väljastatud volikirja, puudutatud isiku korteriomandi

endale ilma vastava korralduseta, etteteatamiseta ja ilma puudutatud isikule raha üle andmata.

Puudutatud isik tühistas volikirja, kuid vaatamata sellele tegutseb avaldaja jätkuvalt

puudutatud isiku huvide vastu. Puudutatud isik ei soovi enda eestkostjaks ema, õde ega

kohalikku omavalitsust. Kui kohus peaks leidma, et ta vajab eestkostjat, palub ta selleks

määrata A. C, kes hetkel toetab puudutatud isikut ja aitab tal asju ajada.

5. TsMS § 523 alusel kaasas kohus menetlusse puudutatud isiku elukohajärgse valla- või

linnavalitsusena Tallinna Linnavalitsuse. Tallinna Linnavalitsus toetas avaldaja taotlust hakata

oma tütre eestkostjaks. Avaldaja on olnud oma tütrele hooldaja perioodil 01.01.2018-

19.11.2019. Ema on tütart kogu aeg abistanud, sest puudutatud isik ei saa aru raha

tähendusest, teda on vaja aidata toidu valmistamisel, kodustes töödes, pesemisel ja muudes

olmetoimingutes. Ema sõnul on puudutatud isik sattunud petturite küüsi, kellele ta annab

kogu oma sissetuleku ja võtab erinevaid krediite. Ema ei ole saanud tütrega kontakti pikema

perioodi vältel ning seepärast tegi politseile avalduse tütre kadumise kohta. Puudutatud isikul

puudub haiguskriitika ja ta eitab probleemide olemasolu. Isik ei saa aru temale esitatud

küsimuste sisust, vaid vastab mööda. Isikul esinevad ebastabiilsus ja käitumishäired.

Puudutatud isiku tervisliku seisundi tõttu ta ei saa aru oma tegude tähendusest ega oska neid

juhtida. Isik vajab eestkostet tema isiklike, varaliste ja tervislike huvide kaitseks. Puudutatud

isiku elu ei ole võimalik korraldada ilma eestkosteta, kuna isik ei ole võimeline adekvaatselt

dokumentide sisust aru saama, tehinguid tegema, ta ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma

ja oma tervise eest seisma. Ema ja tütre keeruliste suhete tõttu saab kohus vajadusel kaaluda

Tallinna linna määramist puudutatud isiku eestkostjaks.

6. E.C (puudutatud isiku isa) toetas eestkoste seadmist, kuna puudutatud isik paneb toime

ennast kahjustavaid tegusid ja tekitab endale kahju. Samuti oli ta nõus, et puudutatud isiku

eestkostjaks määratakse avaldaja.

7. W. C (puudutatud isiku õde) leidis, et puudutatud isikule on vajalik määrata eestkostja ning

seda eelkõige selleks, et eestkostja saaks hoolitseda eestkostetava vara säilimise ja

juurdekasvu eest. Puudutatud isik ei suuda iseseisvalt saada aru, et ta on sattunud pahatahtlike

inimeste mõju alla ning teda võidakse ära kasutada, praeguseks on ta võtnud laene ja

edastanud kõik saadud rahalised vahendid ilma igasuguste selgitusteta kolmandatele isikutele.

Ta on nõus olema õe eestkostjaks.

8. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ta usaldas seda isikut, kes teda pettis. Ta lootis, et

saab endale korraliku abikaasa ja soovis iseseisvat elu alustada. Kahetseb seda usaldamist.

Kinnitas, et saab ise kõigega hakkama, maksab laene, korraldab oma elu ise igapäevaselt,

otsib paremaid ja talle sobivaid töökohti. Praegu on arvel töötukassas ja taotleb töövõimetuse

pikendust. Märkis, et avaldaja on kogu aeg tema elu piiranud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 20.02.2025 määrusega avalduse täisealisele isikule eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks rahuldamata. Menetlusosaliste kantud menetluskulud

jättis maakohus nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

9.1. Maakohus leidis, et kuigi nii avaldaja, kohalik omavalitsus kui ka määratud ekspertiis

leidsid, et isik vajab eestkoste seadmist, siis eestkoste seadmist ei toetanud isik ise ega ka

isikule määratud esindaja. Kohus ei ole seejuures seotud ekspertiisis leituga. Kohus märkis, et

puudutatud isiku ja tema ema (st avaldaja) suhted on äärmiselt halvad ja neil on parasjagu

kohtus pooleli vaidlus korteriomandi kuuluvuse üle. Sellega seoses on puudutatud isiku ema

ka veidi kummastaval seisukohal, et kuigi muidu vajab tütar eestkostet (Aspergeri sündroom

on tuvastatud isikul juba lapseeas), siis konkreetse volituse andmise ajal, mille abil ta tütre

korteri endale omandas, oli tütar siiski adekvaatne. Kohus märkis, et kohaliku omavalitsuse

seisukoht tugineb ainult ema poolt esitatud asjaoludele ja emaga telefonivestlusele ja isiklikult

nad puudutatud isikuga kohtunud ega suhelnud ei ole. Määratud esindaja samas oli kahtleval

seisukohal eestkoste vajalikkuse osas juba enne puudutatud isikuga kohtumist ning jäi sellele

seisukohale ka peale puudutatud isikuga kohtumist ja suhtlemist. Kohus leidis, et eestkoste

seadmine ei ole antud juhul põhjendatud. Isik osales kohtus ärakuulamisel iseseisvalt, rääkis

ja argumenteeris rahulikult. Kohus tuvastas, et isik orienteerub ajas, kohas ja isikus ning saab

ümbritsevast ja toimuvast täiesti adekvaatselt aru. Isikul oli selge ja mõistlik arusaam nii

varem toimunust kui ka praegu toimuvast ning arusaadav ja adekvaatne tulevikuplaan.

Puudutatud isik kinnitas kohtule, et ta oli petturi mõju all, võttis laene ja andis raha petturile,

kuna armastas teda, kuid nüüd saab aru, et nii ei ole õige usaldada. Puudutatud isik tõi õigesti

välja, et tänapäeval satuvad väga paljud inimesed petturite mõju alla, kuid see ei tähenda, et

igal isikul, keda on petetud, tuleks piirata teovõimet. Asja menetluse käigus tekkis kohtul

esitatust mulje, et puudutatud isik, kes on veel võrdlemisi noor inimene, oli elanud elu pigem

piiratult ja oma ema mõju all (see nähtub mh ekspertiisis kirjeldatud elu-olust) ning ema mõju

alt vabanedes puudusid tal kogemused maailmas iseseisvalt hakkama saamiseks. Nüüdseks on

kohtu hinnangul puudutatud isikul need kogemused teatud määral olemas ja puudub vajadus

teda täiskasvanu õigustest ilma jätta. Selliselt ei õpiks puudutatud isik kunagi iseseisvalt

hakkama saama. Isegi kui leida, et puudutatud isik vajaks veel mõnda aega kogenuma inimese

suunamist ja juhendamist, ei pea selleks kohaldama eestkostet. Ülaltoodut arvestades ei ole

puudutatud isiku suhtes käesoleval ajal täidetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8

lg-s 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 ja 2 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks

ning seega ei tuleb jätta avaldus rahuldamata. Isiku huve saab antud juhul kaitsta vajadusel

muude abiliste kaudu.

9.2. Kohus andis olenemata avalduse rahuldamata jätmisest hinnangu eestkostja kandidaatide

osas ja leidis, et õiglane ega põhjendatud ei ole määrata eestkostjaks isikut, kellel on pooleli

omandivaidlus oma eestkostevaga, ega ka selle isiku lähikondseid. Eestkostjaks oleks

eestkoste vajadusel põhjendatud määrata kas eestkostetava enda poolt soovitud isik või siis

neutraalne kohalik omavalitsus.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas maakohu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

10.1. Määruskaebuse kohaselt hindas maakohus ebaõigesti kogutud tõendeid ja rikkus

oluliselt menetlusnorme. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et puudutatud isik ei

vaja eestkostet ning tema teovõime piiramist taotlev ema tegutseb pahatahtlikult tema huvide

vastaselt. Avaldaja kinnitab, et puudutatud isiku teovõime piiramine ja eestkostja määramine

on tema huvides. Maakohus oleks pidanud menetlusosaliste esitatud ütluste, argumentide ja

tõendite põhjal jõudma järeldusele, et teovõime piiramine ja eestkostja määramine on

puudutatud isiku huvides (TsMS § 520 lg 1).

10.2. Kõige objektiivsem ja kaalukaim tõend selles menetluses on ekspertiisiakt. Avaldaja

hinnangul on eksperdi järeldused veenvad ja üheselt mõistetavad. Erilist tähelepanu juhib

avaldaja ekspertiisiakti sellele osale, milles on märgitud, et puudutatud isik ei suuda kestvalt

oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada. Kohus tegi oma järeldused praeguse

kohtumenetluse käigus toimunud suhtlusest puudutatud isikuga. Samas eksperdi järeldus

põhineb meditsiinilistel tõenditel. Ekspert tõi välja, et puudutatud isik vajab eestkostet oma

haiguse tõttu. See tähendab, et põhjus on haigus ja kõik muu on selle haiguse tagajärg.

10.3. Puudutatud isiku töökogemuse kohta esitatud dokumentidest nähtub, et ta ei ole pikemat

aega kuskil töötanud, mis kinnitab eksperdi järeldust, et ta ei ole võimeline oma igapäevast

elu pikema aja jooksul korraldama. Puudutatud isik ei suuda oma omaduste tõttu pikka aega

teha ka kõige lihtsamat tööd, mis ei nõua erioskusi ja haridust. Puudutatud isik ei tegutse ka

käesolevas kohtumenetluses iseseisvalt. Tal on kaks esindajat ja tema lühike suhtlemine

kohtuga oli ilmselt hoolikalt ette valmistatud, et jätta hea mulje. Lisaks oli puudutatud isiku

lepingulise esindaja tasu käesolevas asjas ligikaudu kaks tuhat eurot ning samal ajal tasub ta

teise lepingulise esindaja teenuste eest Harju Maakohtu kohtuvaidluses, mille esemeks on

korteriomandi omandivaidlus. Asjas esitatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isik ei saa

oma tööst saadud tulu ja hüvitiste alusel tasuda isegi ühe lepingulise esindaja teenuste eest,

arvestades vajadust kanda muid igapäevaseid majutuse, toidu jms kulusid. Allikas, kust

puudutatud isik lepinguliste esindajate teenuste eest maksab, on teadmata. Avaldaja leiab, et

puudutatud isik käitub jätkuvalt samamoodi nagu seni, nimelt saab laenutingimustel raha,

millega jätkab oma varalise olukorra halvenemist ja enda kahjustamist, olles hoolimatute

isikute mõju all. Samas ei ole tema kohtule antud ütlused, et ta sai aru, et on ebavajalikke

laene saades käitunud valesti ja et ta seda enam ei tee, teadlikud ja siirad.

10.4. Maakohus omistas ebamõistliku tähtsuse avaldaja ja puudutatud isiku vahelisele nn

konfliktile. Tegelikult avaldaja ja puudutatud isiku vahel konflikti ei ole, vaid on ema

hoolitsus oma tütre eest ja tütre ajutine, teadvustamatu vastumeelsus selle hoolitsuse vastu.

Käesolevas hagita menetluses tegutseb kaebuse esitaja oma tütre huvides.

10.5. Maakohus jõudis oma järeldusele üksnes puudutatud isiku enda ja tema esindajate

ütluste põhjal ning samuti puudutatud isikuga suhtlemise mulje põhjal. Need järeldused on

lubamatult subjektiivsed. Maakohus pidas põhjendamatult oluliseks asjaolu, et puudutatud

isik ei nõustunud oma teovõime piiramisega ning et ta oli avaldaja oma eestkostjaks

määramise vastu. Maakohus ei ole lähtunud vastavalt TsMS § 232 lg 1 sätestatud nõuetest ega

ole andnud igakülgset, täieliku ja objektiivset hinnangut kõigile esitatud tõenditele. Samuti ei

ole maakohus lähtunud tõendite hindamisel TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetest.

Menetluse edasine käik

11. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikul ei ole kohustust avaldajale

avaldada, kust ta esindajatele tasu maksmiseks raha saab. Peamine asjaolu, millele tuleks

tähelepanu pöörata on see, et puudutatud isik kasutab oma raha mõistlikult ning tal on

piisavalt vahendeid nii oma elu korraldamiseks kui ka esindajatele tasu maksmiseks ja

kohustuste täitmiseks.

11.1. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis, et jääb arusaamatuks,

miks eestkosteasutusel ei õnnestu puudutatud isikuga kontakti saada. Eestkosteasutus on

käesolevas menetluses täitnud oma seadusest tulenevat kohustust formaalselt ehk kujundanud

oma seisukoha üksnes avalduses toodud asjaolude ja Asbergeri sündroomi diagnoosi pinnalt,

vaevumata vahetult veenduma eestkoste seadmise vajaduse ja eestkostja sobivuses. Selline

seisukoha kujundamise protsess on sisutu ja vastutustundetu.

12. Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) toetas avaldaja taotlust saada

oma tütre eestkostjaks. Sealjuures tõi eestkosteasutus esile, et puudutatud isikule on

Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud raske vaimne puue kuni 19.11.2027 ja Töötukassa

otsusega puuduv töövõime kuni 19.11.2027. Tema sissetulekuks on igakuine puudetoetus

summas 41,68 eurot ja töövõimetoetus 637,67 eurot. Puudutatud isik on aeg ajalt käinud tööl

ja teeninud töötasu erinevates summades. Haabersti LOV sotsiaalhoolekande osakonna

juhataja K. Kaar on korduvalt püüdnud saada puudutatud isikuga kontakti, kuid teadaolevale

telefonile ega 11.03.2025 temale saadetud e-mailile puudutatud isik ei vastata. 19.03.2025

saadeti puudutatud isikule määratud esindajale palve kontakti saamiseks puudutatud isikuga,

kuid ka sellele vastust saadud ei ole.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

15. Avaldaja on palunud vaadata kaebuse läbi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause

järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Praegusel juhul ei pea ringkonnakohus istungi korraldamist

vajalikuks, mistõttu jätab ringkonnakohus vastava taotluse rahuldamata.

16. Haabersti Linnaosa Valitsus esitas koos 24.03.2025 seisukohaga puutatud isikule

määratud esindajale saadetud algatuskirja (dtl 670) ja rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu

(dtl 699). Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel seisukohale lisatud algatuskirja asja

materjalide juurde. Kuna rehabilitatsioonimeeskonna hinnang on juba asja materjalide juures

(dtl 168), ei ole vajalik seda täiendavalt vastu võtta.

17. Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi

osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida, st kui tal on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 teise lause

mõttes. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema

õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p

13). Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku

teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja

vajab eestkostet. Isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse tuvastab kohus asjas kogutud

tõendite alusel. Kohtul peab tõendite alusel olema võimalik piisavalt täpselt tuvastada,

millises osas on isiku teovõime psüühikahäire tõttu piiratud ning millises osas suudab isik

hoolimata oma psüühikahäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Selleks peab kohus

TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (vt

RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 20).

18. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel

kõiki asjas esitatud tõendeid nõuetekohaselt hinnanud ning on jätnud vaidlustatud määruse

olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus on puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel

tuginenud sisuliselt vaid puudutatud isiku ärakuulamisele ning on jätnud analüüsimata muud

asjas esitatud tõendid.

19. Maakohus on iseenesest õigesti määranud TsMS § 522 alusel puudutatud isiku

eestkostevajaduse välja selgitamiseks ekspertiisi. Õiguskirjanduses on selgitatud, et ekspertiis

on eestkostja määramisel menetluse keskne toiming. Ekspert tuvastab ekspertiisi käigus nii

isiku psüühilise häire või haiguse kui ka sellest tuleneva eestkostevajaduse. Samuti peaks

ekspertiis aitama kohtul leida vastuse küsimusele, kas ja millises ulatuses meditsiinilisest

seisukohast lähtudes on isikule eestkoste seadmine vajalik (TsMS III (2018) komm, § 522 p 1,

p 3.1.a,c). Samas on maakohus jätnud sisuliselt analüüsimata kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi

akti, milles leiti, et puudutatud isikul esineb kombineeritud psüühikahäire Asbergeri

sündroom ning käitumis- ja isiksusehäired ajudüsfunktsioonist, mille tõttu ei suuda ta

kestavalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada; et puudutatud isikul

esinevad suhtlemisraskused ja ta on äärmiselt kergesti mõjutatav, mille tõttu tal on

kõrgendatud risk saada igakülgselt ära kasutatud ning mida ta ise ei mõista; et puudutatud

isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ega teha tehinguid (välja arvatud

pisitehingud) ning et ta vajab eestkoste määramist pikaajaliselt majanduslikes, õiguslikes ja

perekonnaõiguslikes küsimustes. Kuigi ekspertiisiakt on üks tõenditest ja sellel ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu, ei tähenda see, et kohus ei peaks ekspertiisiakti analüüsima ja

sisuliselt põhjendama, miks ta ekspertiisiaktiga ei nõustu. Seda ka olukorras, kus

eksperdiarvamus väljendab teistsugust seisukohta kui isiku ärakuulamisel kohtu enda vahetu

mulje põhjal tekkinud veendumus. Maakohus ei ole praegusel juhul põhjendanud, miks kohus

eksperdi arvamusega ei nõustunud. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta

rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu isiku toimetulekule ja abivajadusele, milles muu hulgas

kirjeldati, et puudutatud isiku analüüsi- ja kriitikavõime oma otsuste osas on halb, tundmatute

olukordadega toimetulek võib olla tema jaoks ebaadekvaatne ning tema emotsionaalse,

sotsiaalse ja majandusliku ärakasutamise oht on väga kõrge (dtl 168). Samuti on maakohus

avaldaja ja eestkosteasutuse poolt puudutatud isiku eestkostevajaduse kohta esitatud väidete

osas viidanud vaid avaldaja ja puudutatud isiku vahelistele halbadele suhetele ega ole võtnud

nende väidete osas põhjendatud seisukohta.

20. TsMS § 463 lg 2 ja 442 lg 8 järgi tuleb määruses märkida kohtu tuvastatud asjaolud. PKS

§ 203 lg 1 kohaselt on eestkoste seadmise tingimuseks, et täisealine ei suuda vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida. Maakohus on praegusel juhul puudutatud isiku ärakuulamisel saadud vahetu mulje

põhjal asunud seisukohale, et puudutatud isikul ei esine PKS § 203 lg-s 1 ja TsÜS § 8 lg-s 2

sätestatud eeldusi, mistõttu tuleb jätta eestkoste seadmata. Samas ei ole maakohus võtnud

selget seisukohta, kas puudutatud isik on täiel määral suuteline saama aru enda tegude

tähendusest ja neid juhtima. Maakohus on määruses sedastanud, et puudutatud isikul ei ole

siiani olnud piisavalt kogemusi iseseisvalt hakkama saamiseks ning tema huve saab kaitsta

vajadusel muude abiliste kaudu. Sealjuures ei ole maakohus põhjendanud, milliste muude

abiliste kaudu saaks puudutatud isiku huve kaitsta. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbi viinud

psühhiaater Evelin Eding on asunud seisukohale, et puudutatud isik ei suuda temal esineva

psüühikahäire tõttu kestavalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada ja tema

huve ei saa kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu. Asja materjalidest nähtuvalt

on puudutatud isiku suhted oma perekonnaga katkenud, mistõttu ei saa ka eeldada, et tema

huve saab kaitsta perekonnaliikmete kaudu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

puudutatud isiku eestkostevajadust nõuetekohaselt hinnanud.

21. Ülaltooduga on maakohus rikkunud TsMS § 463 lg-st 2 ja 442 lg-st 8 tulenevat kohustust

analüüsida kõiki tõendeid ning põhjendada, miks ta menetlusosalise faktiliste väidetega ei

nõustu. Ühtlasi on maakohus rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid (TsMS § 232 lg 1).

22. Kohus saab TsMS § 523 esimese lause järgi anda eestkostet vajava isiku elukohajärgsele

valla- või linnavalitsusele korralduse koguda ja esitada kohtule eestkoste seadmiseks

vajalikke andmeid. Samuti peab valla- või linnavalitsus andma eestkostja määramise

menetluses TsMS § 523 teise lause järgi oma arvamuse. Kohalik omavalitsus saab anda

kohtule ülevaate isiku tegelikust olukorrast, sh sellest, millised on isiku sotsiaalsed suhted ja

kuidas tuleb isik igapäevaselt oma eluga toime (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 20).

Praegusel juhul on maakohus kaasanud menetlusse Tallinna Linnavalitsuse, kes on

menetluses olnud seisukohal, et puudutatud isik vajab eestkostet. Asja materjalidest nähtuvalt

ei ole eestkosteasutus puudutatud isikuga kohtunud ega ole saanud esitada täielikku ülevaadet

puudutatud isiku tegelikust olukorrast. 04.12.2024 ärakuulamise protokollist nähtuvalt on

puudutatud isik avaldanud, et elab alates 2024.a juulist Narvas (dtl 585). Eelnevat arvestades

oleks kohus saanud kaaluda, kas eestkostevajaduse välja selgitamisel võib olla vajalik koguda

täiendavaid andmeid omal algatusel või küsida TsMS § 198 lg 3 ja TsMS § 523 alusel

puudutatud isiku eestkostevajaduse kohta arvamust Narva linnalt. Asja materjalidest ei nähtu,

et maakohus oleks isiku tegeliku olukorra ja toimetuleku kohta ülevaate saamiseks

täiendavaid andmeid kogunud. Eeltoodust võib järeldada, et maakohus ei olnud määruse

tegemise ajaks selgitanud välja kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid (TsMS § 435 lg 1).

23. Ülaltoodut arvestades on määruskaebus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning

maakohtu määrus tuleb tühistada. Kuna maakohus jättis tõendid olulises osas hindamata, ning

tõusetuda võib vajadus koguda ka täiendavaid tõendeid, siis peab ringkonnakohus

põhjendatuks saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks

saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa

hakata tuvastama asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus

maakohus jätnud selle olulises osas tegemata.

24. TsMS § 532 lg 1 sätestab, et eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise,

samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste

lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste

kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti,

eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis

sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või

linnavalitsus. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja uueks

läbivaatamiseks maakohtule, siis ei ole tegemist TsMS § 532 lg 1 nimetatud määrusega,

mistõttu käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

25. Kuivõrd käesolev lahend ei ole menetlust lõpetav määrus, siis kohus menetluskulude

jaotust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)